Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-10450 intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.07.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Rxxxxx Pxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 3598,18 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, intressi 262,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 892,25 eurot ja täiendava viivise alates 21.07.2020 0,057534% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Tartu Maakohus võttis hagi 24.07.2020.a määrusega menetlusse. 19.08.2020 esitas kostja vastuse, milles tunnistas hagis esitatud nõuded õigeks. Kostja selgitas, et ta tekitas need võlgnevused endale raske vaimse haiguse tõttu, kui kaotas töökoha Soomes. Siis algasid laenu võtmised ning nende tasumiseks uute laenude võtmised. Laenuandjad andsid kergekäeliselt laenu ega veendunud kostja maksevõimes. Kostja jäi võlgnevuste tasumisega hätta. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi kirjalikult õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3598,18 eurot põhivõlg, 262,82 eurot intress, 35 eurot sissenõudmiskulud ja 892,25 eurot 20.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendav viivis alates hagi esitamisest 21.07.2020 0,057534% päevas tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõlgnevuse suurus.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavaldusega koos esitanud menetluskulude nimekirja. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, siis kostja menetluskulusid kohus ei määra kindlaks. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 425 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-20-10450 Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu Petrov kohtumenetluses: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine)“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 675 eurot, millest 425 eurot on riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 675 eurot, millest 425 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 250 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.