Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

nr

3.Võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu) kanda pankrotivarast. Õigusabikulu suurus määratakse eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnkohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas 16.04.2020 kohtule avalduse Kxxxxx Kxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk ühe kohtuotsuse järgi 195,49 eurot ja teise kohtuotsuse järgi 1604,69 eurot. Nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Võlgnik on nõudeid tasunud, kuid kummagi nõude katteks ei ole laekumisi olnud kauem kui kuus kuud. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud, pidanud võlausaldajaga dialoogi. Võlgniku maksejõuetuse põhistamise alusena esitab võlausaldaja PankrS § 10 lg.1 p.2- võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Võlgnik ei ole sellele järgnevalt 10 päeva jooksul kohustust täitnud ega esitanud konstruktiivset ettepanekut. Võlausaldaja märgib, et temale teadaolevalt ei ole need võlgniku ainsad võlad. Võlausaldaja esitab oma senised menetluskulud (riigilõiv 300 eurot ja õigusteenuse kulud 230 eurot), mille palub panna võlgniku kanda. Võlausaldaja taotleb võlgniku Kxxxxx Kxxx pankroti väljakuulutamist. Avaldaja on lisanud tõendid võla olemasolu, selle suuruse ja võlgniku maksejõuetuse tõendamiseks. Kohus määras ja pidas eelistungi 28.aprillil 2020. Võlgnik ja võlausaldaja osalesid eelistungil virtuaalruumis. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik avaldas, et tal on võlgasid umbes 30 000 euro ulatuses, on praegu Soomes, et tööle asuda. Koheselt ei ole tal võimalik võlgasid tasuda. Kohus määrusega 30.04.2020 nimetas ajutise pankrotihalduri, kohtu deposiidikontole ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstava summa ja tähtaja ja kohtuistungi aja. Kohus kohustas võlgnikku Kxxxxx Kxxxx osalema kohtuistungil. Kohus esitas võlgnikule PankrS § 89 lg.1 p.2 alusel sundtoomise hoiatuse kohtuistungil mitteosalemise korral. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et ta viibib Soomes. Võlgniku töötamise kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud mitmetest takistustest, miks ta ei saa menetlusposti avada. Seejärel teatas võlgnik, et tal puudub võimalus pangakontode andmeid esitada. Kuni kohtuistungi ajani võlgnik ajutisele haldurile andmeid ei esitanud. Võlgniku vara. Võlgnikul kinnisvara ei ole. Võlgnik on kantud registrisse sõiduki BMW 525D kasutajana, sõiduki omanik on MOGO OÜ, s.t. võlgnik on saanud MOGO OÜ-lt laenu ja selle tagatiseks on laenuandja omandiõigus sõidukile. Muud registritesse kantaavat vallasvara võlgnikul ei ole. Võlgniku nimel on kontod Swedban pangas (kontojääk 1,86 eurot) ja AS-s SEB Pank, mille saldo on 0. Perioodil 2019-2020 kontol tehingud puuduvad. Kontol on kohtutäiturite arestid alates aastast 2016.Ajutisele haldurile ei ole teada, kuhu laekub võlgniku tulu. Arvestades kaht viimast aastat, laekub võlgniku teenitav tulu tõenäoliselt välispanka või kolmanda isiku kontole.

Võlgnik on liitunud kohustusliku pensionikontoga. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik esitanud 2019.aasta kohta tuludeklaratsiooni. Ka ei ole tööandjad deklareerinud võlgnikule tehtud väljamakseid aastatel 2019-2020. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on esitanud avalduse täitemenetluse läbiviimiseks Hxxxxx Kxxx vastu elatise nõudes. Nõude jääk 1294,31 eurot. Äriregistri andmetel puuduvad võlgnikul seosed äriühingutega juhatuse liikme või osanikuna. Seega: võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Võlgniku teenitava tulu kohta andmed puuduvad. Võlgniku kohustused. Oma kohustuste kohta võlgnik andmeid esitanud ei ole. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustusi täitemenetluse registrist ja kohtute infosüsteemist. Võlgniku suhtes on toimumas seitse aktiivset täitemenetlust, mille järgi on sissenõutavaks muutunud nõudeid võlgniku vastu käesoleval ajal 10 224,61 euro ulatuses. Käesoleva pankrotiavalduse aluseks olevast nõudest on tasutud 2485,22 eurot, nõude jääk 195,49 eurot. Samale võlausaldajale on loovutatud Hxxxx Vxxxxxxxxx nõue võlgniku vastu, mille jääk on 1604,69 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta on ajutine haldur seisukohal, et seni pankrotiasjas kogutud andmete alusel võiks väita, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks, sest olemasolevad kohustused ületavad 10 000 eurot ja vara puudub. Kohtu eelistungil avaldas võlgnik, et tema võlgade suurus võib olla umbes 30 000 eurot. Samas on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kui võlgnik Soomes töötab, on tal olemas tõenäoliselt tulu, mille arvelt oleks võimalik nõudeid tasuda. Andmeid tagasivõitmise ega tagasinõudmise kohta ajutine haldur ei tuvastanud. Võlgnikul puudub vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur peab vajalikuks võlgniku ärakuulamist kohtus, et saada teavet võlgniku poolt tulu teenimisest ja prognoosida kohustuste täitmist. Kui võlgnikul on tavapärasets suurem sissetulek, tuleks võlgnikul kaaluda kohustsute täitmist väljaspool pankrotimenetlust, tehes koostööd võlausaldajatega ja kohtutäituritega. Kohus määras ja pidas kohtuistungi 19.mail algusega kell 9.30. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Võlausaldaja jäi taotluse juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Teadaolevalt tegutseb võlgnik ka äriühingus, mis kuulub tema elukaaslasele. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul on harjumuspärane kohustusi mitte täita. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik teinud makseid teistele võlausaldajatele, aga mitte pankrotiavalduse esitajale. Võlausaldaja on ära kasutanud kõik võimalused oma nõude rahuldamiseks, kui vähemalt pool aastat ei ole võlgnikult laekumis olnud. Võlausaldajal puudub usk võlgniku tahtesse võlga tasuda. Pankrotimenetluse toimumisel on võlgnikud siiski oma kohustusi täitma asunud. Võlausaldaja soovib pankroti väljakuulutamist. Võlgnikku tuleks ka sundtoomisega hoiatada. Ajutine pankrotihaldur pidas vajalikuks võlgnikuga vahetult kohtuda, kuid seni on see võimalus puudunud. Võlgnikule on vajalik selgitada olukorda ja väljavaateid. Kohus selgitas võlausaldajale vajalike maksete tegemist pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Pankroti väljakuulutamine otsustatakse pärast võlgnikuga kontakti saamist. Kxxxxx Kxxx helistas kohtusse 19.mail kell 11.00. Tal oli vale arusaam kohtuistungi ajast. Võlausaldajale teeks makseid 20 eurot kuus. Võlgnikul on kohustus lastele iga kuu 600 eurot maksta. Võlgnik andis teada, et ta on kogunud andmeid oma kohustuste ja lepingute kohta.

Edastab need kohtule Kohus andis võlgnikule tähtaja 10 päeva võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks. Ajutine pankrotihaldur ja võlausaldaja teatasid kohtule 12.juuniks, et võlgnik ei ole nendega kontakti võtnud, võlausaldajale makseid teinud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, võlausaldaja ja ajutise halduri sõnavõttu kohtuistungil ja võlgniku vastuseid eelistungil ja telefonilisel ärakuulamisel, on seisukohal, et avaldus Kxxxxx Kxxxx pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlg selle võlausaldaja ees summas 1800 eurot. Sellest võlasumma, mis on välja mõistetud võlgnikult Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 10.10.2017.a lahendiga, on tasumata võlgnevus 195,49 eurot. Teine nõue põhineb Soomes Vantaa Maakohtu 15.05.2018.a tehtud otsusel, millega mõisteti võlgnikult välja põhivõlg 1200 eurot, intressid 800 eurot, viivised 400 eurot ja menetluskulud 196 eurot Hxxxx Vxxxxxxxxxx kasuks. Nõue on loovutatud käesolevas asjas avaldajale. 31.03.2020 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte. Pärast pankrotiavalduse kättesaamist oli võlgniku ja võlausaldaja vahel dialoog (tl.14), millele tasumist vm reaktsiooni ei järgnenud. Nõuded põhinevad jõustunud kohtulahenditel, mis pole vaieldavad. Võlgnikul on Vantaa Maakohtu otsusel põhinevast nõudest tasumata 1604,69 eurot. Võlgniku tegevusetus vastuseks pankrotihoiatusele kujutab endast kohta PankrS § 10 lg.2 p.1 järgi.

tõendust maksejõuetuse

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgasid summas vähemalt 10 224,61 eurot. Võlgniku sissetuleku kohta andmed puuduvad. Kohus märgib, et ehkki võlgnik eelistungil küsitlemisel andis teada, et ta parajasti viibib Soomes ja on seal töösuhteid loomas (28.aprillil), ei ole võlgnik käesoleva ajani esitanud ajutisele haldurile ega kohtule andmeid oma töötamise ega sissetuleku kohta. Andmed oma kohustuste kohta, mille võlgnik lubas kohtule edastada, on esitamata. Võlgniku kohta on teada, et tema pangakontol on saldo 1,86 eurot, muu vara ja sissetulekute kohta andmed puuduvad. On teada, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et Kxxxxx Kxxx ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul olemasolev vara ja sissetulek ei kata tema kohustusi. Võlgnik ei ole oma sissetulekute kohta teavet andnud, Maksu- ja Tolliameti andmete ja töötamise registri andmete järgi isikul sissetulekud aastatel 2019-2020 puuduvad. Täitemenetluste andmete alusel võib järeldada, et võlgnik on oma kohustusi osaliselt täitnud, s.h. käesoleva pankrotiavalduse aluseks olevatest nõudeid on osaliselt tasutud. Puuduvad andmed, et lähiajal oleks ette näha võlgniku sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda, et sellele teadmisele tuginedes jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Kuna võlgniku pangakontol on kohtutäiturite arestid alates aastast 2016 ja kõiki kohustusi rahuldatud ei ole, siis suutmatus kohustusi täita kestnud mitu

aastat. Seega saab lugeda, et KxxxxxxKxxx on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Käesolevas pankrotiasjas ei ole isikule alust ette heita kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Seni esitatu põhjal on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohtu deposiidikontole on tasutud 600 eurot (tl.38), mille arvel katta ajutise pankrotihalduri tasu. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel menetluse kulgemisel sellesse faasi. Ajutine haldur Tiia Kalaus on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Kxxxxx Kxxxx pankrotihalduriks. Võlausaldaja taotles kohtult, et võlgnikku kohustataks ilmuma kohtuistungile, hoiatades sundtoomisega. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus pidas istungi ilma võlgniku osalemiseta. Kohus leiab, et võlgniku kohustamine ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule on põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 87 lg.2, lg.3. Samuti kohustab kohus võlgnikku Kxxxxx Kxxxx andma võlgniku vande. PankrS § 86 lg.2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 87 lg.3 sätestab: Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.

PankrS § 89 lg.1 p.2 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87), (p.3)ei täida vande andmise kohustust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 15.05.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu määramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 7,5 töötunni eest summas 598,80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete eeldatavat mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 32-90 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 7,5 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 499 eurot, lisandub käibemaks 99,80 eurot, kokku 598,80 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu ja kulutuste väljamõistmist büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (OÜ Civilex). Kohus kontrollis, et OÜ Civilex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu büroole välja maksta koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Võlausaldaja taotles kohtult, et võlgnikku kohustataks ilmuma kohtuistungile, hoiatades sundtoomisega. Kohus leiab., et võlgniku kohustamine ilmuma kohtuistungile on põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 87 lg.2, lg.3. PankrS § 87 lg.3 sätestab: Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 89 lg.1 p.2 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87);

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.