Tsiviilasi nr 2-19-127904
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.07.2020, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-127904
Tsiviilasi
Põltsamaa vald, Lustivere küla, Uus tee 3 korteriühistu avaldus Axx Mxxxxx võlgnevuse nõudes
Hagihind
216,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Põltsamaa vald, Lustivere küla, Uus tee 3 korteriühistu (registrikood: 80532834; asukoht: Uus tee 3, Lustivere küla, Põltsamaa vald, 48032 Jõgeva maakond), lepinguline esindaja Maris Sirendi ([email protected]); Puudutatud isik: Axx Mxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
1 (4)
Kohus leidis Põltsamaa vald, Lustivere küla, Uus tee 3 korteriühistu esitas 02.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AxxxMxxxxxxx 573,10 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 22.10.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagita menetluses. Põltsamaa vald, Lustivere küla, Uus tee 3 korteriühistu esitas 10.02.2020 avaldus Axx Mxxxxx võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse 562,88 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3,67 euro ja edasiulatuvalt viivise alates 26.01.2020 seadusjärgses määras. Lisaks nõudis avaldaja puudutatud isikult menetluskulusid summas 250 eurot (riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 180 eurot). Kohus võttis avalduse 12.02.2020 menetlusse. 28.04.2020 kinnitas puudutatud isik avalduse ja määruse kättesaamist ning märkis, et on võlgnevuse ära maksnud. 10.05.2020 esitas avaldaja avalduse, milles loobus osaliselt avaldusest, sest puudutatud isik maksis 01.04.2020 600 eurot. Põhivõlg 562,88 eurot ja viivis 3,67 eurot sai seega täielikult tasutud. Enammakstud osa 33,45 eurot luges avaldaja osaliselt riigilõivu katteks. Avaldaja loobus põhivõlgnevuse 562,88 euro, viivise 3,67 euro ja riigilõivu 33,45 euro nõudest. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista viivise põhivõlalt alates 01.02.2020 seadusjärgses määras, osaliselt riigilõiv summas 16,55 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 12.06.2020.a määrusega võttis vastu avaldaja osalise avaldusest loobumise ja lõpetas menetluse põhinõude 566,55 euro ja menetluskulude 33,45 euro (osaline riigilõiv) osas. Kohtu menetlusse jäi viivise nõue alates 01.02.2020 seadusjärgses määras ja menetluskulude nõue summas 216,55 eurot. Kohus määras menetluskulude jaotuse osalise nõudest loobumise osas kindlaks sellist, et need jäävad puudutatud isiku kanda ning rahaliselt määrab kohus menetluskulud kindlaks lõpplahendis. Kohus määras asja menetlemise kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja lõppseisukohtade ja taotluste esitamiseks. Menetlusosalised ei esitanud enda lõppseisukohti. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et avaldus viivise nõude osas on õiguslikult põhjendatud. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxx. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isik on jätnud tasumata korteri majandamiskulusid alates juulist 2017. 31.02.2020 seisuga oli puudutatud isikul tasumata majandamiskulud 562,88 eurot ning viivised summas 3,67 eurot. Pärast hagi menetlusse võtmist tasus puudutatud isik 01.04.2020 600 eurot. Kohus on eelnimetatud nõuete osas menetluse lõpetanud. Avaldaja palus kohtul menetleda viivise nõuet seadusjärgses määras alates 01.02.2020. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette 2 (4)
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise alates 01.02.2020 seadusjärgses määras. Puudutatud isik ei esitanud viivise nõudele vastuväiteid. Kohtu hinnangul on nõue põhjendatud. Kohus märgib, et viivist saab hageja nõuda kuni 31.03.2020, sest viivist saab arvestada tasumata põhivõlgnevuselt ning 01.04.2020 tasus puudutatud isik kogu põhivõlgnevuse ära. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 7,38 eurot (8%/365x562,88€x60p), mis on seadusjärgne viivis perioodil 01.02.2020-31.03.2020. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja viivise, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tervikliku nõude osas, sest 12.06.2020.a määruse kohaselt jäi loobutud nõude osas menetluskulud samuti puudutatud isiku kanda. Seega jäid menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 16,55 eurot (33,45 eurot puudutatud isiku poolt juba tasutud), 180 eurot õigusabikulud ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja kuludele vastuväiteid. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Puudutatud isik on tasunud avaldajale riigilõivust 33,45 eurot ära, mistõttu on avaldaja riigilõivu nõue 16,55 euro osas põhjendatud ning see tuleb puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja taotles puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, kokku 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 180 eurot (käibemaksuga). Nimetatud kulu koosneb hagejale osutatud õigusabi eest 4h ulatuses, tasumääraga 45 eurot/tund (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on nii tasumäär kui ka ajakulu mõistlikud ja põhjendatud, arvestades avaldaja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust. Samuti on põhjendatud menetluskulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses, mis tuleneb avalduse menetlusse võtmisest maksekäsuosakonna poolt. Eelnimetatud kulud tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud
3 (4)
summas 216,55 eurot, millest 16,55 eurot on riigilõiv, 180 eurot õigusabiteenus ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.