Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. august 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-9075
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi m.v. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
1164 eurot 6 senti nende Hageja B2 Impact OÜ ( registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja Pille m.v. Kostja m.v. (isikukood XXX), e-post XXX kirjalik menetlus
Jätta B2 Impact OÜ hagi m.v. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Määrata, et m.v.-ile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
2-25-9075 Perioodil 11. juuni 2021 kuni 27. september 2022 tegi kostja väljamakseid krediidikontolt summas 2700 eurot (dtl 4). Samuti on hagiavalduses märgitud, et perioodil 11. juuni 2021 kuni 27. september 2023 tegi hageja kostjale väljamakseid 1331 eurot 57 senti (dtl 7). Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 1140 eurot 52 senti, millest on arvestatud põhiosa katteks 47 eurot 70 senti, intressi katteks 1082 eurot 47 senti, teenustasude katteks 10 eurot ja viiviste katteks 35 senti (dtl 7). Kostja tasus hagejale perioodil 9. jaanuar 2024 kuni 2. september 2024 kohtuväliselt kokku 494 eurot 80 senti (dtl 8). Kokku on kostja hagejale tasunud 1635 eurot 32 senti (1140,52+494,80). Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, jättes täielikult teostamata tagasimaksed 10. augustil 2023, 10. septembril 2023 ja 10. oktoobril 2023. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 789 eurot 7 senti (1331,57 – 47,70 + 494,80) (dtl 9) Hageja arvestab viivist alates viimasele maksele järgnevast päevast 3. septembrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10. juunil 2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 541 eurot 82 senti (dtl 9). Algne krediidiandja edastas kostjale 11. oktoobril 2023 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale täiendava tähtaja 31. oktoober 2023 võlgnevuse tasumiseks (dtl 28). Kostja võlgnevust ei tasunud ja algne krediidiandja ütles lepingu ühepoolselt üles alates 1. novembrist 2023 ja loovutas nõude hagejale. Hageja saatis kostjale 1. novembril 2023 e-kirjaga nõudekirja, milles teavitas nõude edaspidisest omandamisest ja info võlgnevuse tasumiseks (dtl 28). Kostja on kasutanud krediidiandja võimaldatud laenulimiiti summas 1331 eurot 57 senti, kuid ei teinud korrektselt tagasimakseid. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 1635 eurot 32 senti. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 789 eurot 70 senti ja viivisevõlgnevus 286 eurot 38 senti.
2-25-9075 Kohus tegi hagejale ka ettepaneku esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks täiendavaid tõendeid, sh kostja maksevõime hindamise analüüs vms või esitada nõude ümberarvestus vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Kohus selgitas hagejale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist peab kohus kontrollima sisuliselt, mis omakorda eeldab kostja krediidivõimelisust kajastavate alusdokumentide ning tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika tõendamist.
2-25-9075 krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
2-25-9075 krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks tegi algne krediidiandja ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt krediidiandjale pakutavaid infoteenuseid kasutades automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaanded.ee ja Pensioniregister. Taotlus aktsepteeriti automaatprotsessis. Kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti aluseks krediiditaotluses kostja poolt esitatud keskmise netosissetuleku andmed, mida võrreldi Pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku suurusega. Päring toimub IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel arvutab krediidiandja IT-süsteem välja kliendi keskmise netosissetuleku suuruse. Kostja märkis laenutaotluses enda sissetulekuks 1400 eurot ja majapidamiskuludena 350 eurot (dtl 4-5). Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtted olid lepingu sõlmimise ajal sätestatud VÕS §-s 4034 ning neid nõudeid on algne krediidiandja laenu andmisel järginud. Viidatud regulatsioon ei näinud ette, millistest konkreetsetest allikatest saadud teabe alusel tuleb laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine läbi viia. Hageja selgitas, et esitas ammendava krediidiandja analüüsi kostja maksevõime väljaselgitamiseks ning ei saa seda tagasiulatuvalt teha uuesti nagu kohus seda nõuab (dtl 48).
2-25-9075 tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
2-25-9075
2-25-9075
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.