lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-113417/23

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-113417/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1277
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14. august 2020

Tsiviilasja number

2-18-113417

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XX vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. juuni 2020 otsus

Tsiviilasja hind

661,64 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Apellatsioonkaebuse menetluse kulud jäävad XX kanda, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas 27. juunil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) võla saamiseks. Pärnu Maakohtu
14.augusti 2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, kuna kostja esitas vastuväite makseettepanekule, ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 626,64 euro (laenu põhiosa 443,09 eurot, intress 75,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 108,39 eurot) ja edasise viivise alates 28. augustist 2018 kuni põhinõude (443,09 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmiseks. Alternatiivselt esitas hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude 551,48 euro saamiseks, millelt nõudis ka viivist alates
28.augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja peamised väited on järgmised:  hageja omandas nõude kostja vastu Creditstar Estonia AS-ilt (edaspidi: esialgne võlausaldaja). Hageja nõudis võla tasumist, kuid tulutult;  esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 9. juulil 2015 lepingu (edaspidi: krediidileping), mille alusel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot ja võimaldati võtta kiirlaenu krediidilimiidi ulatuses. Samal päeval esitas kostja laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30 päevaks;  esialgne võlausaldaja kandis 9. juulil 2015 kostja märgitud pangakontole laenu 1500 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tasuma hiljemalt 8. augustil 2015. Kostja sooritas kuus makset kogusummas 1056,91 eurot;  vastavalt lepingule oli intressimäär 59% aastas ja krediidikulukuse määr 77,88% aastas. Intressi summaks kujunes 75,16 eurot, aga kostja intressi ei tasunud. Laenu tagastamise tähtajast on möödunud 1116 päeva, seega on sissenõutava viivise suurus seaduse alusel 108,39 eurot. Samuti tuleb kostjal tasuda alates 28. augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Nõudel puudub õiguslik alus. Hageja esitas nõude kohtusse teistkordselt, esimesel korral tegi halduskohus otsuse kostja kasuks, kuid sellele vaatamata jätkab hageja kostja isikuandmete väärkasutamist teavitades olematust võlast krediidiinfo portaale.

MAAKOHTU OTSUS

3.Harju Maakohus rahuldas hagi 19. juuni 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras rahaliselt kindlaks hagejale hüvitava summa. 3.1 Maakohtu tuvastas, et  esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 9. juulil 2015 krediidilepingu, mille alusel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot. Kostja esitas samal päeval laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30 päevaks;  peale laenutaotluse esitamist käis kostja 9. juulil 2015 enda isikut tuvastamas postkontoris. Kostjale saadeti e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et tal oleks võimalik nendega tutvuda. Laenutingimuste kohaselt oli intressi määraks 59% aastas ja krediidikulukuse määr 77,88% aastas;  esialgne võlausaldaja kandis 9. juulil 2015 kostja pangakontole laenu 1500 eurot. Pärast laenu ülekandmist saadeti kostjale arve, millest nähtub laenu tagastamise tähtaeg ja suurus. Kostja pidi laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma 8. augustiks 2015; 2 (4)

 kostja sooritas kuus makset kokku 1056,91 eurot, mille hageja arvestas laenu põhisumma katteks. Kostja põhisumma võlg on 443,09 eurot (= 1500 – 1056) ja intressi võlg 75,16 eurot;  esialgne võlausaldaja loovutas krediidilepingust tuleneva nõude hagejale. 3.2 Maakohus kohaldas VÕS § 101 lg 1 p-te 1 ja 6, § 108 lg 1 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 443,09 eurot ja intressi 75,16 eurot. Täiendavalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 108,39 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 28. augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni. 3.3 Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu on 425 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 19. juunil 2017 apellatsioonkaebuse, mille pealkirjastas menetluse lõpetamise taotlusena. Kostja palub vaidlustatud otsuse tühistada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja väitel on hageja nõue liigkasuvõtlik ja põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Maakohtu otsus ei sisalda TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud luba otsuse edasikaebamiseks ja kaebusel puudub ka edulootus.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlustatud otsuses ei kohaldanud maakohus selgelt ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme või hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustes märgituga ning leiab, et hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud ja tõendanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud üldised väited hageja kohta ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Lepingust tulenevas rahalise nõudes tehtud otsust ei ole piisav vaidlustada väidetega hageja (või nõude loovutaja) tegevuse kohta üldiselt, sest need ei mõjuta maakohut kohaldatud ja eespool p-s 3.2 viidatud sätete kohaldamist. Seega on lisaks tegemist TsMS § 637 lg 1 p 6 kohase olukorraga, sest kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
8.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostja kanda, kuna hagi rahuldati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamiseks kaebus väiteid ei sisalda. Kokkuvõttes puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. 3 (4)
9.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, st ei teki selle tagastamise küsimust.
10.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja