lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-2133/12

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-2133/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1500
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-25-2133

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

AS Swedbank hagi A. K. vastu võla nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

15 894,63 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Swedbank AS (rk 10060701; Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

asukoht

Hageja K. R. (e-post: XXX) lepinguline esindaja: Kostja:

A. K. (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista A. K.ilt Swedbank AS-i kasuks võlgnevus 14 196,46 eurot (neliteist tuhat ükssada üheksakümmend kuus) eurot 46 senti, millest põhinõue on 12 216,99 eurot, intress 771,45 eurot ja sissenõutavaks muunud viivis 1 208,02 eurot).
3.Välja mõista A. K.ilt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (12 216,99 eurot) 13,9% aastas alates 08.02.2025 (hagi esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jätta A. K.i kanda.

4.1 Välja mõista A. K.ilt Swedbank AS-i kasuks hageja menetluskulude katteks 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. 1(5)

6.Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 280 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (RLS § 59 lg 19). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1.Swedbank AS esitas 7.02.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse A. K.i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 29.04.2023 hageja ja kostja laenulepingu nr 23-029645-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 14 000 eurot intressimääraga 13,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.11.2026.a. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 15,060% aastas. Laenusaaja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (lepingu tüüptingimuste p 4.1). Laenusaaja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel (tüüptingimuste p 5.1) ning tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe 3. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses. Pärast lepingu ülesütlemist on laenuandjal aga õigus nõuda viivist 13,9% aastas ehk lepingujärgses määras (vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär). Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). 2(5)

Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 02.05.2024 kostjale kirjalikult postiga lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kuna kostja hoolimata hageja antud täiendavale tähtajale lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 30.05.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 14 196,46 eurot, millest põhiosa 12 216,99 eurot, intress 771,45 eurot ja põhiosa viivis 1 208,02 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 20.01.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult või osaliselt tasumata 20.01.2024, 20.02.2024, 20.03.2024 ja 20.04.2024 põhiosa maksed kogusummas 1 154,99 eurot, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. 20.05.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse summas 299,75 eurot + lepingu ülesütlemise tulemusena põhiosa jääk summas 10 762,25 eurot – kokku põhivõlgnevus 12 216,99 eurot. Tasumata on intressimaksed alates 20.01.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku 771,45 eurot järgnevalt (20.01.2024 148,41 eurot; 20.02.2024 146,32 eurot; 20.03.2024 136,88 eurot; 20.04.2024 146,32 eurot; 20.05.2024 141,60 eurot; 30.05.2024 51,92 eurot).Perioodil 20.01.2024 – 20.04.2024 tasumata intressimaksed olid samuti lepingu ülesütlemise aluseks. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on ajavahemiku 20.01.2024-30.05.2025 eest 1208,02 eurot (arvestus dtl 5). Hageja kinnitab, et on laenuandjana järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogunud ja analüüsinud kostja krediidivõimelisust. Laenu taotlemise ajal töötas kostja X OÜ-s, tema 6 kuu keskmine sissetulek oli 1 191,38 eurot. Hagejale teadaolevalt kostjal muud krediidikohustused puudusid. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 427,85 eurot, mis moodustas ca 36% kostja 6 kuu keskmise sissetuleku suurusest. Kostjal jäi pärast krediidikohustuse täitmist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 763 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtus regulaarse majapidamiskuluna vaid sidekulu tasumine Tele2 Eesti AS-le, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ~398 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuse kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired kostjal laenu väljastamise ajal puudusid. Hageja palub A. K.ilt välja mõista Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 23-029645VL tulenev võlgnevus kokku 14 196,46 eurot (millest põhiosa 12 216,99 eurot, intress 771,45 eurot ja põhiosa viivis 1 208,02 eurot) ning viivis põhinõudelt (12 216,99 eurot) 13,9% aastas alates 08.02.2025 (hagi esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks tasutud riigilõiv 980 eurot (maksekorraldused dtl 36-37)

2.Kohus saatis hagimaterialid A. K.ile kohtule teadaolevatel kostja aadressidel (nii postikui ka e-posti aadressidel). Kinnitust materjalide kättesaamise kohta kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd kostja tegelik viibimikoht oli kohtule teadmata, toimetas kohus kostjale hagiamaterjalid kätte avalikult teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 10.04.2025.a (dtl 53). TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 25.04.2025.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 3(5)
3.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
6.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1132, § 402 jj, TsMS § 367. Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr 23-029645-VL, mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 29.04.2023 (dtl 9-15, eestikeelsed tingimused dtl 19) Krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Hageja ütles lepingu üles 30.05.2024 (teatis võla kohta, tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks saadetud kostjale 2.05.2024 dtl 22). Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid - lisaks laenutaotlustes krediidisaaja esitatud andmetele nõudnud ja analüüsinud krediidisaaja kontoväljavõtet perioodi eest 28.10.2022-28.04.2023 (dtl 25-27); teostanud päringud creditinfo.ee (dtl 28). Hageja on esitanud nõude/võla arvestuse (dtl 23-24); põhivõlg 12 216,99 eurot; viivis perioodi eest 20.01.2024-30.05.2024 on 1208,02 eurot; intress perioodi eest 20.01.2024 – 20.04.2024 on 771,45 eurot. Hageja nõuab lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel põhinõudelt (12 216,99 eurot) 13,9% aastas alates 8.02.2025.a (so alates hagiabvalduse kohtule esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni.
7.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
8.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 980 eurot (dtl 36, 37). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja mõistab A. K.ilt välja hageja menetluskulude katteks 980 eurot.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4(5)

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja