Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Kalle Kulboki vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
462,28 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. juuli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. november 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (rk: 14529431), esindaja Robert Sarv Vastustaja (kostja): Kalle Kulbok (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Õnneli Matt
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. juuli 2020 otsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Kalle Kulboki vastu.
2.Välja mõista Kalle Kulbokilt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks võlgnevus 156 eurot, viivis 7. detsembri 2020 seisuga 62,81 eurot ja viivis päevamääraga 0,06% võlgnevuselt 156 eurot alates 8. detsembrist 2020 kuni võlgnevuse täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
4.Rahuldada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta rahuldamata Kalle Kulboki taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 19.03.2019 Kalle Kulboki (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 24.04.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 383,23 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.04.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 364 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18,56 eurot ja viivis 0,06% päevas tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.12.2018 kliendilepingu, millega kostja kohustus tasuma hageja osutatud õigusabi eest tasu tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks. Pooled leppisid kokku, et kostjale osutatakse õigusteenuseid ajatasu põhimõttel. Kostjal on tasumata 28.01.2019 arve nr X summas 364 eurot. Kostja oli kohustatud arve tasuma 7 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamisest. Arve aluseks on kostja tellitud õigusteenused vastavalt aruandele summas 832 eurot. Nimetatud summast on maha arvestatud ettemaks 468 eurot. Õigusteenus seisnes kostja esindamises tsiviilasjas nr 2-18-13706 vastavalt kostja tellimusele ja soovitud mahule. Hageja advokaat tutvus töö vastuvõtmise hetkel pooleliolnud kohtuasja materjalidega ja kostja tellitud keeleekspertiisiga, valmistus kohtuistungiks ning osales kohtuistungil.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei leppinud pooled kokku õigusteenuste eest tasumises ajatasu põhimõttel. Kostja soovis, et Robert Sarv esindaks teda piiratud esindusõigusega esimese astme kohtus, välistamaks, et kohtunik piirab kostja menetlusõigusi ja konstrueerib väiteid, mida kostja ei ole esitanud. Hageja töötaja selgitas kostjale, et soovitud esinduse eest tuleb tasuda 130 eurot (+ käibemaks) kolme tunni eest. Mingeid täiendavaid töid kostja ei tellinud. Kostja soovis hageja tüüplepingusse järgmist täiendust: „Lisaks lepingus sätestatule oleme kokku leppinud, et esindusõigus on piiranguga. Robert Sarv ei või ilma esindatava nõusolekuta hagi omaks võtta, vastunõuetest loobuda või minna kokkuleppele. Eelkõige seisnevad kliendi antud juhised selle tagamises, et kohus ei riivaks Kalle Kulboki menetluslikke õigusi ning Kalle Kulboki esitatu jõuaks kohtuni sisuliste moonutusteta. Kui Robert Sarv leiab, et seni esitatu ei haaku tema seisukohtadega, kuulub kliendilepingus nimetatud ettemaks tagastamisele.” R. Sarv kinnitas 18.01.2019 telefonivestluses, et eeltoodud teksti võib pidada lepingu lisaks. Kostjal ei olnud põhjust arvata,
et ettemaks ei kata kokkulepitud ülesandeid. Lisaks ei täitnud R. Sarv kostja ülesannet ja jättis kostja õigused istungil kaitseta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 10. juuli 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse kohaselt on hagi õiguslikult põhjendamata ja tõendamata. Kohus tegi otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märkis, et pooltevahelisele lepingule kohalduvad käsunduslepingu sätted. Kohus võtab aluseks hageja kirjalikud tõendid – kliendilepingu, tööaruande, istungiprotokolli tsiviilasjas nr 2-18-13706, millises asjas esindamiseks oli leping sõlmitud, kostja ja vandeadvokaat R. Sarve kirjavahetuse, kostja telefonikõnede eristuse ning kostja seletuse ärakuulamisel. Kostja seletusega on tõendatud, et pooled sõlmisid lepingu esindamiseks ühel kohtuistungil. Kuigi 05.12.2018 kirjalikus kliendilepingus on kokku lepitud ajatasus ja esinduse sisu või eelarvet ei ole piiratud, on usutav, et kostja soovis advokaati ennast esindama ühel kohtuistungil ning et kostja esitas 18.01.2019 telefoni teel täpsustavad tingimused tema esindamiseks kohtuistungil, millega advokaat R. Sarv nõustus. Hageja ei ole lükanud ümber kostja väidet, mille kohaselt pidi R. Sarv esindama kostjat kohtuistungil, jälgides eelkõige, et kostja menetluslikud õigused oleksid tagatud. Esindaja väljapoole kohtuistungi raame jäävaid toiminguid tuleb pidada volitusi ületavaks, mille eest esindatav ei ole kohustatud tasuma. Arvestades käsundi mahtu ja kokkulepitud tasu, ei ole hagejal alust nõuda lisaks ettemaksule, mis vastab tasule kolme tunni eest, täiendavat tasu. 22.01.2019 kohtuistung, millel R. Sarv kostjat esindas, kestis 2 tundi 12 minutit. Põhjendatud on ka istungiks ettevalmistumise ajakulu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. juuli 2020 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta kostja (apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-s 6 ilmselt ekslikult märgitud „hageja“) kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus valesti advokaaditasu liigi ning leidis vääralt, et hageja ületas volitusi, kui tutvus kõigi asja materjalidega, esitas õigusliku hinnangu kostja tellitud keeleekspertiisi suhtes ja valmistas sellega ette kostja õiguste kaitsmist kohtuistungil. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta eelistab kostja paljasõnalist seletust dokumentaalsetele tõenditele. Kohus ei hinnanud kõiki tõendeid kogumis. Ajatasu kokkulepe nähtub kliendilepingust, kus pooled õigusabitasu ulatust ei piiranud (lepingu esimese lehe tabel – 130 eurot/h + käibemaks; p 4.2 – ajatasu põhimõte; p 4.6 – hinnapakkumised koondtasu suhtes on kehtivad vaid siis, kui selles on eraldi kokku lepitud). Ka üheski kostja e-kirjas pole juttu tasu piiramisest. 27.–29.12.2018 e-kirjavahetusest nähtub, et pooled analüüsisid keeleekspertiisi. Kui kostja väidetavalt leppis kokku vaid hageja istungile ilmumise, pidanuks kostja kohe oponeerima sellele, kui hageja esitas oma arvamuse ja soovituse keeleekspertiisi täiendamiseks tsiviilasja materjalide pinnalt; 2) kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust. Kohus ei lähtunud kirjaliku kliendilepingu puhul garantiifunktsiooni põhimõttest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78) ning kohaldas vääralt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 ja advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lõikeid 1 ja 2. Kirjalik leping sisaldas kõiki poolte kokkuleppeid. Kui kostja tahtis piirata advokaadi volitusi, siis volituste piiramine vormistati eraldi ja kirjalikult. See fakt kinnitab, et kõik poolte kokkulepped vormistati kirjalikult, sest kostja oli sellistes detailides väga nõudlik.
Isegi kui nõustuda kohtu põhjendusega ühel istungil esindamise osas, on advokaadile kohustuslik vaadata tsiviilasja toimik läbi, suhelda kliendiga ja kujundada menetlustaktika. 5 tundi 20 minutit on keskmise mahuga tsiviilasjas tavapärane aeg. Hageja tõendas kostjale teenuse osutamist nii e-kirjavahetuse kui ka kõneeristusega. Kostja pole väitnud, et teatud tööühik oleks põhjendamatult suur; 3) heidab kohus hagejale ette kostja paljasõnaliste väidete ümber lükkamata jätmist. Tegemist on tõendamiskoormise üllatusliku ja ebaseadusliku ümberjagamisega. Tegemist ei ole negatiivse asjaoluga ega olukorraga, kus tõendid oleksid hageja valduses. Kuna kostja pole tõendanud väidet, et pooled leppisid kokku koondtasus, tuli kohtul jätta kostja paljasõnaline väide kõrvale ning lähtuda objektiivsetest dokumentaalsetest tõenditest.
5.K. Kulbok vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kaebus pahauskne ja esitatud alusetu rikastumise motiivil, millel on kelmuse katse tunnused. Kliendilepingu preambulas on defineeritud õigusabi sisu – õigusalane nõustamine ja esindamine vastavalt kliendi suulisele ja kirjalikule tellimusele. 05.12.2018 kirjalik tellimus sisaldab lauset: „Eelkõige vajan kaitset küsimuses, et kohtunik ei piiraks minu menetlusõigusi ja konstrueeriks minu nimel väiteid, mida ma ei ole esitanud“. TsÜS §-st 78 ja VÕS §-st 9 tuleneb, et tüüplepingut piiravad tingimused pidid olema lepingu osaks ning 18.01.2019 telefonivestluses R. Sarve kinnitus sellele on kõrvalise tähtsusega. Kliendilepingu esimese lehe tabelis on tellitud ülesande mahuks arvestatud 3 tundi. Kuivõrd kostja tõstatas mahuküsimuse korduvalt, oli advokaadil AdvS § 60 lg 2 järgi ülesanne selgitada kostjale hinna kujunemise aluseid. Kostjal ei olnud alust kahtlustada, et hageja töötajad, kes kostjaga R. Sarve nimel suhtlesid, varjavad, et ettemaks ei kata kogu tellimuses esitatud ülesannet – kaitsta esimese astme kohtus kostja menetluslikke õigusi ning esitada põhiteesina väide, et süüliselt vastutada saab VÕS § 1046 ja § 1047 alusel vaid enda väidete eest. R. Sarv möönab apellatsioonkaebuses, et kostja oli peatanud lepingu seniks, kuni lepitakse kokku esindusõiguse mahus (ülesannete täitmise maksumuses). Nendes küsimustes lepiti kokku ja kostja tasus ettemaksuarve. Arve tasuti 03.01.2019, seega leping oli peatunud ligi kuu aega. Sel ajal toimunud telefonikõned puudutasid peamiselt lepingutingimusi. Ka 17.01.2019 e-kirjas kirjutab R. Sarv, et ta ootab esindusõiguse täpsustamist. Väär on väide, et kostja ei vaidlustanud ülesannete ajalist mahtu, samuti väide keeleekspertiisile õigusliku ekspertiisi tegemisest. Kui esindaja seda tegi, tulnuks see ka kostjale saata. Kokku oli lepitud, et hindamaks kostja väidete ja kostjale omistatud väidete kooskõla ning kostja esindamise sobivust tema vaadetega, saadab kostja talle teadmiseks keeleekspertiisi. Kostja küsis, kas ta näeb selles mõnda rünnatavat kohta. Ta ei nimetanud ühtegi konkreetset puudust, kuid soovis lisavolitust keeleekspertiisi ümbertegemiseks kohtunikule meeldimise ettekäändel. Leping oli sel ajal mahu täpsustamiseks peatunud. R. Sarv jättis istungil kostja antud ülesanded täitmata ning tegi kostjat kahjustavaid avaldusi. Kohustuste täitmata jätmine ja ettemaksu omastamine muudab R. Sarve võlgnikuks kostja ees; 2) võib kohus lihtmenetluses käsitleda menetlusosalise seletusi samaväärsena vande all antuga. Kostja tugines ärakuulamisel koos hagi vastusega esitatud kirjalikele tõenditele, seega kostja seletused ei olnud paljasõnalised. Kohus on arvestanud ka kõiki R. Sarve esitatud tõendeid.
6.9. novembril 2020 esitatud menetlusdokumendis esitas kostja muu hulgas taotluse TsMS § 637 lg 21 sõnastuse küsimuses põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Kostja leiab, et fraas „võetakse menetlusse üksnes juhul” TsMS § 637 lg-s 21 tähendab üldlevinud tähenduses seda, et loetlemata juhtudel on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine välistatud.
Kui riigikohus soovib sisustada kohtumenetluse seadust seadusandjast teisiti, peab ta tunnistama fraasi „üksnes juhul” TsMS § 637 lg-s 21 põhiseadusega vastuolus olevaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Maakohtu menetluses oli Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi K. Kulboki vastu võlgnevuse 364 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,56 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Maakohus menetles nimetatud hagi lihtmenetluse sätete järgi (TsMS § 405). Maakohus jättis 10.07.2020 otsusega hagi rahuldamata ning ei andnud luba edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja esitas maakohtu 10.07.2020 otsuse peale apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 31.08.2020 määrusega menetlusse. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud K. Kulboki apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väide, et ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse. Õiguskirjanduses (vt Kõve. V, Järvekülg. I jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 637 komm 3.4.) on asutud seisukohale, et Riigikohus on vastupidiselt seaduse sõnastusele leidnud, et ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui kaebus on ilmselt põhjendamatu. Samas on märgitud veel, et ringkonnakohtul on siiski alati õigus apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning lihtmenetluses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine on pigem erand. Eelviidatud õiguskirjanduses avaldatud seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (vt näiteks lahend nr 3-2-1-49-11). Hageja esitatud apellatsioonkaebus ei ole ilmselgelt põhjendamatu ning ringkonnakohtul puudus TsMS § 637 lg-st 21 tulenev alus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seetõttu ei ole põhjendatud K. Kulboki väide, et ringkonnakohus oleks pidanud jätma apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Lisaks eelnevale taotles K. Kulbok põhiseaduse järelevalve menetluse algatamist, kuna TsMS § 637 lg 21 on Põhiseadusega vastuolus ning selline olukord takistab õigusemõistmist. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 637 lg 21 ei ole vastuolus Põhiseadusega ega takista lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimist. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata K. Kulboki taotluse põhiseaduse järelevalve menetluse algatamiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, tuleb osaliselt tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab K. Kulbokilt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja võlgnevuse 156 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga 62,81 eurot, viivise päevamääraga 0,06% võlgnevuselt 156 eurot alates 08.12.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis rahuldamata K. Kulboki taotluse tsiviilasja kohtualluvuse korras Harju Maakohtule üleandmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamata jätmise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning seetõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Tegemist oli lihtmenetluses menetletava asjaga ning maakohus märkis kohtuotsuse p-s 8, et teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9). TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, ega analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta, kuid peab TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ja missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud. TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud kohtu õigus piirduda lihtmenetluse asjades tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega ei tähenda, et kohus võiks kohtuotsuses piirduda üksnes asjas hinnatud tõendite loetlemisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). Antud asjas on maakohus otsuse p-s 9 esitanud loetelu otsuse tegemisel aluseks võetavatest tõenditest (mh kirjalik kliendileping, hageja tööaruande, poolte vaheline e-kirjavahetus, K. Kulboki seletus). TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus on asja lahendamisel lähtunud K. Kulboki seletuset, mis ei ole antud vande all. Ringkonnakohus märgib, et kui kohus sellist tõendit arvestab, kehtivad sellele kõik tõendite hindamise reeglid (TsMS § 232), st lihtmenetluses ei ole tõendite usaldusväärus ja hindamise kord võrreldes suurema hinnaga asjadest erinev. Maakohtu otsuse p-st 10 nähtub, et maakohus on hinnanud üksnes K. Kulboki seletust ja jätnud sellest tulenevalt hagi rahuldamata. Teisi asjas kogutud tõendeid ei ole maakohus hinnanud ning maakohtu otsusest ei nähtu, mis põhjusel ei arvestanud maakohus kirjalike tõenditega ja mis põhjusel luges maakohus põhjendamatuks kõik hageja väited. Seega võib kohtuotsusest järeldada, et K. Kulboki seletus lükkab ümber kõik asjas esitatud kirjalikud tõendid. Ülaltoodu kinnitab, et maakohus rikkus TsMS §-s 232, § 442 lg 8 esimeses lauses ja § 444 lg-s 2 sätestatut ning nimetatud rikkumised on aluseks kohtuotsuse tühistamisele (samuti olid aluseks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele).
10.Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 05.12.2018 kliendilepingu kostjale õigusabi osutamiseks ning õigusabi sisuks oli lepingu kohaselt õigusalane nõustamine ja esindamine vastavalt kliendi suulisele ja kirjalikule tellimusele tsiviilasjas nr 2-18-13706. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku ajatasus tunnitasuga 130 eurot + käibemaks ning ettemaksus 3 tunni eest. Hagiavalduse ja sellele lisatud tööaruande järgi osutas hageja kostjale õigusabi kokku 5 tunni ja 20 minuti ulatuses ning kostja on hagejale tasunud ettemaksu 3 tunni eest 468 eurot. Kostjal on tasumata õigusabi eest 2 tunni ja 20 minuti eest summas 364 eurot, mis on käesoleva hagi nõue. Kliendilepingu p 4.1 teise ja kolmanda lause kohaselt on advokaadi töö arvestuse aluseks töötund, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Töötundide arvestust peab õigusabi osutav advokaat ning kliendilepingu p 4.3 esimese lause kohaselt on kliendil õigus nõuda advokaadilt aruannet lepingu alusel teostatud tööde sisu ja ajalise arvestuse ning õigusabi osutamisega seotud lisakulude eest. Nimetatud sätetest ning lepingu eritingimusest (ettemaks 3 tunni eest) tuleneb, et lepingu mahu (töötundide) tõendamine on hageja kohustuseks ning ettemaks 3 tunni eest ei tähenda lõplikku tasu õigusabi osutamise eest. Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et ettemaks
3 tunni eest (468 eurot) tähendabki lõplikku tasu suurust ning ainuüksi sellest tulenevalt puudub tal rahaline kohustus hageja ees.
11.Maakohus leidis, et hageja advokaat R. Sarv esindas kostjat maakohtu 22.01.2019 istungil kestusega 2 tundi ja 12 minutit, mis on põhjendatud ajakulu. Samuti on maakohtu otsuse kohaselt põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamise eest (kohtuotsuse põhjendustest järelduvalt 48 minuti eest). Muude toimingute eest pole hagejal õigust tasu nõuda, kuna need ületavad hagejale antud volitusi. Nimetatud asjaolud luges maakohus tuvastatuks kostja seletusega. Maakohtu seisukoha kohaselt oli kostja tasunud hagejale ettemaksu 3 tunni eest 468 eurot ning kuna samas mahus oli hageja kostjale õigusabi osutanud, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat tasu. Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 9 märkis, tuleb ka lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses märkida, missuguseid poolte esitatud asjaolusid kohus tuvastatuks ei loe ning missuguste poolte esitatud tõenditega kohus ei arvesta. Seejuures tuleb tõendite hindamisel järgida TsMS §-s 232 sätestatud reegleid. TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuigi nimetatud sätetest ei tulene, et mõnel tõendiliigil oleks suurem kaalukus, on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et poole vandeta antud seletuse kasutamine peaks sarnaselt poole vande all antud seletusega olema piiratud olukorraga, kus muude tõendite kogumine ei ole võimalik (vt Kõve. V, Järvekülg. I. Jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 405 komm 3.3.5.). Antud asjas on lisaks kostja seletusele asja materjalide juures kirjalik kliendileping, poolte e-kirjavahetus, hageja tööaruanne, telefonikõnede eristus ning maakohus on põhjendamatult jätnud nendega arvestamata. Seega on vale maakohtu poolt kohtuotsuse põhjendamine üksnes kostja seletusega. Lisaks eelnevale on maakohtu otsuse põhjendused vastuolulised. Esmalt on maakohus leidnud, et väljaspoole kohtuistungi raame jäävad toimingud on esindajale antud volitusi ületavad, mille eest ei pea kostja tasuma. Järgnevalt on maakohus pidanud põhjendatuks, et kohtuistungiks tuleb ette valmistada ning seetõttu on põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamise eest 48 minuti ulatuses.
12.Ringkonnakohus leiab, et kostja soovis hagejalt õigusabi tema esindamiseks ühel kohtuistungil (tsiviilasi nr 2-18-13706). Nimetatud asjaolule ei ole hageja apellatsioonkaebuses vastu vaielnud ning see nähtub ka hageja poolt koostatud tööaruandest. Samuti loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kostja soovis õigusabi eelkõige selleks, et kohtuistungil ei riivataks tema menetlusõigusi ning kostja poolt esitatu jõuaks kohtuni sisuliste moonutusteta. Nimetatud kostja juhised on tõendatud lisaks kostja seletusele veel kostja 05.12.2018 kell 11:57 hagejale saadetud e-kirjaga. Kostja seletuse ja kostja antud kirjaliku volikirjaga on tõendatud, et hageja esindusõigus oli piiratud, st hageja esindaja ei saanud ilma kostja nõusolekuta hagi omaks võtta ega lõpetada vaidlust kompromissiga. Hageja on apellatsioonkaebuse p-s 21 nõustunud, et esindusõiguse mahus ja piirangutes lepitigi täiendavalt kokku ning pärast seda tasus kostja ettemaksuarve (03.01.2019). Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kuigi tema esindusõigus oli piiratud, pidi ta enne kohtuistungit tutvuma asja materjalidega ning suhtlema kostjaga, et kujundada menetlustaktika. Seega on hagi lahendamisel peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas hageja esindaja poolt kostjale õigusabi osutamise on põhjendatud 3 tundi ületavas osas. Hageja esitatud tööaruande (vt hagiavalduse lisa nr 3) kohaselt kulutas ta aega 22.01.2019 istungiks ettevalmistamisele ja seal osalemisele kokku 3 tundi ja 15 minutit. Ringkonnakohus
leiab, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses 22.01.2019 istungiks ettevalmistamisele ja seal osalemisele on 3 tundi (tööaruande 2 viimast rida). Nimetatud ulatuses on hageja tasu kaetud kostja ettemaksuga. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja eraldi tuginenud sellele, et 22.01.2019 istungiks ettevalmistamisele kulus tal 3 tunni asemel 3 tundi ja 15 minutit või, et 3-tunnine ajakulu istungil osalemise ja selleks ettevalmistamise eest oleks ebamõistlik. 28.01.2019 e-kirjas on kostja nõustunud, et ajakulu 2 tunni eest kohtuistungil osalemise eest ja 1 tund kohtuistungiks ettevalmistamise eest on põhjendatud. Hageja esitatud tööaruande esimese kahe rea kohaselt on hageja esindaja 27.12.2018 teinud materjalide analüüsi ja esitanud kokkuvõtte kliendile 1 tunni ja 20 minuti ulatuses ning 03.01.2019 pidanud ettevalmistava telefonikõne kliendiga 45 minuti ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja poolt osutatud nimetatud õigusabi maht on põhjendatud osaliselt, s.o 1 tunni ulatuses. 19.12.2018 ja 27.12.2018 e-kirjavahetus tõendab, et pooled arutasid poolelioleva tsiviilasja materjale ja seda eriti kostja tellitud keelekspertiisi tulemuste pinnalt. 03.01.2019 pidasid pooled telefonivestluse, mille tulemusena tasus kostja ettemaksuarve. Hageja esindaja 17.01.2019 e-kirjas kinnitab hageja esindaja, et kuna volitused ei ole täpsustatud, ei ole ta veel ühtegi sammu teisipäeval toimuva kohtuasjaga astunud. Eelnimetatud tõendite alusel leiab ringkonnakohus, et hageja esindaja poolt kostjale osutatud põhjendatud ja vajalik õigusabi maht on 1 tund summas 156 eurot (130x1,2) hagis nõutud 2 tunni ja 20 minuti asemel. Seega hageja esindaja poolt kostjale õigusabi osutamine 27.12.2018 ja 03.01.2019 ei ole põhjendatud 1 tunni ja 20 minuti ulatuses. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud osaliselt, s.o 156 euro ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 156 eurot osutatud õigusabi katteks.
13.VÕS § 619 kohaselt on käsundusleping tasuline, kui pooled on selles kokku leppinud. Kliendilepingus leppisid pooled kokku ajatasus 130 eurot tund + käibemaks ning põhjendamatu on kostja väide, et tal puuduvad rahalised kohustused hageja ees. Paljasõnaline on kostja väide ka selles, et hageja esindaja rikkus lepingut ja jättis oma ülesanded täitmata.
14.Kliendilepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku viivise määras 0,06% tasumata summast päevas ning kliendilepingu p 4.4 kohaselt on klient kohustatud arve tasuma 7 päeva jooksul alates arve väljastamisest. Puudub vaidlus, et kostja arvet nr X tasunud ei ole ning arvel märgitud summa muutus sissenõutavaks 05.02.2019. Seega on kostja viivituses 156 euro tasumisega alates 06.02.2019 ning viivise summaks kohtuotsuse tegemise (07.12.2020) seisuga on 62,81 eurot (vt viivisekalkulaator.ee), mis tuleb kostjale hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis TsMS § 367 järgi alates 08.12.2020 kuni võlgnevuse 156 eurot täieliku tasumiseni.
15.Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse 364 eurot väljamõistmist ning hageja nõue rahuldati 156 euro, s.o ca 43% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt võib kohus jätta hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, s.o ca 43% ulatuses, ning sellest tulenevalt on õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.