Tallinn, J. Koorti tn 30 korteriühistu avaldus N P vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
27.02.2020 avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Tallinn, J. Koorti tn 30 korteriühistu (registrikood 80141192), lepinguline esindaja V K Puudutatud isik N P (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, J. Koorti tn 30 korteriühistu avaldus N P vastu.
2.Välja mõista N Plt Tallinn, J. Koorti 30 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 1979,71 eurot.
3.Välja mõista N Plt Tallinn, J. Koorti 30 korteriühistu kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.11.2018 kuni 31.01.2020 eest summas 98,54 eurot.
6.Välja mõista N Plt Tallinn, J. Koorti 30 korteriühistu kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 250 eurot (käibemaksuta).
7.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta riigilõivu 200 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Tallinn, J. Koorti tn 30 korteriühistu (avaldaja) esitas 27.02.2020 Harju Maakohtule avalduse N P (puudutatud isik) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Avaldaja esitas kohtule avalduse puudutatud isiku vastu majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisest tekkinud võla nõudes. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korter majas, kus on moodustatud korteriühistu. Avaldaja on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid majandamis- ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik ei ole arveid maksnud ja avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult võlgnevus. Avalduses esile toodud asjaolude kohaselt ei ole puudutatud isik tasunud arveid perioodi 2018. aasta september kuni 2020. aasta jaanuari eest summas 1979,71 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus perioodi 2018. aasta septembri kuni 2020. aasta jaanuari eest summas 1979,71 eurot ja põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivise summas 98,54 eurot. Viivis on arvestatud alates 01.11.2018 kuni 31.01.2020.
3.Kohus võttis 08.07.2020 kohtumäärusega avalduse menetlusse. Avaldus ja kohtudokumendid on toimetatud puudutatud isikule kätte TsMS § 326 lg 1 alusel tähtsaadetisena 10.07.2020 aadressil xxx. Avaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Puudutatud isik ei ole avaldusele tähtaegselt vastanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 3 järgi hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ).
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
6.Avaldaja kehtiva põhikirja p 1.3. kohaselt ühistu eesmärgiks on Tallinnas J. Koorti 30 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Põhikirja p 2.1. järgi ühistu liikmeskond on piiratud Tallinnas J. Koorti 30 asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohase avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik J. Koorti 30 Tallinnas elamu korteriomanikud. Põhikirja p 3.2. (p 6) kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite
kogupinnas. Põhikirja p 3.2. (p 1) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi.
7.Kohus on tuvastanud, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub puudutatud isikule korter asukohaga xxx. Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja asutatud 05.02.2001. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on nii seadusest tulenevalt kui ka põhikirja järgne kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Puudub vaidlus arvete tasumata jätmise üle. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikule on esitatud tarbitud teenuste eest arved perioodil 2018. aasta september kuni 2020. aasta jaanuarikuu. Kokku on puudutatud isik jätnud nimetatud perioodil esitatud arvetel märgitud majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasumata 1979,71 eurot. Lisaks nõuab avaldaja igal arvel märgitud maksetähtaja järgnevast päevast viivist. Viivis on arvestatud perioodil 01.11.2018 kuni 31.01.2020 summas 98,54 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
9.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
11.Kohus leiab, et avaldaja nõuded on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mis koosneb põhivõlast 1979,71 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 98,54 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 250 eurot. Avaldaja õigusabikulu koosneb maksekäsu kiirmenetluses kantud kulust 20 euro ulatuses ning hagi koostamise ja konsultatsiooniga seotud kulust 230 euro ulatuses. Õigusabiteenust on osutatud hinnaga 100 eurot tunnis. Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb välja mõista riigilõiv 50 eurot. Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalteenuste võlgnevus on hagita asi TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tuleb hagita asjas esitatavalt avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Tasutud riigilõivu 200 euro ulatuses on enamtasutud ning avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõiv tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et õigusabikulu
250 euro ulatuses on põhjendatud, tehtud toimingud on olnud vajalikud ning tekkinud kulu ei ole üle paisutatud. Puudutatud isikult tuleb välja mõista õigusabikulu 250 euro ulatuses.
15.TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
16.TsMS § 617 lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.