Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi Realpro OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/7747
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Seve Ehituse Aktsiaselts (registrikood 10398417), asukoht Laki põik 2, 12915 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo Küllike Namm; e-post [email protected] Kostja: Realpro OY (registrikood 2404763-9), asukoht Keilaranta 1, 02150 Espoo, Soome Vabariik Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat MartinJohannes Raude, Ellex Raidla Advokaadibüroo; e-post [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi Realpro OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/7747.
2.Tühistada 21.12.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/7747 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
3.Jätta menetluskulud hageja Seve Ehituse Aktsiaseltsi kanda.
Rahuldada kostja Realpro OY menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
5.Mõista välja hagejalt Seve Ehituse Aktsiaselts kostja Realpro OY kasuks menetluskulud 1880 eurot.
6.Mõista välja hagejalt Seve Ehituse Aktsiaseltsilt kostja Realpro OY kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.12.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 20.12.2021 Harju Maakohtule hagi, mille kohus võttis 12.01.2022 määrusega menetlusse (tl 1-4, 91-92).
2.Kostja esitas hagile 28.01.2022 hagile vastuse ning taotluse peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni Seve Ehituse Aktsiaseltsi ja Realpro Oy vahel toimuva kohtuasja „Yhteistyösopimuksen rikkomiseen perustuva vahingonkorvaus“ jõustunud lahendiga lõppemiseni (tl 97-99).
4.Seoses Soome kohtu 30.11.2021 otsuse jõustumisega uuendas kohus 17.10.2022 määrusega menetluse (tl 121-122).
HAGEJA NÕUE
5.Harju Maakohtu menetluses on Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi Realpro OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/7747. Hagiavalduse kohaselt tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, sest hageja on tasaarvestanud täitemenetluses täidetava kostja nõude summas 2702,22 eurot enda nõudega kostja vastu summas 49 073,038 eurot (tl 1-4).
6.Täiteasjas nr 022/2021/7747 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 25.01.2021 määrus, mille kohaselt peab Seve Ehituse AS tasuma Realpro OY-le menetluskulud summas 2668 eurot, millele lisandub viivis alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 30.11.2021 tegi Helsingi Ringkonnakohus otsuse, millega mõistis menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja 49 073,08 eurot. Kohtuotsus rahalises nõudes on vastavalt Soome seadusele koheselt täidetav.
7.Hagi esitamisega tasaarvestab hageja tema vastu täitemenetluses esitatud nõude summas 2702,22 eurot enda nõudega kostja vastu, mis on tekkinud Helsingi Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsuse alusel. Hageja loeb tasaarvestuse tulemusena lõppenuks nõuded põhivõla ja lisanduva viivise ulatuses hagi esitamise aja seisuga summas 2702,22 eurot. Tulenevalt VÕS § 197 lg-st 2 lõppes seni tasumata viivisenõue samaaegselt põhinõudega.
8.Hageja ei pea pärast Helsingi Ringkonnakohtu otsuse jõustumist vajalikuks uue tasaarvestusavalduse tegemist, sest hagiavalduse esitamisega on hageja esitanud kehtiva tasaarvestusavalduse.
9.Kostja on küll viidanud, et hagejal oleks tulnud kostja normitõlgenduse kohaselt tasuda tagatis,
ent esitatud seisukoht ega selle aluseks olev norm ei käsitle tasaarvestuse tegemist tagatise vastu. See käsitleb üksnes väljamakse tegemist, kuid käesoleval juhul pole hageja nõudnud kostjalt väljamakset. Tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestuse avalduse kättesaamise seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõppevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest ehk tagasiulatuvalt alates ajast, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Tasaarvestusolukord tekkis alates 30.11.2021, kuigi tasaarvestusavalduse kättesaamise kuupäevaks võib lugeda kuupäeva, mil kostja sai esindaja kaudu kätte hagiavalduse.
10.Juhul, kui kostja peaks asuma seisukohale, et hagejal ei olnud hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud nõuet kostja vastu, on hagis esitatud tasaarvestusavaldus käsitletav tingimusliku protsessuaalse tasaarvestusena, mille esitamist on Riigikohus tsiviilasjas nr 2-20-17088 pidanud võimalikuks.
11.Helsingi Ringkonnakohtu otsusega väljamõistetud summa tasumine kostja poolt ei oma tähtsust, sest kostja nõue hageja vastu oli juba lõppenud (tl 1-4).
KOSTJA VASTUS
12.Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 97-99). Kuna hageja esitas tasaarvestuse avalduse hagis, siis sai kostja tasaarvestuse avaldusest teada alles pärast seda, kui kohus oli hagi menetlusse võtnud ja kostja oli hagiga tutvunud. Seega oli hagi selle esitamise ja menetlusse võtmise ajal õiguslikult perspektiivitu.
13.Soome õiguse järgi on võimalik jõustumata otsuse alusel rahalist nõuet rahuldada üksnes tagatise vastu. Võlausaldaja tasutav tagatis kaitseb võlgniku õigusi juhuks, kui täitmise aluseks olevat jõustumata otsust muudetakse. Hageja pole Soome õiguses ettenähtud tagatist tasunud, mistõttu pole tal õigust Soome kohtu 30.11.2021 otsuse alusel väljamakset saada. Kostja saab hageja nõudele VÕS § 200 lg 4 mõttes vastuväite esitada.
14.Kuigi Soome kohtu 30.11.2021 otsus on praeguseks jõustunud, polnud hagejal alust hagi esitada, sest täitmisavalduse esitamise ajaks polnud Soome kohus 30.11.2021 otsust teinud ega kostjalt 49 073,08 eurot välja mõistnud. Hagejal polnud õigust täitedokumendist tulenevat nõuet hagis tasaarvestada, sest tasaarvestamise eeldused olid tagatise tasumise tõttu täitmata. Pärast Soome kohtu 30.11.2021 otsuse jõustumist ei ole hageja kehtivat tasaarvestusavaldust esitanud. Hageja ei saakski enam uut ja kehtivat tasaarvestusavaldust teha, sest hageja nõue on täidetud – kostja tasus 01.04.2022 hagejale summa, mille Soome kohus hagejalt välja mõistis ja millega hageja on soovinud sundtäidetavat nõuet tasaarvestada. Hagi rahuldamine tingiks olukorra, kus kostja on hüvitanud täies ulatuses Soome kohtu väljamõistetud menetluskulude hüvitise, kuid hagejal jääb hüvitamata Eesti kohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitis (tl 97-99).
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - Harju Maakohtu 25.01.2021 määrusega mõisteti Seve Ehituse AS-ilt Realpro OY kasuks välja menetluskulud summas 2668 eurot, millele lisandub viivis alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (tl 11-16); - Realpro OY esitas 24.11.2021 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Elin Vilippus koostas 25.11.2021 hagejale täitmisteate (tl 17);
Helsingi Ringkonnakohus mõistis 30.11.2021 otsusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 49 073,08 eurot (tl 80). Helsingi Ringkonnakohtu otsus jõustus 31.03.2022 (tl 114).
17.Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja tugineb sellele, et on temalt täitemenetluses sissenõutava nõude tasaarvestanud hageja nõudega kostja vastu, mis tuleneb Helsingi Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusest.
18.Kohus on seisukohal, et arvestades Helsingi Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsuse jõustumist, mille alusel mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 49 073,08 eurot, on hageja nõue, millele ta hagiavalduses esitatud tasaarvestusavalduses tugines, kinnitatud. Seega taandub poolte vaidlus käesolevas asjas sellele, kas kohus saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada, tuginedes hagiavalduses esitatud tasaarvestusavaldusele, mis tehti enne Helsingi Ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
19.VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS § 197 lg 2 täpsustab tasaarvestuse tegemise õiguslikku mõju, st asjaolu, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 197 lg 2 ehk tasaarvestuse õiguslik mõju on relevantne vaid olukorras, kus on täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ja on esitatud tasaarvestuse avaldus.
20.Seega on tasaarvestuse õiguse teostamiseks ja tasaarvestuse kehtivuse kontrollimisel oluline selgeks teha, kas nõue, mida tasaarvestuse avalduses soovitakse tasaarvestada, on tasaarvestuse avalduse esitamise hetkel kehtiv. Ainult juhul, kui tasaarvestada soovitakse kehtivat nõuet, millele ei ole võimalik vastuväiteid esitada, on võimalik lugeda tasaarvestus toimunuks. Kohtul tuleb järelikult analüüsida, kas hagejal oli tasaarvestusavalduse kostjale esitamise hetkel kehtiv nõue kostja vastu ning kas kostja vastuväited välistavad selle tasaarvestamise. Kostja tugineb sellele, et kuna hageja ei tasunud Soome kohtu 30.11.2021 otsuse täitmiseks tagatist, oli hagiavalduses esitatud tasaarvestusavaldus tagajärjetu.
21.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Iseenesest on kohtu hinnangul lubatav tasaarvestusavalduse esitamine hagiavalduses ning selle saab käesoleval juhul lugeda kostjale esindaja kaudu kättetoimetatuks koos hagiavaldusega ehk 18.01.2022.
22.VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooled ei vaidle, et Helsingi Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsus polnud edasikaebamise tähenduses lõplik ning kostja vaidlustas selle, mistõttu polnud kohtuotsus tasaarvestusavalduse esitamise seisuga jõustunud. Nii hageja kui ka kostja tuginevad jõustumata otsusega kinnitatud nõude sissenõutavuse küsimuses Soome täitemenetlust reguleerivale seadusele (705/2007, Ulosottokaari § 10 lg 1), mis ingliskeelses tõlkes sätestab, et „A non-final judgement of a court of appeal that is subject to appeal only if leave for appeal is granted, shall be enforced in the same manner as a final judgement. However, the funds thus collcted may be remitted only against security“1. Kohus nõustub kostjaga, et sättest tulenevalt on võimalik jõustumata otsuse alusel rahalist nõuet rahuldada üksnes tagatise vastu. Tagatis kaitseb poolt, kes soovib otsust edasi kaevata. Seega oli hagejal õigus nõuda Helsingi Ringkonnakohtu jõustumata otsusest tuleneva nõude täitmist üksnes juhul, kui ta tasub kostjale tagatise. Kohus ei nõustu hageja argumentatsiooniga, et Soome seadusesäte viitab üksnes raha -
väljamaksmisele, mitte tasaarvestuse tegemise võimalusele. Tasaarvestada saab üksnes sissenõutavaks muutunud nõuet, mille täitmist on võlausaldajal õigus nõuda, arvestades täitmisele seatud tingimusi. Kuna hageja pole väitnud, et ta oleks tasunud kostjale seaduses nõutud tagatise, puudus tal õigus nõuda otsusega kinnitatud nõude täitmist ning ka õigus tasaarvestada nimetatud nõuet kostja nõudega tema vastu, mistõttu pole täitemenetluses sissenõutav nõue tasaarvestusega lõppenud.
23.Hageja pole kostjale Helsingi Ringkonnakohtu otsuse jõustumise järgselt teinud uut tasaarvestusavaldust, ning see pole enam ka võimalik, arvestades, et kostja on oma võlgnevuse, millega hageja enda vastu suunatud nõuet soovis tasaarvestada, 01.04.2022 täitnud (tl 126).
24.Kohus ei nõustu ka hageja käsitlusega esitatud tasaarvestusavaldusest kui tingimuslikust protsessuaalsest tasaarvestusest. Esiteks pole hageja tasaarvestusavaldust tingimuslikult sõnastanud. Hageja tasaarvestusavaldust ei saa käsitleda tingimusliku protsessuaalse tasaarvestusavaldusena, mille tegemine on eelduslikult kostjale kuuluv õigus taotleda tasaarvestust juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab. Sellise olukorraga tegemist ei ole.
25.Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et hageja tasaarvestusavaldus ei toonud kaasa täitemenetluses täidetava nõude lõppemist, mistõttu puudub kohtul alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega jätab kohus hagi rahuldamata.
26.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab 21.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/7747 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (tl 85-87). Menetluskulud
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
28.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Kostja taotleb menetluskuludena lepingulise esindaja kulude kokku 3627 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist (tl 135-136). Kostja esindajal on esindamisele kulunud kokku 9,3 h ning tema tunnihind on 390 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse, kohtu 21.12.21 määruse ja 12.01.2022 määruse ja hageja 24.01.2022 menetluskulude nimekirjaga tutvumine (0,6 h); kostja vastuse koostamine (2,9 h); hageja 11.02.2022 vastusega tutvumine (0,1 h); maakohtu 11.03.2022 määrusega tutvumine (0,1 h); suhtlus kliendiga (0,2 h); kostja 12.04.2022 taotluse ettevalmistamine (1,5 h); hageja 09.05.2022 seisukohaga tutvumine (0,3 h); maakohtu 17.10.2022 määrusega tutvumine (0,3 h); kliendiga suhtlus (0,4 h); kostja 07.11.2022 seisukoha ettevalmistamine (1 h); hageja 07.11.2022 seisukohaga tutvumine (0,2 h); hageja 25.11.2022 seisukoha ja kulunimekirjaga tutvumine (0,25 h); kostja 25.11.22 vastuse ja kulunimekirja koostamine (1,5 h) (tl 135-136).
30.Hageja leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud (tl 137-139). Arvestades asja keerukust, Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu määra (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-115-14) ning elukalliduse tõusu, on mõistlik tunnihind 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kostja esindaja oli juba vaidluse asjaoludega kursis (olles esindanud kostjat ka tsiviilasjas nr 2-20-5691), polnud põhjendatud koostada 28.01.2022 vastuse koostamisele 3,5 h, vaid maksimaalselt 3 h. Kostja 12.04.2022 taotlus oli lühike ja õiguslikult mittekeerukas, mistõttu oli põhjendamatu kulutada selle koostamisele 1,5 h. Kuna kliendisuhtlus ei ole seotud esindusfunktsiooni täitmisega, tuleb jätta sellega seoses tekkinud kulud välja mõistmata.
31.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esindaja tunnihind 390 eurot (ilma käibemaksuta) on turuhinnast oluliselt kõrgem. Kohus möönab siiski, et pädeva esindaja kvaliteetne õigusabiteenus, mis peegeldub ka menetlusdokumentide kompaktsuses ja asjakohasuses ning
selleks kulunud töötundide mõnevõrra väiksemas arvus, õigustab ka turuhinnast kõrgema tunnihinnaga esinduskulu väljamõistmist vastaspoolelt. Ka tuleb arvestada elukalliduse suurenemise argumendiga, mistõttu ei lähtu kohus keskmise õigusabiteenuse turuhinna määramisel aastatetagustest Riigikohtu lahenditest. Kohus leiab, et kohane esindaja tunnihind, mille alusel kuuluvad kulud hagejalt väljamõistmisele, on 200 eurot (ilma käibemaksuta). Mis puudutab õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aega, on kohus seisukohal, et kõik väljatoodud toimingud on olnud näidatud mahus põhjendatud ja vajalikud. Kostja 28.01.2022 vastuse koostamiseks kulunud 3,5 h on kohtu hinnangul igati mõistlik; käesoleva hagi ese on erinev tsiviilasja nr 2-20-5691 omast. Kostja 12.04.2022 avaldus sisaldas ka sisulisi õiguslikke argumente, mitte üksnes menetluse uuendamise taotlust, mistõttu peab kohus dokumendi koostamist 1,5 h vältel põhjendatuks. Kohus leiab, et ka suhtlus kliendiga on kohtuasjas õigusabiteenuse osutamise vältimatu osa, mis kuulub hüvitamisele.
32.Eeltoodud põhjustel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1880 (200 x 9,4) eurot (ilma käibemaksuta).
33.Vastavalt kostja taotlusele mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.12.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.