Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja ja kostja sõlmisid eluruumi üürilepingu 31.05.2018 tähtajaga 31.05.2019, mille objektiks oli xxx asuv korter. Kostja kohustus tasuma üüri 480 eurot kuus ja kõrvalkulusid. Kostja viivitas lepingu kehtivuse ajal korduvalt üüri ja kõrvalkulude tasumisega. Kostja jättis hagejale tähtaegselt tasumata järgmised kõrvalkulud ja üüri:

Kui lõpparve tuli, siis olid seal punktid, millega ei saanud nõustuda. Vastaspoolel A keeldus aksepteerimast väiksemat summat ja lepiti kokku, et vaadatakse asjad koos üle. Kompromissina maksis kostja 600 eurot sularahas, mille ta ka aksepteeris. Sellega eeldas kostja, et kõik on lõppenud. Samaväärse lambi asendamise kulu summas 6,99 eurot - see on tasutud 600 euro sees, see on ainuke nõue, millega kostja nõustus. Tolmuimeja vooliku parandamise kulu ja suitsupigi eemaldamise vahend summas 31.20 eurot – kostja ega keegi korteris olnud inimestest pole tolmuimejat puutunud. Jääb arusaamatuks kust leiti „suitsupigi“ ja kuidas see välja näeb, ja miks ühtegi pilti ei ole - nii kostja kui tunnistaja on enam kui veendunud, et korter oli korralikult puhastatud. Köögilambi parandamise materjali maksumus 28 eurot - köögilamp/valgusti lahendus oli täpselt samas seisus kui kostja korteri sai, mitte midagi ei ole muutunud. Kahjurite koristamise ja suitsupigi eemaldamise teenus 45 eurot - kostja kurtis vähemalt kaks korda, sisse kolides, et ilmselt prussakad jooksevad öösel üle vannitoa põranda, mille peale soovitati kostja Kapot osta, mida kostja ka tegi, ja näiliselt need loomad kadusid, vähemalt vannitoast – vaadates videot, kolisid ilmselgelt köögikappide otsa kus kostja pole eales vaadanud sest kostja lihtsalt ei ulatu kahe poole meetri kõrgusele. Igal juhul, see probleem oli algusest peale ja kostja puht füüsiliselt ei saa uurida/puhastada nii kõrgeid kappe. Ja vaadates seda sodi seal, on kostja enam kui veendunud, et seda kapipealset pole kunagi puhastatud.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Väide, et eluruumi üürilepingu kehtivuse ajal ei ole tolmuimejat kasutatud, ei vasta tegelikkusele. Üürilepingu eseme üleandmisel näitas kostjale tolmuimejat A R, kes selgitas, et tolmuimejat on lubatud kasutada ja kes ühtlasi kinnitas, et tolmuimejasse on tema poolt sisestatud uus ja kasutamata tolmukott. Üürilepingu eseme valduse tagasi saamisel avaldus, et tolmuimeja tolmukott oli pungil täis. Seega oli üürniku valduse ajal tolmuimejat kasutatud. Samas avaldus, et tolmuimeja imuvoolik oli kahest kohast purunenud ja katkised kohad olid paigatud läbipaistva teibiga. Imuvoolik puruneb tolmuimeja hooletu kasutamise korral, kui imuvoolikust tirida tolmuimejat enda järel ja tolmuimeja rataste ette jääb takistusi (näiteks tolmuimuri enda elektrikaabel), millest imuri üle vedamiseks kasutatakse jõudu. Imuotsiks saab avaldunud viisil puruneda, kui tolmuimeja kasutamisel suruda liiga tugevasti imuotsikule või näiteks kui imuotsikule kogu keharaskusega peale astuda või kui viidatud ühenduskohale pillata raske ese vms. Muul juhul imuotsiku ja imutoru ühendusliides keskelt puruks minna reeglina ei saa, sest tegemist on väga tugeva ühendusliitega. Imuvooliku ja imuvooliku purunemine on tingitud ebamõistlikul viisil jõu kasutamisest tolmuimeja kasutamisel ja seega hooletust tolmuimeja kasutamisest, mille eest vastutab üürnik. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ei kasutanud kogu üürilepingu kehtivuse jooksul õhupuhastit ja tolmuimejat. Kostja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et köögi õhupuhasti ja tolmuimeja oleks kostjale üleandmisel olnud puudustega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid eluruumi üürilepingust tulenevate kõrvalkulude ja üüri võlgnevuse kohta summas 673,90 eurot. Kostja on vastu vaielnud üksnes üürilepingu eseme ja üürilepingu esemel paiknevate asjade kahjustamisele. Kostja ei ole seejuures esitanud ka ühtegi tõendit kõrvalkulude ja üüri võlgnevuse tasumise kohta. Seega kuulub hageja nõue vastavas osas rahuldamisele. Kostja väidab vastuses kohtule, nagu oleks kostja koos hageja esindaja A R üle vaadanud vaidlusaluse korteri ja esemete seisundi. Kostja ei ole seejuures vastuses märkinud, missugusel kuupäeval ja kellaajal väidetav ülevaatus ja väidetav raha üleandmine toimus. Hageja vaidleb kostja väidetele vastu, hageja volitatud esindaja A R ei ole kostjaga üürilepingu lõppemise järgselt kohtunud. A R on kostjaga kohtunud ainult üks kord ja see toimus 31.05.2018 kostjale eluruumi valduse üleandmisel. Tegelikkusele ei vasta kostja väide sularaha maksmise kohta summas 600 eurot. Kostja ei ole hagejale ega hageja esindajatele sularahas ega ka muul viisil viidatud summat tasunud. Kostja ei ole eelnimetatud väidete tõendamiseks esitanud ka ühtegi tõendit. Üürilepingu eseme ruumide ja seisund on poolte vahel fikseeritud 31.05.2018 üürilepingu lisas 1. Hageja poolt hagis loetletud puuduseid ei ole selles aktis fikseeritud. Kostja ei ole kogu üürilepingu perioodi jooksul teavitanud hagejat ühestki asjaolust, mis välistaks kostja vastutuse üürilepingu eseme seisundi ja korterisse kuuluvate esemete eest. Üürilepingu eseme seisund fikseeriti A R ja O L juuresolekul. Puuduste kohta on fikseeritud, et WC vannituba piirdeliistud on uputuse tagajärjel paisunud, 2 põrandaplaati katki. Köögi ja rõdu põrandakattes ilmsed sigaretituha põletusjäljed jne. Kostja on omaks võtnud samaväärse lambi asendamise kulu põhjendatuse summas 6,99 eurot, mistõttu lambi kulu suuruse üle pooled ei vaidle. Ka tolmuimeja, õhupuhasti, köögi valgusti olid üürilepingu ajal kostja valduses. Kuni kostja poolt korteri üürimiseni ei olnud korteris ega ka terves majas prussakaid. Kostja on vastuses sisuliselt omaks võtnud, et ei ole aastase üürilepingu perioodi jooksul kordagi kapipealseid koristanud. Sisutu on seejuures kostja väide, mille kohaselt ei olevat võimalik koristada kapipealseid kahe ja poole meetri kõrgusel. Esiteks on korteri lae kõrgus 2,4 meetrit ja kapipealne paikneb veelgi madalamal. Kappide pealt koristama ulatub pukkredeli, laua või mõne muu kõrge stabiilse eseme pealt ja sellistelt pindadelt koristamine on elukondlikult tavaline. Kostja tegevusetuse, so köögikappide pindade koristamata jätmise tagajärjel valitses seega

korteris antisanitaarne olukord, mis on omakorda toonud kaasa prussakate leviku korteris. Hageja on oma väiteid tõendanud videomaterjalidega. Üürilepingu sõlmimisel anti kostja valdusse puhastatud ja parasiitide vaba korter. Elamus, milles paikneb vaidlusalune üürilepingu esemeks olev korter, ei ole perioodil jaanuar 2014 kuni juuni 2019 teavitatud parasiitide olemasolust ja ei ole tehtud prussakate tõrjet. Prussakate liikumine avaldus kostja kasutuses olnud korterist kostja üürilepingu ajal kanalisatsioonipüstakute kaudu. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud väidet puhastamata kapipealsete või prussakate olemasolu kohta korteris üürilepingu sõlmimisel. Kostja ei ole kordagi hagejat teavitanud parasiitidest üürilepingu esemel. Samas avaldusid prussakad ja ebasanitaarne olukord korteri valduse ülevõtmise ajal, mida ei saa käsitleda tavalise kasutamise tagajärjena. Eeltoodu tõttu oli hageja õigustatud tellima parasiitide tõrje üürniku kulul. Üürilepingu valduse ülevõtmisel avaldus korteris intensiivne suitsupigi hais. Väga intensiivne suitsupigi hais oli ka eluruumi magamistoas. Suitsupigi haisu ei olnud võimalik eemaldada poroloonmadratsist. xxx OÜ spetsialist O L hindas kostja suitsetamise tagajärjel tekkinud kahjustusi üürilepingu esemel olevale voodi vedrumadratsile ja on oma tunnistuses kinnitanud, et madrats oli väga tugevalt suitsupigist läbi imbunud. Seega oli hageja õigustatud madratsi välja vahetama kostja kulul ja kostjalt vastava kahju sisse nõudma. Kostja ei ole korteris suitsetamisele vastu vaielnud, vaid on üksnes väitnud ühekordset suitsetamist väidetavalt korteris toimunud peo ajal. Seega on kostja omaks võtnud üürilepinguga kokku lepitud kohustuse rikkumise, mille kohaselt lepiti kokku eluruumis ja elamus suitsetamise keelus. Üürilepingu eseme valduse üleandmisel üürnikule oli voodi ja selle raam terved ja kahjustamata. Valduse tagasi saamisel avaldus, et voodi konstruktsioon oli kasutamise käigus lahti tulnud detaile ühendava kronsteini küljest. Selle asemel, et konstruktsioon endisel viisil tagasi ühendada kronsteiniga, oli läbi voodiraami küljepaneeli keeratud suur ehituskonstruktsiooni kruvi, mis oli paneeli sisse keeramise tagajärjel purustanud viidatud kohas ka voodiraami küljepaneeli. Seega oli üürniku poolt tekitatud kahjustus tahtliku iseloomuga, sest ebamõistlikust kohast mööbli viimistletud küljepaneeli sisse kruvi keeramine ei ole isegi mitte hooletus, vaid otsene tahtlikult kahjustav tegevus. Kostja väide, mille kohaselt olevat köögilamp/valgusti katki juba eluruumi üürilepingu sõlmimisel, ei vasta tegelikkusele. Eluruumi üürilepingu sõlmimisel olid kõik valgustid terved ja need kontrolliti koos kostjaga üle. Kostja ei ole teinud hagis esitatud puuduste kohta märkuseid eluruumi vastuvõtmisel 31.05.2018 ja ei ole ühestki puudusest hagejale teatanud ka üürilepingu jooksul. Eluruumi üürilepingu lõppemise järgselt valduse saamisel oli köögilambi kinnitustraat katki ja rippuvas asendis, kusjuures lampi oli fikseeritud läbipaistva teibiga. Seega oli hageja õigustatud kõrvaldama puuduse ja kostjalt tekitatud kahju sisse nõudma. Kostjale üürilepingu eseme valduse üleandmisel oli ukse lukk töökorras ja töötas sujuvalt ning takistusteta. Kostja ei ole kordagi üürileandjat teavitanud mistahes puudustest seoses ukse lukuga. Hoolduse käigus vahetati välja sulguri hammasrattamehhanismi osa, millel olid hambad maas. Viidatud sulguri kahjustus tekib sellest, kui ukse linki hoida jõuga all ja samal ajal sulguri liblikvõtit jõuga keerata. Põhjusel, et kahjustus sai selle iseloomust nähtuvalt tekkida üksnes lukumehhanismi tahtlikust ja ebamõistlikust mõjutamisest jõuga, on tegemist üürniku (kostja) hooletusega, mitte aga tavalise kulumisega. Luku avamine võtmega toimis, kuid sulgemine ei sulgenud lukku lõplikult, mis tingis hoolduse tellimise vajaduse. Hooldus toimus 10.06.2019. Hoolduse arve ei olnud edastatud hagejale lõpparve saatmise hetkeks 11.06 kell 11:30. Vastav nõue edastati kostjale 04.07 täiendavatest puudustest informeerimise käigus. Põhjusel, et tegemist oli varjatud puudusega, oli hageja õigustatud esitama nõude esimesel võimalusel, kui avaldus kostjast põhjustatud kulutuse suurus, so 04.07.2019. Kostja on vastu vaielnud ka vannitoa põrandaplaatide ja vannitoa ning koridori piirdeliistude kahjustustele, mida ei esinenud eluruumi üleandmisel 31.05.2018. Kostja nimelt lõhkus

hoolimatusest uue pesumasin-kuivati ukseklaasi ja uputas selle tagajärjel vähemalt 2 korda alumist korterit nr. xxx. Vastava info edastas korter xxx nimel korteriühistu juhatuse liige 01.04.2019 telefonitsi. Asjaolu, et kostja uputas korduvalt alumise naabri korterit, on tõendatud üürilepingu esemeks oleva korteri all elava naabri 01.03.2019 e-kirjaga elamu haldajale. Vannitoa põrandaplaatide kahjutusi, samuti ka vannitoa ja koridori liistude kahjustusi ei esinenud üürilepingu eseme valduse üleandmisel kostjale. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Hageja loobus menetluse käigus osaliselt kahju hüvitamise nõudest 220 euro ulatuses (s.o osas mis puudutab hüvitist seoses külmkapi ja õhupuhastiga). Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse kahju hüvitamise nõudest 220 euro osas. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: • Hageja ja kostja sõlmisid eluruumi üürilepingu 31.05.2018 (07.11.2019 hagi lisa 1) tähtajaga 31.05.2019, mille objektiks oli xxx asuv korter. Üürnik kohustus tasuma üürileandjale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest igakuiselt üüri 480 eurot ja eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. • Kostja jättis hagejale tähtaegselt tasumata perioodi 01.03.2019 – 31.05.2019 eest kõrvalkulud summas 562,71 eurot; perioodi 01.05.2019 – 31.05.2019 eest üür summas 111,19 eurot (368,81 eurot kaeti tagatisraha arvelt). • Üürileping lõppes tähtaegselt 31.05.2019, kostja isiklikult valdust üle ei andnud, vaid teatas, et tagastab eluruumi võtmed 01.06.2019 trepikojas asuvasse postkasti. Kostja teavitas 01.06.2019 kell 02.38 tekstisõnumiga (07.11.2019 hagi lisa 2) eluruumi võtmete asukohast ja puudustest ning lubaduse maksta võlgnevuse esimesel võimalusel peale lõpparve e-posti aadressile saamist. Hageja vormistas eluruumi ja sisustuse üleandmisevastuvõtmise akti (07.11.2019 hagi lisa 3). • 11.06.2019 edastas hageja kostjale lõpparve summas 673,90 eurot (07.11.2019 hagi lisa 4). • 04.07.2019 edastas hageja kostjale nõude täiendavatest puudustest ja kulude katteks hüvitise nõude (07.11.2019 hagi lisa 10) - sisaldas juba varasemalt edastatud nõuet tasumata üüri ja kõrvalkulude osas summas 673,90 eurot ning üürileandja kulutuste katteks hüvitist summas 612,83 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegu üürilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on väitnud, et ta ei nõustunud lõpparves esitatud nõuetega ja „vastaspoolel A keeldus aksepteerimast väiksemat summat ja lepiti kokku, et vaadatakse asjad koos üle. Kompromissina maksis kostja 600 eurot sularahas, mille ta ka aksepteeris“. Hageja vaidles kostja väidetele vastu, hageja ja volitatud esindaja A R ei ole kostjaga üürilepingu lõppemise järgselt kohtunud ja kostja ei ole hagejale ega hageja esindajale sularaha üle andnud.

Kohus tegi kostjale ettepaneku täpsustada, millal toimus ülevaatamine ja raha üleandmine ning esitada tõendid; samuti täpsustada, kas ta luges sularaha maksmisega kaetuks üüri ja kõrvalkulude nõuded või muud nõuded. Kuivõrd kostja ei ole esitanud täpsustusi ega tõendeid ning hageja ei tunnista raha saamist, siis ei arvesta kohus kostja väitega raha andmise kohta, kuna väide on paljasõnaline. Hageja esimene nõue on üüri ja kõrvalkulude nõue summas 673,90 eurot, millest kõrvalkulud 562,71 eurot (periood märts kuni mai 2019) ja üür 111,19 eurot (ülejäänud üür 368,81 eurot kaeti tagatisraha arvelt). Üüri tasumine on VÕS § 271 kohaselt üürniku põhikohustus. Üürilepingu p 3.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma igakuiselt üüri summas 480 eurot. VÕS § 292 lg 1 sätestab: „Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega“. Üürilepingu p 3.3 esimese lause järgi kohustus üürnik tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale (sh maksed remondifondi ja ühistu laenumaksed), elamu ja korteri kindlustuse, valveteenuste ning tasu kaabeltelevisiooni-, telefoni- ja internetiteenuse kasutamise eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid üüri ja kõrvalkulude nõudele. Kohus rahuldab hageja nimetatud nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata üüri ja kõrvalkulude katteks 673,90 eurot. Hageja teine nõue on kahju hüvitamise nõue summas 392,83 eurot. VÕS § 334 lg 1 sätestab: „Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.“ Lõige 2 sätestab: „Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.“ Üürilepingu p 7.1 viimasest lausest tuleneb, et eluruumi ja sisustuse tagastamise aktis fikseeritud ning üürniku käitumise tagajärjel tekkinud eluruumi ja sisustuse normaalset kulumit ületavad puudujäägid kohustub üürnik kõrvaldama omal kulul või hüvitama üürileandjale vajalike remondi ja korrastustööde maksumuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-98-12 punktis 10 selgitanud: „/../ hagi rahuldamiseks peab olema tuvastatud üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel. Seejärel on võimalik iga hagis toodud puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi.“ Punktis 12 on esile toodud, et „asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus tuleb pooltele võimaldada esitada seisukohti ja tõendeid selle kohta, millises seisus olid ruumid kostjale üleandmisel ning kas ruumide puudused, mis tekkisid ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, ületavad tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra. Kuna tegemist on asjaoludega, millele tuginevad hageja nõuded, siis on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendamise koormus temal. Erandi sellest reeglist sätestab VÕS § 334 lg 1 teine lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel

koostati asja üleandmisakt (vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14111, p 11).“ Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-17-13937 märkinud, et üürnik vastutab üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse rikkumise tõttu üürisuhte ajal tekkinud kahju eest. Seega tuleb asja lahendamiseks teha selgeks:

madratsi täielikku läbipesu ei ole mõõtmete tõttu võimalik tehniliselt teha. Hageja on esitanud tõendid ka selle kohta, et korteriühistu poolt on juhitud tähelepanu korteris akna peal suitsetamisele ning suitsukonide maha ja aknalauale viskamisele; lisatud on ka foto arvukatest suitsukonidest aknalaual (07.11.2019 hagi lisa 20). Kostja vastusele lisatud tõendist (kostja 17.12.2019 lisa „tunnistus_M“) nähtub, et kostja suitsetas suitsetab e-sigaretti ning sellest ei teki ei tuha, põletus vms kahjustusi. Kostja on nentinud, et peo raames suitsetati rõdu peal, kuid kostja hinnangul ühel õhtul suitsetamisest ei teki kahjustusi. Kohtu on hinnangul hageja tõenditega tõendatud korteris suitsetamine ja suitsupigi lõhna olemasolu korteris. Seda ei lükka ümber kostja tunnistaja väide, et kostja ei suitseta, kuivõrd suitsetada võivad teised korteris viibivad isikud. Üürilepingu punkti 4.4.14 kohaselt oli eluruumis suitsetamine keelatud. Kohus järeldab eelnevast, et lepingut rikkuva käitumisega on tekitatud kahju, mis ületab tavapärasest kasutamisest tekkivat kahju. Kohus peab põhjendatuks tolmuimeja vooliku parandamise ja suitsupigi eemaldamise vahendi kulu 31,20 eurot (07.11.2019 hagi lisa 6) ning voodi vedrumadratsi asendamise kulu 76,48 eurot (07.11.2019 hagi lisa 15). 3) Köögilambi parandamise materjali maksumus 28 eurot. Kostja kulu ei tunnista - köögilamp/valgusti lahendus oli täpselt samas seisus kui kostja korteri sai. Hageja vaidleb kostja väitele vastu. Eluruumi kostjale üleandmise aktis on köögi laevalgusti kohta märge „kasutatud“ ning eluruumi hagejale üleandmise aktis on köögi laevalgusti kohta märge „laevalgusti tross katki ja ripub“. Hageja on esitanud ka foto selle kohta, et valgusti oli eluruumi hagejale tagastamisel katki (07.11.2019 hagi lisa 7). Kohtu hinnangul on sõna „kasutatud“ tavatähenduses mõistetav selliselt, et asi ei ole uus, kuid on korras ja toimiv. Kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada, et valgusti oli samasuguses seisukorras kostja poolt sissekolimisel, kostja tõendeid ei esitanud, seetõttu järeldab kohus, et tross purunes kostja poolt eluruumi kasutamise ajal. Laevalgustite kasutamine ei eelda nendega pidevat füüsilist kokkupuudet (v.a pirni vahetamine või puhastamine), seega ei ole tõenäoline, et trossi purunemine olnuks tavakasutuse tagajärg. Köögilambi parandamise materjali maksumuse kulu 28 eurot on tõendatud (07.11.2019 hagi lisa 8) ja kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks. 4) Kahjurite koristamise ja suitsupigi eemaldamise teenus 45 eurot. Kostja kulu ei tunnista - kostja kurtis sisse kolides vähemalt kaks korda, et ilmselt prussakad jooksevad öösel üle vannitoa põranda, mille peale soovitati Kapot osta, mida kostja ka tegi. Pärast seda prussakad näiliselt kadusid. Hageja väitel ei olnud enne kostjaga üürilepingu sõlmimist korteris ega terves majas prussakaid ning prussakate leviku on kaasa toonud kostja tegevusetus (köögikappide pindade koristamata jätmine). Kostja ei ole kordagi hagejat teavitanud parasiitidest üürilepingu esemel. Hageja poolt esitatud videotest nähtub, et kappide peal ja tööpindadel olid surnud prussakad (07.11.2019 hagi lisadeks olevad kaks videofaili). xxx OÜ kinnituse (hageja 12.06.2020 seisukohtade lisa 2) kohaselt ei olnud perioodil jaanuar 2014-juuni 2019 teostatud hoones xxx parasiiditõrjet ega teatatud parasiitidest. J M (sama maja korteri nr xx omanik) tunnistusest (hageja 12.06.2020 seisukohtade lisa 3) nähtub, et prussakad tekkisid korterisse 2019.a märtsisaprillis ning juunis toimunud maja ühistu koosolekul selgus, et kellelgi teisel (v.a A R) seda probleemi ei olnud. Hageja tõendite pinnalt saab järeldada, et prussakad tekkisid ajal mil kostja kasutas korterit ja varasemalt seda probleemi ei olnud esinenud. Kui kostja on väitnud, et ta teavitas prussakatest juba sissekolimisel (seega eelduslikult 2018.a suvel), kuid teine korteriomanik avastas selle

probleemi 2019.a kevadel, siis järeldab kohus, et prussakad tekkisid esmalt kostja valduses olnud korterisse. Kohus peab kahjurite koristamise kulu põhjendatuks. Nimetatud kulu on tõendatud (07.11.2019 hagi lisa 9), arve sisaldab ka suitsupigi puhastuse kulu, mida kohus peab samuti põhjendatuks (suitsupigiga seonduvat käsitles kohus ülal) – kokku on põhjendatud kulu 45 eurot. 5) Eluruumi välisukse luku sulgur ei toiminud ja hoolduse käigus ilmnes, et lukukorpuses asuv sisemine detail on katki – 89 eurot. Kostja kulu ei tunnista – korterist lahkudes pandi uks lukku ja saadi ka sisse võtmega, mis jäeti postkasti, kulu on esitatud hilisemas nõudes. Hageja osundab, et luku avamine võtmega toimis, kuid sulgemine ei sulgenud lukku lõplikult, mis tingis hoolduse tellimise vajaduse. Hooldus toimus 10.06.2019 ja arve ei olnud laekunud lõpparve saatmise hetkeks. Tegemist oli varjatud puudusega. A R tunnistusest nähtub, et eluruumi üleandmisel töötas välisukse sulgur sujuvalt ja kergelt. Välisukse sulgur oli eluruumi valduse kättesaamisel 01.06.2019 väliselt terve. Välisukse sulguri hoolduse käigus ilmnes, et luku sees olev liblika lukustusdetaili osa on puruks. Luku hooldaja selgitas, et purunemine toimub kui rakendatakse luku sulgemisel ebavajalikku jõudu. Puruks oli hammasratas. Kui hammasrattal on täielikult ära murdunud mitu järjestikkust hammasratta hammast, siis see ei ole tavapärane kulumine ega tavapärane kahjustus. Kohus märgib, et lukusüsteem võib puruneda ka selliselt, et võtmega lukustamine toimib, kuid liblikaga mitte. Kuivõrd tunnistusest nähtuvalt ületab kahjustus tavapärast kulumist ja on tingitud ebakohasest käsitlemisest ning kulu on tõendatud (07.11.2019 hagi lisa 11), siis peab kohus kulu põhjendatuks. 6) Katkise voodiraami (üürnik teavitas voodiraami purunemisest tekstisõnumiga) parandamise kulu - hüvitis 36 eurot. Kostja kulu ei tunnista – kostja ei teinud seda katki, vaid tegu on lihtsalt kulumisega. A R tunnistusest nähtub, et eluruumi üleandmisel oli voodi terve ja korrektne. Eluruumi valduse kättesaamisel oli voodi katki. Asja ülevaatamisel sai tuvastatud, et tegelikult oli voodil lahti tulnud kinnituskronstein. See on tavapärase kasutamise tagajärg ja selle kronsteini kinnitamine ei too üürnikule kaasa lisakulusid. Voodi katkiminekust varasemalt üürnik üürileandjat ei informeerinud. Üürnik otsustas voodiraami parandada ise, keerates kruvi väljastpoolt ja nähtaval kohal voodiraami sisse. Kruvi keeramine voodiraami ei olnud vajalik, kuna kinnituskronsteini kinnikeeramisel sai voodi parandatud. Voodiraam on kahjustunud tahtliku tegevuse tagajärjel. Kulu on tõendatud hinnakalkulatsiooniga (07.11.2019 hagi lisa 17), mille kohaselt oli plaan magamistoa voodisse keeratud kruviauk puhastada ning parandada sama tooni puukitiga (töö maksumus 30 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja kinnitas, et voodi on katki 01.06.2019 sõnumis ning et see oli katki juba enne. Kohtu hinnangul ei ole kruvi keeramine voodiraami sisse asja tavapärane kasutamine, eriti kuivõrd tegu oli kostja jaoks võõra varaga. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks voodi katkiminekust teatanud hagejale varem kui 01.06.2019 ja kooskõlastanud voodi parandamise viisi. Kohus peab seega kulu 36 eurot põhjendatuks. 7) Rõdu ja köögipõranda suitsutuha põletusjälgede ning uputuse tagajärjel paisunud piirdeliistude ning lõhutud vannitoa põrandaplaatide katteks hüvitis 191,35 eurot. Kostja kulu ei tunnista – ei ole tekkinud mingeid muid kahjustusi peale tavapärase kulumise. Eluruumi üleandmise aktis ei ole märgitud rõdu, köögi või vannitoa põrandate või liistude puudusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et sellised kahjustused olid juba talle korteri üleandmise ajal. Hagile lisatud fotodelt nähtub, et vannitoa põranda plaadid on purunenud, liistud paisunud ja värvikahjustustega (07.11.2019 hagi lisa 18) ning põletuskahjustused põrandatel (07.11.2019

hagi lisa 19). Sama nähtub xxx OÜ hinnapakkumisest. Korteris suitsetamine on tõendatud (seda käsitles kohus ülal) ning põletusjälgede tekkimine ei ole korteri kasutamisega seotud tavapärane kulumine, pealegi oli korteris suitsetamine lepingu järgi keelatud. Kostja on eitanud enda süül uputuse toimumist, kuid see ei ole kooskõlas alumise korteri (nr xxx) 01.03.2019 teatega maja haldajale, mille kohaselt mõne kuu jooksul uputati neid ülemisest korterist kaks korda (hageja 29.12.2019 seisukoha lisa 1). Kohus ei pea ka uputuse tagajärjel tekkinud kahju tavapärase kasutamisega kaasnevaks kuluks. Kuigi uputusi võib juhtuda ilma, et keegi seda tahtlikult teeks, siis sellele vaatamata ei saa seda pidada tavapäraseks ning eriti veel mitu korda mõne kuu jooksul. Puuduvad ka andmed selle kohta, et kostja oleks uputustest hagejale teatanud. Kuivõrd kahjustused tekkisid kostja poolt korteri kasutamise ajal ning ületavad tavapärasest kasutamisest tulenevad kulumist, siis tuleb kostjal kahjustuste parandamise kulud hüvitada. Kogukuluks oli hinnapakkumise kohaselt 2 424,50 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades kostjale etteheidetavat tekitatud kahjustusi ning hinnapakkumises kajastatud töid, ei ole nõue kostja vastu summas 191,35 eurot ebamõistlikult suur ja kohus peab nõuet põhjendatuks. Kokkuvõtvalt peab kohus põhjendatuks 11.06.2019 ja 04.07.2019 pretensioonides kostjale esitatud puudusi (v.a külmkapi ja õhupuhastiga seotud kulud, millest hageja loobus) ning nende kõrvaldamise kulusid kokku summas 504,02 eurot – sellest 111,19 eurot on kaetud tagatisraha arvelt. Kohus mõistab välja kahju hüvitise 392,83 eurot. Hageja on esitanud ka viivisenõude, paludes viivise välja mõista alates 05.07.2019 seadusjärgses määras kuni nõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Kohus peab põhjendatuks välja mõista viivise seadusjärgses määras, kuid seda protsendina põhivõlalt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest s.o alates 16.09.2019. viivise arvestamise alguskuupäev 05.07.2019 ei oleks vähemalt põhjendatud ka seetõttu, et 04.07.2019 anti võlgnikule tähtaeg tasumiseks 09.07.2019. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata üüri ja kõrvalkulude katteks 673,90 eurot, kahju hüvitise 392,83 eurot ja viivise põhinõudelt 1 066,73 eurot alates 16.09.2019 seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude summas. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja loobus nõudest ca 20% ulatuses, siis jagab kohus menetluskulud sama proportsiooni alusel – menetluskuludest 80% jääb kostja kanda ja 20% hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.