Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

kirjale, et ta teeb koostööd vaid nende advokaadibüroodega, kes jagavad AS-i EKAST juhtkonna arvamust ja analüütikat. Hageja hinnangul puudus kostjal alus keelduda suulise lepingu alusel õigusteenuse eest tasumisest. Hageja alustas kostja palvel ja heakskiidul õigusteenuse osutamist. Poolte esindajad mõistsid kohtumisel kollegiaalselt, et suuliselt sõlmitud kliendilepinguga edasiminekuks oli vajalik tutvuda kogu kohtutoimikuga. Arvete saamise järgselt kostja neile vastu ei vaielnud ning esitas esimesed vastuväited alles 3,5 kuud hiljem. Tulundusühistu sai advokaadibüroolt ka teenust. Seega oli ühistul kohustus arve tasumiseks. Hageja avaldas kohtuistungil, et leping oli sõlmitud selleks, et vaadata läbi materjal, arutada seisukohad kostjaga ja jõuda järeldusele, kas esindada kostjat kohtus või mitte. Kirjalikku kokkuvõtet lõplikult ei olnud. Leping sõlmiti suuliselt 02.10.2019 kohtumisel. Kohtukõne kirjalikes teesides avaldas hageja, et poolte vahel eksisteeris varasem usalduslik koostööpraktika, mis mh tähendas ka seda, et kõiki telefonis räägitut ei pidanud elektrooniliselt üle kinnitama. Enne poolte kohtumist oli kostjale teada hageja esindajate tunnitasu ja osatasu määrad. Hageja esindajad avaldasid kohtumisel, et kui kostja jääb arvamuse juurde, et õigusteenust tuleb kostjale osutada vaid 01.10.2019 kostja juhatuse liikme sõnastatud ülesande alusel, jääb koostöö katki. Hageja esindajad avaldasid, et materjali läbitöötamine on võimalik, kui kostja tasub tehtud töö eest. Kui advokaat oleks osanud töötunni täpsusega juba lepingu sõlmimise etapis hinnata õigusteenuse raames tehtava töö mahtu, oleks saanud tehtud tööd summaliselt määrata. Töö maht kujunes lepingu täitmise käigus ja selle kujundamisel oli oluline kaal mh kliendi soovidel ja käesolevas asjas kliendi poolt varasemas kohtumenetluses esitatud vastakatel seisukohtadel. Kostja vastuväited

õiguslikku arvamust (memorandumit). Kui hageja oleks öelnud, et hinnapakkumise tegemine läheb ühistule maksma 3 840 eurot, siis ei oleks ta sellelt advokaadibüroolt hinnapakkumist küsinudki. Hageja küsis 01.10.2019 dokumente üksnes asjaga tutvumiseks, pooltel ei olnud koostöö ega tasustamise osas mingit kokkulepet. Kõik viited võimalikule koostööle ja kokkulepetele e-kirjas olid esitatud tulevikku suunatuna. 03.10.2019 e-kirjas märkis hageja, et ta arutab 04.10.2019 hommikul koostöö tingimuste üle, et need kostjaga läbi rääkida. Ka selleks ajaks ei olnud kostja tellinud hagejalt õigusteenust. Hageja ei olnud selleks ajaks pakkumistki teinud. Kostja ei olnud advokaadibüroo tingimustega nõus, millest teavitas bürood 07.10.2019 telefoni teel. Hageja tegi 08.10.2019 uue ettepaneku kliendilepingu sõlmimiseks. Kostja ei vastanud ettepanekule ega olnud sellega nõus. Sellele vaatamata saatis hageja 09.10.2019 kliendilepingu projekti ja arve. See oli esimene kord kui kliendilepingu projekt ühistule saadeti. Lepingu projektis oli selgelt kirjas, et see jõustub alles allkirjastamisest. Kuna lepingut ei allkirjastatud ja see ei jõustunud, siis ei olnud hagejal lepingul põhinevat nõuet kostja vastu. Kliendilepingu koostamise ja arve väljastamisele kulunud aja eest ei saa kliendilt nõuda tasu samas määras kui õigusteenuse osutamise eest. Kostja teatas 10.10.2019, et pakutud tingimused ei sobi ja kostja ei soovi sõlmida kliendilepingut advokaadibürooga. Hageja juhatuse liige vastas viisakalt ega maininud väidetavat suulist lepingut ega kostja võlgnevust büroo ees. Eesti Advokatuuri kliendilepingute sõlmimise juhend näeb ette, et suuliseid lepinguid on soovitav hilisemate vaidluste vältimiseks üle kinnitada e-kirja teel. Pooled pole e-kirjaga kinnitanud lepingu olemasolu. Advokaadile seatud kohustused eeldavad, et advokaat viib end enne kliendiülesande vastuvõtmist ülesande sisuga kurssi. Advokaat peab hindama võimalikku vaidluse mahtu, vaidluse sisu ja vaidluse perspektiivi Seega on advokaadi poolt end asjaga üldjoontes kurssi viimine enne lepingu sõlmimist möödapääsmatu. Selline ajakulu ei kuulu ilma erikokkuleppeta tasumisele. Kui hageja advokaadid kulutasid 33,35 tundi, et kostjale hinnapakkumine teha, siis oli see hageja, mitte kostja riisiko. Maakohtu otsus

lepingu sõlmimist. Samuti ei kinnitanud suulise lepingu sõlmimist see, et hageja saatis kostjale arve ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Poolte vahel puudus kokkulepe ja praktika, samuti ei näe ette seadus, et arve saamisel tähendab vaikimine lepingulise suhte aktsepteerimist. Hageja märkis 29.01.2020 e-kirjas, et leping jõustus alles siis, kui arve tasutakse ja leping mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatakse. Sama kinnitas hageja 06.10.2019 e-kirjas. Seega arve vormistamine ja saatmine kui hageja ühepoolne toiming ei tekitanud lepingulist suhet. Poolte vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised, mille käigus esitas hageja korduvalt oferdi lepingu sõlmimiseks, kuid kostja aktsepti ei teinud ning keeldus lepingu sõlmimisest. Hageja poolt tehtud oferdi tingimused kajastusid lõplikult õigusabilepingu projektis. Sellele kostja 10.10.2019 e-kirjaga vastas, et kahjuks tingimused kostjale ei sobi ja lepingule kostja alla ei kirjuta. Seega jäid poolte tahteavaldused lepingueelsete läbirääkimiste faasi. Kohus leidis, et tulundusühistu ei pidanud läbirääkimisi pahauskselt ning ühistu eesmärk oli hagejaga kohtumise ajal võimaliku koostöö arutamine. Seetõttu leidis kohus, et hagejal puudus lepingulisest suhtest tulenevalt kostja vastu nõudeõigus. Hagejal puudus nõudeõigus ka lepinguväliselt, näiteks alusetu rikastumise järgi, sest kuigi ta tegi materjalidega tööd, ei esitanud ta töö tulemust kostjale. Seega ei saanud kostja midagi hagejalt, mida võis pidada alusetuks rikastumiseks. Apellatsioonkaebus

Maakohus ei hinnanud poolte vahelist kirjavahetust kogumis, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et tõendid pigem viitavad sellele, et pärast 02.10.2019 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Tegelikkus anti hageja kirjades kostjale ülevaateid tehtud tööst sh paluti esitada täiendavaid materjale suulise lepingu alusel toimikuga tutvumiseks. Maakohus tõlgendas vastuoluliselt 02.10.2019 poolte vahel asetleidnud kohtumist, kus lepiti kokku esimese etapina õigusteenuse osutamine suulise lepingu alusel. Teiseks etapiks oli läbirääkimiste pidamine kirjaliku lepingu sõlmimiseks, mille sõlmimine oli eelduseks kohtus esindamiseks. Suuline leping sõlmiti 02.10.2019, kostja soovis teada, kas hageja oli valmis kostjat 16.10.2019 istungil esindama, mis tähendanuks kirjaliku lepingu sõlmimist ja kohtule seisukohtade esitamise seitsme päeva enne istungit. Hageja pidi piiratud aja jooksul tutvuma keeruka tsiviilasja mahukate materjalidega. Kirjalik leping ei jäänud sõlmimata hagejast tulenevatel põhjustel. Advokaadibüroo oli nõus esindama tulundusühistut kohtus, kuid mitte igal tingimusel. Hageja ettevalmistatud kinnituste mittetunnustamine ühistu poolt tähendanuks automaatselt seda, et hageja mitte mingil juhul ei olnud nõus sõlmima kostjaga õigusteenuse osutamise lepingut esindamiseks kohtus. Kirjaliku lepingu mittesõlmimine ei saa aga tähendada seda, et hageja peaks vabatahtlikult loobuma osutatud õigusteenuse eest tasu saamisest. Kostja 29.01.2020 menetlusdokumendi lisas 5 oleva hageja büroojuhataja 10.10.2019 kell 14.15 saadetud kirja jättis maakohus hindamata. Hageja leidis, et põhiküsimuseks lepingu mittesõlmimisel ei saanud rahalise kokkuleppe puudumine, vaid advokaadibüroo kindlameelne nõue, et kostja juhataja kinnitaks etteulatuvalt õiguslikku raamistikku, millega tuli esindajal arvestada, et välistada nii-öelda „üle parda heitmine“, nagu kostja tegi eelmise õigusnõustajaga. Kostja väitis, et ta pole saanud kätte töö tulemit, samas kritiseeris 29.01.2020 vastuses hagile esindaja tööd. Hageja jäi maakohtus avaldatud vastuväidete juurde kostja menetluskulude osas (põhjendatud kulu 3 tundi 12 minutit ja põhjendamatu kulu 17 tundi 48 minutit). Vastus apellatsioonkaebusele

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendeid hinnates õigesti, et kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik lugeda hageja väiteid 02.10.2019 suulise lepingu sõlmimise kohta tõendatuks. Maakohus leidis, et kostja endise juhatuse liikme YY kinnitus ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kuivõrd hageja leiab, et tõend tõendab lepingu sõlmimist, siis maakohus jättis hageja arvates põhjendamatult tõendiga arvestamata. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ja leiab, et tegemist ei ole piisava tõendiga, mis kinnitaks hageja toodud väiteid. Kinnituses märgib YY (dtl 565), et 2019 oktoobrikuu alguses helistas VV. Ta ütles, et kohtus vandeadvokaat Alar Eichega, et Eiche on asjalik mees ja temaga sõlmiti leping. Nimelt ei nähtu, milles pooled kokku leppisid ning mis tingimustel. Nimetatud asjaolud on olulised seetõttu, et pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud ja mis oli selle lepingu sisu: kas kostja pöördus advokaadibüroo poole hinnapakkumise saamiseks kohtus esindamiseks või soovis kostja tellida hagejalt teenust dokumentide läbitöötamiseks, selleks, et hageja jõuaks arusaamale, kas esindada kostjat või mitte. Tõendist ei nähtu hageja väitele kinnistust, et pooled sõlmisid tasustatava lepingu eesmärgiga välja selgitada, kas hageja hakkab kostjat esindama või mitte sh selles, et materjalide läbitöötamine ning seisukohtade läbiarutamine olid tasustatavad toimingud. YY ei osalenud 02.10.2019 kohtumisel, kus hageja väidetel suuline leping sõlmiti. Seega puudub isikul tõendamise seisukohalt oluline vahetu teave, kas ja milline leping ning millistel tingimustel võidi poolte vahel sõlmida. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kohtumisejärgsed toimingud ei tõenda lepingu sõlmimist – kostja poolt materjalide saatmisest advokaadibüroole ning arve väljastamisest kostjale ei ole siiski võimalik järeldada lepingu olemasolu. Arve vormistamine ja saatmine ei tekita lepingulist suhet, st sellest ei saa ka järeldada, et leping eksisteeris. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte esitatud tõendid viitavad sellele, et pooled pidasid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Maakohus tuvastas, et hageja esindaja Alar Eiche kirjutas 03.10.2019 ekirjas, et arutab 04.10.2019 kolleeg Andres Aavikuga 04.10.2019 hommikul koostöö tingimuste üle, et need siis kostjaga läbi rääkida (dtl 491-493). Seega jõudis maakohus asjakohasele järeldusele, et 02.10.2019 ei saanud olla leping sõlmitud. Kostja poolt hagejale tutvumiseks saadetud hagimaterjalid kuuluvad lepingueelsete läbirääkimiste juurde, sest pärast nendega tutvumist soovis hageja arutada kostjaga koostöö tingimusi. Lepingu sõlmimiseks eelduseks on esitatud pakkumusele nõustumuse andmine (VÕS § 9 lg 1). Käesoleval juhul pole leidnud tõendamist, et kostja andis nõusoleku lepingu sõlmimiseks vastavalt hageja esiletoodule. Maakohus leidis, et poolte vahel puudus kokkulepe ja praktika, samuti ei näe ette seadus, et arve saamisel tähendab vaikimine lepingulise suhte aktsepteerimist. Hageja väited poolte varasema praktika ja koostöö osas jättis maakohus õigesti arvestamata, sest kaebaja tõi need väited esile esmakordselt kohtukõne kirjalikes teesides. TsMS § 329 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei saa pärast eelmenetluse lõppemist uusi asjaolusid esitada. Kohtuistungil tugines hageja, et J.Šehovtsovi kinnitus tõendab lepingu sõlmimise fakti (muudele asjaoludele ei tuginetud). Samuti puudub ringkonnakohtul puudub alus arvestada ka apellatsioonkaebuses toodud väidetega poolte varasema praktika ja koostöö osas, kuna neid asjaolusid hageja õigeaegselt eelmenetluses esile ei toonud. TsMS 652 lg 4 alusel jätab kohus uued asjaolud tähelepanuta. Isegi kui maakohus oleks arvestanud nimetatud hageja väitega, siis esitatud tõendist nähtub vaid, et YY kinnitas, et „VV oli teadlik, et Alar Eiche on varasemalt esindanud tulundusühistut Madara detailplaneeringuga seotud vaidluses ja teinud seda edukalt.“ Nimetatud tõend ei tõenda aga advokaadibüroo väiteid selle kohta, milline võis olla pooltevahelise varasema praktika sisu. Ilma selleta puudus tõendil asja lahendamisel selline väärtus nagu kaebaja sellele omistas, st kas kostja vaikimist sai lugeda nõustumuseks. Lisaks tõi hageja ise esile, et tulundusühistu juhtorgan (juhatuse liige) vahetus - seega ei piisaks sellisest tõendist hageja väidete tõendamiseks.

Maakohus hindas pooltevahelist kirjavahetust kogumis ning leidis, et tegemist oli lepingueelsete läbirääkimistega. Seega hageja väide, et maakohus ei hinnanud kirjavahetust kogumis, ei vasta tõele. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus jõudis tõendite hindamise tulemusel õigele seisukohale, et esitatud kirjavahetus ei tõenda suulise lepingu olemasolu. Maakohus asus õigesti seisukohale, et poole vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised. VÕS § 14 lg 2 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Juhul kui advokaadibüroo teenused ja toimingud enne kirjaliku kliendilepingu sõlmimist olid tasustatavad, siis oleks hageja pidanud kostjat sellest sõnaselgelt teavitama. Hinnakirja avaldamine kostjale ei ole sellega võrdsustatav. Kostja avaldas, et ta poleks hageja poole pöördunud, kui ta oleks teadnud eelnimetatuid asjaolusid. Seega oli tegemist olulise asjaoluga. Hageja väitel rikkus maakohus menetlusnorme sellega, et jättis hindamata kostja 29.01.2020 menetlusdokumendi lisa 5 (advokaadibüroo 10.10.2019 e-kiri, saadetud kell 14.15, dlk 548). Maakohus leidis, et sellel tõendil puudub asja lahendamise seisukohalt tähtsus. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.

Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada TsMS § 178 ettenähtud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.