XX hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. augusti 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
559,20 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margit Teino esindajad ringkonnakohtus Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu), lepinguline esindaja Natalja Kutepova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 06. augusti 2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Tallinna linna kanda. Välja mõista Tallinna linnalt ringkonnakohtu menetluskulud 455 eurot 40 senti XX kasuks.
5.Tallinna linnal tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda XXle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Võtta tsiviilasja materjalide juurde Tallinna linna poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.
2-18-17243 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja) esitas 14.11.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja elukaaslane 15.04.2018 Tallinnas, Merivälja teel ulatuslikku löökauku, mille tagajärjel purunesid hageja sõiduki BMW 330xd (registreerimismärgiga XXXXXX) parempoolsed rehvid ja vigastada said ka sõiduki veljed. Kindlustusfirma nõustus sõiduki taastamiskuludega summas 320,40 eurot. Hageja oli kohustatud ise tasuma omavastutuse 190 eurot. Ohtlik teelõik oli tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, kuid see ei vabasta kostjat vastutusest. Löökaugu juures ei olnud ühtegi hoiatavat liiklusmärki. Sõiduki kiirus oli maksimaalselt 25 km/h. Löökaugust ei olnud võimalik mööda sõita, kuna kõrvalreas liikus samuti auto. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju 190 eurot (omavastutus) ja kohtuvälise nõudekirja esitamisega seoses tekkinud kulud summas 324 eurot, kokku seega 514 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivised 11,04 eurot ja viivise seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt summas 514 eurot alates 15.11.2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.Kostja vastuse kohaselt on kahjujuhtum tingitud sõiduki juhi süül liiklusseaduse nõuete rikkumisest ning seega ei ole kahju hüvitamine põhjendatud. Kostja ei ole tee seisundi nõudeid rikkunud. Lisaks liiklusmärgile nr 152 oli teelõigul lubatud maksimaalne sõidukiirus 30 km/h, mille kohta oli välja pandud vastavad liikluskorraldusvahendid. Ohtlik teelõik oli kogu pikkuses korduvalt märgistatud liiklusmärgiga nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“. Piisava hoole väljendamisel oleks kahju tekkimine olnud välditav. Juht ei vähendanud kiirust ega peatanud
2-18-17243 sõidukit. Sõiduki kahjustused viitavad sellele, et sõiduki juht ei suutnud õigeaegselt reageerida teel nähtavuse piires asunud takistusele. Kostja on seisukohal, et kohtueelsed õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele, kuna kostja seisukoht oli hagejale teada ning sellele vaatamata jätkas hageja esindaja kostjale kirjutamist suurendades sellega kohtueelseid õigusabikulusid. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 06.08.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 514 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,08 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt 514 eurolt alates 15.11.2018 kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 509,92 eurot. Maakohus jättis sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 6,96 eurot rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 773 eurot ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus kohustas menetluskulud tasuma ERGO Insurance SE arvelduskontole.
6.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et hagejale kuuluv sõiduk sattus 15.04.2018 Tallinnas, Merivälja teel löökauku, mille tagajärjel purunesid sõiduki parempoolsed rehvid ja vigastada said ka sõiduki veljed. Vaidlust ei ole selles, et teelõik oli varustatud liiklusmärgiga nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“ ja liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Samuti ei ole vaidlust selles, et sõiduki kahju suuruseks hinnati 320,40 eurot ning hageja pidi tasuma kindlustusandjale omavastutuse 190 eurot. Vaidlus on selles, kas vaidlusalune teelõik oli nõuetekohaselt tähistatud ja kas eraldi oleks pidanud tähistama ka löökaugu. Samuti on vaidluse all, kas sõiduki juht täitis antud teelõigul liiklusseaduse nõudeid.
7.Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1043 ja 1045 lg 1 p 7, ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-le 1, kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 6 lg-le 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ning leidis, et kostja on rikkunud oma kohustust tee korrashoiu osas, rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos, mistõttu kuulub hageja nõue sõidukile löökaugust tekkinud kahjustuse hüvitamiseks rahuldamisele. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja sõiduki kiirus ei olnud antud teelõigule sobiv ning seega jääb kostja väide tõendamata ja kohus saab lähtuda üksnes sellest, et hageja sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.
8.Maakohus leidis, et kostja ei täitnud liiklusmärgi nr 152 „ebatasane tee“ ja liiklusmärgi nr 686a „ohtlik koht või teeäär“ paigaldamisega oma hoolsuskohustust tee korrashoiuks. Kohtule esitatud seisukohtadest ja vaidlusalusest teelõigust tehtud fotodelt nähtub, et liiklusmärk nr 152 asetseb enne kaherealisel teel asuvat kohustusmärki nr 421 „ümberpõike suund”, mis suunas liikluse parempoolsele sõidureale. Fotodelt nähtub Selveri reklaampost, enne mida muutub tee uuesti kaherealiseks. Samas nähtub fotodelt, et vaidlusalune löökauk asetseb parempoolsel sõidureal ja tee kaherealiseks muutumise alas. Seega enne sõidurea üherealiseks muutumist paigutatud hoiatusmärgi mõju ulatus jääb antud juhul selgusetuks. Maakohtu hinnangul ei saa antud olukorras sõiduki juht järeldada, et liiklusmärk nr 152 hoiataks löökaugu eest, mis järgneb sõidureal paiknenud takistusest ümbersõidu järgses alas. Fotodelt nähtuvalt on liiklusmärgid nr 686a „ohtlik koht või teeäär“ paigutatud vasakule poole tee serva, mistõttu kohtu hinnangul need mingit täiendavat informatsiooni teel paikneva löökaugu osas ei anna. Sõiduki juhi seletuse kohaselt tuli löökauku sõitmine tee kaherealiseks muutumise järgselt talle ootamatult. Lisaks tuleb arvestada, et fotodelt nähtuvalt on teekatte puhul tegemist nn kooritud asfaldiga, mille pind on suhteliselt sile. Sellisel teelõigul sõites ei pea sõiduki juht eeldama, et antud teelõigul asuvad ohtlikud sõidukit kahjustada võivad
2-18-17243 löökaugud. Tee kasutaja ei saa eeldada, et viide ebatasasele teelõigule hõlmab ka löökauke ja kraave, mis liiklemiskiirust jalakäija liiklemistemponi alandamata viiks sõiduautole remonti vajavate kahjustuste tekkimiseni (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 215-5023, p 11). Teekatte seisundi tõttu oleks kostja pidanud seega vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama. Sõidukijuhil oli antud juhul alust eeldada, et tee on läbitav kiirusega 30 km/h ilma sõidukile kahjustuste tekkimiseta. Kui tegemist on löökauguga, mis asub sõidureas, siis asjaolu, kas kõrvalreas on sõidukeid või mitte, ning kas kõrvalrida üldse olemas on, ei muudaks teeomaniku kohustust tee korras hoida ja tee nõuetekohaselt tähistada.
9.Maakohus leidis, et VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna hüvitatavad. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi kostjale nõudekirja koostamise ja edastamisega summas 324 eurot. Maakohus leidis, et hageja nõue ka 324 euro osas on põhjendatud.
10.Maakohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Hageja viivise arvestuse alguseks on 09.08.2018. Selleks ajaks oli möödunud hageja poolt kostjale 27.05.2018 nõudekirjaga antud tähtaeg kahjuhüvitise tasumiseks, mistõttu oli hageja kahjuhüvitise nõue 190 eurot muutunud sissenõutavaks. Küll aga ei ole selleks kuupäevaks sissenõutavaks muutunud hageja kohtueelse õigusabi kulude hüvitamise nõue, mille hageja esitas kostja vastu alles hagiavalduses. Seega jääb selles osas hageja nõue rahuldamata ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud osaliselt summas 4,08 eurot 98 päeva eest.
11.Ehki hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata väga väikeses ulatuses. Hageja on märkinud menetluskuludena riigilõivu 125 eurot ja kulutused õigusabile 648 eurot (6 tunni eest). Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Maakohus pidas hageja menetluskulusid põhjendatuks. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas 04.09.2019 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ning menetluskulude osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, kui leidis, et kostja rikkus seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Samuti rikkus maakohus tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise nõuet. Kostjal puudus kohustus lisamärkide väljapanemiseks, kuivõrd sündmuskoht oli märgistatud liiklusmärgiga, mille kohaselt maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 30 km/h. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 4 lg 3, mille kohaselt võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Maakohus ei andnud õiget hinnangut liikluskorraldusele ohtlikul teelõigul ja selle seosele kahju tekitamisega.
14.Maakohus jättis õigeaegselt kostjale edastamata hageja menetluskulude nimekirja, mis edastati kostjale pärast kohtuotsuse kuulutamist. Hageja on palunud kanda menetluskulud ERGO Insurance arvelduskontole, kes ei ole menetlusosaline. Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et hagejal on tekkinud menetluskulude tasumise kohustus, kuna kulude kandjaks on märgitud kolmas isik.
2-18-17243 Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
17.Maakohus rahuldas hagi löökaugust tekkinud kahjustuste hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja EhS § 97 lg 1 alusel põhjendusega, et kostja on rikkunud oma kohustusi tee korrashoiu osas. Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama.
18.EhS § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Tsiviilasja materjalides olevalt fotolt nähtuvalt oli Merivälja teel löökauk, mille sügavus oli ca 10 cm ja läbimõõt rohkem kui 20 cm (tl 15).
19.Maakohus leidis, et teelõigule pandud liiklusmärgid ei andnud piisavat informatsiooni vaidlusaluse löökaugu kohta teel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja leiab, et tal puudus kohustus täiendavate lisamärkide väljapanemiseks, kuna teelõigul oli maksimaalne lubatud kiirus 30 km/h. Kolleegium sellega ei nõustu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lg 3 sätestab, et hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Nimetatud säte käib hoiatusmärkide kohta. Sellest ei tulene, et kuni 30 km/h sõidukiirusega teelõigul ei pea ohtlikku kohta tähistama mõnda muud liiki liiklusmärgiga. Samuti tuleneb LS § 52 lg 1 pst 2, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Lisaks sätestab Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 12, et üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Eeltoodust tuleneb, et kostja oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama.
20.Kostja on 05.08.2020 seisukohas taotlenud hagi läbivaatamata jätmist, kuna vaidlus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kostja viitas, et liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustuste rikkumisest tulenev vaidlus on haldusasi. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 2 sätestab, et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes. Ringkonnakohus märgib, et taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et apellatsioonkaebuses ei või tugineda väitele, et asi tulnuks lahendada halduskohtus (TsMS § 631 lg 3). Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusaluse löökaugu täiendava tähistamiseta on kostja rikkunud ka EhS § 97 lg-s 1 sätestatud kohustust hoida tee korras viisil, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Tõendamata on, et sõidukijuht on rikkunud liiklusseaduses sätestatud reegleid. Kui sõitmisel, liiklusseaduses sätestatud reegleid järgides, tekitab löökauk sõidukile vigastusi, siis ei saa väita,
2-18-17243 et tee omanik on täitnud EhS § 97 lg-s 1 sätestatud nõuet tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega kuulub vaidlus tsiviilkohtu pädevusse ning maakohus on põhjendatult lahendanud vaidluse VÕS § 1043 ja EhS § 97 lg 1 alusel.
21.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka kohtueelsed õigusabikulud 324 eurot. Kuigi kostja vaidlustas otsuse kogu hagi rahuldatud osa ulatuses, ei ole kostja apellatsioonkaebuses kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus materiaalõiguse norme, kui mõistis kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud. Kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi.
22.Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebus esitanud sisulisi vastuväiteid viivise väljamõistmise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult viivisenõude osaliselt rahuldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kostja on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et toimetas hageja menetluskulud kostjale kätte alles pärast kohtuotsuse kuulutamist. Samuti esitas kostja sellekohased tõendid (e-toimiku väljavõtted). Kohus võtab tõendid tsiviilasja juurde. Ringkonnakohtu hinnangul on õige kostja seisukoht, et maakohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte alles pärast kohtuotsuse kuulutamist. Siiski ei anna see alust nimetatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja on saanud võimaluse esitada oma vastuväited hageja menetluskuludele apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot tuleb lugeda põhjendatud kuluks. Hageja esindaja õigusabikulusid 6 tunni eest (tunni hind 108 eurot, sisaldab käibemaksu) summas 648 eurot ei saa pidada samuti ülemääraseks, arvestades menetlustoimingute mahtu. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et õigusabikulud kandis ERGO Insurance SE. TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja selgitas, et tal on sõlmitud ERGO Insurance SE-ga õigusabikulude kindlustuse leping, mille alusel tasus viimane õigusabikulud. Ringkonnakohtu arvates ei takista eeltoodu kostjalt õigusabikulude väljamõistmist. Samuti ei ole seadusega vastuolus, et maakohus otsustas hageja taotlusel, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ERGO Insurance SE-le. Tegemist on TsMS § 445 sätestatud otsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega.
24.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 3 tunni 45 minuti eest summas 455,40 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Hageja esindaja tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud. Kolleegium viitab, et õigusabikulu 3 tunni 45 minuti eest, tunnitasumääraga 110 eurot + käibemaks, on 495 eurot. Kuna hageja on aga taotlenud 455,40 euro (379,50 eurot + käibemaks 75,90 eurot) väljamõistmist, siis mõistab ringkonnakohus välja 455,40 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.