Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. 1 (4)

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lgle 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Flagito OÜ esitas 26.02.2020 hagiavalduse Smartlynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise 300 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot, väljamõistmiseks. Hageja palub põhinõudelt välja mõista viivis, mis oli 02.01.2020 seisuga sissenõutav 4.08 eurot ja edasi viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt reisijal M K(edaspidi reisija) oli kinnitatud broneering xxxx SmartLynx Airlines Estonia OÜ lennule xxxx 01.02.2019 lähtepunktiga xxxx sihtpunktiga xxxx. Lennu xxxx vahemaa xxxx on 3569 km. Hageja on seisukohal, et lend xxxx 01.02.2019 hilines sihtkohta rohkem kui kolm tundi. Lend pidi broneeringute kohaselt saabuma xxxx kell 18:35. xxxx Lennujaama kodulehelt pärineva info kohaselt saabus lend xxxx kell 21:35. Teabenõude vastusena selgitati, et lend xxxx maandus kell 21:27 ning jõudis väravasse kell 21:35. Lennuki uks avati alles 21.37, mida hageja tõendab videosalvestisega. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse 261/2004 alusel hüvitist 300 eurot. 30.10.2019 loovutas reisija oma nõuded hagejale.

Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune 01.02.2019 lend xxxx ei ole hilinenud kolm tundi või rohkem. Lend hilines 2h 57min. 01.02.2019 lennu xxxx planeeritud saabumisaeg oli 16:35 UTC (18:35 kohalik aeg). Lennu tehnilise logi kohaselt oli lennu tegelik saabumisaeg 19:32 UTC (21:32 kohalik aeg) Kooskõlas Euroopa Komisjoni suunistega on lennu saabumisaega tehnilises logis allkirjaga kinnitanud 01.02.2019 lennu xxxx meeskonnast lennu kapten. Kostja leiab, et videosalvestis, millele hageja tugineb lennu saabumisaja määramisel ei tõenda lennu saabumise aega. Videosalvestisest tulenevalt tuleb lennu saabumisaeg määrata videost nähtava 2 (4)

telefonil kuvatava kellaja kaudu. Mistahes telefoni kellaajaga on lihtne manipuleerida – telefoni kasutajal on võimalik märkida kuvatavaks kellaajaks mistahes aeg, seejuures ka vaid minutiliste erinevustega. Samuti ei ole videosalvestisest nähtav, mis kell lennuki uksed tegelikult avati ja millal oli esimestel reisijatel võimalik lennukist väljuda, arvestades, et lennuki esiosa varjavad vahekardin ja teised reisijad. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja põhinõue summas 300 eurot ja sellelt arvutatav viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Kostja palub kohtul jätta hageja hagiavaldus kostja vastu rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS §-ga 231 lg-ga 4 ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et reisijal M Koli kinnitatud broneering xxxx SmartLynx Airlines Estonia OÜ lennule xxxx 01.02.2019 lähtepunktiga xxxx sihtpunktiga xxxx, saabumisajaga 18:35 (dtl 41). Lennu xxxx vahemaa xxxx on 3569 km. M K loovutas nõude hagejale (dtl 45). Pooled vaidlevad selle üle, kas lend saabus sihtkohta rohkem kui 3 tundi ettenähtust hiljem. Hüvitise nõude 261/2004.

õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus

Kuigi määrus 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7, on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61 seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Euroopa Liidu Kohus on mõistet „saabumisaeg”, sisustanud kohtuasjas C-452/13, Germanwings, ECLI:EU:C:2014:2141, punktis 27 järgmiselt: „Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.“ Tsiteeritud Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduse valguses on reisi saabumise aja kindlaksmääramisel määrava tähtsusega reisijate lennukist väljumise võimaldamise aeg, mitte lennuki maabumise ega parkimiskohta jõudmise aeg. Hageja on kohtule esitanud reisija video, millelt on näha, et 21.36 seisavad reisijad lennuki vahekäigus ja salongi eesmine osa on suletud kardinaga. Kell 21.37 avatakse reisijate salongi kardin ja kõlab repliik: „Nüüd hakkab välja saama“. Kuigi videolt ei ole näha, kas 21.35 on lennuki üks ustest avatud, on video põhjal selge, et vähemalt kuni 21.37 ei tohtinud reisijate lennukist väljuda. xxxx lennujaama teabenõude vastusest selgub, et lennuk maandus 21:27 ja jõudis väravasse 21:35 (dtl 51). Kostja esitatud logisse on märgitud väravasse saabumise aeg 19.32 („ON BLOCKS“), kuid ei ole märgitud uste avamise ja reisijate väljumise võimaldamise aega (dtl 77). Arvestades, et enne lennuki ukse avamist tuleb tagada lennukist ohutu väljumine ning paigaldada trapp või ühendus lennujaama terminaliga, mis võtab märkimisväärse aja, siis peab kohus usutavaks, et lennuki ust ei avatud enne hageja väidetud aega. Seetõttu peab kohus ka alusetuks kostja kahtlust

3 (4)

reisija telefoni aja manipuleerimise osas. Seda enam, et mobiiltelefonid saavad üldjuhul täpse kellaaja mobiilsideoperaatori serverilt. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates ja arvestades Euroopa Liidu Kohtu „saabumise“ mõiste sisustamist, on kohus jõudnud veendumusele, et vaidlusalune reis ei saabunud enne 21.37. Seega reis hilines vähemalt 3 h ja 2 minutit. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 eelpool väljendatud seisukohale, enam kui 3 tundi hilinenud lennud tuleb võrdsustada tühistatud lendudega. Määruse 261/2004 artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on täidetud tingimused lennu hilinemisest tingituna hüvitise saamiseks 300 euro ulatuses vastavalt määruse 261/2004 artikkel 7 lg 1 punktile c ja lg 2 punktile c. Hagi kuulub põhinõude, 300 euro osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivist alates iga hüvitise nõude esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostja ei ole vaidlustanud viivisenõude arvestuse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu viivis kuulub hagejalt kostjale välja mõistmisele nõutud ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga (27.05.2020) on viivisenõude suurus 16,61 eurot. 27.05.2020 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla 300 euro tasumiseni mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni vastavalt TsMS §le 367. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot iga nõude kohta. Kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt (dtl 43), kuid kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt pärast seda kui hageja esitas kostjale nõude ja vajalikud dokumendid. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 40 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud määrata kostja kanda. Hageja palub 15.04.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt mõista kostjalt välja õigusabikulud 3,5 tunni eest 490 eurot, millele lisandub käibemaks 98 eurot ja riigilõiv 100 eurot, kokku 688 eurot. Arvestades, et tsiviilasja hind on 368,08 eurot, oleks õigusabikulu väljamõistmine koos käibemaksuga 588 euro ulatuses ebaproportsionaalne saadava hüvega ehk põhjendamatu. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ja vajaliku õigusabi kulu suuruseks 368,08 eurot (sealhulgas käibemaks). Koos hüvitisega riigilõivu eest mõistab kohus kokku kostjalt hageja kasuks välja 468,08 eurot. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.