lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-16690/41

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 10.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-16690/41
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
10.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1571
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 134 lg 1TsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 377 lg 1, 2Hagi tagamise alusTsMS § 378 lg 3Hagi tagamise abinõudPKS § 118PKS § 119PKS § 123 lg 1PKS § 143RÕS § 22 lg 7Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramineTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-16690/42Riigikohtu tsiviilkolleegium10.04.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-22-2138/252Riigikohtu tsiviilkolleegium18.06.20252-22-13997/23Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.12.20222-11-33780/281Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.08.20202-19-5903/67Riigikohtu tsiviilkolleegium18.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-18-16690

Määruse kuupäev

Tartu, 10. aprill 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu õiguskaitse määrus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. märts 2019, kirjalik menetlus

17.detsembri

2018. a

esialgse

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 p-de 1 ja 2 kohaselt materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata taotlus uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebused rahuldatakse.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagita perekonnaasjas, mille ese on perekonnaseaduse (PKS) § 137 mõttes ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste meedias kajastamise osas, saab esialgse õiguskaitse korras keelata lastesse puutuva meedias avalikustamise. Esmalt käsitleb kolleegium esialgse õiguskaitse korras rakendatavate abinõude lubatavust (I), seejärel abinõude ulatust (II) ja kohustatud isikute ringi (III) ning viimaks menetlusõiguslikke küsimusi (IV). I
TsMS § 180 lg 4Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks
TsMS § 4771 lg 2
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
11.Hagita perekonnaasjades saab kohus esialgset õiguskaitset rakendada avalduse alusel või omal algatusel eelkõige siis, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. Esialgse õiguskaitse rakendamisele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut (TsMS § 377 lg 2, § 4771 lg 2, § 551 lg 1). Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et vaatamata sellele, et kohtul on TsMS § 377 lg 2 alusel vaidlusaluse õigussuhte esialgsel reguleerimisel ulatuslik diskretsiooniõigus ja TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav, ei saa hagi tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt. See tähendab, et taotletud hagi tagamise abinõu peab kuuluma hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17776/39, p 15). See seisukoht on asjakohane ka esialgse õiguskaitse puhul.
12.Perekonnaasjas võib kohus esialgse õiguskaitse korras reguleerida ka vanema õigusi ühise lapse suhtes (TsMS § 378 lg 3 p 1; § 4771 lg 2). Lapsega seostuva meedias kajastamine puudutab ühest

2-18-16690 küljest lapse isikuõigusi, kuid vanema ja lapse vahelisel suhtel põhineva vanema hooldusõiguse ning lapse esindusõiguse kaudu ka vanema õigusi ühise lapse suhtes. Hõlmatud on ka ühise hooldusõiguse teostamine PKS § 118 mõttes. Seega kuulub lapsesse puutuva meedias kajastamine õigussuhte esialgse reguleerimise alla.

13.Ringkonnakohus leidis, et kohtumenetluse ajal lastesse puutuva meedias avalikustamine ei ole lubatav hagi tagamise abinõu, sest esialgse õiguskaitse korras ei saa vaidlust menetluse ajaks sisuliselt ette ära lahendada. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegium on varasemas praktikas küll leidnud, et kohus ei saa üldjuhul lahendada asja esialgse õiguskaitse korras sisuliselt. Esialgse õiguskaitse korras ei ole vanemate ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine ning ühele vanematest ainuhooldusõiguse andmine põhjendatud, kui see pole vajalik lapse heaolu ohustamise tõttu (PKS §-d 134, 137 ja 138) (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 35; vt ka 27. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-13, p 12).
14.Eelnev ei tähenda aga, et kohus ei saaks menetluse ajaks kohaldada abinõusid, millega reguleeritakse vanema ja lapse õigussuhet ajutiselt (TsMS § 377 lg 2; § 378 lg 3 p 1) ning mis on asjakohased lapse parimaid huve arvestades (PKS § 123 lg 1) või lapse heaolu ohustamise tõttu

(PKS § 134).

Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et eelkõige saab kohus hagita perekonnaasjas esialgse õiguskaitse korras reguleerida kohtumenetluse ajaks vanema ja lapse suhtlemise korda (PKS § 143 lg-d 21 ja 5), anda vanemale kiiret lahendamist vajavas last puudutavas küsimuses otsustusõigus (PKS § 119) või kohaldada lapse heaolu ohustamise korral ohu kõrvaldamiseks vajalikke abinõusid (PKS § 134 lg 1) (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 35). Seega võib iseenesest lapsega seotud perekonnaasjades olla lubatav abinõu ka keeld avalikustada kohtumenetluse ajal lapsesse puutuvat meedias. II

15.Esialgse õiguskaitse kohaldamine eeldab, et abinõude kohaldamine oleks vajalik. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TsMS § 377 lg 2 alusel abinõude kohaldamiseks ei pea esinema TsMS § 377 lg 1 eelduseid, kuid abinõude kohaldamine on põhjendatud, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel (TsMS § 377 lg 2; vt Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491/38, p-d 12–16). Eeltoodu on asjakohane ka esialgse õiguskaitse korral, sest kohaldub hagi tagamise regulatsioon (TsMS § 4771 lg 2).
16.Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõigust ning kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et abinõu ei ole lubatav, ning jättes seetõttu esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused sisuliselt analüüsimata ning rikkudes põhjendamiskohustust. Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseid sisuliselt analüüsida. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et juhul kui tegemist on kinniseks kuulutatud menetlusega (TsMS §-d 38 ja 41), siis ei saa täiendavalt lapsesse puutuva meedias avalikustamise keelamine olla vajalik. Eelviidatud sätetest tuleneb keeld kohtumenetlusega seotud informatsiooni avalikustada, kuid see ei hõlma kogu lapsesse puutuvat informatsiooni.

2(4)

2-18-16690

17.Kolleegium lisab, et küll peab kohus esialgse õiguskaitse rakendamisel hindama, millises ulatuses on esialgse õiguskaitse rakendamine üksikjuhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud. Nõustuda võib isa seisukohaga, et vanema ja lapse õigussuhte olemasolu või isa elukaaslase valiku avalikustamise keelamine ei saa vähemalt üldjuhul olla asjakohased. Põhjendatud võivad olla eelkõige sellised abinõud, mis aitavad reguleerida lapsega seotud kiireid küsimusi kohtumenetluse ajal, mis on vajalikud lapse parimatest huvidest lähtuvalt või lapse heaolu ohustamise tõttu. Ei ole välistatud, et asjakohane võib olla ka selliste lapsesse puutuvate asjaolude avalikustamise keelamine, mis ei puuduta käimasolevat kohtumenetlust. III
18.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et TsMS § 378 ei võimalda kolleegiumi arvates menetlusvälisele isikule panna aktiivseid kohustusi ega võtta temalt õigusi (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519/78, p 40; 20. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 14). Ei saa välistada, et lapsega seotud asjades võib lapse parimate huvide põhimõtte eripärast tulenevalt olla põhjendatud kohaldada erandlikel juhtudel lapse heaolu ohustamise takistamiseks abinõusid ka kolmandate isikute vastu. Kuna vanem otsustab lapsesse puutuvaid küsimusi lapse asemel, on eelkõige lubatav aga üksnes abinõude kohaldamine vanemate suhtes. Vaidlusalune õigussuhe piirdub vanemate ja lapse vahelise õigussuhtega, kuhu ei ole hõlmatud kolmandad isikud.
19.Kolleegium selgitab, et ühise hooldusõiguse korral otsustavad vanemad lapsesse puutuvaid küsimusi üldjuhul ühiselt (PKS § 118). Ühise hooldusõiguse korral ei saa üks vanematest iseseisvalt teise vanema nõusolekuta lastesse puutuvaid otsustusi teha. Erandina saab üks vanematest tegutseda iseseisvalt eelkõige üksnes ulatuses, milles tal on lapse ainuhooldusõigus, ainuotsustusõigus või vanemate lahuselu korral küsimustes, mis jäävad igapäevaelu küsimuste piiridesse (vt PKS §-d 118, 120 ja 145). Seega ei saa ühise hooldusõiguse korral üks vanematest avalikustada lapsesse puutuvat meedias teise vanema nõusolekuta.
20.Maakohus on 22. novembri 2018. a määrusega (tl 78) sõnastanud meedias lastesse puutuva avalikustamise keelu abstraktselt, nimetamata isikut, kelle suhtes selline keeld rakendub. Sedavõrd abstraktselt sõnastatud esialgse õiguskaitse määrus ei ole õigusselge. IV
21.Laste määruskaebuse väidete kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et esialgse õiguskaitse lahendamisel ei pea riigi õigusabi tasu küsimust lahendama, sest RÕS § 22 lg 7 kohaselt tuleb riigi õigusabi tasu määrata ka esialgse õiguskaitse määruskaebemenetluses kindlaks igas kohtuastmes.
22.Kolleegium selgitab, et riigi õigusabi tasuga seotud küsimusi saab Riigikohus analüüsida juhul, kui ringkonnakohus on riigi õigusabi taotlust käsitlenud kohtulahendis, mille peale Riigikohtule kaevatakse. Ringkonnakohus märkis vaid lahendi põhjendustes, et 15. detsembri 2018. a riigi õigusabi taotluse lahendab maakohus (otsuse p 19). Seega ei ole määruskaebuse väited riigi õigusabi tasu kohta asjakohased. Kohtupraktika ühtlustamiseks RÕS § 22 lg 7 kohaldamisel märgib kolleegium aga järgmist.

3(4)

2-18-16690

23.RÕS § 22 lg 7 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu advokaadi taotlusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. Viidatud sättest ei tulene, et ka hagi tagamisel või esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleks riigi õigusabi tasu igas kohtuastmes kindlaks määrata, sest asja põhimenetlus ei ole lõppenud. Küll aga võib ka hagi tagamise või esialgse õiguskaitsega seotud määruskaebemenetluses olla riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine mõistlik.
24.Kolleegium leiab, et kohtutel on kaalutlusõigus otsustada, kas riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjendatud hagi tagamise või esialgse õiguskaitsega seotud määruskaebemenetluses või alles lõpplahendi tegemisel. Kuna riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine alles asja lõpplahendi tegemisel võib olla põhjendatud näiteks seetõttu, et põhimenetluse ja hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamisega seotud kulud ei ole eristatavad. Kolleegium lisab, et kuna riigi õigusabi tasu reguleerib eriseadus, ei ole menetluskulude jaotuse regulatsioon TsMS § 173 lg 1 mõttes asjakohane. Riigi õigusabi tasu kandmine otsustakse menetluskulude jaotusest eraldi (TsMS § 180 lg 4, § 190), ei takista asjaolu, et menetluskulude jaotus otsustatakse lõpplahendis, riigi õigusabi tasu kohta määruse tegemist.
25.Kolleegium leiab, et kui hagi tagamise või esialgse õiguskaitsega seotud kulud on põhimenetluse kuludest eristatavad, siis oleks üldjuhul põhjendatud, et hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kaebemenetlusega seotud riigi õigusabi tasu vastavas kohtuastmes määraks kindlaks iga kohtuaste, kes määruskaebust menetleb. Eeltoodust tulenevalt määratakse riigi õigusabi tasu Riigikohtus kindlaks käesoleva määrusega. Kolleegiumi selgitab, et ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest tasu taotlemiseks saab pöörduda ringkonnakohtu poole.
26.Kolleegium leiab, et lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud õigusabi eest 210 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes RÕS §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusest nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“.
27.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse esialgse õiguskaitsega seotud menetluskulud asja lõpplahendis osana üldisest menetluskulude jaotusest.
28.Ema määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Lapsed olid määruskaebuselt kautsjoni tasumisest vabastatud. Malle Seppik

Peeter Jerofejev

Jaak Luik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.