Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja osutas kostjale kokkulepitud õigusteenust, mille eest kostja keeldus maksmast. Hageja leiab, et kostjal puudub õiguslik alus keelduda suulise lepingu alusel teostatud õigusteenuse eest tasumisest. A & Partnerid Advokaadibüroo OÜ esitas Tulundusühistu Madarale õigusteenuse osutamise eest 09.10.2019 arve nr 1910034, mis on koostatud kokku 30-le tunnile, millest 20 tundi moodustab teostatud õigusteenusest ja 10 tundi ettemaksust. Kokkuleppel kostjaga on vähendatud arvel nr 1910034 juba teostatud õigusteenuse mahtu 33,35-lt tunnilt 20-le tunnile. Kuna kostja ei soovinud hagejat kohtusse esindama, esitas 10.10.2019 hageja kreeditarve nr 1910040. Peale kreeditarvet jääb kostjal hagejale tasuda 3 840 eurot. Hageja väite kohaselt 25.09.2019 pöördus kostja seaduslik esindaja V S hageja A E poole kuna kostjat on aasta aega esindanud maakohtus esindaja, kellega lõpetati leping 11.09.2019. Hageja selgitas, et enne asja materjalidega tutvumist pole võimalik anda hinnanguid ega arvamusi, hageja on valmis esindama algul suulise lepingu alusel ja kui hageja hakkab kostjat kohtus esindama, on vajalik sõlmida kirjalik leping. 30.09.2019 e-kirjas kostjale palus hageja saata tsiviilasja 2-1810633 materjalid, et saada aimu õigusvaidluse sisust. 01.10.2019 tegi hageja kostjale ettepaneku kohtuda 02.10.2019 kostja asukohas xxx. Kostja saatis 01.10.2019 hagejale tsiviilasjas 2-18-10633 esitatud hagiavalduse. Hageja tõendi kohaselt tõendab Tulundusühistu Madara endise juhatuse liikme J Ši 17.02.2020 vastus, kuidas õigusteenuse osutamine alguse sai. J Ši vastuse kohaselt 2019 oktoobrikuu alguses helistas temale V S, kes ütles, et kohtus vandeadvokaat A Ega ja temaga sõlmiti leping. Hageja seisukoha järgi selgitasid hageja esindajad 02.10.2019 kohtumisel kostja asukohas, et ainuüksi hagiavalduse pinnalt ei ole võimalik õigusteenust osutada ning on vajalik tsiviilasja 2-1810633 toimiku läbitöötamine. Kostja nõustus tingimusteta ja kohustus saatma e-toimikust kõik menetlusdokumendid otse hageja seaduslikule esindajale. Hageja leiab, et 02.10.2019 kinnitasid hageja ja kostja, et nendevaheline õigussuhe põhineb suulisel lepingul, et hageja osutab õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot, õigusteenuse osutajad on A E ja A A ning vajadusel kaasatakse teisi advokaate, kusjuures õigusteenuse osutamise alguseks pidasid pooled kostja pöördumist hageja poole 25.09.2019. Seejärel saatis 03.10.2019 kostjale e-kirja selgitusega, milline on asjade edasine käik, tõi välja kardinaalsed vastuolud kostja menetlusdokumentides, palus vastata küsimustele ning edastada 02.10.2019 saatmata jäänud lisad. 04.10.2019 edastas kostja hagejale palutud dokumendid. 06.10.2019 teatas hageja valmisolekust esindada kostjat kohtus ning vajadusest sõlmida kirjalik leping. Hageja hinnangul oli kostjale osutatud õigusteenust. 09.10.2019 edastas hageja kostjale arve nr 1910034, millest 20 tundi moodustas teostatud õigusteenusest ja 10 tundi ettemaksust, mis oli seotud 16.10.2019 kohtuistungi ettevalmistamisega. Hageja selgitas, et kohtus esindamiseks on vajalik sõlmida kirjalik leping ja tasuda arve nr 1910034. Hageja esitas 09.10.2019 arve nr 1910034, mis on koostatud kokku 30-le tunnile. Arve juurde kuulub spetsifikatsioon, mis sisaldab selgitust, et kokkuleppel kliendiga on vähendatud arvel nr 1910034 teostatud õigusteenuse mahtu 33,35-lt tunnilt 20-le tunnile. Kuna kostja teatas, et ei soovi hagejat kohtuistungile esindama, esitas hageja 10.10.2019 kreeditarve nr 1910040. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja ei sõlminud käenduslepingut ning kostja ei andnud hagejale käsundit asuda tema esindamiseks toiminguid tegema. Hageja ei ole käitunud hea usus. Kostja soovis vahetada esindajat tsiviilasjas 2-18-10633 ning pöördus A & Partnerid Advokaadibüroo OÜ poole, et saada hinnapakkumine. Pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi. Vale on väide, et pooled leppisid suuliselt kokku õigusteenuse osutamise lepingus, tunnihinnas 160 eurot ja suuline leping oli tagasiulatuva mõjuga ning kehtis alates 25.09.2019. Kostjat ei hoiatatud,

et advokaadibürooga läbirääkimise tulemusena võib teda 3 840 euro suurune arve oodata. Hageja ei arvestanud kostja huvidega ega teavitanud kostjat sellest, et hinnapakkumise tegemine eeldab enam kui 30 tunnist ajakulu. Kostjal oli õigus keelduda Advokaadibüroo A & Partnerid pakkumisest ning seda põhjusel, et see oli keskmisest advokaaditeenuse hinnast oluliselt kõrgem. Kostja ei tellinud hagejalt õiguslikku analüüsi ega sõlminud suulist lepingut. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja ei sõlminud kliendilepingut. Kostja hinnangul ei ole pooled leppinud kokku suuliselt õigusteenuse osutamise lepingus ning suuline leping ei ole tagasiulatuva mõjuga ega kehtiv alates 25.09.2019. Kirjaliku lepingu tingimustes pooled kokkuleppele ei jõudnud. Pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi ja kostja pöördus hageja poole, et saada hinnapakkumine. Kostja ei pidanud hagejaga läbirääkimisi pahauskselt. Kostja väite kohaselt oli kostjal õigus keelduda Advokaadibüroo A & Partnerid pakkumisest ja seda põhjusel, et see oli keskmisest advokaaditeenuse hinnast oluliselt kõrgem. Tasumäär 160 eurot tunnis mõistetakse menetluskulude kindlaksmääramise menetluses välja vaid erandlikel ja keskmisest keerukamate vaidluste puhul. Kostja väite kohaselt edastas kostja tsiviilasja 2-18-10633 materjalid hageja palumisel. Hageja A E palus 30.09.2019 elektronkirjas saata tsiviilasja 2-18-10633 materjalid, et „saaksime aimu õigusvaidluse sisust“. A E jätkab lausega: „ Järgnevalt on võimalik operatiivselt kokku leppida kohtumisaeg, et arutada võimalikku koostööd. Kostja järeldas kirjast, et pooled alles räägivad kliendilepingu läbi. Kostja edastas hagejale 01.10.2019 hagiavalduse, millele hageja vastas 01.10.2019 kell 16.11. Kostja saatis tsiviilasja materjalid hagejale 02.10.2019. Kostja leiab, et tulevikku suunatud sõnakasutus kinnitab, et suulist kokkulepet poolte vahel ei olnud ning kõik viited võimalikule koostööle ja kokkulepetele on esitatud tulevikku suunatuna. Kostja hinnangul ei saanud ka järgnevast kirjavahetusest eeldada, et hagejalt on tellitud õigusteenust. Hageja A E 03.10.2019 kell 20.22 saadetud elektronkirjas on lause lõpetatud järgnevalt: „Arutame kolleeg A Auga 04.10.2019 hommikul koostöö tingimuste üle, et need Teiega siis läbi rääkida“. Seega kostja hinnangul ei olnud ka selleks ajaks tellitud hagejalt õigusteenust. Hageja tegi 06.10.2019 kell 17.22 ettepaneku koostööks ja saatis üldised tingimused, millega Advokaadibüroo A & Partnerid oleks valmis kostjat esindama tsiviilasjas 2-18-10633. Kostja ei olnud hageja tingimustega nõus, millest kostja teavitas 07.10.2019 telefoni teel. Seejärel tegi hageja 08.10.2019 lõpliku ettepaneku kliendilepingu sõlmimiseks. Kostja teatas 10.10.2019, et hageja pakutud tingimused ei sobi ja kostja ei soovi sõlmida kliendilepingut Advokaadibürooga A & Partnerid OÜ. Hageja juhatuse liige ei maininud suulist lepingut ega kostja võlgnevust büroo ees. Hageja arvamus kostja vastuse osas Hageja jääb esitatud asjaolude juurde, et alustas kostja palvel ja heakskiidul õigusteenuse osutamist suuliselt sõlmitud kliendilepingu alusel alates 25.09.2019. 02.10.2016 kohtumisel kinnitasid hageja, keda esindasid kohtumisel partner, hageja seaduslik esindaja vandeadvokaat A A ja partner, vandeadvokaat A E, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline kliendileping, hageja osutab õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot tunnis, õigusteenuse osutajad on vandeadvokaadid A E ja A A ning vajadusel kaasatakse teisi advokaadibüroo advokaate. Õigusteenuse osutamise alguseks pidasid pooled kostja pöördumist hageja poole 25.09.2019. 09.10.2019 esitas hageja kostjale arve, milles on märgitud õigusteenuse sisu kokkuleppega, mille kohaselt: „Kokkuleppel kliendiga on vähendatud arvel nr 1910034 juba teostatud õigusteenuse mahtu 33,35-lt tunnilt 20-le tunnile. Arve nr 1910034 on koostatud kokku 30-le tunnile, millest 20 tundi moodustab juba teostatud õigusteenusest ja 10 tundi ettemaksust.“ Hageja saatis 10.10.2019 kostjale kreeditarve nr 1910040, millega vähendati arve nr 1910034 ettemaksu osa 10 tunni võrra summas 1600 eurot,

mille kostja pidanuks maksma vaid juhul, kui hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud kirjalik leping. Kostja sai arved kätte ning vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega, kostja palus asja läbivaatamist kohtuistungil. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Pooled olid nõus 18.02.2020 eelistungil jätkama menetlust kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et soovis vahetada esindajat tsiviilasjas 2-18-10633 ning pöördus hageja A & Partnerid Advokaadibüroo poole, et saada hinnapakkumine õigusteenuse osutamiseks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kohtumine hageja esindajatega toimus 02.10.2019 (dtl 493). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja saatis 01.10.2019 hagejale tsiviilasja 2-18-10633 hagiavalduse (dtl 491) ja 02.10.2019 tsiviilasja materjalid (dtl 24-490). Kohus loeb eelnimetatud asjaolud tuvastatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud pooltevahelise lepingu sõlmimine. Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole – kostja keeldus hageja poolt esitatud lepinguprojektile alla kirjutamast (dtl 544549). Tõendamist ei ole leidnud ka suulise lepingu olemasolu. Hageja väitel kinnitab suulise lepingu sõlmimist kostja nõustumus, milleks on kostja tahteavaldus 02.10.2019 kohtumisel saada õigusteenust suulise lepingu alusel ja selle eest maksta ning 02.10.2019 kohtumisele järgnenud teine tegu, mis seisnes kõigi kohtumaterjalide edastamises kostja seadusliku esindaja e-toimikust hageja seadusliku esindaja A Au e-postile xxx, kokku 32 kirjaga. Kostja eitab, et suuline leping on sõlmitud (dtl 569). Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada lepingulise suhte olemasolu (dtl 569). Tõendeid 02.10.2019 sõlmitud suulise lepingu kohta esitatud ei ole. Tõendid viitavad pigem sellele, et ka pärast seda kuupäeva pidasid pooled läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Näiteks kirjutab hageja esindaja A E 03.10.2019 e-kirjas, et arutab 04.10.2019 kolleeg A Auga 04.10.2019 hommikul koostöö tingimuste üle, et need siis kostjaga läbi rääkida (dtl 491-493). Seega ei saanud 02.10.2019 olla leping sõlmitud. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale tutvumiseks saadetud hagimaterjalid kuuluvad lepingueelsete läbirääkimiste juurde, sest pärast nendega tutvumist soovis hageja arutada kostjaga koostöö tingimusi. Kostja poolt materjalide saatmine ei tähenda suulise lepingu sõlmimist. Samuti ei kinnita suulise lepingu sõlmimist see, et hageja saatis kostjale arve (dtl 543) ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 kohaselt vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Poolte vahel puudus kokkulepe ja praktika, samuti ei näe ette seadus, et arve saamisel tähendab vaikimine lepingulise suhte aktsepteerimist. Samas märgib ka hageja 29.01.2020 e-kirjas, et leping jõustub alles siis, kui arve on tasutud ja leping mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud (dtl 541). Sama kinnitas hageja 06.10.2019 e-kirjas (dtl 523-524). Seega arve vormistamine ja saatmine kui hageja ühepoolne toiming ei tekita lepingulist suhet. Seetõttu leiab kohus, et pooltevahelise lepingu sõlmimine pole tõendamist leidnud. Poolte vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised, mille käigus esitas hageja korduvalt oferdi lepingu sõlmimiseks, kuid kostja aktsepti ei teinud ning keeldus lepingu sõlmimisest.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 2 kohaselt pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja poolt tehtud oferdi tingimused kajastusid lõplikult õigusabilepingu projektis (dtl 544-547). Sellele on kostja aga 10.10.2019 e-kirjaga vastanud, et kahjuks tingimused kostjale ei sobi ja lepingule kostja alla ei kirjuta (dtl 548-549). Seega jäid poolte tahteavaldused lepingueelsete läbirääkimiste faasi. VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate poolte kohustused kuni lepingu sõlmimiseni. VÕS § 2 lg 2 kohaselt tuleb arvestada teise võlasuhte poolte õiguste ja huvidega. VÕS § 14 lg 1 esimene lause näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. VÕS § 14 lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. VÕS § 14 lg 3 kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kostja ei ole läbirääkimisi pahauskselt pidanud ning kostja eesmärk oli hagejaga kohtumise ajal võimaliku koostöö arutamine. Seetõttu leiab kohus, et hagejal puudub lepingulisest suhtest tulenevalt kostja vastu nõudeõigus. Hagejal puudub nõudeõigus ka lepinguväliselt, näiteks alusetu rikastumise järgi, sest kuigi hageja tegi materjalidega tööd, ei esitanud ta töö tulemust kostjale (dtl 568). Seega ei ole kostja midagi hagejalt saanud, mida võiks pidada alusetuks rikastumiseks. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Viitamata tõendid ei oma asjal lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab: „menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.“ Kostja menetluskulud moodustuvad õigusabi kuludest 21 tunni eest kogusummas 3 150 eurot tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostja esindajaks oli vandeadvokaat M L, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Kohus peab kostja tunnihinda summas 150 eurot turusituatsioonile vastavaks. Kostja esindaja tunnihind oli väiksem kui hageja esindaja oma ja hageja tunnihinda iseenesest ei vaidlusta. Küll vaidleb hageja vastu osutatud õigusteenuse mahule. Kohus sellega nõustub. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabi maht järgmises ulatuses. Asja materjalide läbitöötamise aega 3 tundi peab kohus mõistlikuks. Hageja on esitanud sadu lehekülgi materjale, mida kostja esindaja pidi läbi töötama. Samas on enamus materjale teise tsiviilasja materjalid, mis sisulist puutumust antud asja ei oma. Seetõttu leiab kohus, et kostja vastuse koostamine, mille sisuks oli – lepinguline suhe puudub – ei saa võtta kauem aega kui materjalide läbitöötamine. Kostja selge ja lühikese positsiooni kujundamise ja vormistamise mõistlikuks ajaks peab kohus samuti 3 tundi kostja poolt esitatud 6 tunni asemel. Hageja seisukoha läbitöötamise ja istungiks valmistumise mõistlikuks ajaks tuleb pidada 1 tundi, sest uudiseid ei saabunud ning toimik oli juba varem läbi töötatud. Kohtuistungi pikkus oli 1 tund. Hageja seisukoha läbitöötamine kirjalikus menetluses ja kostja seisukoha kujundamine sai kohtu hinnangul aega võtta maksimaalselt 2 tundi, sest positsioonid samuti ei muutunud. Seega peab kohus põhjendatud õigusabi mahuks 10 tundi. Kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1 500 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaksu kostja ei nõua) ja mõistab selle hagejalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt kostja taotlusele mõistab kohus hagejalt välja menetluskulude viivise.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.