Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Peeter Poolakese hagi Tauri Adari vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja XX.XX.XXXX andnud võlatunnistuse, millega on võtnud kohustuse tasuda Peeter Poolakesele temalt võetud laen 1000 eurot kohe, kui Tauri Adari pangakontole on laekunud töötasu 2018. aasta septembrikuu eest NMP Bygg AS-st, kuid hiljemalt 31.12.2019. a. Hagejale teadaolevalt sai kostja töötasu pankrotihalduri vahendusel NMP Bygg AS-ist kätte 3.06.2019. a. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Hageja palub välja mõista võlgnevus 1000 eurot ja viivis 8% põhivõlalt aastas alates 3.06.2019. a kuni põhivõla tasumiseni. Kohus võttis hagi menetlusse 21.04.2020. a ning andis kostjale aega 30 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 12.06.2020. a. avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. Kohus märgib, et on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja arvutanud võlgnevuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 1 järgi. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 200 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Menetluses on hageja osalenud ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei saa hagejal õigusabikulusid olla. Kohus määrab tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks hageja menetluskulud summas 200 eurot. Menetluskulude jaotust ja ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.