Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 30.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja vahel 06.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23007248 tulenev tagastamata krediidisumma 14 010,85 eurot, intress 730,01 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1269,73 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 31.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma (14 010,85 eurot) täieliku tasumiseni 14,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
1.3.Kohus võttis nõuded menetlusse.
2.18.12.2024 esitas hageja järgmise alternatiivse nõude, mille kohus on samuti menetlusse võtnud: mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 06.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23007248 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 11 081,25 eurot, vastavalt 18.12.2024 esitatud uuesti määratud maksegraafikule nende sissenõutavaks muutumisel.
3.Hageja on nõudeks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
3.1.Hageja ja kostja sõlmisid 06.04.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23007248, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 15 000 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 225 eurot ning teostas krediidisumma väljamakse kande kostja arvelduskontole nr XXXXXXX. Intressimäär on 14,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0414% päevas) ja see on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 14,90% aastas ning see on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all Viivise määr päevas on 0,0408% päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 17,08% ning see on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15 000 eurot, krediidileping kehtib 72 kuud, intress on 14,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 225,00 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 EUR kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma moodustab 23 108,22 eurot.
3.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte (Lisa nr 7) ja registripäringute alusel. Registriandmete päringute teostamisel selgus, et kliendi esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Hageja veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 03.04.2023) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku töösuhe tööandjaga A OÜ (reg. kood xxx) alates 18.08.2021, st töösuhe oli kestnud üle 1,5 aasta, mille põhjal saab järeldada, et kostjal oli jätkuv töösuhe ning stabiilne sissetulek. Kostja märkis laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek ühes 3
kalendrikuus on töötasu 2 150 eurot. Kostja arveldusarve väljavõtte põhjal moodustus kliendi viimase kolme kuu keskmine sissetulek töötasu 2 033 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on kehtivaid igakuiseid krediidikohustusi summas 49 eurot. Krediiditaotlusel avaldatud andmete ning kostja arvelduskontol nähtuva info täpsustamiseks võttis hageja kostjaga telefoni teel ühendust, mille tulemusena kostja selgitas täiendavalt järgmist: 1) Kostja poolt laenutaotlusel deklareeritud kohustus 49 € on krediitkaart (Swedbank AS); 2) Kostja teeb oma arveldusarvelt nr XXXXXXX kandeid selgitusega „kanne“ oma krediitkaardi kontole. Krediitkaardi kontolt kostja kohustusi ei tasu; 3) M.K on kostja sõber. Kostjal ei ole krediidikohustust M.K ees; 4) K.M on kliendi sõber. Kostjal ei ole krediidikohustust K.M ees; 5) M.S on kostja elukaaslane. Kostjal ei ole krediidikohustust M.S ees; 6) Kostja võtab oma kontolt välja sularaha seoses maja ehitusega; 7) V.R on kostja sõber, kelle kostja andis laenu ning detsembris maksis V.R kostjale laenu tagasi. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte ning kostja selgituste põhjal, et kostjal on järgmised igakuised krediidikohustused: kohustus Swedbank AS ees summas 48 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-23007248 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 320,96 eurot kuus. Seega oli kostjal pärast krediidilepingu nr CL-EEC-23007248 sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku 368,96 eurot. Hageja märgib, et kostja andis hagejale laenutaotluses teada, et tal on üks ülalpeetav ning ta elab koos vanematega. Hageja selgitab, et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga siseeeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ja oma ülalpeetava ülalpidamiseks, arvestades asjaolu, et kostjal ei ole üürikulusid. Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja võlgniku krediidivõimelisust põhjalikkusega, arvestades võlgniku sissetulekute keskmist suurust summas 2033 eurot kuus (neto), moodustas võlgniku igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 18,15% (368,96*100/2033=18,15), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Tarbijale jäi pärast krediidilepingu sõlmimist vabalt kasutada veel vähemalt 1664,04 eurot, mis on piisav ja mõistlik summa, tagades igapäevaste kulutuste ja elamiskulude katmise.
3.3.Hageja hoiatas 16.02.2024.a (Lisa nr 4) saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja oli viivituses (osaliselt või täielikult) järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 15.12.2023 osamakse 320,96 eurot; 15.01.2024 osamakse 320,96 eurot; 15.02.2024 osamakse 320,96 eurot; 15.03.2024 osamakse 320,96 eurot. Hageja ütles 22.03.2024.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles (Lisa nr 5) ning nõudis kostjalt 14 762,41 euro tasumist, millest 14 010,85 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 730,01 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 15,55 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 6,00 eurot sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud 22.03.2024 e-posti teel xxx. Kostja on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale oma kontaktandmete hulgas, hageja e-kirja edastamise infosüsteemi
4
andmete kohaselt on kiri edastatud kostjale, kostja on selle kirja kätte saanud ning kahel korral avanud. Seega loeb hageja ülesütlemise teate kostjale kättetoimetatuks.
3.4.Alates 06.04.2023.a (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 22.03.2024.a on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 2359 eurot, millest 1353,79 eurot arvestati intressi katteks, 989,15 eurot krediidisumma katteks, 10,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 0,56 eurot viivise katteks. Laekumised ning arvestus mille katteks laekumised on läinud, on lisatud käesolevale hagiavaldusele (Lisa nr 2). Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 14 010,85 eurot (krediidisumma 15 000 – tagastatud krediidisumma 989,15 = 14 010,85) ning sissenõutavaks muutunud intressinõue 730,01 eurot. Viivist nõuab hageja alates 23.03.2024 14,9% aastas 14 010,85 eurolt. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 15.12.2023 – 15.03.2024 tasuma lepingu haldustasu 6 eurot. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 4.3 tuleb võlgnevus 6 eurot kostjalt välja mõista.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Otsuse tegemise eeldused
4.1.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 06.12.2024 ja alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus 03.04.2025. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei olek, kuid võttis osa kohtuistungist (kohtuistungil osales ka hageja).
4.2.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu (dtl 10), mille kostja on digiallkirjastanud 06.04.2023. Digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, tarbijakrediidilepingu põhitingimused, tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik. Samas konteineris on ka krediitkaardileping, kuid sellele hageja nõue ei tugine.
5
Lepingudokumentide kostjale püsival andmekandjal esitamise kohta selgitas hageja istungil, et need tehti kättesaadavaks hageja internetipangas. Kostja võttis selle väite istungil õigeks. Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 29), et laen summas 14 775 eurot on kostjale välja makstud 06.04.2023. Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete alusel, et lepingus toodud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 45,93%). Kohus tuvastas eeltoodu alusel, et kostja oli teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid, lepingudokumendid olid kostjale kättesaadavaks tehtud ning leping ei olnud tühine krediidi kulukuse määra ületamise tõttu.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).
6
Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 3.2 toodud väited. Tõenditena on hageja esitanud faili „laenutaotluse andmete väljavõtte koopia“ (dtl 32), kostja konto lõpuga 0643 väljavõtte perioodi 01.12.202203.04.2023 kohta (dtl alates 39) ja faili „registriandmete väljavõtte koopia“ (dtl 62). Laenutaotluse andmete väljavõttelt nähtuvad hageja väidetud andmed kostja eluaseme, ülalpeetavate, töökoha, sissetuleku ja finantskohustuse kohta. Kostja konto väljavõte ning registriandmete väljavõte tõendavad hageja väideteid kostja sissetuleku ja selle allika kohta. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et ta on saanud 16.01 K.M-lt 1200 eurot selgitusega „Laents“ ning kandnud selle üle S.S-le. M.Klt on samuti saanud laenu ning maksnud selle ja tagasi selgitusega „Laen tagasi“. Kuid hageja on esile toonud, et kostjalt küsiti täiendavaid selgitusi nende kannete osas ning kostja kinnitas, et tal ei ole nende eraisikute ees kohustusi. Kohtuistungil vastas kostja kohtule, et ta pidas hagejale vastates, et tal ei ole krediidikohustust M.K ees, silmas, et tal enam ei olnud kohustust, st ta oli M.Kle laenu tagasi maksnud. Hageja on välja toonud, et kostjal oli üks finantskohustus, Swedbanki krediitkaart, igakuise maksega 48 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on detsembris tasunud 63,88 eurot, jaanuaris 65,48 eurot, veebruaris 65,25 eurot ning ka edasi sarnastes summades. Seega leiab kohus, et hageja ei tuvastanud korrektselt kostja igakuise finantskohustuse suurust. Hageja on esile toonud, et nõude aluseks olevast lepingust tulenev kuumakse hakkas olema 320,96 eurot kuus ning seega oli kostjal pärast lepingu sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku 368,96 eurot. Hageja sõlmis aga koos nõude aluseks oleva lepinguga kostjaga veel ühe krediitkaardilepingu, limiidiga 5000 eurot (dtl 20). Seega koos nõude aluseks oleva lepinguga sai kostjal kokku 3 finantskohustust. Hageja seda arvesse võtnud ei ole. Seega on hageja lähtunud valest arvestusest kokku moodustuva igakuise finantskoormuse kohta. Hageja ei ole kostja majandamiskulusid konto väljavõttelt kontrollinud. Kostja sõnul kasutas ta krediitkaarti nagu ikka, kuludeks, sh poes. Kuivõrd kostja krediitkaardi konto väljavõtet ei kogutud, ei ole ka ülevaadet kostja igakuistest kogukuludest. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on kandnud enda teiselt kontolt kontole lõpuga 0643 2023. a veebruaris kokku 4650 eurot. Hageja vastas kohtule, et teiste kontode väljavõtteid ei kogutud. Kostja vastas, et ta kandis enda kontole raha krediitkaardi kontolt, Swedbanki krediitkaardi limiit oli 5000 eurot. Kostja sõnul oli tal mingil ajal teisi pangakontosid veel, kuid ta ei mäleta, mis ajal. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et ta tihti, kui kontol oli raha otsas või otsakorral, sai ülekandeid eraisikutelt, või võttis krediitkaardikontolt (näiteks konto väljavõtte rida 44, 46, 66, 68, 109, 154, 192, 217, 235, 510) sh korduvalt enne palgapäeva, või ka krediitkaardilt selleks, et eraisikutele tagasi maksta (nt konto väljavõtte rida 400, 403, 404). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et kostjal oli tihti raha enne palgapäeva otsakorral ning ta laenas raha edasisteks igapäevasteks kulutusteks. Hageja esitatud registripäringute väljavõttest nähtub, et kostjal oli olnud hulgaliselt maksehäireid (10) nii sideteenuse eest, krediidiandjatele (LHV Pank AS, LHV Finance AS, Coop Finants AS) kui ka inkassodele. Maksehäired on märgitud lõpetatuks 2020-2022. a. Kohus küsis istungil hagejalt, et kas hageja uuris, kuidas selline hulk laenuvõlgu sai kostjal likvideeritud ning kuidas hageja sellist hiljutist laenuvõlgade hulka arvesse võttis. Hageja
7
vastas, et selgitusi kostjalt ei küsitud, et hageja sisereeglite kohaselt pidi maksehäire lõppemisest olema möödas 6 kuud, siis võis laenu anda. Kohtuistungil vastas kostja, et ta ei mäleta, kuidas need võlad likvideeritud said, et ta ei mäleta sellest perioodist eriti midagi. Pensionisamba võttis välja küll, selle maksis vist võlgadeks ära. Palk ei olnud tol ajal suurem, oli ka pikalt töötu. 2023. a hakkas uuesti laene võtma, Swedbanki krediitkaart, Bigbankilt, Bondora AS-lt, Placet Goup OÜ-lt, kõiki ei mäleta, praegu on juba 6 kohtutäiturit täitmas (ilma Bigbanki nõuet arvestamata). Istungil leidis kostja, et alguses jõudis laene hallata, aga mitte väga pikalt. Hageja on välja toonud, et nõude aluseks oleva lepingu maksetega jäädi võlgu 2023 a detsembris, ehk siis 8 kuud peale laenu väljastamist. Hageja esitatud maksete arvestusest nähtub samas, et viivist on hageja arvestanud juba alates esimesest osamaksest.
6.3.Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et kuigi vormiliselt täitis hageja vastutustundliku laenamise kohustust, st kogus andmeid, sh konto väljavõtte, küsis täiendavaid selgitusi sularaha väljavõtmiste ning eraisikute vaheliste maksete kohta, ei võtnud hageja kostja finantskohustusi õigesti arvesse (vt eespool) ning jättis arvesse võtmata, et kostjal oli hiljuti olnud suur hulk tarbijakrediidivõlgu (vähemalt 8 lepingut) ning kostja oli jälle asumas ülelaenamise teele. Seda seetõttu, et lisaks olemasolevale krediitkaardile, mille limiit oli niigi suur, 5000 eurot, võttis kostja hagejalt juurde teise krediitkaardi, limiidiga 5000 eurot ning veel 15 000 laenu. Ilmselgelt kostja ülehindas oma laenuvõimekust (sh seda isegi veel praegu, kohtuistungil, arvates, et ta justkui alguses haldas oma laene, kuigi tegelikult võttis neid järjest juurde). Kuid hageja professionaalse laenuandjana pidi aru saama, et kostja on kordamas varasemat käitumist, ülelaenamist. Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on aga just ülelaenamise ja seeläbi võlaorjusesse sattumise vältimine. Vastutustundliku laenamise kohustus ei seisne pelgalt andmete kogumises, vaid andmeid tuleb koosmõjus ka hinnata ning anda sisuline hinnang sellele, kas konkreetne laenutaotleja on võimeline lepingust tulenevad kohustused täitma kogu lepingu kestvuse ajal. Seejuures võib, nagu eespool öeldud, lepingu sõlmida vaid juhul, kui krediidiandja on veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodud asjaolude valguses krediidiandjal sellist veendumust tekkida. Seetõttu on kohus seisukohal, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud.
7.Hageja nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid kostja ei võlgne. Tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest jääb hageja algne nõue VÕS § 4034 lg 7 alusel rahuldamata. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, tegi nõude ümberarvestuse ja määras tagasimaksed uuesti (dtl 96). Kostjale maksti krediiti välja 14 775 eurot. Hagi lisast 2, lepingu katteks teostatud maksete arvestus (dtl 27) nähtub, et lepingu katteks on kostja kokku hagejale tasunud 2359 eurot. Leping sõlmiti 06.04.2023, lepingu perioodiks oli 72 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtaeg on lepingu järgi 16.04.2029. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 72 maksena lepingujärgsete kuupäevadega, jagades välja makstud laenusumma võrdseteks osamakseteks ning ei ole intressi arvestanud. Seega tuleb kõik kostja poolt tasutu lugeda laenusumma katteks ning kostjal on tagastamata 12 416 eurot põhivõlga.
8
Arvestades kostja poolt tasutu uue tagasimakse graafiku kohaste osamakse katteks, on kostjal täielikult tasutud osamaksed 15.05.2023 - 15.03.2024 ning osaliselt, 101,69 euro ulatuses ka 15.04.2024 osamakse. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 22.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus nõustub, et hagejal on alust arvata, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Ka kostja ise tunnistas kohtuistungil, et talle ei jää peale kohtutäiturite poolseid mahaarvamisi kuigipalju alles ja sellist summat kuus ta kindlasti maksta ei suuda. Kohus selgitas kostjale võlanõustaja poole pöördumise võimalust ning selgitas, et võimalik on ka füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamine. Kohus mõistab kostjalt välja uuesti määratud maksegraafiku alusel kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed, kokku 3181,67 eurot (15.04.2024 osamakse summas 103,52 eurot + 15.05.2024 - 15.07.2025 osamaksed kokku 3078,15). Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt välja igakuised osamaksed (15.08.202516.04.2029) vastavalt uuesti määratud maksegraafikule, kokku 9234,33 eurot. Intressi ega viivisenõuet hageja alternatiivse nõudega esitanud ei ole.
8.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on hagis välja toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohtuistungil kinnitas hageja, et täiendavaid menetluskulusid ei ole. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja enda menetluskulude andmeid esitanud ei ole. Hageja on hagilt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasunud riigilõivu 1050 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 1050 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja kulud on 100 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tsiviilasja toimiku andmetel järgmiselt: on esitatud hagiavaldus ja lisad, 18.12.2024 hagiavalduse täiendus ja 29.07.2025 osales hageja esindaja kohtuistungil. Hagiavaldusele lisatud 30.10.2024 arve nr 9398 järgi on teenuse hind 81,97 eurot, millele lisandub käibemaks 18,03 eurot. Hageja ei ole menetluskulude osas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole võimalik hagejale hüvitada esindajakuludelt arvestatud käibemaksu.
9
Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1131,97 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 30.10.2024 esitatud hagi hind on 18 104,21 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 12 416 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 68,58%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 68,58% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31,42% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 68,58% hageja põhjendatud menetluskuludest (1131,97 eurot), millele vastab summa 776,31 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.