Menetlusosalised ja nende Hageja Realpro Oy (Soome Vabariigi äriregistrikood 2404763-9), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne esindajad ringkonnakohtus Ots ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude Kostja Seve Ehituse Aktsiaselts (registrikood 10398417), lepingulised esindajad vandeadvokaat Küllike Namm ja vandeadvokaat Kristiina Lee Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. aprilli 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-5691 resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse õiguslikku põhjendust.
2.Jätta Seve Ehituse Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata.
3.Võtta asja juurde Seve Ehituse Aktsiaseltsi 4. juunil 2020 esitatud ja Realpro Oy
3.juulil 2020 esitatud dokumentaalsed tõendid.
4.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Seve Ehituse Aktsiaseltsi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Realpro Oy (hageja) esitas 16. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi tagamise avalduse. Hageja palus tagada Soome Vabariigi kohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr L 14/9048 tehtava kohtuotsuse täitmist selliselt, et Seve Ehituse Aktsiaseltsile (kostja) kuuluvatele Eesti Vabariigis asuvatele kinnisasjadele Veski tee 12 (registriosa nr 3260806), Kannikese põik 1 (registriosa nr 3295506), Kannikese põik 2 (registriosa nr 3295606), Kannikese põik 3 (registriosa nr 3295706) ja Kannikese põik 4 (registriosa nr 3295806) seatakse kohtuliku hüpoteegid vastavalt 140 000 euro, 40 000 euro, 40 000 euro, 65 000 euro ja 65 000 euro ulatuses hageja kasuks. Avalduse kohaselt esitas hageja 25. veebruaril 2014 Helsingi ringkonnakohtule hagi kostja vastu, sest kostja jättis täitmata poolte vahel kinnisvaraprojekti ühiseks arendamiseks sõlmitud lepingu ja on tekitanud seeläbi hagejale saamata jäänud tulu näol kahju. 19. juunil 2018 mõistis Helsingi ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 227 090 eurot ja menetluskulude hüvitise 25 000 eurot ning nendelt nõuetelt seadusjärgse viivise. 31. märtsi 2020 seisuga on jõustumata kohtuotsusega tunnustatud võlgnevus 353 325,83 eurot. Helsingi apellatsioonikohus plaanis asja läbi vaadata 9–11. märtsil 2020 toimuma pidanud istungitel, kuid kostja juhatuse liikme haigestumise tõttu jäid istungid ära. Järgmised istungid määratakse 2021. aastasse. Helsingi apellatsioonikohtu ettepanekul pooltel kompromissi sõlmida ei ole õnnestunud, kuigi hageja on selleks valmisolekut avaldanud. Kostja lepingulise esindaja viimasest kirjast on möödas ligikaudu kuu aega, kuid Helsingi apellatsioonikohtu ettepanekule ei ole kostja vastanud. Hageja hinnangul on kostja asunud Soomes toimuvat kohtumenetlust takistama ja Soome Vabariigi kohtuotsuse täitmisest hoiduma.
3.märtsi 2020. a e-kirjas, teatas kostja lepinguline esindaja, et kostja suutlikkus oma tegevust jätkata võib sõltuda Soomes toimuvast kohtumenetlusest. Kostja on asunud ka oma vara võõrandama. Kostja on võõrandanud ainuüksi viimase poole aasta jooksul neli talle kuulunud kinnisasja, s.o Paju tee 40 (registriosa nr 10757750), Vahtra tee 1a (registriosa nr 4840550), Vahtra tee 1b (registriosa nr 4840450) ja Kannikese põik 4 (registriosa nr 3295806) kinnisasjad või nende osad. Kostjal on alles kuus kinnisasja, mis on krediidiasutuste kasuks hüpoteekidega koormatud ja mida kostja on asunud võõrandama. Eelnevast nähtuvalt on tõenäoline, et Helsingi ringkonnakohtu 19. juuni 2018. a otsuse jõustumise korral ei pruugi kostjal enam selle otsuse täitmiseks vara olla. Kuna kostjal Soomes vara puudub, on hageja sunnitud taotlema Soome Vabariigi kohtusse esitatud hagi tagamist Eestis.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Harju Maakohus rahuldas 20. aprilli 2020. a (vaidlustatud määrus) määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-tele 1 ja 6 tuginedes hageja hagi tagamise avalduse. Maakohus märkis, et kostja saab taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui tasub vastavad hageja nõuet tagavad summad kohtu deposiiti või annab samas ulatuses pangagarantii. Maakohus saatis määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määrus on viivitamata täidetav. Maakohus viitas TsMS § 377 lg-le 6, mille järgi võib hagi tagamise abinõu rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtumenetlusega. Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud, miks annab kostja senine käitumine alust arvata, et asjas tehtava kohtulahendi täitmine võib hagi tagamata osutuda raskendatuks või võimatuks (TsMS § 377 lg 1). Hageja on tõendanud, et Helsingi ringkonnakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 353 325,83 eurot. Hageja on põhistanud ja ka tõendanud, et kostja on asunud Helsingi apellatsioonikohtu menetlust venitama ja samal ajal oma vara võõrandama. Seetõttu ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hagejal on kostja vastu õiguslikult perspektiivikas nõue ja hagi tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või teeks selle võimatuks. Lisaks on kostja möönnud, et tal ei pruugi olla 2 (6)
vahendeid Helsingi ringkonnakohtu 19. juuni 2018. a otsuse täitmiseks. Seda väidet kinnitab asjaolu, et kostja lepinguline esindaja teatas 3. märtsi 2020. a e-kirjas, et kostja suutlikkus oma tegevust jätkata võib sõltuda Soomes toimuvast kohtumenetlusest. Kostja tegevusest on 90 % suunatud välisturgudele (eelkõige Soome, Rootsi, Norra ja Šveits). Olukorras, kus märtsi algusest on piirid sisuliselt sulgunud ja ehitustegevus sisuliselt lõppenud, pole ka kostjal võimalik oma tavapärase majandustegevusega jätkata. See tähendab, et kostjal on kas juba tekkinud või lähiajal tekkimas tõsised likviidsusprobleemid. Kostja kinnistutele seatud hüpoteegid annavad aga aluse arvata, et kostjal on märkimisväärsetes summades laenukohustusi, mille täitmiseks tal enam vahendeid pole. Maakohus leidis, et arvestades hagihinda (353 325,83 eurot) on põhjendatud kostjale kuuluvale viiele kinnistule seada kohtulikud hüpoteegid, kokku summas 350 000 eurot. Tegemist on proportsionaalse hagi tagamise abinõuga. Lisaks on hageja tasunud hagi tagamise tagatise 17 500 eurot kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmine tagab hageja õiguste kaitse hagi rahuldamise korral ning kohtupraktikas on peetud kohtulikku hüpoteeki minimaalselt koormavaks hagi tagamise abinõuks (vt Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11 ja 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13310, p 16).
MÄÄRUSKAEBUS
3.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kostjale kuuluvatele kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid kustutada ja jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei olnud maakohtul seadusest tulenevat alust hagi tagada ja vaidlustatud määruse tegemisel on rikutud menetlusnorme, mis seab kahtluse alla kohtu erapooletuse. Puudub igasugune mõistlik põhjendus eeldada, et kostja alustab alates 2013. aastast kestnud kohtumenetluse ajal ning jõustumata kohtuotsuse tõttu enda varade võõrandamist eesmärgil välistada kohtuotsuse täitmist. Kostja on tegutsenud alates 1995. aastast. 2018. aastal oli kostja müügitulu 6,6 miljonit eurot ja puhaskasum 106 000 eurot. Kostjal on vara 5,4 miljoni euro väärtuses. Kostjal on 95 töötajat. On tavapärane, et kinnisasjad koormatakse hüpoteekidega krediidi saamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtub, et hagi tagamise avalduse esitamise ajal on kostjal probleeme nii laenukohustuste kui ka muude kohustuste täitmisega. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagi tsiviilasjas nr L 14/9048 rahuldati kostja vastu üksnes 13 % ulatuses. Kostja kaebas otsuse edasi. Soome kohtule hagi tagamise avaldust esitatud ei ole. Soome apellatsioonikohtu nõuniku 11. märtsi 2020. a e-kirja kohaselt võib apellatsioonikohtu otsus tulla vahemikus 0 – 227 090 eurot. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu perspektiivikas. Maakohtu käsutuses ei olnud ühtegi tsiviilasja materjali, mille pinnalt hagi perspektiivi hinnata. Vaidlustatud määruses on ebaõiged väited nii asja lahendanud kohtu kui ka välja mõistetud summa osas. Asja lahendas Soome Vabariigi esimese astme kohus ja jõustumata otsusega mõisteti välja 252 090 eurot. Praguseks on selgunud, et kohtuistung toimub 8–10. veebruar 2021. Maakohus nõustus põhjendamatult hagejaga, et kostja venitas kohtumenetlust. Kostja seaduslik esindaja Henri Enniste haigestus raskelt ja vajas haiglaravi. Selle kohta esitati Soome apellatsioonikohtule tõendid, millega maakohus erinevalt Soome apellatsioonikohtust ei arvestanud ega pidanud neid tõesteks. Soome apellatsioonikohus ei ole leidnud, et kostja venitab menetlust. Vaidlustatud määruses on esitatud ebaõige väide selle kohta, et kostja lepinguline esindaja teatas 3. märtsi 2020. a e-kirjas Soome kohtule, et kostja suutlikkus oma tegevust jätkata võib sõltuda Soomes toimuvast kohtumenetlusest. Konkreetselt sellist väidet ei sisalda mitte ükski 3 (6)
hagi tagamist lahendavale kohtule esitatud dokumentaalne tõend. Nimetatud e-kirjas on üksnes viidatud kohtuotsuse olulisusele. Maakohtu järeldused ehitustegevuse lõppemise ja kinnisasjade võõrandamise osas on põhjendamatud. Ehitustegevus välisriikides jätkus sõltumata piiride sulgemisest. Eestis tegeleb kostja mh kinnisasjade ostmisega nende hoonestamise ja seejärel müümise eesmärgil. Seega on hagi tagamise avalduses viidatud kinnisasjade müük osa kostja tavapärasest majandustegevusest, mille kaudu täidetakse ühtlasi kohustusi krediidiasutuste ees. Viidatud kinnisasjade müügiga tegeles kostja juba 2016. aastast. Kohtuliku hüpoteekidega koormatud ning ka teiste kinnisasjade müük lepiti 2020. a märtsis kokku selleks, et vähendada kohustusi krediidiasutuste ees. Arvestades kinnisasjade LVM Kinnisvara OÜ soovituslikku müügihinda ja nendele krediidiasutuste kasuks seatud hüpoteekide suurust on ilmne, et need kostja nõuet tegelikkuses ei taga. Nende seadmine piirab üksnes ebamõistlikult kostja majandustegevust. Maakohus jättis kohtualluvuse kontrollimata ja asus lahendama hagi tagamise avaldust, mis oli eelnevalt teises tsiviilasjas jäetud rahuldamata. Sama hagi tagamise avaldust lahendas kohtunik Piret Rõuk tsiviilasjas nr 2-20-5614, kes leidis mh, et asi ei allu Harju Maakohtule. Hagi tagamise avalduse jagamine hageja taotlusel (hageja lepingulise esindaja 16. aprilli 2020. a ekiri) samal päeval, kui üks kohtunik on selle lahendanud ja rahuldamata jätnud, uue numbriga uuele kohtukoosseisule seab kahtluse alla menetluse objektiivsuse. Seejuures saadeti hagi tagamise avaldus uuesti otse ka Harju Maakohtu esimehele. Mh on hageja lepingulise esindaja kiri käsitatav kohtuniku P. Rõuk taandamisavaldusena, mida oleks pidanud lahendama nimetatud kohtunik ise.
4.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebemenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS § 659) alusel tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Menetlusosalised on esitanud koos määruskaebusega (4. juuni 2020) ja seisukohaga (3. juuli 2020) täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud dokumentaalsed tõendid TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohased ja lubatavad ning need tuleb võtta asja juurde.
8.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse väiteid kohtualluvuse ja maakohtu erapooletuse kohta.
8.1.TsMS § 75 lg 1 järgi avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 4 järgi kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kõrgema astme kohus võib ka muu kaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, kui see vaidlustati maakohtus. Kui kohus on otsustanud kohtuasja menetleda, saab kohtualluvuse kontrollimist vaidlustada põhikaebuse ühe osana TsMS § 75 lg 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus madalama astme kohtu lahendit kohtualluvuse kohta kontrollida juhul, kui madalama astme 4 (6)
kohus on otsustanud avalduse kohtualluvuse puudumisele viidates jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Rahvusvahelist kohtualluvust saab kontrollida ka juhul, kui kohtualluvus vaidlustatakse kas apellatsioonkaebuses või määruskaebuses.
8.2.Praegune vaidlus allub Eesti kohtule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 35 järgi võib liikmesriigi kohtutelt taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui asja sisuliseks lahendamiseks on pädevad teise liikmesriigi kohtud. TsMS § 382 lg 3 järgi võib hagi tagamiseks vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Avalikku registrisse kantud vara suhtes võib hagi tagamise abinõu rakendada ka registri asukoha järgne kohus, laeva suhtes ka kodusadama asukoha järgne kohus. Eeltoodust lähtuvalt võib Eesti kohus tagada välisriigis esitatud hagi eelkõige siis, kui vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse, asub Eestis. Eelnev on põhjendatav sellega, et just kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse, on kõige sobivam hindama tagamisabinõu kohaldamise vajadust (vt ka Euroopa Kohtu 17. novembri 1998. a otsus kohtuasjas nr C-391/95, Van Uden Maritime BV, tegutseb ärinime Van Uden Africa Line all versus Kommanditgesellschaft in Firma Deco-Line jt, p 39). Kuigi maakohus on avalduse lahendamisel ebaõigesti tuginenud TsMS § 377 lg-le 6, ei viinud see ebaõige lõppjärelduseni, sest Eesti kohus võis asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi. Vaidlustatud määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et asi ei saanud siseriiklikult alluda Harju Maakohtule (TsMS § 75 lg 4 esimene lause).
8.3.Samuti ei anna määruskaebuse väited alust kahelda asja lahendanud kohtuniku erapooletuses. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei juhataja on 19. juuni 2020. a ekirjas selgitanud, et praegune tsiviilasi loodi tsiviilasjana nr 2-20-5691 ja jagati automaatse jagamise teel menetlemiseks kohtunik Fred Fiskerile. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei viita sellele, et esineksid alused kohtunik F. Fiskeri taandamiseks TsMS § 23 alusel või muud menetlusõiguse normi olulised rikkumised, mis annaksid aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka teised määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et hagi tagamiseks ei olnud alust. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui seda on rikutud (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15386, p 14). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus tuvastanud, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Maakohus kontrollis hagi tagamise eelduseid ja leidis õigesti, et hageja on tagamise aluseks olevaid asjaolusid veenvalt põhistanud. Seega võis maakohus Soome kohtusse esitatud hagi TsMS § 382 lg 3 järgi tagada. Maakohus on hagi tagamise avalduse lahendamisel õigesti hinnanud kostja majanduslikku seisundit ning ohtu, et hagi tagamata jätmine võib raskendada välisriigi kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
9.1.Kostja väidab, et 2018. a majandusaasta aruande järgi on kostja heas majanduslikus seisus. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et 2018. a majandusaasta aruanne ei lükka ümber hageja väiteid kostja praeguse majandusliku olukorra kohta. Kostjal on alates
13.aprillist 2020 maksuvõlg, mille suurus on 3. juuli 2020. a seisuga 116 262,60 eurot. Kostja on taotlenud töötukassalt töötasu hüvitist, mis viitab sellele, et kostja käive või selle puudumisel tulu on langenud vähemalt 30 % võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga (vt Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 § 191).
5 (6)
9.2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et hagi tagamist mõjutab asjaolu, et Soome kohtusse esitatud hagi rahuldati esimese astme kohtu poolt 13 % ulatuses. TsMS § 382 lg 3 alusel hagi tagamisel omab praegusel juhul tähtsust see, et Soome esimese astme kohus rahuldas hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 227 090 eurot, menetluskulud ning viivise. Teoreetiline võimalus, et apellatsioonikohus nimetatud otsuse tühistab ja jätab hageja hagi rahuldamata ei anna alust hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmiseks. 31. märtsi 2020. a seisuga on hageja esitatud andmetel kostja võlgnevuse suuruseks 353 325,83 eurot. Hageja on hagi tagamise korras taotlenud kohtulike hüpoteekide seadmist summas 350 000 eurot, mistõttu on maakohus arvestanud TsMS § 378 lg-s 4 sätestatut, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid ei takista kostja igapäevast majandustegevust, sest kostja saab kinnistuid koormata ja võõrandada ning hagi tagamise saab asendada raha maksmisega või pangagarantii esitamisel (TsMS § 385). Kohtulike hüpoteekide seadmata jätmisel ja kinnistute võõrandamisel (isegi kui seda tehakse kostja tavapärase majandustegevuse raames) ei oleks kostjal enam Eestis vara, mille arvel välisriigis tehtud kohtuotsust täita. Hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest saab teha järelduse, et Soome apellatsioonikohtu istung lükati edasi kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Seega on hagi tagamine põhjendatud olukorras, kus apellatsioonikohus teeb lahendi mitte varem kui 2021. aastal.
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna vaidlustatud määruses puudub menetluskulude jaotuse ja menetluskulude kindlaksmääramine, siis menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast määruse jõusutmist TsMS § 177 lgs 2 sätestatud korras.