Capital Investeeringud OÜ hagi TJ Saeteenus OÜ (endine ärinimi Haldusteenused OÜ) vastu müügilepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 4. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TJ Saeteenus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
21 934,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Capital Investeeringud OÜ (registrikood 12972085), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostja (apellant): TJ Saeteenus OÜ (registrikood 10370181), lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 4. märtsi 2020 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Määrata tsiviilasja hinnaks 21 934,20 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Capital Investeeringud OÜ (hageja) esitas 30. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi TJ Saeteenus OÜ (endine ärinimi Haldusteenused OÜ, kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 20 190,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 128,33 eurot ja täiendava viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
kostja tegi 2018. aasta märtsist maini ehitustöid OÜ-le BBP Ehitus (edaspidi: BBP) Põlva Maksimarketi objektil. Töö sisu, mahtu ja maksumust kajastavad aktid nr 1–4; teatavate tööde teostamiseks (nt tihendamine liivaga, killustikualuste ehitus) tellis kostja materjali OÜ-lt ZEIGERI VEOD (edaspidi: müüja), mille eest väljastati
30.juunil 2018 arve nr 417 summas 20 190,62 eurot, maksetähtajaga 30. juuli 2018 (edaspidi: arve); müüja loovutas arvest tuleneva nõude hagejale. Hageja teavitas kostjat 25. juulil 2018 nõude loovutamisest. Kostja väitis vastuseks, et ei ole materjali tellinud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. -
-
-
hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja teostas alltöövõtu korras BBP-le töid, aga ei ostnud arvel märgitud kruusa ega killustikku. Müüja saatelehtedelt nähtub, et talle polnud teada, kes kruusa ja killustikku tellis. Müüja ei saanud hagejale üle anda õigusi, mida tal endal polnud ehk nõudeõigust kostja vastu; alusetu on hageja väide müügilepingu sõlmimise kohta. Vastavate tahteavalduste vahetamine võis toimuda BBP-ga, aga mitte kostjaga. Aktidest ei nähtu, et kostjale oleks makstud kruusa või killustiku eest hageja nõutavaid summasid; kuna hageja põhinõue kostja vastu on alusetu, siis on alusetu ka hageja viivisenõue.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 4. märtsi 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, sest tuvastas müüja ja kostja vahel suulise müügilepingu sõlmimise killustiku ja kruusa ostmiseks.
3.1.1.Aktidest nähtub, et kostja kui töövõtja kohustus oli mh hoone aluspõranda, perimeetri ja mahuti tagasitäide liivaga tihendamine, killustikaluste ehitus ja mahuti vundamendi killustikaluste valmistamine. Seega on tõendatud, et töö teostamiseks vajas kostja kruusa ja killustikku.
3.1.2.Tunnistaja XX ütluste kohaselt käis killustiku ja kruusa tellimine telefoni teel ning tema tegi tellimuse kostja nimel. Saatelehtedel BBP nime märkimine võis olla tingitud sellest, et töömehed kandsid objektil tema kirjaga veste. Seega on kostja teinud kruusa ja killustiku ostmiseks pakkumuse müüjale kooskõlas VÕS §-ga 16 ja müüja on selle aktsepteerinud vastavalt VÕS §-le 20, kui viis tellitud kauba ehitusobjektile.
3.1.3.Tunnistaja GG ütluste kohaselt ei sõlmitud müüja ja kostja vahel kirjalikku lepingut. Arvel kajastatud teenustes leppisid kokku YY (kostja juhatuse liige), SS ja XX.
3.1.4.Saatelehtedel BBP märkimine ei viita sellele, et tal tuli arve tasuda. Saatelehed kirjutasid välja autojuhid, kes lähtusid kirjast töömeeste vestidel. Samuti nähtub ühelt saatelehelt, et kostja nimi on maha tõmmatud ja asemele kirjutatud „Maksimarket“. Osadel saatelehtedel nimi puudub ja osadele on märgitud tellijaks „Kopad“. Seega ei saa saatelehtede alusel teha järeldust, et arve tasumise kohustus on BBP-l.
2 (6)
3.2.Müüja ja kostja vahel on suulise müügilepingu sõlmimisest järeldas maakohus, et ka nõude loovutamine hagejale on kehtiv.
3.3.Kostja sai kätte müüja tarnitud killustiku ja kruusa, mistõttu on selle eest tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kooskõlas VÕS § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1 ja § 108 lg-ga 1 tuleb kostjal tasuda arve nr 417 alusel 20 190,62 eurot.
3.3.1.Kostja 12 juuli 2018 e-kirjast tuleneb, et kostja palus teha arve Embach Ehitus OÜ-le (edaspidi: Embach), kes aga teatas, et on juba tasunud BBP-le, kes omakorda tasus kostjale. Nimetatud tõendist tuleneb, et nii Embach kui ka BBP ei ole müüjalt midagi ise tellinud. Seega on põhjendatud arve esitamine kostjale. Puuduvad tõendeid, et arve oleks hagejale või müüjale tasutud.
3.3.2.Nõude rahuldamist ei välista, et kostja esitas BBP-le arveid ekskavaatori rentimise ja ehitustööde eest, sest kostjale esitati arve killustiku ja kruusa eest tasumiseks.
3.3.3.Puuduvad tõendeid, et kostja pöördus peale arve saamist müüja poole ja palus selgitada arve esitamist. Tunnistajate ütlused tõendavad, et kostja tellis müüjalt killustikku ja kruusa. Samas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et kostja kohustus ei olnud ehitusmaterjali tellimine ning/või selle eest tasumine.
3.4.Hageja põhinõude põhjendatuse tõttu tuleb rahuldada ka viivise nõue. Sissenõutavaks on muutunud viivis 128,33 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel saab rahuldada viivisenõue alates hagiavalduse esitamisest (30. august 2018) kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 23 t 58 min ulatuses hinnaga 130 ja 140 eurot/t (lisandub käibemaks) – kokku 3295,83 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada riigilõiv 900 eurot ja registripäringute kulu 9 eurot. Kokku on hüvitatav menetluskulu 4204,83 eurot (= 3295,83 + 900 + 9). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 ja hageja taotlusega peab kostja tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks rikkus maakohus TsMS § 5 lg-st 1 tulenevat nõuet menetleda hagi esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Maakohus ei oleks tohtinud hagiavalduse lisast tuletada väidetavat pinnasetööde eest tasumata jätmise nõuet. Hagiavalduses viidatakse üksnes väidetavale materjalide ostmisele, mitte pinnasetööde teostamisele. Pinnasetööde teostamine nähtub arvest. Lisaks väitis hageja, et tellimuste sisu ja maht nähtub aktidest. Samas pole nõudeõiguse loovutamise teatises vastavatele aktidele viidatud, seega jääb arusaamatuks, millisele dokumendile hageja oma nõude esitamisel tugineb.
4.2.Teiseks jättis maakohus kohaldamata VÕS § 211 lg 1, mis näeb ette müüja kohustuse anda ostjale üle kõik vajalikud dokumendid. Nõudeõiguse loovutamise teatisest nähtub, et hageja nõue põhineb saatelehtedel ja arvel. Hageja ei esitanud ühtegi saatelehte, millest nähtuks, et kostja ostis müüjalt kruusa või killustikku. Kohtule esitatud 2018. aasta aprilli saatelehtedest nähtub, et kruusa ja killustiku ostja BBP. Samuti näitab see, et saatelehed anti üle BBP-le, kes on kruusa ja killustiku tegelik ostja. Kui kostja oleks olnud ostja, oleks kõik kaubaga seotud dokumendid antud talle. Seega puudus müüjal nõue kostja vastu, mida ta sai hagejale loovutada.
3 (6)
4.3.Kolmandaks hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja jõudis väärale järeldusele, et müügileping sõlmiti kostja ja müüja vahel. Maakohus jättis tähelepanuta müüja 12. juuli 2018 kirja kostjale, mille kohaselt Embach projektijuht vastas müüja arve peale, et arvel kirjutatud tööd on nemad täies mahus akteerinud ja maksnud oma BBP-le kui oma lepingupartnerile. Viimase esindaja LL ütles, et on maksnud kostjale ära selle raha. Seega on müüja üksnes LL väitele tuginedes esitanud nõude kostja vastu, mis näitab, et müüja ei olnud kindel, kas kostja ostis talt arvel nimetatud liiva, kruusa ja killustikku. Samuti nähtub teostatud tööde aktidest, et kostja ei teinud selliseid töid, milleks kulus nii suures mahus ja maksumuses liiva, kruusa ja killustikku, rääkimata pinnasetööde tellimisest. Aktidest ega muudest tõenditest ei nähtu, et BBP oleks kostjale maksnud liiva, kruusa või killustiku eest 20 190,62 eurot ehk arve summa.
4.4.Neljandaks tugines maakohus põhjendamatult ainult tunnistajate XX ja GG ütlustele. Maakohus jättis tähelepanuta, et tunnistaja XX ei olnud kostja töötaja ega volitatud isik, vaid oli BBP töötaja, kelle huvides on, et arve tasuks kostja. Tunnistaja GG on aga müüja juhatuse liige, kes loovutas nõudeõiguse hagejale üksnes põhjusel, et muidu ei saaks teda tunnistajana üle kuulata. Seega ei ole tunnistajad erapooletud, vaid nad mõlemad on isiklikult huvitatud sellest, et kohus lahendaks asja hageja kasuks. Tunnistajate ütlused on vastuolus dokumentaalsete tõenditega (eelkõige saatelehtedega).
4.5.Viiendaks rakendas maakohus ebaõigesti reeglit, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostja ostis müüjalt liiva, kruusa ja killustikku arvel märgitud kogustes ning summades. Samuti pidanuks just hageja tõendama, et saatelehtedel BBP märkimine ei oma tähendust. Lisaks ei ole kostjal võimalik tõendada negatiivset asjaolu, et BBP ei tasunud talle arvel kajastatu eest.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Maakohtu otsuse tühistamise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Esiteks rajas maakohus otsuse olulises osas tunnistajaütlustele, mis jäid protokollimata (järgnevas p Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Teiseks ei viinud maakohus läbi piisavat eelmenetlust, sh ei selgitanud välja poolte väiteid ega jaotanud tõendamiskoormist (järgnevas p Tõrge! Ei leia viiteallikat.).
8.Pooled vaidlevad mh selle üle, kas kostja tellis müüjalt arvel kajastatud kaubad. Maakohus tuvastas kauba tellimise ainult tunnistajate XX ja GG ütluste põhjal, aga need ütlused ei ole protokollitud. Vaidlustatud otsustest ei nähtu viiteid muudele tõenditele, mis võimaldaks tuvastada müügilepingu sõlmimise just kostjaga.
8.1.TsMS § 52 lg 2 annab kohtule teatava diskretsiooni protokollida mh tunnistajate salvestatud ütluste põhisisu. Siiski peab kohus kirjeldatud diskretsiooni kohaldama selliselt, et protokollib salvestiste põhisisu alati, kui tunnistaja ütlustega soovitakse tõendada asjaolusid, millest asja lahendamine olulises osas sõltub. Tunnistaja ütluste põhisisu protokollimine tagab kohtule efektiivsema võimaluse tunnistaja ütluste alusel asjaolude tuvastamiseks ning tagab menetlusosalistele efektiivsema võimaluse teostada kaebeõigust tõendite hindamise vaidlustamise kontekstis. Salvestatud ütluste kohta protokolli märke tegemisega võib piirduda üksnes siis, kui sellega ei jäeta protokollist välja asja lahendamise seisukohalt olulist (Riigikohtu 28. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-122860, p 13.2 teine lõik).
4 (6)
8.2.Maakohus ei nimetatud vaidlustatud otsuses selgelt, millistest tunnistaja lausetest tegi ta otsuses märgitud järeldused. Sel viisil ei ole maakohtu otsus sisuliselt kontrollitav. Ainult see puudus oleks apellatsioonimenetluses kõrvaldatav samade tunnistajate uuesti ülekuulamisega, aga koostoimes järgnevas käsitletava puudusega eelmenetluse läbiviimisel, pole põhjendatud tunnistajaid ringkonnakohtus üle kuulata, sest ka see ei võimaldaks asja seni esile toodud asjaolude pinnalt lahendada.
9.Hageja nõuab kostjalt arvel kajastatud kaupade eest tasumist ning väidab vähemalt kaudselt kostja ja müüja vahel müügilepingu sõlmimist.
9.1.Hagiavaldus ega hageja 15. märtsi 2019 taotlusi sisaldav menetlusdokument (edaspidi: taotlus) ei sisalda selgeid väiteid selle kohta, mida ja mis tingimustel müüja kostjale müüs, kes ja kuidas müügilepingu olulistes tingimustes kokku leppisid ning kas ja kuidas on müüja kohustus täidetud. Hagiavalduse ja taotluse p-d 2.1–2.5 kirjeldavad väga üldiselt ehitustegevusega seonduvaid asjaolusid, aga võimaliku müügilepingu ja selle oluliste tingimuste tuvastamiseks vajalikke asjaolusid neist ei nähtu. Maakohus tuvastas suures osas vastavad asjaolud lähtudes tunnistajate ütlustest, aga väljus seeläbi oluliselt hageja esile toodud asjaolude kogumist. Müügilepingu eseme (müüdud asi, hind) kohta maakohus selget otsustust ei teinud.
9.2.Asjaolude ebapiisavat esiletoomist ei saa asendada tõenditega, millest saab erinevaid asjaolusid järeldada. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled vaidluse asjaolude kohta esitada ja milliste tõenditega neid tõendada (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Kui hageja on hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu
13.aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12 ja seal viidatud varasem praktika).
9.3.Puudusi asjaolude esiletoomises ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest see takistab kostjal nõudele tõhusalt vastu vaielda. TsMS § 652 sätete järgi on ringkonnakohtus asjaolude esiletoomise võimalused piiratud ja seadus ei näe ka ette asjaolude esitamise võimalust põhjusel, et hageja seda õigeaegselt ei teinud.
9.4.Üldjuhul peab hagi aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Maakohus on vaidlustatud otsuses seda põhimõtet eirates ja üllatavalt märkinud, et saatelehtede alusel ei saa teha järeldust nagu oleks arve tasumise kohustus BBP-l (p 15) ning kuna Embach ega BBP ei ole müüjalt midagi tellinud, siis on arve esitamine kostjale põhjendatud (p 21). Sisuliselt pööras maakohus tõendamiskoormise ümber ilma seda eelnevalt pooltele selgitamata. Vaidlustatud otsuse põhjenduste järgi pidanuks kostja tõendama, et kauba on tellinud keegi teine ja ka arve tasumise kohustus on kellelgi teisel. Kui selline tõendamiskoormise ümberpööramine peaks olema ka põhjendatud, siis ei saa seda teha alles otsuses. Lisaks ei tähelda ringkonnakohus, miks peaks käesoleval juhul tõendamiskoormis kostja kahjuks ümber pöörduma. Vastava põhjenduse otsuses esitamata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1.
10.Tervikuna moodustavad eespool kirjeldatud menetlusõiguslikud rikkumised sellise kogumi, mis õigustab vaidlustatud otsuse tühistamist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kuna maakohus ei täitnud kõiki eelmenetluse ülesandeid, siis tuleb saata asi menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kostja kaebuse ülejäänud väiteid. 5 (6)
11.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 7 pole küll vale, aga selles osas tühistatakse maakohtu otsus põhjusel, et kohtu selgitusi pole vaja märkida kohtulahendi resolutsioonis. Nimelt sätestab TsMS § 442 lg 5 esimene lause, et resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohtu selgitused tuleb märkida kas resolutsiooni juures (TsMS § 442 lg-d 6 ja 62) või lahendi põhjendavas osas. Erandina võivad selgitused ja hoiatused olla resolutsioonis kohased menetlust korraldavates määrustest (TsMS § 463 lg 1 esimene lause), aga mitte lõpplahendis.
12.Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinna 20 318,95 eurot ning põhjendas seda TsMS § 122 lg-ga 1, §-ga 123 ja §-ga 133. Siinjuures jäi ekslikult kohaldamata TsMS § 133 lg 2, mis sätestab, et sama seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Viidatud sätte järgi arvutatud summa on 1615,25 eurot (= 20 190,62 × 8%) ja kokku on hagi hind TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt 21 934,20 eurot (= 20 190,62 + 128,33 + 1615,25). Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on asja hind ringkonnakohtus sama. TsMS § 137 lg 11 ja § 136 lg 4 alusel muudab ringkonnakohus asja hinda.
13.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 teine lause). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.