2-20-8157/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna linna esitas 04.06.2020 Harju Maakohtule A M (surnud xxx, isikukood xxx) pärandvara pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 09.06.2020 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. 29.06.2020 esitas Terje Eipre ajutise halduri aruande. Aruandest selgub, et pärandaja kohustuste maht on 17 099,70 eurot, kuid pärandajal puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus ning rahuldada võlausaldajate nõuded. Kohus määras 07.07.2020 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Seisuga 05.08.2020 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Aruandest selgub, et võlgniku varaks on SWEDBANK PENSIONIFOND K60 kontol xxx (AS Swedbank) olevad 132.056 osakut, kuid pärandaja kohustuste maht on 17 099,70 eurot ning pärandajal puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus ning rahuldada võlausaldajate nõuded. Kohus on seisukohal, et tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetusega. Kohus määras 07.07.2020 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Seisuga 05.08.2020 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et A M (surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus. Terje Eipre palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 152,00 eurot (10 tundi x 96 eurot ehk 960 eurot, tasule lisandub käibemaks 20% ehk 192 eurot) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 35,00 eurot (sisaldab käibemaksu 20%). Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kuivõrd pärandajal puudub vara ning kohtu deposiiti tasutud ei ole, siis tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest menetlusabi korras riigi vahenditest 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Võlgniku varaks on SWEDBANK PENSIONIFOND K60 kontol xxx (AS Swedbank) olevad 132.056 osakut. IFS § 64 lg 11 kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Ajutise pankrotihalduri tasu on võimalik katta võlgniku pärandvara hulka kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisest laekuvate rahaliste vahendite arvel. Ajutisel halduril on õigus esitada avaldus A M`ele kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõitmiseks ja saadud rahalistest vahenditest kanda ajutise halduri tasu ja kulud.