10. juuli 2020. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu
Tsiviilasi nr
2-19-108467
Tsiviilasi
A. E. OÜ hagi K. K. i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
462,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. E. OÜ; registrikood XXX, asukoht XXX; lepinguline esindaja R. S. e-post XXX Kostja: K. K. ; isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K. K. i taotlus tsiviilasja kohtualluvusel üleandmiseks Harju Maakohtule.
2.Jätta A. E. OÜ hagi K. K. i vastu võla nõudes rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud A. E. OÜ kanda.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
5.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks.
1.A. E. OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 383,23 euro saamiseks. Kohus tegi 05.04.2019 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik K. K. esitas samal päeval vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 24.04.2019 maksekäsu kiirmenetluse asja üleandmisega hagimenetlusse ja edastas asja lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2.E. OÜ poolt kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5.12.2018 kliendilepingu, millest tulenevalt kohustus kostja K. K. tasuma advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi eest tasu tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks. Pooled leppisid kokku, et kostjale osutatakse õigusteenuseid ajatasu põhimõttel. Kostja ei ole kliendilepingu sõlmimise faktile ja kokkulepitud tunnihinna suurusele vastu vaielnud. Nõude aluseks on kostja poolt hagejale tasumata arve nr 2901008. Pooled leppisid kokku, et kostja on kohustatud arve tasuma 7 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamisest. Arve esitamise aluseks on kostja poolt tellitud õigusteenused vastavalt lisatud aruandele kogusummas 832 eurot. Kostja poolt ettemaksuna tasutud 468 eurot on õigusteenuste eest tasumisele kuuluvast summast maha arvestatud, seega on tasumata summa suuruseks 364 eurot. Kokkulepitud õigusteenuse sisu seisnes kostja esindamises hageja poolt tsiviilasjas 2-18-13706 vastavalt kostja tellimusele ja taotletud ulatusele. Hageja büroo advokaat tutvus töö vastuvõtmise hetkel pooleliolnud kohtuasja kõigi materjalidega, samuti kostja tellitud keeleekspertiisiga, valmistus istungiks ja osales kohtuistungil. Kostja ei ole talle õigusabi osutamist vaidlustanud, kuid on jätnud esitatud arve alusel teenuse eest tasumata.
3.Eeltoodud asjaoludel taotleb hageja kostja K. K. ilt A. E. OÜ kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 364 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 18,56 eurot, viivis 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning lisanduv viivis 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.
4.Kostja 1.07.2019 esitatud vastuses hagile ei nõustu hageja poolt esitaud nõudega. Kostja väitel ei leppinud pooled kokku õigusteenuste osutamise eest tasumises ajakulu põhimõttel. Kostja soovis, et R. S. esindaks teda piiratud esindusõigusega esimese astme kohtus, välistamaks selle, et kohtunik piirab kostja menetlusõigusi ja konstrueerib väiteid, mida kostja ei ole esitanud. Hageja poolt esitatud tüüplepingule lisaks soovis kostja lepingusse alljärgnevat täiendust: „Lisaks lepingus sätestatule oleme kokku leppinud, et esindusõigus on piiranguga. R. S. ei või ilma esindatava nõusolekuta hagi omaks võtta, vastunõuetest loobuda või minna kokkuleppele.
Eelkõige seisnevad kliendi antud juhised selle tagamises, et kohus ei riivaks K. K. i menetluslikke õigusi ning K. K. i esitatu jõuaks kohtuni sisuliste moonutusteta. Kui R. S. leiab, et seni esitatu ei haaku tema seisukohtadega, kuulub kliendilepingus nimetatud ettemaks tagastamisele.”.
5.Kostja väitel kinnitas R.S. 18.01.2019 toimunud telefonivestluses, et eeltoodud teksti võib lepingu lisaks pidada. Kostjal ei olnud põhjust arvata, et lisaks ettemaksule tuleb tal hiljem veel midagi juurde maksta. Hageja väide, et kostja ei ole saadud arvet vaidlustanud ei ole tõelevastav.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Hagi lihtmenetluses menetlemisel võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 muuhulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava või põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning selgitatud õigust olla kohtu poolt ära kuulatud.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha K.K. i 5.06.2020 esitatud taotluse osas lõpetada asja menetlemine Tartu Maakohtus ja edastada asi lahendamiseks Harju Maakohtule, nagu näeb ette pooltevaheline leping. Kohus on seisukohal, et vaidlus allub kohtualluvuse sätete järgi Tartu Maakohtule ning lepingus märgitud kohtualluvuse kokkulepe, millele K. K. on viidanud, on tühine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 104 ja 106 lg 1 punkti 1 alusel. Kohus lahendab asja üldise kohtualluvuse sätete järgi kostja elukohajärgses kohtus vastavalt TsMS § 79 lõikele 1. Seetõttu jätab kohus K. K. i taotluse tsiviilasja edastamiseks Harju Maakohtule rahuldamata.
8.Kohus leiab, et hagi on hagi on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Pooltevahelisele lepingule kohalduvad käsunduslepingu sätted. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja järgima käsundi täitmisel käsundiandja juhiseid.
9.TsMS § 230 lg 1 esimese lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
Kohus võtab otsuse tegemisel aluseks hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud kirjalikud tõendid – hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu, millest nähtub, et lepingu pooled olid A. E. ja K. K. , tööaruande, istungiprotokolli tsiviilasjas nr XXX, millises asjas esindamiseks oli lepingu sõlmitud, kostja ja vandeadvokaat R. S. e kirjavahetuse, K.K. i telefonikõnede eristuse ning tema 14.11.2019.a. toimunud ärakuulamisel antud seletuse.
10.Kostja seletusega on tõendamist leidnud, et pooled sõlmisid lepingu ühekordseks esindamiseks ühel kohtuistungil. Vaatamata asjaolule, et 5.12.2018 sõlmitud kirjalikus kliendilepingus on kokku lepitud ajatasus ning esinduse sisu või eelarvet ei ole piiratud, on kohtu hinnangul usutav, et kostja soovis advokaati end esindama ühel kohtuistungil ning et kostja on esitanud 18.01.2019.a. telefoni teel täpsustavad tingimused advokaadi poolt tema esindamiseks kohtuistungil, millega advokaat R.S. on nõustunud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, mille kohaselt pidi R.S. esindama K. K. i kohtuistungil, jälgides eelkõige, et K.K. i menetluslikud õigused oleksid tagatud. Esindaja poolt väljapoole kohtuistungi raame jäävaid toiminguid tuleb seetõttu pidada talle antud volitusi ületavaks, mille eest esindatav ei ole kohustatud tasuma. Arvestades kostja poolt antud käsundi mahtu ja kokkulepitud tasu, ei ole hagejal alust nõuda lisaks kostja poolt ettemakstud summale, mis vastab tasule kolme tunni eest, nõuda täiendavat tasu. Hagiavaldusele lisatud kohtuistungi protokolli alusel kestis kohtuistung, millel R.S. esindas K.K. it 22.01.2019.a. 2 tundi 12 minutit. Põhjendatuks võib lugeda ka istungiks ettevalmistumise ajakulu.
11.Kostja etteheidete kohta maakohtu 22.05.2020 määrusele selgitab kohus, et määruse kirjeldavas osas on kohus üksnes kirjeldanud hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid, ehk mida ja miks hageja nõuab, seega tegemist ei ole neile asjaoludele hinnangu andmisega. Menetluskulude jaotus
12.Hageja on esitanud 05.06.2020.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks esindajatasu näol 1275 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot. Kostja on 12.06.2020.a. esitanud hageja menetluskulude kohta vastuväite. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kuna kostja osales menetluses ilma lepingulise esindajata, ei saa kostjal hüvitatavaid menetluskulusid olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.