Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

8110; [email protected]) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulude jaotus

seisuga 16.06.2020 on 1067,29 eurot. Tegemist on II pensionisamba osakutega, mis ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Arvelduskontod:  Swedbank AS-is, mille jääk 25.06.2020 seisuga oli -0,39 eurot. Kontolt tehakse kanded erinevatele eraisikutele, nii 2020.a juunis on kantud Txxx Jxxx kontole 99 eurot, Axxxxxxx Lxxxxx kontole 19 eurot, Axxxxx Sxxxxkontole 58,68 eurot, Mxxxx Lxxxxxxa kontole 20 eurot, Rxxxxx Sxxxx kontole 4 eurot. Maksete selgitustest raha kandmise eesmärki pole võimalik tuvastada.  SEB Pank AS-is. Arvelduskontoleping lõpetati panga algatusel 19.11.2019 ning lepingu lõpetamisel oli konto jääk 0,04 eurot.  Coop Pank AS-is, mille jääk 18.06.2020 seisuga oli 108,48 eurot. Kontole kantakse regulaarselt raha Trustly Group AB kontolt. Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud info kohaselt tegemist on ülepiiriliste makseteenuse pakkujaga. Kantud raha päritolu ja raha kandmise alus ei ole tuvastatud. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Võlausaldajatel on järgmised pandiga tagamata nõuded võlgniku ees:  Inbank AS 3976,08 eurot;  Coop Finants AS 2307,43 eurot;  IPF Digital Estonia OÜ 1252,06 eurot;  Bondora AS 4154,98 eurot;  Ferratum Bank p.l.c 557,26 eurot;  ESTO AS 2306,26 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 14 554,07 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Ajutine haldur märkis, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on üle jõu käivate rahaliste kohustuste võtmine juba tekkinud kohustuste refinantseerimiseks, s.o muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2020.a kevad. Kohus kuulas võlgniku ära 14.07.2020 toimunud ärakuulamisel. Võlgnik selgitas, et kõik võlad on järelmaksud. Ta võttis uued laenud, et järelmaksud ära maksta. Laene võttis ta detsembris ja jaanuaris. Järelmaksuga ostetud asjadest on mõned suured asjad alles nagu pliit ja röster. Teine pliit on müüdud, sest tuli kaks pliiti. Algul tuli negatiivne vastus pliidi ostmiseks, siis tellis võlgnik pliidi teisest kohast, lõpuks tulid pliidid mõlemast kohast. Samuti ostis võlgnik lapsele Iphone’i, sest püüab kompenseerida seda, et ta ei saa lastega kusagil koos käia. Täiskasvanud laps elab võlgnikuga, sest ta ei saa võlgniku pärast ära minna. Võlgniku sõnul on tal väljaminekud ka Paf-le, sest ta mängib hasartmänge. Ta pani endale juunis piirangu 10 eurot kuus, et ei saaks nii palju mängida. Tavaliselt jäi ta nulli, ei mänginud miinustesse. 99 eurot Txxxxx on kantud seetõttu, et ta on valla poolt määratud isiklik abistaja. Võlgnik teeb internetis

ka oste. Facebookis on nt puuete inimeste grupp, kust saab tasuta asju. Võlgnik maksab ainult postikulu. Ajutise halduri sõnul on 09.06 Paf-le makstud 85 eurot kokku. Ajutine haldur ei ole järelmaksuga ostetud esemeid näinud, et hinnata, kas need on eluks vajalikud või võtab nende realiseerimine suurema kulu, kui on nende väärtus. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Kxxx Kxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Käesoleval juhul on tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Kxxx Kxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.08.2020 algusega kell 10.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Oksana Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

-

-

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 476,40 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 7 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 56,71 eurot/tunnis. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu 56,71€/h on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 397 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 79,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 476,40 eurot. Ajutine haldur palus, et 476,40 eurot makstaks riigiabi korras. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Kuivõrd kohus kuulutas välja pankroti PankrS § 171 lg 11 alusel, saab kohus ajutise halduri taotluse rahuldada. Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta haldurile välja 476,40 euro ulatuses riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.