RM Stock OÜ hagi OÜ Hansahooldus ja Ehitus vastu võla nõudes ja vastuhagi võla nõudes
Tsiviilasja hind
14 414,08 eurot, vastuhagi hind 13 915,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
RM Stock OÜ (registrikood 12305207) Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid)
Kostja
OÜ Hansahooldus ja Ehitus (registrikood 10848317) Lepinguline esindaja R. V.
Viimase kohtuistungi aeg
17.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ Hansahooldus ja Ehitus (registrikood 10848317) hageja RM Stock OÜ (registrikood 12305207) kasuks välja 13 459,18 eurot (nimetatud summa koosneb põhivõlast 11 936,27 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 1 522,91eurot).
3.Mõista kostjalt OÜ Hansahooldus ja Ehitus (registrikood 10848317) hageja RM Stock OÜ (registrikood 12305207) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 11 936,27 eurot alates 10.07.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni.
6.Mõista kostjalt OÜ Hansahooldus ja Ehitus (registrikood 10848317) hageja RM Stock OÜ (registrikood 12305207) kasuks välja menetluskulude hüvitis 5 490 eurot.
7.Mõista kostjalt OÜ Hansahooldus ja Ehitus (registrikood 10848317) hageja RM Stock OÜ (registrikood 12305207) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.RM Stock OÜ (hageja) esitas 20.02.2018 OÜ Hansahooldus ja Ehitus vastu hagi, nõudes 12 096,31 euro väljamõistmist xxx Tallinn kortermajas tehtud parketitööde eest. Hageja paigaldas elamu kahekümnesse korterisse kostja tellimusel parkettpõrandad. Tegemist oli töövõtuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Lepingu tingimused lepiti kokku mitme osatehinguna jooksvalt, terviklikku kokkulepet ei sõlmitud. Osades korterites lepiti kokku erilahendused. Tööde käigus ilmnes vajadus aluspõranda parandamiseks enne parketi paigaldamist. Korteris nr x ilmnes varem paigaldatud plaatpõranda tõttu tarnitud parketi paksuse ebasobivus. Kostja soovil lihviti põrandamaterjal õhemaks, mille tulemusel aga ilmnesid parketi paigaldamise järgselt probleemid. Kooskõlastatult kostja ja korteriomanikuga püüdis kostja puudusi kõrvaldada, kuid see töö jäi hagejal lõpetamata. Korteriga x seondub hageja nõue ainult betooniparandustes kasutatud teemantketta maksumuse osas summas 78 eurot
käibemaksuga. Muus osas hageja korteriga x seoses tasu ei nõua. Kostja on maksnud hagejale selle korteri parketi eest, kuid pole maksnud paigaldustööde eest. Teiste korterite osas on hageja oma tööd lõpetanud ja kostja pole teiste korterite osas pretensioone nõuetekohaselt esitanud. Kostja on jätnud tasumata temale esitatud arved nr 1771242 ja 1771378.
2.Kohus võttis asja menetlusse 28.02.2018.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on alusetu, hageja on ise rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut.
4.14.02.2019 teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumisest (toimik I lk 179). Sama määrusega võttis kohus kokku vaidluse peamised küsimused ja küsis pooltelt kokkuvõtte õigsuse osas arvamust. Kohus pööras tähelepanu esitatud tõendite asjakohasuse puudulikule selgitamisele. Kohus pani mõlemale poolele kohustuse esitada oma seisukohtade terviktekstid nii, et kohus saaks lahendada asja nende alusel varasemaid menetlusdokumente arvestamata.
5.Kostja esitas 18.03.2019 oma seisukohtade tervikteksti ja vastuhagi (I lk 190jj). Kostja leidis, et on kõigi vastuvõetud korterite (korterid x ja x) eest tasunud vastavalt kokkuleppele. Kostja ei selgitanud, millises konkreetses osas või millistel konkreetsetel asjaoludel ei kajasta vaidlusalused arved tehtud töid ja tellitud materjale õigesti. Kostja põhjendas, et tegi korteri x puuduste kõrvaldamiseks kulutusi summas 21 861,2 eurot. Kostja väitis, et tema on jätnud kokkulepitud rahast hagejale tasumata 11 610,80 eurot. Selle summa oleks hageja õigustatud lepingu järgi kostjalt saama juhul, kui ka korter x tööd oleksid olnud nõuetekohaselt lõpetatud. Kostja nõudis vastuhagis hagejalt 10 250,4 euro (21 861,2 - 11 610,80) väljamõistmist.
6.Hageja esitas 12.04.2019 oma hagi tervikteksti (toimik II lk 2jj). Hageja jäi varem esitatud põhjenduste juurde, nõudes arvete 1771242 ja 1771378 tasumist. Täiendavalt esitas hageja viivisenõude selleks ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks summas 1 308,07 eurot (II lk 7, 62 ja 63).
7.Hageja vaidles 28.05.2019 avaldusega vastuhagile vastu (toimik II lk 72jj). Kokkulepete kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kõigi korterite eest kokku 95 968,74 eurot, millest tegelikkuses on tasutud 77 649,5 eurot. Tasumata on seega 18 319,24 eurot. Kokkuleppe kohaselt on korteri x tööde maksumuseks 6 037,28 eurot, mille tasumist korteri x põrandas kõrvaldamata jäänud puuduste tõttu hageja ei nõua. Korteri x puuduste eest hageja ei vastuta. Ilmnenud probleemide algpõhjus tulenes kostjast, mitte hagejast. Kostjale väidetavalt põhjustatud kahju on tõendamata.
8.31.10.2020 eelistungil selgitas kohus kostja vastunõude ebaselgust. Kostja teatas, et soovib teha protsessuaalse tasaarvestuse (toimik II lk 124p). Lepiti kokku, et pooled
arutavad vaidlusalused faktilised asjaolud omavahel läbi ja selgitavad välja, mis jääb omavahel lahendamatuks.
9.06.12.2019 ja 15.04.2020 avaldustega (toimik II lk 135jj ja III lk 63jj) esitas kostja täiendavad põhjendused ja tõendid. Kostja suurendas oma põhinõuet summale 11 742 ja palus mõista välja seadusjärgse viivise alates 18.03.2019.
10.Hageja esitas täiendavad põhjendused ja tõendid 06.02.2020 ja 10.06.2020 avaldustega (toimik III lk 1jj ja lk 39jj).
11.Kohus arutas asja 17.06.2020 kohtuistungil (III lk 103jj. Protokollis on eksitusena jäänud istungi kuupäev märkimata). Hageja täpsustas oma nõuet. Hageja loobus osaliselt oma põhinõudest, vähendades selle summale 11 936,27 eurot. Hageja vähendas oma nõuet põhjusel, et nõustus kostja seisukohaga liistu ülekulu osas. Viivise palus hageja mõista välja kuni põhivõla tasumiseni. Kostja esitas vastuolulisi põhjendusi oma vastunõude kujunemise ja tasaarvestuse kohta. Kostja selgitas esmalt, et on soovinud oma vastunõude hageja nõudega ise tasaarvestada. Kohus selgitas, et sellega tunnistab kostja hageja nõuet, kuna kostja nõuded puudutavad korterit x aga hageja nõuded mitte. Kostja teatas, et ei nõustu hageja poolt esitatud nõuetega, kuid ei osanud esitada konkreetseid põhjendusi hageja nõuete kohta esitatud arvete ebaõigsuse kohta. Järgnenud arutelu käigus pidi kohus kostja lepingulisele esindajale selgitama, mida tähendab protsessuaalne tasaarvestus. Kostja ei suutnud esitada selget menetluslikku positsiooni tasaarvestuse osas ja kohus teatas, et käsitleb kostja tasaarvestusavaldust protsessuaalsena. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga nii, et kostja maksaks hagejale 8 000 eurot ja muud vastastikused nõuded oleksid välistatud. Hageja oli sellega nõus, kostja mitte. Kohus kuulas hageja taotlusel üle tunnistaja R. A., kes puutus isiklikult kokku hageja poolt xxx Tallinn elamus tehtud töödega. Tunnistaja selgitas korteris x ilmnenud probleeme, nende põhjusi ja probleemide kõrvaldamiseks tehtut. Tunnistaja väitel tegi hageja parandustöid, kuid jättis need lõpetamata, kuna kostja ei maksnud kokkulepitud tasu. Betoonitasapinna töid tegi hageja enamuses korteritest.
12.Kohus võttis 09.07.2020.a määrusega vastu hagist osalise loobumise põhinõude 160 euro ja 4 sendi ja sellelt põhinõudelt arvestatava seadusjärgse viivise väljamõistmise nõuete osas.
Otsuse põhjendused
13.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
14.Pooled ei vaidle muuhulgas järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja paigaldas parkettpõrandad;
kostja
tellimusel
xxx
Tallinn
elamu
korteritesse
x
2) Ühte terviklikku kokkulepet tellitud tööde kohta pooled ei sõlminud. Materjalide koosseis ja kogused ning nende paigaldamiseks vajalikud tööd lepiti kokku mitmes etapis jooksvalt; 3) Hageja poolt kostjale 31.10.2017 esitatud arve nr 1771242 (toimik II lk 50) ja 04.12.2017 esitatud arve nr 1771378 (II lk 51-53) on tasumata; 4) Korterites x ja x hageja poolt tehtud tööd on kostja poolt 2018.a jaanuaris-veebruaris vastu võetud. Korteris x tehtud töid vastu ei võetud; 5) Vaidlusalused arved puudutavad korterit x ainult parketialuse betoonpõranda lihvimiseks kasutatud teemantketta maksumuse (78 eurot käibemaksuga, II lk 50) osas; 6) Korteris x parketi paigaldamisega alustamisel ilmnes, et köögi põrandaplaadid olid paigaldatud kavandatust madalamale tasapinnale. Põrandaplaatide paigaldamise eest hageja ei vastutanud. Tasapindade erinevuse tõttu osutus tellitud parkett liiga paksuks. Hageja lihvis materjali õhemaks, mille tulemusel tuli materjalis esile oksakohti. Hagejalt nõuti osade parketilippide väljavahetamist. Asendatud lippide tasasus muu põrandapinnaga ei olnud piisav. Pooled ja korteriomanik pidasid 2017.a lõpust 2019.a alguseni suhtlust lahenduse leidmiseks, kuid lõpuks korraldas korteriomaniku soovidele vastavate parandustööde tegemise kostja ise; 7) Korteri x parketi paigaldamistööde eest ei ole hageja kostjalt tasu nõudnud ega saanud.
15.Kohus nõustub poolte arvamusega, et nende vahelist suhet tuleb käsitleda töövõtuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635jj tähenduses. Kohus teatas sellest pooltele juba 14.02.2019 määruses (I lk 179).
16.Kokkulepete sisu fikseerimise on pooled korraldanud viisil, mis muudab selle täpse tuvastamise tagantjärele väga keeruliseks.
Vaidlusalustel arvetel on kostja toonud täpselt välja tööde ja materjalide nimetused, kogused ja ühikuhinnad. Kostja ei ole menetluses esitanud konkreetseid vastuväiteid vaidlusaluste arvete sisu mittevastavusest poolte kokkuleppele, vaid on piirdunud kontrollimatuseni ebamäärase seisukohaga, et arved ei vasta poolte kokkuleppele („arved ei vasta teostatud töödele ja antud objekti käekäigule“, I lk 49; „kostja ei tunnista [...] arveid, kuna nende sisu on kostjale arusaamatu“, I lk 190, vt ka kostja seadusliku esindaja vastus kohtu küsimusele 17.06.2020 kohtuistungi protokolli lk 4). Puudub vaidlus, et arved on esitatud tööde eest korterites, mis on kõik kostja poolt vastu võetud (väljaarvatud 78 euro osas, vt p 14 alapunkt 5 eespool). Jättes kõrvale kostja vastuhagi, on kostja vastuväited hageja nõuetele esitatud viisil, mis ei puuduta konkreetseid arveid. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et hageja on töödega viivitanud (I lk 49 ja 154), et materjali on kulunud ebausutavalt palju (I lk 152p - 153, II lk 137), et hageja peaks nõudma lisatasu osaliselt hoopis erilahendusi soovinud korteriomanikult (I lk 153, II lk 138p), et materjali hinnad ei vasta turutingimustele (I lk 153, II lk 139p), et parketitööd põhjustasid kahjustusi ja tekitasid kostjale lisakulu (I lk 154) ning et hageja ei teostanud vajalikke koristustöid (I lk 154p, II 138p). Need põhjendused on asjakohatud ega õigusta vaidlusaluste arvete tasumata jätmist. Kostja arvestused tema poolt tasumata jäetud kokkulepitud tasude osas on vastuolulised. 14.05.2018 vastuses hagile hindas kostja tasumata jäänud summaks 6 085,8 eurot (I lk 49p). 19.03.2019 nimetas kostja vastavaks summaks 11 610,8 eurot (I lk 191). See näitab kostja vastuväidete meelevaldsust. Olukorras, kus tasunõude koosseisu üksikasjalikult kirjeldavad arved olid esitatud kostjale mitu kuud enne tööde vastuvõtmist, oleks kostja heauskselt käitudes pidanud esitama hagejale vaidlusaluste arvete kohta arvestuslikult täpsed ja sisuliselt põhjendatud vastuväited juba enne tööde vastuvõtmist. Hageja poolt esitatud arved dokumenteerivad käesoleval juhul üle antud töid ja tööde vastuvõtmisega on kostja sisuliselt avaldanud nõustumust ka vaidlusaluste arvetega. Nimetatud põhjenduste esitamata jätmisega on kostja rikkunud VÕS § 644 sätestatud kohustusi töö lepingutingimustele mittevastamisest teatamiseks ja kaotanud seega õiguse mittevastavustele tugineda. Kostja ei ole menetluses nimetanud asjaolusid, mis erandlikult õigustaksid mittevastavustele tuginemist vaatamata teatamiskohustuse rikkumisele (VÕS § 644 lg 3 ja § 645).
17.Kostja vastuväited materjalide põhjendamatult suure kulu kohta on tõendamata. Kostja on tuginenud oma väidetes asjatundjaarvamustele (II lk 174p-175, III lk 78p-79). Hageja on esitanud teiste isikute arvamused, mis lükkavad kostja väited ümber (III 14-18). Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja ise arvestas temalt materjalide tellimisel ülekulu suuremana, kui see tegelikult oli ning oluliselt suuremana kostja väitel lubatavast ülekulust (III lk 100).
18.Tõendamiskoormus materjalide väidetava põhjendamatult suure mahu ning muude puuduste esinemise kohta lasub kostjal ja kohtu hinnangul ei ole kostja oma faktiväiteid piisavalt tõendanud. Kahtlused tuleb nimetatud osas tõlgendada kostja kahjuks.
19.Hageja nõue seondub korteriga x ainult arvel nr 1771242 märgitud betoonitöödel kasutatud teemantketta maksumuse osas summas (78 eurot käibemaksuga, II lk 50). Tunnistaja A. ütlustega on tõendatud, et hageja pidi tellima kostjaga kooskõlastatult enamuses elamu korteritest betoonpõrandate lihvimist, et see oleks piisavalt tasane parketi paigaldamiseks (protokolli lk 6 ja 8). Nimetatud tööde tellimise kooskõlastatus kostjaga järeldub ka hageja 04.07.2017 e-kirjast kostjale (I lk 72. Vt ka hageja 28.05.2019 selgitust, II lk 74p). Kostja etteheited hagejale betoontööde puudulikkuse tuvastamise aja osas (II lk 138) ei lükka ümber hageja väidet, et need tööd olid parketi nõuetekohaseks paigaldamiseks vajalikud. Kostja pole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on temal õigus esitada hagejale etteheiteid kostja poolt teiselt töövõtjalt tellitud tööde nõuetekohasuse kontrollimise osas. Betoonitöid on kajastatud lisatöödena ka hageja arves nr 1771090, mis on kostja poolt tasutud (I lk 29). Seega on hageja nõue põhjendatud ka teemantketta maksumuse hüvitamise osas.
20.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalustes arvetes nõuded vastavad poolte kokkuleppele.
kajastatud
21.Kostja poolt vastuhagis esitatud nõue hageja vastu tugineb ammendavalt väidetavatele lepingurikkumistele korteris x tehtud tööde osas. Kostja väitel (1) ei vastanud osa paigaldatud parketist pärast selle õhemaks lihvimist sisetööde RYL 2013 nõuetele, kuna oli õhem kui 14mm, (2) parketis oli liiga palju oksakohti, (3) parketilippide vahel esines liiga suuri ebatasasusi, (4) parkett ei olnud nõuetekohaselt liimiga kinnitatud ja (5) parkett on ebaühtlaselt lakitud ja lakk koorub liiga kergesti.
22.Kohus loeb tõendatuks, et korterisse x hagejalt tellitud parkett lihviti õhemaks kostja ja korteriomaniku soovil. Vajadus materjali õhemaks lihvimiseks tekkis korteri kööki juba varem paigaldatud põrandaplaatide tasapinna kõrgusest. Korteriomanik on asjatundja X OÜ mai 2018 arvamusest nähtuvalt väitnud, temale tegi parketilippide õhemaks hööveldamise ettepaneku ehitustööde peatöövõtja (järelikult kostja) selleks, et saavutada köögi põrandaplaadi ja parketi liitumiskoha tasasus (I lk 68p). Seda väitis kohtule ka tunnistaja A. (17.06.2020 protokolli lk 5-6 ja 8). Kostja on võtnud omaks, et lihvimine vastas tema soovile (I 151p). Kostja 12.12.2018 avalduses esitatud sõnaselgest kinnitusest järelduvalt hageja ei vastutanud köögipõranda plaatide paigaldamise eest (I lk 239).
23.Hageja 13.10.2017 e-kirjaga kostjale (II lk 102) ja tunnistaja A. kinnitusel (protokolli lk 5) on tõendatud, et hageja soovitas kostjal köögi põrandaplaadid välja vahetada. Parketi õhemaks lihvimine oli sellele alternatiivne lahendus, mida ei valinud hageja.
24.Kostja pole tõendanud, et lihvitud parkett ei vastanud poolte kokkuleppele. Kostja väitel ei vastanud lihvitud parketi paksus ja okslikkus Sisetööde RYL 2013 nõuetele (I lk 151p, 68 ja 159). RYL (lühend soomekeelsest nimetusest rakentamisen yleiset laatuvaatimukset) on ehitustöödes kasutatavate tüüptingimuste kogum. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et pooled leppisid kokku nende tingimuste kohaldamise omavahelises õigussuhtes. Tunnistaja A. väitis, et RYL-i kohaldamist pooled omavahel ei arutanud (17.06.2020 kohtuistungi protokolli lk 8). Puudub vaidlus selles, et paigaldatud parketi paksus ja okslikkus on kostjaga kooskõlastatud töömeetodi – parketi õhemaks lihvimise - tulemus (vt ka Eliteja UAB arvamust, III lk 46, tõlge lk 48). Seega pole kostja tõendanud, et paigaldatud parkett ei vastanud lepingutingimustele.
25.Kostja väide, et tellitud „Natur“ parketi asemel paigaldas hageja kehvema klassiga „Rustik“ parketi on hageja ehitusinsener P. P. asjatundjaarvamusega ümber lükanud (III lk 42p). Ka kostja enese poolt kohtule esitatud X OÜ arvamuses on märgitud, et korteris x on paigaldatud parkett „Tamm Natur“ (toimik I lk 68). Kui kostja on pidanud oma vastuväites silmas seda, et paigaldatud parkett on liiga okslik, siis see on temaga kooskõlastatud lihvimistöö tulemus (vt p 24 eespool).
26.Kostja väited sobimatu liimi kasutamisest ja liimi paigaldamise puudulikkusest on hageja ümber lükanud (I lk 127, III lk 14-15) ning esitanud oma väidete kohta ka tõendid (I lk 133, II lk 104, III lk 42 ja 50, tõlge 51).
27.Eespool punktides 24-26 käsitletud küsimused on kostja tõendamiskoormuses olevad asjaoluga ja kahtlused tuleb seega tõlgendada kostja kahjuks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus temaga sõlmitud lepingu tingimusi.
28.Isegi kui paigaldatud parkett ei vastanud lepingutingimustele (millega kohus eespool selgitatust tulenevalt ei nõustu), ei vastuta töövõtja VÕS § 641 lg 3 kohaselt puuduste eest, mis tulenesid tellija juhistest (vt p 22 ja 23 eespool).
29.Kostja on alusetult heitnud hagejale ette tema hoiatamata jätmist parketi õhemaks lihvimise võimalike tagajärgede eest. Kostja on ehitusettevõtja ja pidi ise nägema materjali lihvimise tagajärgi ette. Tuleb ka arvestada, et massiivpuidu lihvimise tagajärgede mõistmiseks ei ole vaja eriteadmisi.
30.Kostja ei ole esitanud täpseid kirjeldusi ega tõendeid selle kohta, milline oli korter 19 parkettpõranda seisukord siis, kui hageja selles korteris oma tööd oli lõpetanud. Korteriomanik T. K. ja hageja pidasid kostja osalemisel 29.11.2017 kirjavahetust tööde lõpetamise osas (I lk 66p). Hageja tegi ettepaneku, et viimistleb põranda juba paigaldatud selekteeringuga (tunnistaja A.i ütlustest ja T. K. 01.12.2017 vastusest – I lk 66 järelduvalt on siin peetud silmas paigaldatud parketilippide okslikkust) ja vähendab hinda umbes 2 000 euro (käibemaksuta) võrra. T. K. vastas 01.12.2017, et soovib okslike lippide väljavahetamist. E-kirjast järeldub, et selliseid lippe oli umbes 30. Tunnistaja A.i
väitel oli neid paarkümmend (17.06.2020 kohtuistungi protokolli lk 6). Puudub vaidlus, et hageja vahetaski osad parketilipid välja. Parandustööde tegemise on pooled ja korteriomanik kooskõlastanud 14.03.2018 koosolekul (II lk 106p). Hageja seadis parandustööde tegemise sõltuvusse teiste korterite tööde eest tasumisest (samas). Nimetatu oli kooskõlas VÕS §-s 111 sätestatud õigusega keelduda vastastikuste kohustuste korral täitmisest teise lepingupoole kohustuste täitmiseni või nende tagamiseni. Parandustööde tegemist arutati järgnevalt veel ka käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal (II 108, I 238 – 246, hageja kokkuvõte II lk 79). Parandustööd lõpetati tegelikkuses kostja enda korraldamisel ära alles 2019.a märtsis (I lk 253-258 ja 260). Kostja poolt esitatud I OÜ asjatundjaarvamus (I lk 205) on tehtud 02.11.2017.a teostatud korteri vaatluse alusel. Selles on tuvastatud probleeme vannitoa põrandate ja köögi kipsplaadi paigalduse osas, mis ei puuduta hageja töid. Parketi osas on märgitud ära ainult mõnede parketilippide okslikkus ja muud esteetilised probleemid. Eelnevalt 29.10.2017 oli kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märkis parketi puudusena samuti ära ainult oksakohtade esinemise (II lk 169). Kostja poolt esitatud X OÜ märts 2019 asjatundjaarvamus sisaldab fotot, mis on väidetavalt tehtud 14.11.2017 (I lk 219) ja mis kajastab seega tööde seisu enne, kui hageja oma tööd korteris x lõpetas. Teised arvamuses esitatud fotod on väidetavalt tehtud 2019 alguses, seega enam kui aasta pärast hageja tööde lõppemist. X OÜ on teostanud korteri vaatluse 12.04.2018 (I lk 68). Vaatluse andmete põhjal koostatud arvamuses on kirjeldatud parketi paksust, okslikkust ning parketilippide kõrguste vahesid. Arvamusest ei järeldu, et tuvastatud puudused vähendasid korteri kasutuskõlbulikkust. Eespool nimetatud tõenditest järelduvalt oligi korter faktiliselt kasutusel parandustööde tegemiseni 2019.a märtsis. Seega pole kostja usutavalt põhjendanud ega tõendanud, et tema vastuhagi aluseks olevad kulutused olid vajalikud hageja poolt mittenõuetekohaselt tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks. Parketi täpset seisukorda pärast hageja tööde lõpetamist ei ole võimalik kindlaks teha ja seega pole võimalik tuvastada ka kostja poolt väidetud kulutuste seost hagejale etteheidetavate puudustega.
31.Kostja vastunõude arvestus on vähemalt osaliselt alusetu. Kostja on nõudnud hüvitist korteriomaniku pere asenduselukoha kulude eest summas 1500 eurot ilma selle kulu tegeliku kandmise kohta tõendeid esitamata ning on lisanud kulule veel käibemaksu (I lk 192). 17.06.2020 kohtuistungil kostja seda kohtule selgitada ei osanud (protokolli lk
2). Selgelt alusetu nõude esitamine põhjustab kahtlust kogu kostja positsiooni usaldusväärsuse suhtes.
32.Parandustööde tegemisel lasi kostja vahetada välja kogu korter x elutoa, köögi ja koridori parketi (I lk 251 ja 260). Parketi nii ulatuslik väljavahetamine ei näi eluliselt põhjendatud, arvestades hageja poolt paigaldatud parketis kirjeldatud puudusi (vt p 30 eespool). Hageja esitatud asjatundjaarvamustest järelduvalt oleks piisanud probleemseks osutunud lippide väljavahetamisest (III lk 43 ja 47, tõlge 49).
33.Hageja on võtnud omaks, et korter x parketi lakikiht osutus korteri kasutusse võtmise järgselt ebakvaliteetseks. Kostja poolt 2017 oktoobri lõpus tehtud vaatluste, T 02.11.2017 vaatluse ja X 12.04.2018 vaatluse tulemustes seda probleemi fikseeritud pole (vt p 30 eespool). Probleem on fikseeritud X märts 2019 aktis (I lk 224). Hageja oli nõus need puudused tasuta kõrvaldama (II lk 78p ja 109). VÕS § 646 lg 5 kohaselt on tellijal õigus puudused ise parandada või lasta seda teha ja nõuda hüvitust alles siis, kui töövõtjalt on parandamist nõutud ja ta keeldub sellest. Käesoleval juhul need tingimused täidetud ei olnud, mis välistab kostja hüvitusnõude.
34.Kostja poolt 22.06.2020 esitatud seisukohtade kokkuvõtte ja tõendid (III lk 118 – 121) jätab kohus menetlemata, kuna need on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist.
35.Kohus rahuldab seega hageja nõude 7 813,56 euro väljamõistmiseks kostjalt vastavalt 31.07.2018 esitatud arvele nr 1771242 ja 4 122,71 euro väljamõistmiseks vastavalt 04.12.2018 esitatud arvele nr 1771378 (arvestades 09.07.2020 määrusega vastu võetud osalist loobumist hagist). Hageja põhinõue rahuldatakse kokku summas 11 936,27 eurot.
36.Hageja on palunud viivise väljamõistmist arvete sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Puudub vaidlus, et arves nr 1771242 kajastatud nõude õigsuse korral muutus see sissenõutavaks 24.11.2017 ja arve 1771378 vastavalt 04.12.2017. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisenõude arvestuse alguspäevade õigsust (II lk 62 ja 63). Kohtuotsuse tegemise seisuga (09.07.2020) on viivisenõude suurus eurot 1 522,91eurot: 30 päeva (25.11 - 24.12.2018) x 8% aastas ehk 0,021918% päevas ehk 1,712561 eurot päevas = 51,37 eurot + 172 päeva (25.12.2018 – 31.12.2019) x 8% aastas ehk 0,021918% päevas ehk 2,616169 eurot päevas = 973,21 eurot + 191 päeva (01.01 – 09.07.2020) x 8% aastas ehk 0,021858% päevas ehk 2,609021 eurot päevas = 498,33 eurot
37.Hageja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise kuupäevale järgnevalt perioodilt kuni põhivõla 11 936,27 eurot tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §le 367.
38.Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis määrab kohus kõik menetluskulud kostja kanda juhindudes TsMS § 162 lg-st 1. Hageja loobumine oma nõudest 160,04 euro ulatuses ei õigusta kohtu arvates menetluskulude teistsugust jaotamist. Tegemist on ebaolulise summaga esitatud nõuetest ning vaidlus selle summa üle ei põhjustanud kostjale kulusid, mida ta selle nõude esitamata jätmise korral poleks käesolevas menetluses pidanud kandma.
39.Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja lepingulisele esindajale makstud tasu eest. Riigilõivu on hageja maksnud hagiavalduselt 650 eurot (I lk 31 ja II lk 64). Hageja õigusabikuluks on 4 840 eurot 40,3 tunni töö eest keskmise tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja on ainsa märkusena hageja menetluskulude kohta teatanud, et menetluse pikendamise avalduseks „korduvalt läinud 30 minutit“ on kostja arvates liiga pikk aeg. Kohus sellega ei nõustu. Tähtaja pikendamise taotluste tegemisel peab esindaja reeglina tuletama meelde ja analüüsima menetluse seisu ning kavandama poole tegevust menetluses üldisemalt, kui ainult ühe konkreetse menetlustoimingu raames. Kostja pole täpsustanud, milliste konkreetsete toimingute ajakulu ja millistel põhjustel ta ülepaisutatuks peab. Menetluskulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab menetluskulude hüvitamiseks kostjalt hageja kasuks välja 5 490 eurot.
40.Hageja taotluse alusel (III lk 109p) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
41.Kohtuotsuse tegemise seisuga on hagi hind on 14 414,08 eurot (11 936,27 + 1 522,91 + 954,9 eurot kohtuotsuse tegemisele järgneva aasta arvestusliku viivise eest 8% aastas vastavalt TsMS § 133 lg 2). Vastuhagi hind on vastavalt 13 915,34 eurot (11 742 + 2 173,34 eurot arvestuslik viivis 8% aastas perioodi 18.03.2019 – 09.07.2021 eest). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.