lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-116209/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-116209/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1124
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-116209

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-116209

Tsiviilasi

AS S. P. hagi M. K. e vastu 652,63 euro ja lisanduva viivise nõudes

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja AS S. P. (rk XXX; asukoht XXX), esindaja V. N. , e-post XXX; kostja M. K. (endine perekonnanimi H., ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata AS S. P. hagi M. K. e vastu 652,63 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud AS S. P. kanda. Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 372 lg 5, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
AS S. P. (hageja) esitas 11.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. K. elt (kostja) 604,27 euro (põhinõue 592,44 eurot ja kõrvalnõuded 11,83 eurot) ning lisanduva viivise saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 11.06.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 16.06.2020 määrusega hageja hagiavalduse käiguta ja määras talle tähtaja nõuetekohase hagiavalduse, tõendite ja esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Muu hulgas tuli hagejal põhjendada hagi esitamist Tartu Maakohtule, arvestades ka rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid.
3.19.06.2020 esitas hageja Tartu Maakohtule hagi, kus märkis kostja elukohaks talle teadaoleva XXX ja XXX aadressi, paludes kohtul vajadusel küsida kostjalt seisukohta tema elukoha ja kohtualluvuse osas.
4.Kohus märgib, et hageja poolt hagiavalduses, aga ka 31.01.2017 krediitkaardilepingul märgitud elukoha aadress XXX oli rahvastikuregistri andmetel kostja elukohaks ajavahemikul XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on alates 17.02.2019 kostja kehtivaks elukoha aadressiks XXX (enne XXX ja käesoleval ajal XXX).
5.Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 küsis kohus kostja seisukohta tema elukoha ja kohtualluvuse kohta. Kohus edastas 25.06.2020 elektronkirja

kostja elektronposti aadressile XXX, kuid kostja ei ole kirja kättesaamist kinnitanud, samuti ei ole kostja kohtule vastanud kahe nädala jooksul elektronkirja saatmisest arvates.

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
7.Kohus leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hageja nõue tuleneb poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr XXX rikkumisest. Kohtu hinnangul on kostja tarbija uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b tähenduses. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus märgib, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 1 p 1 kohaselt isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris XX.XX.XXXX muudetud XXX asuvaks aadressiks, saab TsÜS § 14 lg 3 alusel järeldada tema tahet viia oma elukoht XXX. Kohus märgib, et RRS § 6 lg 1 kohaselt eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust. RRS § 66 lg 2 järgi on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kinnistus- ja liiklusregistri andmetel ei ole kostjal Eestis kinnis- ega vallasvara. Samuti ei ole kostjal kehtivaid seoseid äriühingutega. Tema suhtes ei viida Eestis läbi täitemenetlusi. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai kostja Eestis maksustatavat tulu viimati mais 2017 XXX ja juunis 2017 XXX. Antud asjas on kostja 20.06.2019 maksekäsuosakonnale kinnitanud elukohana XXX aadressi. Tsiviilasjas nr 2-19-3335 (kostja avaldus pankroti väljakuulutamiseks) on kindlaks tehtud, et kostja elab XXX. Kostja ise on viidatud asjas 27.03.2019 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et elab XXX koos XXX viimase korteris ja et Eestis tal elukohta ei ole. XXX Eestis elavad tema vanemad. Rahvastikuregistri andmetel on kostja XX.XX.XXXX abiellunud XXX (abielu välisriigis, XXX asutused), mistõttu on tema perekonnanimeks Kallas. Kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et Eesti kohtul ei ole õnnestunud kostjale XXX kohtudokumente kätte toimetada, ei anna alust arvata, et kostja XXX ei ela. Kuna kohtul ei ole õnnestunud tuvastada kostja seotust Eestiga, millest järeldada, et kostja tegelik elukoht on Eestis ning arvestades asjaolu, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Tartu Maakohtule ega ka muule Eesti kohtule.
8.Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 19 kohaselt võib artikli 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks

pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kuivõrd asjas ei esine määruse artiklis 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda artiklite 17 ja 18 regulatsioonist, tuleb AS S. P. hagi M. K. e vastu 652,63 euro ja lisanduva viivise nõudes Tartu Maakohtu menetlusse võtmisest keelduda.

9.Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 2 ei võta kohus hagiavaldusi menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 4 sätestab ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg-st 6 tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
10.TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 168 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja on esitatud hagilt tasunud 17.06.2020 täiendavat riigilõivu 80 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult antud tsiviilasjas tasutud täiendava riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse ja näidates ära, kellele ja millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja