Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusosaliste seisukohad Kxxxx Exxxxxx pärija Jõgeva Vallavalitsus esitas PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks. Avalduses teatas avaldaja, et pärimismenetluses on läbi viidud inventuur ning välja selgitatud Kxxxx Exxxxxx vara ja kohustused. Inventuuri kohaselt kuulub pärandvara hulka mopeed HUATIAN HT50QT-26 ning kohustused võlausaldajate ees summas 1577,95 eurot. Avaldaja hinnangul ületavad Kxxxx Exxxxxx kohustused tema vara. Avaldaja kui pärija ei ole nõus nõuete rahuldamisega enda varx arvelt. 09.06.2020.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Võlgnikule kuulus kaks arvelduskontot, millest Swedbank konto jääk oli 29.06.2020 seisuga 0,64 eurot ja SEB Pank konto jääk 17.06.2020 seisuga 1,42 eurot. Võlgnikule kuulub mopeed HUATIAN HT50QT-26, mida pole ilmselt võimalik enam üles leida, arvestades, et Kxxxx Exxxxxx surmast on möödas enam kui kolm aastat. Ajutine haldur ei tuvastanud muu vara olemasolu. Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised.  Placet Group OÜ 403,92 eurot.  ERA Liisingu Inkassoteenused 664,44 eurot.  Aktiva Finants OÜ 509,59 eurot.  SEB Pank AS 5,70 eurot Kokku kohustused: 1583,65 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kxxxx Exxxxxx esimene teadaolev kohustus on tekkinud 17.12.2014.a kohtulahendi alusel. Tema suhtes on ka hilisemalt tehtud kohtulahendeid, mis on täitmata. 2015.a ja 2016.a olid Kxxxx Exxxxxxxsuhtes algatatud mitmeid täitemenetlusi, mis ei viinud nõuete täieliku rahuldamiseni. Täitemenetlused lõpetati seoses Kxxx Exxxxxx surmaga. Ajutine haldur järeldas sellest, et Kxxxx Exxxxx ei olnud võimeline endale võetud kohustusi nõuetekohaselt täitma juba alates 2014.a lõpust. Maksejõuetuse tekkimise tõenäoliseks põhjuseks on üle jõu käivate rahaliste kohustuste võtmine. Ajutine haldur leidis, et pankroti väljakuulutamiseks puuduvad vajalikud vahendid ning vara. 13.07.2020.a määrusega määras kohus pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa. Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud

korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 1583,65 euro ulatuses. Pärandvarasse ei kuulu väärtuslikku realiseeritavat vara, vaid 2,06 eurot pangakontodel. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Kxxxx Exxxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 397 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 5 tundi tunnitasumääraga 79,40 eurot.

Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 397 eurot, millel lisandub käibemaks 20%, s.o 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt saab kohus anda menetlusabi ja jätta ajutise halduri tasu täies ulatuses riigi kanda, sest ajutise halduri tasu ilma käibemaksuta on kokku 397 eurot ja jääb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Nimetatud summale lisandub käibemaks, sest PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäär ei hooma käibemaksu. Riigi vahenditest tuleb seega tasuda ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 eurot). Ajutise halduri taotlusel tuleb tasu maksta ajutisele haldurile (FIE). TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.