Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-5381 alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 09.04.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 7027,69 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 510,28 eurot ja täiendava viivise alates hagi esitamisest. Tartu Maakohus võttis hagi 17.04.2019.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 12.05.2020. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja TF Bank AB-ga 25.10.2018 laenulepingu laenujäägiga 7220,97 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidi 60 kuu jooksul intressimääraga 18,90% aastas. Viivise määraks oli 0,053%. Kostja rikkus endapoolset kohustust tasuda igakuiselt kokkulepitud makseid. TF Bank AB ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.11.2019 ning samas teatas, et loovutab nõude hagejale. Kostja on tasunud kokku 193,28 eurot, mille hageja arvestas põhivõlgnevuse katteks. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus järgmine: 7027,69 eurot põhivõlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 24.11.2019-09.04.2020 510,28 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

2-20-5381 täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on viivist arvestanud 510,28 eurot, mis on kohtu hinnangul arvestatud korrektselt ning mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise eeldused on seotud tarbijale meeldetuletuskirjade saatmisega. Hagist nähtuvalt on hageja püüdnud võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, kuid hagis pole märgitud mitu meeldetuletuskirja ja millal ta kostjale on saatnud. Kohtule pole ka teada, millisel viisil (telefon, e-post, kiri, jne) on hageja püüdnud kohtuväliselt kostjalt võlgnevust kätte saada. Kuna hagist ei nähtu, kas ja kui palju on hageja kostjale meeldetuletuskirju saatnud, ei saa kohus sissenõudmiskulude nõuet rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised 0,022% päevas. Tegemist on seadusjärgse viivise määraga, mis on põhjendatud. Perioodi 10.04.2020 kuni 17.07.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 153,06 eurot (0,022% x 7027,69€x99p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 663,34 eurot (510,28+153,06). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,022% päevas tagastamata põhisummalt 7027,69 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7691,03 eurot, millest 7027,69 eurot moodustab põhivõlg ja 663,34 eurot 17.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 5 eurot ja kostja kanda 495 eurot. Kostja

2-20-5381 menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 495 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.