Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu lennu hilinemisest tulenevalt hüvitise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 27. mai 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
377 eurot ja 71 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul Kostja (apellant) SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Keelduda SmartLynx Airlines Estonia OÜ Harju Maakohtu 27. mai 2020. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Flagito OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 2. jaanuaril 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu 344,14 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati 19. veebruaril 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus. Hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 300 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,08 eurot, viivise põhinõudelt alates 3. jaanuarist 2020 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi kohaselt kinnitas XX (reisija) 1. veebruaril 2019 broneeringu nr 18674678 kostja opereeritavale lennule MYX590 lähtepunktiga Sharm El Sheikh ja sihtpunktiga Tallinn. Lennu MYX590 vahemaa Sharm El Sheikhist Tallinna on 3569 kilomeetrit. Lend pidi broneeringute kohaselt saabuma Tallinna kell 18.35. Tallinna Lennujaama kodulehe info kohaselt saabus lend Tallinna kell 21.35. Tallinna Lennujaam selgitas teabenõude vastusena, et lend MYX590 maandus kell 21.27 ning jõudis väravasse kell 21.35. Euroopa Kohus on selgitanud, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise pikkuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda. Lennu MYX590 reisija YY filmis telefoniga lennuki salongis toimuvat. Videost nähtub, et kell 21.36 ei olnud lennuki uks avatud ning reisijatel ei olnud võimalik lennukist väljuda. Seega hilines lend MYX590 rohkem kui kolm tundi. Lennuki uks avati alles 21.37, mida hageja tõendab videosalvestisega. Hageja nõuab kostjalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus) art 7 lg 1 p c ja lg 2 punkt c alusel hüvitist 300 eurot. Reisija loovutas 30. oktoobril 2019 oma nõuded hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidlusalune lend MYX 590 ei hilinenud kolm tundi või rohkem. Lend hilines 2 tundi ja 57 minutit. Lennu planeeritud saabumisaeg oli 16.35 UTC (18.35 kohalik aeg). Lennu tehnilise logi kohaselt oli lennu tegelik saabumisaeg 19.32 UTC (21.32 kohalik aeg), mida kinnitas ka lennu kapten allkirjaga. Videosalvestis, millele hageja tugineb, ei tõenda lennu saabumise aega. Videosalvestisest tuleb lennu saabumisaeg määrata videost nähtava telefonil kuvatava kellaja kaudu. Mistahes telefoni kellaajaga on lihtne manipuleerida. Samuti ei ole videosalvestisest nähtav, mis kell lennuki uksed tegelikult avati ja millal oli esimestel reisijatel võimalik lennukist väljuda, arvestades, et lennuki esiosa varjavad vahekardin ja teised reisijad. Seega ei ole põhjendatud hageja põhinõue 300 eurot ega sellelt arvutatav viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 27. mai 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 353,71 eurot, s.o põhinõude 300 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,71 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 28. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 468,08 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 368,08 eurot. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et XX kinnitas broneeringu nr 18674678 kostja lennule MYX590 1. veebruaril 2019 lähtepunktiga Sharm El Sheikh ja sihtpunktiga Tallinn, saabumisajaga 18.35. Lennu nr MYX590 vahemaa Sharm El Sheikhist Tallinna on 3569 kilomeetrit. XX loovutas nõude hagejale. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. veebruari 2004 määrus 261/2004. Kuigi määruse artikkel 7 ei näe lennu hilinemise korral ette rahalist hüvitist, on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 p 61 seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Maakohus tugines Euroopa Liidu Kohtu tõlgendusele asjas C-452/13, mille kohaselt tuleb määruse artikleid 2, 5 ja 7 tõlgendada nii, et mõiste saabumisaeg, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse 2 (6)
kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda. Seega on reisi saabumise aja kindlaksmääramisel määrava tähtsusega reisijate lennukist väljumise võimaldamise aeg, mitte lennuki maandumise ega parkimiskohta jõudmise aeg. Hageja esitas kohtule reisija video, millelt on näha, et reisijad seisavad kell 21.36 lennuki vahekäigus ja salongi eesmine osa on suletud kardinaga. Kell 21.37 avatakse reisijate salongi kardin ja kõlab repliik: „Nüüd hakkab välja saama“. Kuigi videolt ei ole näha, kas 21.35 on lennuki üks ustest avatud, on video põhjal selge, et vähemalt kuni 21.37 ei tohtinud reisijad lennukist väljuda. Tallinna lennujaama teabenõude vastusest selgub, et lennuk maandus 21.27 ja jõudis väravasse 21.35. Kostja esitatud logisse on märgitud väravasse saabumise aeg 19.32 („ON BLOCKS“), kuid ei ole märgitud uste avamise ja reisijate väljumise võimaldamise aega. Arvestades, et enne lennuki ukse avamist tuleb tagada lennukist ohutu väljumine ning paigaldada trapp või ühendus lennujaama terminaliga, mis võtab märkimisväärse aja, siis on usutav, et lennuki ust ei avatud enne hageja väidetud aega. Seega pidas kohus alusetuks kostja kahtlust reisija telefoni aja manipuleerimise osas. Maakohus leidis, et vaidlusalune reis ei saabunud enne kella 21.37. Seega hilines reis vähemalt 3 tundi ja 2 minutit. Hagejal on õigus lennu hilinemisest tingitud hüvitise saamisele 300 euro ulatuses vastavalt määruse artikkel 7 lg 1 p-le c ja lg 2 p-le c. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hüvitise nõude esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostja ei vaidlustanud viivisenõude arvestuse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu tuleb see rahuldada. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 1131 alusel sissenõudmiskulu 40 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja väitel ei hinnanud maakohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning tuvastas seetõttu valesti, et lend MYX590 hilines 1. veebruaril 2019 vähemalt 3 tundi. Hageja esitatud videosalvestis ei tõenda lennu saabumise aega. Videosalvestisest ei ole näha, mis kell lennuki uksed tegelikult avati ja millal oli esimestel reisijatel võimalik lennukist väljuda, arvestades, et lennuki esiosa varjavad vahekardin ja teised reisijad. Lisaks tuleb videosalvestise alusel lennu saabumisaeg määrata videost nähtava telefonil kuvatava kellaja kaudu, kuid telefoni kellaajaga on lihtne manipuleerida. Telefoni kasutajal on võimalik manuaalselt märkida kuvatavaks kellaajaks mistahes aeg, arvestades mh video tegija huvi näidata lennu saabumise aega sellisena, et see hilines 3 tundi või enam. Seega ei ole videosalvestis usaldusväärne ega ka veenev tõend lennu saabumisaja määratlemisel. Videosalvestis pole ka kooskõlas Tallinna Lennujaama lennuinfo ega selle esindaja seisukohaga. Nimelt saabus Tallinna Lennujaama andmetel lend MYX590 Tallinnasse kell
21.35.Tallinna Lennujaama esindaja on kinnitanud lennu maandumisaja täpsust ja tõepärasust, mis Tallinna Lennujaama andmetel oli 21.27 ning mis vastab seejuures ka kostja esitatud lennu tehnilises logis märgitud maandumisajale. Lennu saabumisaja osas on Tallinna Lennujaama esindaja aga märkinud, et saabumisaja andmed võivad erineda tulenevalt rakendatavate protseduuride erinevustest, mistõttu lennujaama fikseeritud saabumisaeg on tavaliselt ligikaudne, kuna lennujaamatöötajatel pole kohustust täpset aega fikseerida. See tähendab, et kooskõlas Euroopa Kohtu lahendiga C-452/13 pole lennu saabumisaega võimalik Tallinna Lennujaama teabe pinnalt määrata. Maakohus leidis, et saabumisaja andmetele tuleb lisada ka veel määratlemata aeg lennuki uste avamiseks ja trapi või ühenduse lennujaama terminaliga paigaldamiseks, mis muudab Tallinna Lennujaama andmed veel ebatäpsemaks. Ainuke usaldusväärne ja täpne kellaaeg, mis Tallinna Lennujaama teabenõude vastusest selgub, on 3 (6)
lennu maandumisaeg 21.27. Mistahes täiendavad järeldused Tallinna Lennujaama teabest on meelevaldsed.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja põhivõla 300 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,08 eurot ning viivise põhivõlalt alates 3. jaanuarist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme, mis võiks mõjutada lahendit. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
11.Apellatsioonkaebuses on kostja sisuliselt vaidlustanud üksnes maakohtu tõenditele antud hinnangut. Kostja leiab, et hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et lend MYX590 hilines 1. veebruaril 2019 vähemalt 3 tundi.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega valesti hinnanud tõendeid. Hageja esitas lennu hilinemise aja tõendamiseks teabenõude vastused Tallinna Lennujaamast, väljavõtte Tallinna Lennujaama kodulehelt ning reisija YY tehtud video. Maakohus on kõiki nii hageja kui kostja esitatud tõendeid hinnanud ning leidnud, et vaidlusalune lend hilines vähemalt kolm tundi.
13.Maakohus on õigesti tuginenud Euroopa Liidu Kohtu seisukohale asjas nr C-452/13, mille kohaselt tuleb lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel määruse nr 261/2004 art-d 2, 5 ja 7 tõlgendada nii, et lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda mõistest saabumise aeg, mis tähistab aega, millal avatakse vähemalt üks lennuki uks, kui reisijatel lubatakse lennukist väljuda. Seega on määruse kontekstis saabumise ajaks reisijate lennukist välja lubamise aeg, mitte mõni muu aeg, mh lennuki maandumise, lennu väravasse/terminali saabumise, seisupiduri ega tõkiskingade paigutamise aeg.
14.Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina üksnes lennu MYX590 tehnilise logi nr 001241, mille kohaselt oli lennu saabumise aeg kell 21.32 (on blocks time), kuid kostja ei ole tõendanud, et kell 21.32 avati ka lennuki uks ning reisijatel oli võimalik lennukist väljuda. Seega ei tõenda üksnes kostja esitatud lennu tehnilises logis märgitud lennu saabumise kellaeg seda, et lend hilines alla kolme tunni. Seda, millal reisijatel oli võimalik lennukist väljuda, on näha hageja esitatud videost, millest nähtub, et reisijad hakkasid lennuki ukse poole liikuma kell 21.37. See kellaaeg on kooskõlas ka Tallinna Lennujaama esitatud andmetega, mille kohaselt lennuk lõpetas liikumise kell 21.35. Seetõttu pole põhjust arvata, et videos nähtav kellaaeg oleks muudetud. Arvestades asjaolu, et Tallinna Lennujaam on kinnitanud enda esitatud andmete õigsust, on põhjendamatu kostja väide selle kohta, et tegemist on ligikaudse ajaga.
4 (6)
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista ka asjaolu, et maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulu 468,08 eurot ning kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on iseenesest küll leidnud, et TsMS § 637 lg 21 alusel ei tohiks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldused (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Riigikohus on seda seisukohta põhjendanud sellega, et vastasel juhul oleks menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11). Kostja ei ole aga praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta, et temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu. Seega ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS § 178 lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist lahendust ning menetluskulude jaotust, vaatamata sellele, kas maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist tõlgendust ei seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu seisukoha aluseks olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Esiteks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale. Selles menetluses ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust, mida on TsMS § 178 lg 1 kohaselt võimalik vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Eelviidatud tõlgendus tooks kaasa seega selle, et menetlusosalised oleksid ebavõrdses seisus sõltuvalt sellest, kas menetluskulud määratakse kindlaks kohtuotsuses või pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile. Teiseks ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus oleks olemas. Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel ka asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma. TsMS § 174 lg 5 kohaselt on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata.
16.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole kaebuse menetlusse võtmise 5 (6)
staadiumis veel menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Kostja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu 100 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
17.Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt TsMS § 638 lg-le 4 apellatsioonkaebust hagejale kätte. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.