1.Võtta vastu J.T.i (isikukood xxxxxxxxxxxxxx) 03.07.2020 kohtuistungil avaldatud loobumise avaldus jooksva viivise nõudes. Lõpetada eelmises lauses nimetatud nõude osas menetlus.
2.Jätta J.T.i (isikukood xxxxxxxxxxxxxx) hagiavaldus M.Ž. (isikukood xxxxxxxxxxxxxx) vastu põhinõude summas 3500 eurot ja viivise nõudes summas 3500 eurot rahuldamata aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud J.T.i kanda, välja arvatud riigilõiv, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
1.28.01.2020 esitas hageja kohtule kostja vastu põhinõude summas 3500 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 3500 eurot ja jooksva viivise nõudes.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja esitas hagile aegumise vastuväite. Samuti oli kostja seisukohal, et ta on võlgnevuse hagejale kohaselt tasunud. Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
3.14.05.2016 laenas hageja kostjale 3500 eurot, tagasimaksmise tähtajaga 14.06.2016. Viivise määraks leppisid pooled kokku 33% lõppsummast iga maksmisega viivitatud kuu eest. Kostja andis oma kohustuste kohta kirjaliku võlatunnistuse (tl 2). Võlatunnistus võeti hagejalt ära kriminaalasja nr 1-17-1676 raames, mis hagejale tagastati 2020.a alguses. Selle aja sees oli aegumine peatunud vastavalt TsÜS § 163.
4.Kostja võlga tähtaegselt tagasi ei maksnud ja hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja tasunud ei põhivõlga ega viivist. Hageja arvestab viivist alates 15.06.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja taotleb selle väljamõistmist kindla summana, s.o 3500 eurot, arvestades võlatunnistuses kokku lepitud viivise määra ja alates otsuse tegemisest kokku lepitud viivise määras arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot.
5.Hagejale ei ole teada, kus kostja elab, kostjaga ühendust ei ole saadud. Hageja nõue ei ole aegunud. Aegumist tuleb arvestada TsÜS § 146 lg 4 järgi, kuna kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Kostja ei ole tegutsenud heas usus, vastavalt TsÜS § 138 lg 1. Kohustuste tahtlik rikkumine seisneb selles, et kostja on ennast varjanud. Kostja õde A.S. käis kostjat otsimas sügis-talvel 2016, samuti tegi seda O.A. ja A.K. pärast hageja vahistamist 22.08.2016. A.S. helistas kostja telefoninumbril, kostja võttis telefoni vastu, kuid ei ilmunud kokkulepitud kohtumisele. Rohkem kostja telefoni vastu ei võtnud. A.S. käis kostja elukohas Xxxxxxxxxxxx, kuid selgus, et korter ei kuulu kostjale ja kostja seal ei ela. O.A. proovis kostjaga ühendust saada Facebook Messengeri kaudu, kuid keegi ei vastanud. A.K. ütles O.A.ile, et kostja on paljudele võlgu ja peidab ennast. Kostjat ei kaasatud tunnistajana ka kriminaalasjas nr 1-17-1676, mis viitab sellele, et kostjat ei leitud. Kostja taotles A.S.u ja O.A.i ülekuulamist tunnistajatena. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
6.Tegelik laenusumma ei olnud mitte 3500 eurot, vaid 3000 eurot. Nimetatud asjaolu tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud.
7.Kostja maksis hagejale võlgnevuse kogusummas 3850 eurot tagasi 14.06.2016 sularahas Sindi linnas asuvas Olerexi tanklas kell 17.00. Nimetatud asjaolu tõendamiseks taotles kostja A.K.i ülekuulamist tunnistajana.
8.Hageja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 järgi.
9.Kostja ei ole tahtlikult kohustusi tahtlikult rikkunud. Kostja käib ametlikult tööl ja alates 2000 on kostjal maasikalauad Maxima, Kanpoli, Mai Selveri ja Riia mnt Selveri juures Pärnus. Hetkel on alles ainult Kanpoli juures asuv müügilett. Hageja väited selle kohta, et kostja õde ja O.A. on kostjaga ühendust võtnud või kontakti otsinud ei ole õiged. Kostja ei ole ennast varjanud ja ta on olnud kättesaadav. Menetluse käik
10.Kohus võttis hageja hagi menetlusse 20.04.2020 (tl 45-49).
2-20-1450
11.Kohus andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest 20.04.2020 määrusega (tl 50).
12.28.05.2020 toimus asjas eelistung. Kohus selgitas pooltele TsÜS § 146 lg 1 ja 4 sisu. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada asjaolud ja tõendid TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise kohta. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, et kohustus on kohaselt täidetud ja selle kohta, milline oli tegelik laenusumma.
13.17.06.2020 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse A.S.u ülekuulamiseks tunnistajana ja jättis rahuldamata hageja taotluse O.A.i ülekuulamiseks tunnistajana. Kohus rahuldas kostja taotluse A.K.i ülekuulamiseks tunnistajana.
14.03.07.2020 istungil loobus hageja edasiulatuvast viivisenõudest. Kohus lõpetas poolte nõusolekul eelmenetluse ja vaatas asja sisuliselt läbi. Kohus kuulas tunnistajatena üle A.S.u ja A.K.i.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
15.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus tuvastab kohtule esitatud võlatunnistuse alusel (tl 2), et hageja laenas 14.05.2016 kostjale 3500 eurot, tagasimaksmise tähtajaga 14.06.2016. Viivise määraks leppisid pooled kokku 33% lõppsummast iga maksmisega viivitatud kuu eest. Kohtu hinnangul puudub alus tuvastada, et laenusumma oli võlatunnistuses märgituga võrreldes tegelikult väiksem, kuna selle kohta ei ole kohtule ühtegi tõendit esitanud. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli laenusuhtega nende vahel.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud või mitte. Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite. TsÜS § 142 lõikest 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
17.Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et TsÜS § 146 lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hagejal oli võimalik kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, millele ta soovis rajada kümneaastase aegumistähtaja kohaldamise. Kohus selgitas hagejale TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise aluste asjaolude ja tõendite esitamise vajadust 28.05.2020 eelistungil. Kohus tuvastab tunnistaja A.S.u ütluste alusel, et A.S. helistas kostjale ja soovis rääkida võlgnevusest ning järgnevatele telefonikõnedele kostja enam ei vastanud. Tunnistaja käis kostjat otsimas aadressil Xxxxxxxxxxxx, kuid kostja seal enam ei elanud ja tunnistajal ei õnnestunud kostja elukohta välja selgitada. Xxxxxxxxxxxx korteri omanik avaldas tunnistajale arvamust, et kostja varjab ennast. Tunnistaja kohtus kostjaga 2019 Kanpoli poe juures Pärnus ja kostja lubas tunnistajaga ühendust võtta, kuid ei teinud seda. Riigikohus on oma 25.03.2020 otsuse nr 2-116-14644 p-s 20 asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav. Tunnistaja ütlustest on kohtu hinnangul võimalik järeldada üksnes seda, et tunnistaja proovis kostjaga võla tasumise osas ühendust võtta, vähemalt kahel korral see ka õnnestus, kuid kostja jäi passiivseks vaatamata tunnistaja poolsetele kontaktivõtmistele. Kohus on seisukohal, et kohtu tuvastatud
2-20-1450 asjaoludel ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, et kostja soovis õigusvastast tagajärge ja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt.
18.Kuna aegumine ei olnud peatunud ja asjas ei kohaldu kohtu hinnangul TsÜS § 146 lg 4, siis aegus nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 esimesele lausele algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuna kostjal oli võlatunnistuse järgi kohustus laen tagasi maksta hiljemalt 14.06.2016, siis muutus kohustus sissenõutavaks laenu tagasimaksmise tähtajale järgnevast päevast, s.o 15.06.2016. Seega aegus hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi 15.06.2019. Hageja esitas hagi kohtule 28.01.2020. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud.
19.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et nõude aegumine peatus TsÜS § 163 alusel, mis sätestab, et aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. Isegi, kui eeldada hageja väite õigsust selle kohta, et nõude aluseks võlatunnistus võeti temalt ära kriminaalasja nr 1-17-1676 raames 22.08.2016, mis tagastati talle kas 2019 lõpus või 2020 alguses, siis ei ole kohtu hinnangul tegemist vääramatu jõuga, mis oleks hagejal takistanud oma nõude maksma panemist kostja vastu. Võlatunnistuse hoidmine kriminaalasja nr 1-17-1676 toimikus ei mõjutanud hageja õigust esitata oma nõuete osas kostja vastu hagiavaldus kohtusse. Tõendamisraskuse olemasolul oleks hageja saanud kohtule esitada tõendite kogumise taotluse (TsMS § 236 lg 2). Hagiavalduse esitamine ei olnud faktiliselt takistatud. Ka erialases kirjanduses on asutud seisukohal, et vääramatuks jõuks ei ole võlausaldaja hoidumine hagi esitamisest tõendamisraskuste tõttu.1
20.Kuna hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue, mistõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu. Kohus ei käsitle teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid. Nõudest loobumine
21.Vastavalt TsMS § 429 lg 1 esimesele lausele võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
22.Hageja avaldas 03.07.2020 toimunud kohtuistungil, et loobub jooksvast viivisenõudest. Kostja avaldas, et ta on hagi osalise loobumise avaldusega nõus. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta. Hagist osaline loobumine ei riku avalikku huvi.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja hind
24.TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 133 lg 1
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjatus Juura, Tallinn, 2010, lk 521, komm.
2-20-1450 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja lõplikuks nõude suuruseks kujunes põhinõue 3500 eurot ja viivisenõue 3500 eurot. Seega on tsiviilasja hind 3500+3500=7000 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lõikest 4 tuleb hagist loobumise osas menetluskulud jätta hageja kanda. Kumbki pool ei esitanud asjas menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus andis hagejale 20.04.2020 määrusega menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Menetlusabi andmise taotlusest ja riigi õigusabi taotlusest nähtub, et hageja majanduslik olukord on raske. Hageja viibib jätkuvalt vangistuses, kus temal sissetulekud ja vahistatuna tulu teenimise võimalused puuduvad, samuti puuduvad temal säästud ning kiiret realiseerimist võimaldav vara. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.