19.juunil 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-18-113417 Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi hagi U R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
661,64 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), volitatud esindaja K V Kostja: U R (isikukood xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
1.Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi hagi U R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.
2.Välja mõista U Rlt Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks võlgnevus 626,64 eurot (kuussada kakskümmend kuus eurot ja 64 senti) ning viivis alates 28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hagimenetluse kulud U R kanda.
2.Määrata Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi menetluskuluks ja välja mõista U Rlt Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot.
Välja mõista U Rlt Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 425 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hageja nõue
1.Era Liisingu Inkassoteenuste aktsiaselts (edaspidi ka hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista U Rlt (edaspidi ka kostja) tema kasuks võlgnevus 626,64 eurot, millest laenu põhiosa on 443,09 eurot, laenu intress 75,16 eurot, viivis 108,39 eurot ning viivis alates 28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt palus hageja tema kasuks välja mõista alusetust rikastumisest tulenev nõue 551,48 eurot ja alates 28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja omandas nõude kostja vastu xxx AS-ilt (edaspidi ka esialgne võlausaldaja) koos kõikide seadusest ja lepingust nr xxx p 10 tulenevate õigustega. Nõude loovutamise aluseks on xxx AS-i ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr xxx. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja ei ole seda täitnud.
3.xxx AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 09.07.2015 lepingu nr xxx, mille alusel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu krediidilimiidi 2000 euro ulatuses. 09.07.2015 esitas kostja laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30-ks päevaks. Kostja käis pärast laenutaotluse esitamist 09.07.2015 enda isikut tuvastamas AS-is Eesti Postkontor. Pärast laenutaotluse esitamist saadeti kostjale e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega.
4.Esialgne võlausaldaja rahuldas pärast kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist taotluse ja kandis 09.07.2015 kostja märgitud pangakontole laenu 1500 eurot. Pärast kostjale laenu ülekandmist saatis esialgne võlausaldaja kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenu tagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tasuma hiljemalt 08.08.2015. Kostja sooritas kuus makset kogusummas 1056,91 eurot, mille hageja arvestab kostja põhisumma katteks. Seega on kostja võlgnevus hagejale seisuga 27.08.2018 tagastamata laenu põhiosa eest 443,09 eurot.
5.Kostja esitas 09.07.2015 laenutaotluse laenu kasutamiseks 30 päevaks ja kostjal oli õigus kasutada laenusummat 30 päeva. Intressi määraks oli 59% aastas ja krediidikulukuse määr 77,88% aastas. Intressi summaks oli 75,16 eurot. Intressi tasumise kohustust kostja ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02% tagastamata laenu summalt päevas ehk VÕS § 113 lg 1 antud määras. Laenu tagastamise tähtajast 08.08.2015 käesoleva ajani on möödunud 1116 päeva. Hageja arvestab viivist alates 09.08.2015 tagastamata laenupõhiosalt 443,09 eurot ja on arvestanud perioodi 09.08.2015 kuni 27.08.2018 eest viivist 108,39 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 28.08.2018, kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Juhul, kui kohus peaks leidma, et xxx AS-i ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut ja kohus ei rahulda hageja nõuet laenulepingu nr xxx alusel, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Vastavalt VÕS § 1035 sättestatule võlgneb kostja hagejale seisuga 27.08.2018 tagastamata laenu jäägi 443,09 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista alates 09.08.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on põhivõlgnevuselt 443,09 eurot perioodi
09.08.2015 kuni 27.08.2018 eest 108,39 eurot. Seega on tagastamisele kuuluv summa koos intressiga seisuga 27.08.2018 551,48 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 28.08.2018, kuni põhinõude summa 443,09 eurot täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub alusetust rikastumisest tuleneva alternatiivse nõude rahuldada üksnes juhul kui kohus ei rahulda hageja laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta, kuna protsessiosalised ega nende õigusjärglased ei või pärast kohtuotsuse jõustumist esitada kohtusse sama nõuet teiskordselt. Lubatud ei ole ka sama haginõude esitamine ja hagi põhjendamine uute asjaoludega. Kostja on seisukohal, et tema vastu esitatud rahalisel nõudel puudub õiguslik alus. Hageja esitas tema suhtes nõude kohtusse teistkordselt, esimesel korral tegi halduskohus otsuse kostja kasuks, kuid sellele vaatamata jätkab hageja kostja isikuandmete väärkasutamisega teavitades olematust võlgnevusest avalikke krediidiinfo portaale, mida haldab AS Creditinfo Eesti. Kohtuotsuse põhjendused
8.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 ja lg 2 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud lõikes 2 nimetatud.
9.Teenuse kasutamise lepinguga on tõendatud, et xxx AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 09.07.2015 lepingu nr xxx, et lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu krediidilimiidi 2000 euro ulatuses. Laenuraportiga on tõendatud, et kostja esitas 09.07.2015 laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30-ks päevaks. Isikutuvastuse ankeediga on tõendatud, et peale laenutaotluse esitamist käis kostja 09.07.2015 enda isikut tuvastamas AS Eesti Postkontoris. Kostjale e-posti teel saadetud teadetega on tõendatud, et pärast laenutaotluse esitamist saadeti kostjale e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et kostjal oleks võimalik tutvuda laenulepingu ja laenutingimustega.
10.Maksekorraldusega on tõendatud, et xxx AS kandis 09.07.2015 kostja pangakontole laenu 1500 eurot. Arvega on tõendatud, et pärast kostjale laenu ülekandmist saadeti talle arve, millest nähtub laenu tagastamise tähtaeg ja suurus. Laenulepingu järgi kohustus kostja laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 08.08.2015.
11.Nõude loovutamise lepinguga nr 011210 on tõendatud, et esialgne võlausaldaja loovutas lepingust nr xxx tuleneva nõude hagejale, seega astus hageja VÕS § 164 lg 2 järgi uue võlausaldajana senise võlausaldaja asemele.
12.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
13.VÕS § 415 lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostjal oli õigus kasutada laenusummat 30 päeva. Laenuraportiga on tõendatud, et kostja on sooritanud kuus makset kokku 1056,91 eurot, mille hageja arvestas laenu põhisumma katteks. Seega on kostja võlgnevus tagastamata laenu põhiosa eest (1500 €– 1056€) 443,09 urot.
14.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kostjale saadetud laenutingimustega ja intressi raportiga on tõendatud, et intressi määraks oli 59 % aastas ja krediidikulukuse määr 77,88 % aastas. Eesti Panga kodulehe andmete järgi oli 31.05.2015 seisuga tarbimislaenude krediidikulukuse määr 26,57%, seega ei ületa krediidikulukuse määr kolmekordset Eesti Panga avaldatud krediidikulukuse määra. Intressi summaks oli 75,16 eurot, mida kostja täitnud ei ole. Seega on intressi võlgnevus 75,16 eurot.
15.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Meeldetuletustega on tõendatud, et esialgne võlausaldaja pöördus korduvalt kostja poole meeldetuletustega, milles palus võlgnevus likvideerida. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse tätmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni.
17.Viiviseraportiga on tõendatud, et hageja arvestas viivist alates 09.08.2015 tagastamata laenu põhiosalt 443,09 eurot perioodil 09.08.2015 kuni 27.08.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (443,09 x 1115p x 0,02 % = 108,39 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist tagastamata laenu summalt päevas, mis vastab VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrale. Vastavalt TsMS § 367 tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni.
18.Kostja väitel on hagi alusetu, kuna hageja on sarnase nõudega tema vastu juba hagi esitanud, mille kohus tunnistas eelmisel korral alusetuks ja seega on alusetu ka käesolev hagi.
19.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, mistõttu on tema vastuväited paljasõnalised.
20.Hageja kohtule esitatud seisukohast nähtuvalt esitas hageja varasemalt maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-17-104477, millele kostja esitas vastuväite ning hageja ei esitanud maakohtule hagiavaldust, mistõttu Harju Maakohus keeldus hageja avalduse menetlusse võtmisest.
21.Tulenevalt TsMS § 372 lõikest 6 kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna tsiviilasja nr 2-17-104477 menetlusse võtmisest keelduti, siis ei ole kohus eelnevalt asja sisuliselt lahendanud ega otsustanud, et hageja nõue kostja vastu oleks alusetu või põhjendamatu. Järelikult oli hagejal õigus pöörduda kohtusse sama kostja vastu samal alusel sama nõudega ning kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
22.Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista võlgnevus 626,64 eurot, millest laenu põhiosa on 443,09 eurot, laenu intress 75,16 eurot, 27.08.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 108,39 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni. Esmase nõude rahuldamise tõttu tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja tasus riigilõivu 125,00 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Menetluskulu nimekirja järgi leppisid hageja ja tema esindaja kokku, et õigusabi tunnitasuks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja saab käibemakse tagasi küsida, siis on tunnitasu määraks 100 eurot. Hageja esindaja on teinud kulutusi tutvumisele maksekäsukiirmenetluse dokumentidega tsiviilasjas nr 2-18-113417 ja hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot ning tutvumisele kostja poolt esitatud määruskaebusega, kostja poolt esitatud vastuhagiga, kohtumäärustega, kostja vastusega hagiavaldusele, konsulteerimisele hagejaga, hagejaga
25.02.2019.a seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi, kokku 200 eurot. Seega on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 300,00 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-18-113417 ja palub määrata vastavalt TsMS § 1741 lõikele 3 kindlaks hageja õigusabikulud summas 300,00 eurot.
27.Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude 425,00 euro täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude avaldus kuulub esindajakulude osas rahuldamisele, kuna eEindaja tunnihind, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg vastab asja keerukusele, kestvusele ning mahule. Seega tuleb hageja menetluskulu suuruseks määrata 425 eurot ja kostjalt hageja kasuks see välja mõista. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hageja menetluskulude vähendamiseks.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kokku 425 eurot alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.