2-19-136030/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Txxxxx SxxxxxxZxxxxxx Elisa Teenused AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Elisa Teleteenused AS esitas 02.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TxxxxxxSxxxxx Zxxxxxx 482,89 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 20.12.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.04.2020.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Elisa Teleteenused AS esitas 05.05.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Txxxxx Sxxxxx Zxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 134,70 eurot, leppetrahvi 12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 78,13 eurot ja täiendava viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest. Tartu Maakohus võttis hagi 12.05.2020.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 15.07.2020. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja (endine AS Starman) ja kostja 05.01.2016 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-879076 ja seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr L-879076.

2-19-136030 Lepingute alusel osutas hageja kostjale Starman Start: XL-internet ja Wi-Fi teenuseid ja rentis selleks vajaminevaid seadmeid. Kostja pidi teenuste eest tasuma. Kostja põhivõlgnevus koosneb hageja poolt osutatud teenusest. Hageja ütles lepingu üles võlgnevuse tõttu. Leping näeb ette, et kui klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab mõne andmesideteenuse teise teenuse vastu või mõnda andmesideteenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 18 eurot. Hageja vähendas seda nõuet 12 euroni. Kostja jättis tasumata 6 arvet (A-27030562, A-27212449, A-27372432, TA-84821 (leppetrahv), A27574523, A-27754588) teenuste eest summas 134,70 eurot ja leppetrahvi 12 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 78,13 eurot, s.o lepingujärgses määras ehk 0,05% iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et hageja põhinõue, leppetrahvi nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 06.05.2020 kuni 28.08.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7,75 eurot (0,05%/100x134,70€x115p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 85,88 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,05% päevas tagastamata põhisummalt 134,70 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 232,58 eurot, millest 134,70 eurot moodustab põhivõlg, 12 eurot leppetrahv ja 85,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot.

2-19-136030 Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 480 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Txxxxx Sxxxxx Zxxxx kohtumenetluses (alusdokumentide analüüs, esindus maksekäsu kiirmenetluses, esindus hagimenetluses)“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik üksnes 240 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 315 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 315 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik