RM Stock OÜ hagi OÜ Hansahooldus ja Ehitus vastu võla nõudes ja vastuhagi võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hansahooldus ja Ehitus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
28 329,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RM Stock OÜ (registrikood 12305207), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja OÜ Hansahooldus ja Ehitus (registrikood 10848317), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 9. juuli 2020. a otsus muutmata, täpsustades kohtuotsuse põhjendusi.
2.OÜ Hansahooldus ja Ehitus apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad OÜ Hansahooldus ja Ehitus kanda.
Määrata RM Stock OÜ menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1306,67 eurot ja mõista see välja OÜ-l Hansahooldus ja Ehitus RM Stock OÜ kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Hansahooldus ja Ehitus alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1(23)
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.02.2018 esitatud hagiavalduses ja selle täpsustustes palus hageja välja mõista kostjalt 11 936,27 eurot ja alates 12.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus võttis 09.07.2020 määrusega vastu hagist osalise loobumise põhinõude 160,40 euro ja sellelt arvestatava seadusjärgse viivise väljamõistmise nõuete osas.
2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - hageja paigaldas Poska 12 Tallinn kortermajas kahekümnesse korterisse kostja tellimusel parkettpõrandad; - lepingu tingimused lepiti kokku mitme osatehinguna jooksvalt, terviklikku kokkulepet ei sõlmitud; - osades korterites lepiti kokku erilahendused; - tööde käigus ilmnes vajadus aluspõranda parandamiseks enne parketi paigaldamist; - korteris nr 19 ilmnes varem paigaldatud plaatpõranda tõttu tarnitud parketi paksuse ebasobivus; - kostja soovil lihviti põrandamaterjal õhemaks, mille tulemusel aga ilmnesid parketi paigaldamise järgselt probleemid; - kooskõlastatult kostja ja korteriomanikuga püüdis kostja puudusi kõrvaldada, kuid see töö jäi hagejal lõpetamata; - korteriga 19 seondub hageja nõue ainult betooniparandustes kasutatud teemantketta maksumuse osas 78 eurot käibemaksuga, muus osas hageja korteriga 19 seoses tasu ei nõua; - kostja on maksnud hagejale selle korteri parketi eest, kuid pole maksnud paigaldustööde eest; - teiste korterite osas on hageja oma tööd lõpetanud ja kostja pole teiste korterite osas pretensioone nõuetekohaselt esitanud; - kostja on jätnud tasumata temale esitatud arved nr 1771242 ja 1771378. Hageja esitas kostja vastuhagile järgmised vastuväited: - kostja pidi tasuma hagejale kõigi korterite eest kokku 95 968,74 eurot, millest tasuti 77 649,50 eurot ja tasumata on18 319,24 eurot; - korteri 19 tööde maksumuseks on poolte kokkuleppe kohaselt 6037,28 eurot, mille tasumist korteri 19 põrandas kõrvaldamata jäänud puuduste tõttu hageja ei nõua; - hageja ei vastuta korteri 19 puuduste eest, sest probleemide algpõhjus tulenes kostjast; - kahju on tõendamata. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, esitas vastuhagi ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja nõudis vastuhagis hagejalt 10 250,40 euro (21 861,20 - 11 610,80) väljamõistmist. 06.12.2019 ja 15.04.2020 avaldustega suurendas kostja oma põhinõuet 11 742 euroni ja palus mõista välja seadusjärgse viivise alates 18.03.2019.
2(23)
4.Kostja tugines vastuväidetes hagile ja vastuhagis peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja on kõigi vastuvõetud korterite (korterid 1-18 ja 20) eest tasunud vastavalt kokkuleppele; - kostja tegi korteri 19 puuduste kõrvaldamiseks kulutusi 21 861,2 eurot; - töödes esinesid järgmised puudused: a) osa paigaldatud parketist ei vastanud pärast selle õhemaks lihvimist sisetööde RYL 2013 nõuetele, kuna oli õhem kui 14mm; b) parketis oli liiga palju oksakohti; c) parketilippide vahel esines liiga suuri ebatasasusi; d) parkett ei olnud nõuetekohaselt liimiga kinnitatud; e) parkett on ebaühtlaselt lakitud ja lakk koorub liiga kergesti. - kostja jättis kokkulepitud rahast hagejale tasumata 11 610,80 eurot, mida hageja oleks õigustatud saama juhul, kui korter 19 tööd oleksid olnud nõuetekohaselt lõpetatud; Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi, jättis vastuhagi rahuldamata, jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks nende suuruse ja mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: - hageja paigaldas kostja tellimusel Poska 12 Tallinn elamu korteritesse nr 1-20 parkettpõrandad; - ühte terviklikku kokkulepet tellitud tööde kohta pooled ei sõlminud; materjalide koosseis ja kogused ning nende paigaldamiseks vajalikud tööd lepiti kokku mitmes etapis jooksvalt; - hageja poolt kostjale 31.10.2017 esitatud arve nr 1771242 ja 04.12.2017 esitatud arve nr 1771378 on tasumata; - korterites 1-18 ja 20 hageja poolt tehtud tööd on kostja poolt 2018. a jaanuaris-veebruaris vastu võetud, korteris 19 tehtud töid vastu ei võetud; - vaidlusalused arved puudutavad korterit 19 ainult parketialuse betoonpõranda lihvimiseks kasutatud teemantketta maksumuse (78 eurot käibemaksuga) osas; - korteris 19 parketi paigaldamisega alustamisel ilmnes, et köögi põrandaplaadid olid paigaldatud kavandatust madalamale tasapinnale; - põrandaplaatide paigaldamine ei olnud hageja töö; - tasapindade erinevuse tõttu osutus tellitud parkett liiga paksuks; - hageja lihvis materjali õhemaks, mille tulemusel tuli materjalis esile oksakohti; - hagejalt nõuti osade parketilippide väljavahetamist; - asendatud lippide tasasus muu põrandapinnaga ei olnud piisav; - pooled ja korteriomanik pidasid 2017 lõpust 2019 alguseni suhtlust lahenduse leidmiseks, kuid lõpuks korraldas korteriomaniku soovidele vastavate parandustööde tegemise kostja ise; - korteri 19 parketi paigaldamistööde eest ei ole hageja kostjalt tasu nõudnud ega saanud. Poolte vahelist suhet käsitas maakohus töövõtuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635jj tähenduses. Vaidlusalustel arvetel on hageja täpselt välja toonud tööde ja materjalide nimetused, kogused ja ühikuhinnad. Kostja ei ole menetluses esitanud konkreetseid vastuväiteid vaidlusaluste arvete sisu mittevastavusest poolte kokkuleppele, vaid on piirdunud kontrollimatuseni ebamäärase seisukohaga, et arved ei vasta poolte kokkuleppele („arved ei vasta teostatud töödele ja antud objekti käekäigule“, I lk 49; „kostja ei tunnista [...] arveid, kuna nende sisu on kostjale arusaamatu“, I lk 190, vt ka kostja seadusliku esindaja vastus kohtu küsimusele 17.06.2020 kohtuistungi protokolli lk 4). Puudub vaidlus, et arved on esitatud tööde eest korterites, mis on kõik kostja poolt vastu võetud (väljaarvatud 78 euro osas).
3(23)
Jättes kõrvale kostja vastuhagi, on kostja vastuväited hageja nõuetele esitatud viisil, mis ei puuduta konkreetseid arveid. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et hageja on töödega viivitanud, et materjali on kulunud ebausutavalt palju, et hageja peaks nõudma lisatasu osaliselt hoopis erilahendusi soovinud korteriomanikult, et materjali hinnad ei vasta turutingimustele, et parketitööd põhjustasid kahjustusi ja tekitasid kostjale lisakulu ning et hageja ei teostanud vajalikke koristustöid. Need põhjendused on asjakohatud ega õigusta vaidlusaluste arvete tasumata jätmist. Kostja arvestused tema poolt tasumata jäetud kokkulepitud tasude osas on vastuolulised. 14.05.2018 vastuses hagile hindas kostja tasumata jäänud summaks 6085,8 eurot. 19.03.2019 nimetas kostja vastavaks summaks 11 610,8 eurot. See näitab kostja vastuväidete meelevaldsust. Olukorras, kus tasunõude koosseisu üksikasjalikult kirjeldavad arved olid esitatud kostjale mitu kuud enne tööde vastuvõtmist, oleks kostja heauskselt käitudes pidanud esitama hagejale vaidlusaluste arvete kohta arvestuslikult täpsed ja sisuliselt põhjendatud vastuväited juba enne tööde vastuvõtmist. Hageja poolt esitatud arved dokumenteerivad käesoleval juhul üle antud töid ja tööde vastuvõtmisega on kostja sisuliselt avaldanud nõustumust ka vaidlusaluste arvetega. Nimetatud põhjenduste esitamata jätmisega on kostja rikkunud VÕS § 644 sätestatud kohustusi töö lepingutingimustele mittevastamisest teatamiseks ja kaotanud seega õiguse mittevastavustele tugineda. Kostja ei ole menetluses nimetanud asjaolusid, mis erandlikult õigustaksid mittevastavustele tuginemist vaatamata teatamiskohustuse rikkumisele (VÕS § 644 lg 3 ja § 645). Kostja vastuväited materjalide põhjendamatult suure kulu kohta on tõendamata. Kostja on tuginenud oma väidetes asjatundja arvamustele. Hageja on esitanud teiste isikute arvamused, mis lükkavad kostja väited ümber. Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja ise arvestas temalt materjalide tellimisel ülekulu suuremana, kui see tegelikult oli ning oluliselt suuremana kostja väitel lubatavast ülekulust. Tõendamiskoormus materjalide väidetava põhjendamatult suure mahu ning muude puuduste esinemise kohta lasub kostjal ja kostja ei ole oma faktiväiteid piisavalt tõendanud. Kahtlused tuleb nimetatud osas tõlgendada kostja kahjuks. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõenditega (hageja 04.07.2017 e-kiri kostjale) ja isikuliste tõenditega (tunnistaja A ütlustega) järgmised asjaolud: - hageja nõue seondub korteriga 19 ainult arvel nr 1771242 märgitud betoonitöödel kasutatud teemantketta maksumuse osas summas (78 eurot käibemaksuga); - hageja pidi tellima kostjaga kooskõlastatult enamuses elamu korteritest betoonpõrandate lihvimist, et see oleks piisavalt tasane parketi paigaldamiseks ja need tööd olid parketi nõuetekohaseks paigaldamiseks vajalikud; - tööde tellimine kooskõlastati kostjaga; - kostja tegi hagejale etteheiteid betoontööde puudulikkuse tuvastamise aja osas; - betoonitöid on kajastatud lisatöödena ka hageja arves nr 1771090, mis on kostja poolt tasutud. Hageja nõue on põhjendatud ka teemantketta maksumuse hüvitamise osas ja vaidlusalustes arvetes kajastatud nõuded vastavad poolte kokkuleppele. Kostja pole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on temal õigus esitada hagejale etteheiteid kostja poolt teiselt töövõtjalt tellitud tööde nõuetekohasuse kontrollimise osas.
4(23)
Maakohus tuvastas seoses korterisse 19 hagejalt tellitud parketiga kostja omaksvõtuga, dokumentaalsete tõenditega (T.S mai 2018 arvamusega, hageja 13.10.2017 e-kirjaga kostjale, Eliteja UAB arvamusega, P.P arvamusega) ja isikuliste tõenditega (tunnistaja A ütlused) järgmised asjaolud: - parkett lihviti õhemaks kostja ja korteriomaniku soovil; - vajadus materjali õhemaks lihvimiseks tekkis korteri kööki juba varem paigaldatud põrandaplaatide tasapinna kõrgusest; - hageja soovitas kostjal köögi põrandaplaadid välja vahetada, parketi õhemaks lihvimine oli sellele alternatiivne lahendus, mida ei valinud hageja; - lihvimine vastas kostja soovile; - RYL-i kohaldamist pooled omavahel ei arutanud; - paigaldatud parketi paksus ja okslikkus on kostjaga kooskõlastatud töömeetodi – parketi õhemaks lihvimise – tulemus; - tellitud „Natur“ parketi asemel ei paigaldanud hageja kehvema klassiga „Rustikut“ , korteris 19 on paigaldatud parkett „Tamm Natur“; - hageja ei kasutanud sobimatut liimi. Kostja pole tõendanud, et lihvitud parkett ei vastanud poolte kokkuleppele. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et pooled leppisid kokku RYL kohaldamise omavahelises õigussuhtes. Isegi kui paigaldatud parkett ei vastanud lepingutingimustele, ei vastuta töövõtja VÕS § 641 lg 3 kohaselt puuduste eest, mis tulenesid tellija juhistest. Kostja on alusetult heitnud hagejale ette tema hoiatamata jätmist parketi õhemaks lihvimise võimalike tagajärgede eest. Kostja on ehitusettevõtja ja pidi ise nägema materjali lihvimise tagajärgi ette. Massiivpuidu lihvimise tagajärgede mõistmiseks ei ole vaja eriteadmisi. Kostja ei ole esitanud täpseid kirjeldusi ega tõendeid selle kohta, milline oli korter 19 parkettpõranda seisukord siis, kui hageja selles korteris oma tööd oli lõpetanud. Seoses parkettpõranda seisukorraga tööde lõpetamisel tuvastas maakohus järgmised asjaolud (korteriomaniku T.K, hageja ja kostja 29.11.2017, 01.12.2017 kirjavahetusega tööde lõpetamise osas, tunnistaja A ütlustega): - hageja tegi ettepaneku, et viimistleb põranda juba paigaldatud selekteeringuga (peeti silmas paigaldatud parketilippide okslikkust) ja vähendab hinda umbes 2000 euro (käibemaksuta) võrra; - T.K soovis okslike lippide (ca 20-30 tk) väljavahetamist; - hageja vahetas osad parketilipid välja; - parandustööde tegemise kooskõlastasid pooled ja korteriomanik 14.03.2018 koosolekul; - hageja seadis parandustööde tegemise sõltuvusse teiste korterite tööde eest tasumisest; - parandustööde tegemist arutati ka käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal; - parandustööd lõpetati kostja enda korraldamisel ära alles 2019. a märtsis. Hageja parandustööde tegemise sõltuvusse seadmine teiste korterite tööde eest tasumisest oli kooskõlas VÕS §-s 111 sätestatud õigusega keelduda vastastikuste kohustuste korral täitmisest teise lepingupoole kohustuste täitmiseni või nende tagamiseni.
5(23)
Inseneribüroo Telora OÜ asjatundjaarvamus on tehtud 02.11.2017. a teostatud korteri vaatluse alusel. Selles on tuvastatud probleeme vannitoa põrandate ja köögi kipsplaadi paigalduse osas, mis ei puuduta hageja töid. Parketi osas on märgitud ära ainult mõnede parketilippide okslikkus ja muud esteetilised probleemid. Eelnevalt 29.10.2017 oli kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märkis parketi puudusena samuti ära ainult oksakohtade esinemise. Kostja poolt esitatud T.S märtsi 2019 asjatundjaarvamus sisaldab fotot, mis on väidetavalt tehtud 14.11.2017 ja mis kajastab seega tööde seisu enne, kui hageja oma tööd korteris 19 lõpetas. Teised arvamuses esitatud fotod on väidetavalt tehtud 2019 alguses, seega enam kui aasta pärast hageja tööde lõppemist. T.S on teostanud korteri vaatluse 12.04.2018. Vaatluse andmete põhjal koostatud arvamuses on kirjeldatud parketi paksust, okslikkust ning parketilippide kõrguste vahesid. Arvamusest ei järeldu, et tuvastatud puudused vähendasid korteri kasutuskõlbulikkust. Eespool nimetatud tõenditest järelduvalt oligi korter faktiliselt kasutusel parandustööde tegemiseni 2019.a märtsis. Kostja pole usutavalt põhjendanud ega tõendanud, et tema vastuhagi aluseks olevad kulutused olid vajalikud hageja poolt mittenõuetekohaselt tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks. Parketi täpset seisukorda pärast hageja tööde lõpetamist ei ole võimalik kindlaks teha ja seetõttu pole võimalik tuvastada kostja poolt väidetud kulutuste seost hagejale etteheidetavate puudustega. Kostja vastunõude arvestus on vähemalt osaliselt alusetu. Kostja on nõudnud hüvitist korteriomaniku pere asenduselukoha kulude eest summas 1500 eurot ilma selle kulu tegeliku kandmise kohta tõendeid esitamata ning on lisanud kulule veel käibemaksu. 17.06.2020 kohtuistungil kostja seda kohtule selgitada ei osanud. Selgelt alusetu nõude esitamine põhjustab kahtlust kogu kostja positsiooni usaldusväärsuse suhtes. Parandustööde tegemisel lasi kostja vahetada välja kogu korter 19 elutoa, köögi ja koridori parketi. Parketi nii ulatuslik väljavahetamine ei näi eluliselt põhjendatud, arvestades hageja poolt paigaldatud parketis kirjeldatud puudusi. Hageja esitatud asjatundja arvamustest järelduvalt oleks piisanud probleemseks osutunud lippide väljavahetamisest. Hageja on võtnud omaks, et korter 19 parketi lakikiht osutus korteri kasutusse võtmise järgselt ebakvaliteetseks. Kostja poolt 2017 oktoobri lõpus tehtud vaatluste, Telora 02.11.2017 vaatluse ja T.S 12.04.2018 vaatluse tulemustes seda probleemi fikseeritud pole. Probleem on fikseeritud T.S märts 2019 aktis. Hageja oli nõus need puudused tasuta kõrvaldama. VÕS § 646 lg 5 kohaselt on tellijal õigus puudused ise parandada või lasta seda teha ja nõuda hüvitust alles siis, kui töövõtjalt on parandamist nõutud ja ta keeldub sellest. Käesoleval juhul need tingimused täidetud ei olnud, mis välistab kostja hüvitusnõude. Kostja poolt 22.06.2020 esitatud seisukohtade kokkuvõtte ja tõendid jättis kohus menetlemata, kuna need on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 11 936,27 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise seisuga (09.07.2020) 1522,91 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367 alusel). Menetluskulud jäid kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja loobumine oma nõudest 160,04 euro ulatuses ei õigustanud menetluskulude teistsugust jaotamist. Tegemist on ebaolulise
6(23)
summaga esitatud nõuetest ning vaidlus selle summa üle ei põhjustanud kostjale kulusid, mida ta selle nõude esitamata jätmise korral poleks käesolevas menetluses pidanud kandma. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 5490 eurot ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi. Juhul, kui kohus leiab, et hageja hagiavalduses esitatud nõue on mingis osas põhjendatud, palub kostja tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega ja jätta hagiavaldus ikkagi rahuldamata, kuna hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas algusest peale, et kõik korterid moodustasid ühe suure projekti, mis ei ole osadeks jaotatav. Hageja esitas arveid jooksvalt ning kostja tasus neid ettemaksuna. Erinevates arvetes tehti pidevalt jooksvalt ümber- ja mahaarvestusi, mis kinnitab, et tegemist oli ühe suure projektiga. Pooled olid kokku leppinud, et lõplikud arvestused (sh mahud) tehakse pärast kõigi tööde valmimist ja kostja poolt vastuvõtmist, mis on tavapärane ehituses kasutatav arvestusvorm. Kostja vaidles hageja poolt esitatud arvetele vastu. Sel põhjusel hakkasid pooled omavahel vahetama ka kokkuvõtlikke tabeleid tehtud töödest. Arved ei vasta esialgsele hinnapakkumisele, ülekulud on erinevad ning puudub selge ülevaade, mille eest on kulusid märgitud. Arvetel kajastatud töid reaalselt antud objektil sellisel kujul ei teostatud või nende teostamises ei olnud kokku lepitud. Ka tööde vastuvõtmine ei õigusta ebaõigete arvete esitamist ega tekita kostjale kohustust tasuda selliseid arveid. Kostja esitas maakohtus tõendid (mahutabelid), mis põhinesid hageja poolt algselt esitatud ühikuhinnal, tavapraktikas kasutataval ülekulu koefitsiendil ja hoone plaanimaterjalil, samuti eksperdiarvamuse ning põhjendas ja selgitas põhjalikult tehtud tööde ja materjalide eest esitatud arvete ebaõigsust. Kohus ei põhjendanud ka kuidagi seda, miks kohus lähtus arvetel esitatu õigsuse hindamisel täielikult ainult hageja asjatundjaarvamusest ja tõenditest ning leidis, et need lükkavad ümber kõik kostja väited ja tõendid (sh ekspertiisiarvamuse). Vastavas osas hindas kohus ebaõigesti tõendeid, lisaks on maakohtu lahend ka põhjendamata ning üllatuslik. Hageja tasunõuded ei oleks muutunud sissenõutavaks enne kui kostja oleks vastu võtnud kõigi korterite osas tehtud tööd (VÕS § 637 lg 3 ja lg 4). Kostja tasus hagejale varem eraldi arveid eelkõige heade lepinguliste suhete hoidmise eesmärgil ning kinnitamaks oma jätkuvat soovi ja huvi lepingu täitmise vastu. Korteri nr 19 töid ei võtnud kostja vastu, sest need olid tehtud puudustega. Kostja ei esitanud vastuväiteid arvetele hilinenult. Hageja poolt ebaõigete arvete esitamine sai ilmsiks tulla aja jooksul, kui kostja oli osad arved juba saanud. Kohtu tegevus oli menetluse kestel vastuolus menetlusseadustiku nõuetega ning ühtlasi vastuoluline. 14.02.2019 kirjas palus kohus pooltel esitada selgelt oma nõuded ja tõendid. 31.10.2019 toimunud eelistungil selgitas kohus, et hageja ei ole oma nõudeid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, mis mahus hageja tegelikult töid tegi ja materjale kasutas ja kui suures mahus materjale ja töid kostja vastu võttis. Maakohus leidis, et hageja peab taotlema ekspertiisi, hagejal on kohustus tõendada oma nõudeid. Kostja on seisukohal, et hageja ei tõendanud
7(23)
nõuetekohaselt arvete õigsust, so tegeliku töö ja materjalide mahtu ja kostja poolt vastu võetud töö ja materjalide mahtu. Eeltoodule vaatamata ei pidanud kohus 17.06.2020 toimunud istungil nende tõendite esitamist ja hindamist enam üldse oluliseks/vajalikuks. Kohus väitis, et kostja on oma vastuhagiga võtnud hageja nõude omaks ja pooled vaidlevad ainult vastuhagi põhjendatuse üle. Kui kostja oleks võtnud hageja nõude omaks ja teinud selle põhjal ära tasaarvestuse, siis ei oleks kostja jäänud oma sisuliste vastuväidete juurde seoses hageja poolt arvete ebaõigsusega. Kuigi ka kohus leidis lõpuks, et tegemist on nn protsessuaalse tasaarvestusega (tasaarvestuse peaks tegema kohus), ei hinnanud kohus enam seda, kas hageja nõuded on tõendatud, vaid analüüsis ainult kostja nõudeid. Varasemalt viitas kohus, et vastunõuded on ebaselged, kuid ei täpsustanud midagi võimaliku tasaarvestuse tegemise asjaolude ja tähenduse osas. Maakohus pidanuks vastuhagi menetlusse võtmise järel koheselt välja selgitama, mida kostja nõuab, andma talle vajalikud suunised ja vajadusel tähtaja, et oma vastuhagi muuta või täiendada. Selle asemel arutas maakohus vastuhagis käsitletud tasaarvestuse segasust alles 17.06.2020 toimunud istungil. Samal istungil lõpetas kohus ühtlasi eelmenetluse. Kohus muutis menetluse kestel menetlusosalistele antavaid juhiseid ja selgitusi ning ei täitnud kohus selgitamiskohustust. Kohus märgib kostja poolt esitatud betoontööde puuduste osas, et betoontööd olid vajalikud parketi paigaldamiseks ning kostja ei ole põhjendanud, mis alusel on temal õigus esitada hagejale etteheiteid kostja poolt teiselt töövõtjalt tellitud tööde nõuetekohasuse kontrollimise osas. Kostja viitab siinkohal Riigikohtu praktikale, mille kohaselt VÕS § 641 lg 3 järgi on töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kohustus kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida (RKTKo nr 3-2-1-32-12, p 13). Isegi kui hageja hagiavaldus mingis osas rahuldatakse, siis hageja viivisenõue on igal juhul põhjendamatu. Kostjal ei ole kohustust tasuda töö ja materjalide eest rohkem, kui poolte kokkuleppe alusel hageja töid tegi ja kostja vastu võttis. Ebaõige arve tasumisest on kostja õigustatult keeldunud. Kuni hageja ei ole nõuetekohaseid arveid esitanud, ei ole kostja vastavate arvete tasumisega viivitanud. Hageja rikkus lepingut, kuna ei teinud korteris nr 19 parketitöid vastavalt kokkulepitud tingimustele. Puudustest teavitati hagejat koheselt. Kohus jättis tuvastamata, mida ja millistele tingimustele vastavalt ning millise kvaliteediga pidi hageja kostjale ehitama. Maakohus luges ebaõigesti tõendatuks, et hageja poolt põranda lihvimine toimus kostja ja korteriomaniku soovil. Sellest tulenevalt, et etteheidetavad puudused (okslik põrand jms) on kostjaga kooskõlastatud tegevuse tulemus, mille eest hageja ei vastuta. Parkettpõrand pidi olema uuele korterile vastav, st ühtlane, sile, korrektselt kinnitatud ja lakitud ning ehitustehniliselt sobima korterisse (sobivad kõrgused jms). Tööd tuli teha arvestades kasutatava materjali omadusi. Sulundiga parkett on normikohane minimaalselt 14 mm paksusena. Poolte vahelise lepingu täitmisel tuli arvestada ka Sisetööde RYL 2013 nõuetega (VÕS § 76 lg 2 ja RKTKo nr 3-2-1-56-02 p 17).
8(23)
Kostja oli kooskõlastanud vaid sellise lihvimise, mille tulemusel vastab põrand kokkulepitud tingimustele (s.o kuni 2 mm õhemaks lihvimise), kuid hageja lihvis põranda kokkuvõttes tunduvalt õhemaks. Hageja poolt tehtud töö ei vasta sellise parkettpõranda keskmisele kvaliteedile ja selle eest vastutab hageja. Parketitööde mittevastavus on tuvastatud Telora ja T.S arvamustega. Asjatundja tõi välja ka tööd, mida on tarvis puuduste kõrvaldamiseks teha. Kostja andis hagejale võimaluse ise puudused kõrvaldada, kuid hageja jättis puudused nõuetekohaselt kõrvaldamata. Kostja asus ise puuduseid kõrvaldama. Hageja tellis ekspertiisi alles kolmveerand aastat pärast kostja poolt tehtud põranda vahetust. Hiljem tehtud ekspertiis ilma põrandat nägemata ei ole kohane tõend. Kostja nõude suuruseks kujunes 21 861,2 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jättis arvestamata kostja tõendid ja juhindus ainult hageja tõenditest. Vastavas osas on kohtuotsus põhjendamata ja kostjale üllatuslik. Kui kohus pidas kostja poolt esitatud tõendeid ebakohasteks, oleks kohus pidanud seda selgitama menetluse ajal. Hageja ei saa põhjendada oma mittenõuetekohast tööd ka sellega, et ta ei saanud ise tööde tegemise käigus aru, et teatud tööd ja toimingud viivad selleni, et põrand ei ole enam ühtlane, sile ja visuaalselt nõuetekohane. Käesoleval juhul pidi hageja kontrollima (isegi, kui ta väidab, et ta lihvis parketti kostja juhiste järgi nii palju), kas need juhised on asjakohased ja põhjendatud arvestades asjaolusid (VÕS § 641 lg 3). Hageja ei selgitanud kostjale, et oksakohad võiksid lihvimise tõttu välja tulla ja/või et materjal ei vasta enam normile vms. Kostja ei pidanud ette teadma, et hageja paigaldab parketi ebaõigesti, ei kasuta nõuetekohaseid vahendeid, ei laki põrandaid korralikult jms. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 111 lg-s 1 sätestatut. Hageja pidi puudused enne kõrvaldama ning hoopis kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest kuni puuduste kõrvaldamiseni hageja poolt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p 11). Käesoleval juhul hageja kõigepealt ebaõnnestus puuduste kõrvaldamisel, seejärel asus väitma, et ta ei kõrvalda puuduseid enne kui talle makstakse kogu tasu, kuigi tal oli kohustus puudused koheselt kõrvaldada. Kostja oli jooksvalt koguaeg tasunud hageja poolt esitatud arveid, st hagejal ei saanud olla mingit kahtlust, et kostja oma kohustused täidab, kui hageja oma kohustused täidab. Tegemist oli ühe suure projektiga ning selleks ajaks oli valdav osa tööde ja materjalide maksumusest kostja poolt tasutud (so juba enne kui tööd valmis said). Korteri nr 19 näol oli tegemist ühtlasi hageja enda poolt tehtud eksimustega, mille eest hageja vastutas. Asjaolusid arvestades oli hageja keeldumine ilmselgelt ebamõistlik või vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 111 lg 3). Kui töö on tehtud puudustega (nt lohakalt), siis sõltumata sellest, et põrandat saab eesmärgipäraselt kasutada, on tegemist ikkagi puudustega tööga. Kohus ei käsitlenud kostja poolt esitatud nõude aluseks olevaid kulusid. Kohus on käsitlenud vaid üht kostja poolt esitatud kuluartiklit (asenduselukoha kulud summas 1500) ja leidnud, et see ei ole tõendatud, mis seab kohtu jaoks automaatselt kahtluse alla kogu kostja positsiooni ja
9(23)
nõude. Selline järeldus on meelevaldne. Samal ajal nendib kohus, et mingis osas oleks kulud justkui põhjendatud (lippide väljavahetamine). Sellele vaatamata jättis kohus vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 646 lg-t 5. Kohus leidis, et kuna kostja ei nõudnud lakipuuduste kõrvaldamist esmalt hagejalt, siis on kostja hüvitise nõue vastavas osas välistatud. Kostja teatas puudusest hagejale ja andis hagejale võimaluse puudus kõrvaldada ning hageja ka lubas seda teha, kuid ei teinud seda nõuetekohaselt ja piisavalt kiiresti. Hageja tegevus tekitas mitmed puudused hoopis juurde, mille kõrvaldamisest hageja hiljem põhjendamatult keeldus. Maakohus on menetluskulude hüvitise suuruse määramisel jätnud arvestamata hageja poolt oma nõudest osalise loobumise. Kostja palus oma 18.06.2020 arvamuses, et kohus kontrolliks üle hageja kogu menetluskulude suuruse ja tõi välja, et muu hulgas menetlustähtaja pikendamise taotluse ajakulu 30 minutit võib olla põhjendamatu. Seega pidi maakohus kontrollima kõigi hageja poolt esitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei ole kulude vastavust TsMS § 175 lg-le 1 otsuses nõuetekohaselt hinnanud, vaid ainult märkinud, et hüvitise suurus on põhjendatud ja vajalik. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldmata.
9.Ringkonnakohus käsitleb esmalt asja lahendamise seisukohalt olulisi ja vaidlustamata asjaolusid ning vaidluse eset (I). Seejärel võtab kolleegium seisukoha, kas tööd tuli anda üle ositi või tervikuna (II), kas hageja tasunõuded (v.a krt 19) on muutunud sissenõutavaks (III), kas hagejal oli õigus keelduda puuduste kõrvaldamisest ja kas hageja peab kostjale kahju hüvitama (IV) ning teeb menetluslikud otsustused (V). I
10.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses, mistõttu ringkonnakohus võtab need aluseks asja arutamisel: - hageja paigaldas kostja tellimusel Poska 12 Tallinn elamu korteritesse 1-20 parkettpõrandad; - ühte terviklikku kokkulepet tellitud tööde kohta pooled ei sõlminud; materjalide koosseis ja kogused ning nende paigaldamiseks vajalikud tööd lepiti kokku mitmes etapis jooksvalt; - hageja poolt kostjale 31.10.2017 esitatud arve nr 1771242 ja 04.12.2017 esitatud arve nr 1771378 on tasumata; - vaidlusalused arved puudutavad korterit 19 ainult parketialuse betoonpõranda lihvimiseks kasutatud teemantketta maksumuse (78 eurot käibemaksuga) osas; - korteris 19 parketi paigaldamisega alustamisel ilmnes, et köögi põrandaplaadid olid paigaldatud kavandatust madalamale tasapinnale ja parketi ja põrandaplaatide tasapinnad oleksid paigaldamise järgselt jäänud erinevad, st parkett jäänuks kõrgemale; - põrandaplaatide paigaldamise töö ei kuulunud hageja töövõttu; - hageja lihvis materjali õhemaks, mille tulemusel tuli materjalis esile oksakohti; - hagejalt nõuti osade parketilippide väljavahetamist; - asendatud lippide tasasus muu põrandapinnaga ei olnud piisav;
10(23)
- pooled ja korteriomanik suhtlesid 2017 lõpust 2019 alguseni lahenduse leidmiseks, kuid lõpuks korraldas parandustööde tegemise kostja ise; - korteri 19 parketi paigaldamistööde eest ei ole hageja kostjalt tasu nõudnud ega saanud; - RYL-i kohaldamist pooled omavahel ei arutanud.
11.Kostja on keeldunud hageja 31.10.2017 arve nr 1771242 ning 04.12.2017 arve nr 1771378 tasumisest. Hageja nõue on tehtud tööde eest tasu saamise nõue. Selle nõude aluseks on VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1.
12.Kostja tasaarvestab selle nõude ja esitab lisaks ülejäävas osas vastuhagi, mis tuleneb kulutuste hüvitamise nõudest. Kostja kandis kulutusi seetõttu, et hageja korteris nr 19 teostatud parketitööd olid puudustega. Selle nõude aluseks on VÕS § 646 lg 5. II
13.Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas pooled sõlmisid ühe tervikliku või mitu erinevat töövõtulepingut. Nimetatu ei oma määravat tähendust poolte vaidluse lahendamisel. Olulisem lepingu sõlmimise viisist (kas ühe lepinguna või mitme lepinguna) on viis, kuidas tööd pidi vastu võetama (kas ositi või tervikuna) ja kuidas tuli nende eest tasuda. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kaks kostja poolt vaidlustatud arvet kajastavad töid korterites, mis on kostja poolt pretensioonideta vastu võetud, v.a 78 euro osas teemantketta maksumus korteri 19 osas.
14.Maakohtu otsusest saab järeldada, et tööd anti üle ja arved esitati ning tasuti jooksvalt, kuid tööd võeti vastu hiljem. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole vastanud kostja väitele, et tööde vastuvõtmine pidi toimuma kogu projekti valmimisel. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates vastavas osas ka maakohtu poolt hindamata jäetud tõendeid.
14.1.Parketitööde vastuvõtmine korterite 1-16, 18 ja 20 osas on tõendatud poolte 24.-25. jaanuari 2018 kirjavahetusega (II kd, tl 54-55), milles hageja teatab, et pinnad on üle kontrollitud, palub aktile allkirja ja palub kontrollida ka novembris ja detsembris saadetud arvete mahud üle. Sellele vastab kostja, et vaatas omaniku järelevalvega korterid üle, mis on müümata, akti kirjutab alla omaniku järelevalve, korterite 17 ja 20 osas korterite omanikud. Kirjas viidatakse kolme akti koostamisele ja allkirjastamisele. Kostja on märkinud ka, et ülejäänutega on korras, need lähevad müümata korteritega ühte akti ja saadab aktide vormid.
14.2.Parketitööde ja liistude paigalduskvaliteedi kontrolli aktiga 17. jaanuarist 2018 (II kd, tl 66-67) on tõendatud, et akt tavalahendustega korterite osas kirjutati alla 02.02.2018. Hageja ja Helje Nurga kirjavahetusega 26. jaanuarist 2018 (II kd, tl 58-59) ning hageja ja A.P kirjavahetusega 19. jaanuarist 2018 (II kd, tl 60-61) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et ka korterite 17 ja 20 omanikud võtsid tööd vastu.
14.3.Eelnimetatud tõenditest saab teha järelduse, et hageja soovis kõigi tööde vastuvõtmist kostja poolt korraga, kostja oli küll nõus vastu võtma korraga standardlahendusega korterite tööd, kuid soovis, et erilahendusega parketi tööd võtaks vastu korteriomanikud ise. Kuigi projekt võis olla üks (s.o Poska tn 12 maja parketitööd), võeti tööd vastu kolme erineva aktiga ajavahemikul 19.-02.02.2018. Kostja väited tööde tervikuna vastuvõtmisest ja alles seejärel tasu sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 637 lg 3 ja 4 järgi) ei ole seega põhjendatud ja tõendatud. Kostjal tekkis kohustus tasuda standardlahendusega tööde eest ja korterite 17 ning 20 eest vastavalt nende vastuvõtmisele (VÕS § 637 lg 4 II lause). Kuna vaidlusalused arved,
11(23)
mille tasumist hageja nõuab, on esitatud standardlahendusega korterites tehtud tööde eest, on hageja nõuded muutunud sissenõutavaks.
14.4.Kostja väited, et ta on tasunud arveid ettemaksu korras heade suhete hoidmise eesmärgil, ei ole tõendatud. Asjas esitatud 23.09.2016 e-kirjavahetusest hageja ja R.S vahel (II kd, t 10), hageja tehtud pakkumisest nr 5805 (I kd, tl 197, II kd, tl 11), hageja ja kostja 04.-05.07.2017 ekirjavahetusest, kostjale 05.072017 hageja saadetud tellimusest nr 3845 ja ettemaksuarvest, kostja 04.-12.07.2017 kirjavahetusest ja arvetest (II kd, tl 12-17), hageja 27.07. 2017 e-kirjast koos pakkumisega kostjale, kostja ja hageja 01.-07.08.08.2017 e-kirjavahetusest, pakkumisest nr 6787, hageja kostjale 08.08.2017 saadetud e-kirjast, tellimuse kinnitustest ja ettemaksu arvetest (II kd, tl 25-36), hageja 02.08.2017 e-kirjast ja sellega saadetud pakkumisest R.Sle (II kd, tl 37-38), hageja 20.09.2017 e-kirjast ja sellega saadetud tellimusest, arvest nr 1771034 (II kd, tl 39-41) ning hageja konto väljavõttest (II kd, tl 24) nähtub, et hageja on kostjale esitanud ja kostja on tasunud ettemaksu arveid materjalide tellimise etapis.
15.Kostja on hagi terviktekstis väitnud, et hageja pakkus välja kostjale ühikuhinnad tööde teostamiseks ja on viidanud 14.09.2016 pakkumisele nr 5805 (I kd, tl 197, II kd, tl 11). Samuti on kostja samas väitnud, et konkreetsetesse kirjetesse arvetel pole pooled väga tähelepanu pööranud, mida tõendavat hageja e-kiri (I kd, tl 193 pöördel).
15.1.Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tehti pakkumised, k.a pakkumine nr 5805, tööde tellimise etapis ja sellest ei saa teha järeldusi tööde vastuvõtmise kohta. Kostja viidatud e-kirjas on hageja 06.10.2017 kirjutanud järgmist: „Selle arve võib ka tasuda, need valitud materjalid, mis lauale võib-olla asemele tulevad ei tule odavamad, aga tulevad viimistletud, R võidab tööde pealt veidi lihtsalt, materjali hinnad jäävad samasse suurusjärku. Kui asjad paigas, siis teen tasaarvelduse mingil arvel, kas siis juurde või maha.“ Nimetatud e-kirjast on võimalik järeldada, et pooled tegid pidevalt erinevalt tasaarvestusi tellitud materjalide osas, kuna nende täpset mahtu polnud võimalik ette määrata.
15.2.Kostja esitatud mahtude tabelid (I kd, tl 198-204) on vaadeldavad kostja seletusena ja selle järgi pole võimalik määratleda ka hageja tööde hinda krt 19 ehitustööde maksumuse osas (kostja väidetel 11 031,96 eurot). Tõenditest ei saa teha järeldust tööde vastuvõtmise kohta.
15.3.Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et materjalide kogused standardlahendustega korterite osas lepiti kokku enne tööde teostamist 12.07.2017 e-kirjas mahus 1345 m2. Puudub vaidlus, et kostja muutis hiljem seda mahtu, tellides 1286,4 m2. Pärast 12.09.2017 arve nr 1770997 koostamist täpsustas kostja materjali kogust kahel korral (hageja on kirjeldanud seda 10.06.2020 menetlusdokumendi p-s 3), mille tulemusena muudeti esimesena 21.09.2017 tabeli alusel korter 1 parketi valge toon (-40,516 m2) mustjaspruuni tooni (+ 60,774 m2) vastu ning hiljem vahetati ka korter 20 omaniku soovil väikestes tubades 2-kihiline põrandalaud Tamm Classic standardlahenduse materjali Parador Tamm Living mustjaspruun vastu. Kostja ei ole vaidlustanud menetluses asjaolu, et parketi toonide osas sellised muutused toimusid. Nimetatud muudatused kajastuvad hageja väidetel tasumata arvel nr 17711378 (hageja arvestuste kohaselt Parador Tamm Living materjal 1286,4 + 60,774 – 40,516 + 26,046 = 1332,67 m2 (rahas 1332,67 x 33,56 = 44 724,40 eurot).
15.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja vastuväited on sedavõrd üldised, et ei võimalda tuvastada, millises osas ei vastanud arved või tööd poolte poolt kokkulepitule. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et arvestades hageja üksikasjalikult kirjeldavaid ja mitu kuud enne töö vastuvõtmist kostjale esitatud arveid, oleks kostja pidanud oma täpsed ja
12(23)
sisulised vastuväited esitama juba enne tööde vastuvõtmist ning on minetanud selle õiguse (VÕS § 644 lg 3 ja § 645 lg 5).
15.5.Praeguse menetluse käigus poolte kooskõlastatult koostatud tabelitega liistu jooksva meetri kohta korterite 1-16 ja 18 kaupa (III kd, tl 19-27) on tõendatud, et pooled on kooskõlastanud 13.-14.11.2019 kortermaja põrandate ruutmeetrite, parketialuse pindala ja erinevate liistude kogused. 19.11.2019 kooskõlastasid pooled korterite 1-16, 18 ja 20 parketitööde pinnad ja koostasid selle kohta koondtabeli (II kd, tl 129). Pooled ei jõudnud siiski üksmeelele paigaldamiseks kulunud materjali mahus ja maksumuses.
16.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus leidis ebaõigesti 17.06.2020 toimunud istungil, et kostja võttis vastuhagiga hageja nõuded omaks. Kostja vastuväidetest nähtub, et kostja soovis, et kohus tasaarvestaks hagi rahuldamise korral hageja nõude kostja vastuhagis esitatud nõudega. Maakohus pidi seetõttu seisukoha võtma ka hagi põhjendatuse osas ning põhjendama, miks ta ei arvesta kostja asjatundja arvamust. Kohus on üksnes viidanud erinevatele asjatundjate arvamustele ning sedastanud, et hageja esitatud arvamused lükkavad kostja esitatud arvamused ümber (otsuse p 17). Sellega on maakohus otsuse nõuetekohaselt põhjendamata jätnud. Rinkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse kõrvaldada.
16.1.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (RKTKo 3-2-1-80-08, p 21).
16.2.Kuna hageja oli esitanud kostjale arved enne tööde vastuvõtmist, kostja oli need jooksvalt maksnud, kostja oli tööd (v.a korteri 19 osas) ka hiljem vastu võtnud, oli kostja tõendamiskoormus tõendada oma väiteid, et standardlahendustega korterite osas vastuvõetud tööde eest esitatud arvetel kajastus materjalikulu ebaõigesti. Seega ei pidanud hageja tõendama täiendavalt materjalikulu õigsust. Samas ei toonud maakohtu poolt tõendamiskoormuse väär selgitamine kaasa ebaõiget kohtulahendit, sest hageja järgis kohtu suuniseid ja esitas tõendid oma väidete tõendamiseks. Samuti tegi seda kostja.
16.3.Asjatundja P.P arvamusest (III kd, tl 14-15) nähtub, et esitatud mahutabelite ja saatelehtede järgi oli Poska 12, Tallinn korterite nr 1-16, 18 ja osaliselt korteri 20 Parador Living parketialune netopindala 1227,06 m2 ning parketi kulu koos ülekuluga oli 1332,67 m2 ehk ülekulu oli 7,92%. Asjatundja on põhjendanud, et kuni 10% (kaasa arvatud) ehitusmaterjalide, sh parketi ülekulu on mõistlik arvestades mh parketipaigalduse tehnoloogiat. Paigaldust alustatakse täis lauaga, lõigates reeglina viimase vastasseina lühemaks. Lühemaks lõigatud osaga saab alustada järgmise rea paigaldust, juhul kui selle pikkus vastab parketitootja paigaldusjuhendis ettenähtud minimaalsele pikkusele. Reeglina algavad sellised jääkpikkused 400 mm-st. Eelkirjeldatud lõigatud otsad on põhiline ülekulu koht.
13(23)
16.4.AS Merko Ehitus Eesti projektijuhi A.S e-kirjast (III kd, tl 16) nähtub, et nimetatud isik arvestab parketi ülekulu suuruseks üldiselt 5-8%, kuid see sõltub ruumide kujust ja kogusest. Kiikri Ehitus OÜ e-kirjast (III kd, tl 17) nähtub, et nimetatud isik arvestab parketi ülekulu suuruseks üldiselt 5-7%, kuid see ei kehti, kui näiteks parketi laotis erineb või kogus on väike; samuti võib see olla erinev paigaldusjuhendis toodud erinõuete tõttu. Vaskorehitus OÜ e-kirjast (III kd, tl 18) nähtub, et nimetatud isik arvestab parketi ülekulu suuruseks üldiselt 10%, kuid see oleneb parketi paigalduse soovist ja ruumi planeeringust.
16.5.Kostja on oma seletusena käsitletava koondtabeli osas küsinud arvamuse asjatundjalt. T.S märtsis 2020 koostatud arvamusest (III kd, tl 78-81) nähtub, et antud juhul on tegemist normiga, mis kehtis tööde teostamise ajal ja normatiivne ülekulu on 2-3% Poska 12 kasutatud parketitüübi ning pindade korral.
16.6.Eeltoodud tõenditest saab teha järelduse, et praktikas peetakse tavapäraselt mõistlikuks ülekuluks 5-10%. Asjatundja P.P on oma arvamuse andmisel võtnud aluseks korterelamu muudatusprojekti, poolte poolt kooskõlastatud korterite 1-20 mahutabelid ja kostja esitatud arved nr 1770997 ning 1771378. Nende dokumentide analüüsi tulemusena ja oma kogemuse põhjal erinevate kindlustusetteõvtete tellimusel tehtud hoonete kahjude hindamise ja taastamismaksumuste koostamisega on asjatundja andnud arvamuse, et hageja poolt tellitud parketi ülekulu oli 7,92% ja tegemist on mõistliku ülekuluga. T.S märtsi 2020 arvamusest ei nähtu, millistele tööde teostamise aegsele normile 2-3% asjatundja viitab ehk millele ta tugineb ja kas ning millises ulatuses on ülekulu osas arvestatud parketipaigalduse tehnoloogiat või tootja juhiseid. Samuti on tõend vastuolus ülejäänud eelpool nimetatud tõenditega, mistõttu ringkonnakohus sellega nimetatud küsimuses ei arvesta.
16.7.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tõendanud, mis mahus hageja tegelikult töid tegi ja materjale kasutas ja kui suures mahus materjale ja töid kostja vastu võttis. Lisaks eelnevale on Osmo Baltic arvetega (II kd, tl 96-97, III kd, tl 30-31), paigaldustööde töölehtedega (II kd, tl 90-95, III kd, tl 32-37) ja Osmo kinnituskirjaga (III kd, tl 29) tõendatud, et Osmo Baltic töötajad töötasid Poska tn 12 korterites paigaldustööde teostamisel ja täitsid selle kohta töölehti teostatud mahtude kohta. Kostja pole esile toonud ega tõendanud, mis osas ei vasta nendest tõenditest tulenevad töömahud tegelikule töömahule või on hageja arvestus tööd mahtude osas vale.
17.Maakohus kohustas pooli 14.02.2019 e-kirjaga (I kd, tl 179) esitama oma väidetega terviktekstid ning selgitas ka seda, et kumbki pool peab esitama oma seisukohtade tervikteksti nii, et kohtul on võimalik asi lahendada varasemaid avaldusi menetlemata. Kostja terviktekstis ja sellele järgnenud menetlusdokumentides ei sisaldu väiteid betoonitööde puuduste kohta. Ilmselt ei ole kostja selliseid väiteid menetluses esitanudki ja väited seoses betoonitöödega sisalduvad hageja selgitustes tööde mahu kohta.
17.1.Hageja on seoses kohustuse täitmise nõudega 28.05.2019 menetlusdokumendi (II kd, tl 72-84 p 2.5. alapunktis b) käsitlenud betooni lihvimist seoses tehtud tööde mahuga ja toonud välja järgmised asjaolud: parketi paigaldusega kaasnesid korterites ka kaasnevad tööd nagu betooni lihvimine, koristamised, vuukimised ja T-liistu paigaldused. Kostja oli varasemates menetlusdokumentides väitnud, et hageja ei olnud betooni lihvimisega seotud, kuivõrd seda teostas teine ettevõte. Hageja esitas seepeale kirjavahetuse Tasandusvalu OÜ-ga, kus hageja juhtis tähelepanu aluspõranda ebatasasustele, mis vajasid enne parketi paigaldamist lihvimist ning pakkus välja, et teeb need ise kohapeal ära, kuivõrd selline lahendus on kiirem. Pooled allkirjastasid selle kohta ka kokkuleppe, mille kohaselt enne parketi paigaldust toimub veel üks
14(23)
ülevaatus mõlema poole juuresolekul. Kui selgub, et on vaja teha veel parandustöid, siis teostab Tasandusvalu OÜ need tööd juhul, kui mitte, siis teeb need tööd RM stuudio OÜ. Selle tarbeks jätab Tasandusvalu OÜ ülesse oma aktist Hansahooldus ja Ehitus OÜ-le 1000 eurot.
17.2.Hageja on selgitanud, et betooni lihvimise, liistude ümbertegemise, koristamise jne tööd nähtuvad ka hagejale alltöövõtja poolt esitatud arveltel 172720, 173065, 173367 47h ulatuses. Väiteid, et betoonitööde temaatika on tõusetunud hageja ja kostja vahel tööde mahtude pinnalt, ei ole kostja kahtluse alla seadnud ja nimetatu on tõendatud hageja 04.07.2017 e-kirjaga kostjale, hageja ja Tasandusvalu OÜ e-kirjavahetusega ja aktiga, samuti hageja ja kostja vahelise kirjavahetusega 6.-7. veebruarist 2018 ja kostja 14.02.2018 e-kirjaga hagejale (II kd, tl 98-100, 148, 150, 151 pöördel).
17.3.Kostja ei ole väitnud, et betoonitöödel oleks parketitöödes ilmnenud vigadega mingi seos või mingid puudused betoonidtöödes ohustasid hageja töid ning nendest tulnuks kostjat informeerida. Seetõttu ei ole asjakohane kostja apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu praktika, mille kohaselt on töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kohustus kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele ja selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida (RKTKo nr 3-2-1-32-12, p 13). Maakohtu seisukoht, et kostja on justkui teinud etteheiteid betoonitööde puuduste osas, on asjakohatu ja tuleb otsusest välja jätta.
17.4.Seoses hageja põhinõude rahuldamisega on põhjendatud ka viivisenõue (VÕS § 113 lg 1 alusel). Maakohus ei ole eksinud viivise väljamõistmisel kostjalt. III
18.Pooled ei vaidle, et hageja tarnis ja paigaldas korterisse nr 19 parketi. Vastuhagi väidete kohaselt rikkus hageja lepingut, kuna ei teinud korteris nr 19 parketitöid vastavalt kokkulepitud tingimustele. Pooled vaidlevad selle üle, kas parketi kvaliteet ja tehtud tööd vastavad lepingutingimustele ehk kas hageja on lepingut ebakvaliteetse parketi ja paigaldusega rikkunud.
18.1.VÕS § 641 lg 1 I lause kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Sama normi I lõike p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
18.2.Kostja tõi esile nimetatud parketitööde osas viis puudust: - tööde mittevastavus pärast parketi lihvimist RYL 2013 nõuetele (parkett oli õhem kui 14 mm); - liigne oksakohtade arv parketis; - liigne ebatasasus parketilippide vahel; - parketi mittenõuetekohane liimimine; - parketi ebaühtlane lakkimine ja koorumine.
18.3.Puudub vaidlus, et RYL kohaldamises pooled otseselt kokku ei leppinud. Apellant leiab õigesti, et Riigikohtu praktikas on ehituskvaliteedinäitajate puudumisel peetud põhjendatuks Soome vastavate normide kohaldamist ehitustegevuses ning seda võib pidada tavaks (RKTKo nr 3-2-1-56-02, p 17). Asjaolu, et RYL järgi on normikohane sulundiga parkett minimaalselt 14 mm paksusena, ei oma aga praeguse vaidluse lahendamisel siiski tähendust.
15(23)
18.4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt tingis parketi õhemakslihvmise vajaduse korteris nr 19 teises ruumis olnud põrandaplaatide kõrguse erinevus paigaldatava parketiga (köögi põrandaplaadid olid paigaldatud kavandatust madalamale tasapinnale); põrandaplaatide paigaldamise töö ei kuulunud hageja töövõttu. Ringkonnakohus mõistab kostja apellatsioonkaebust viisil, et kuigi maakohtu tuvastatu kohaselt ei paigaldanud hageja tellitud „Natur“ parketi asemel kehvema klassiga „Rustik“ parketti, vaid korteris 19 on paigaldatud parkett „Tamm Natur“, ei vasta see lihvimise tõttu enam kvaliteedinõuetele (põrand on õhuke ja halva kvaliteediga).
18.5.Maakohtu otsuse kohaselt vastas lihvimine kostja soovile. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja soovitas kostjal köögi põrandaplaadid välja vahetada, parketi õhemaks lihvimine oli sellele alternatiivne lahendus, mida ei valinud hageja. Hageja on oma 13.10.2017 e-kirjas kostjale (II kd, tl 102) kirjutanud järgmist: „Olen nüüd kõik tarnijad läbi käinud ning mõistliku hinnaga 10mm materjali mul hetkel pakkuda ei ole. Ühe lahendusena rääkisin läbi ka meie liistutootjaga, kelle juures saaks elutoa osa paksusmasinast läbi lasta, sellega kaasneb väike risk, et osad lipid lähevad kaotsi /.../ Eeldan, et täna oleks siiski kõige mõistlikum plaat välja vahetada.“
18.6.Hageja on tõendanud parketi tootja vastusega (III kd, tl 46-47, tõlge samas tl 48-49), et täispuidust tamme parkett säilitab oma omadused nagu tugevus, kõvadus, vastupidavus ka peale õhemaks töötlemist, 2-3 mm alles jäänud lihvitavast pealiskihist piisab arvestades keskmist majapidamist, kuid hööveldamisel on puidu välimuse muutus normaalne, sest tootmise käigus pole võimalik vaadata puidu sisse ja näha, milline on oksa sügavus.
18.7.Puudub vaidlus, et korteriomanik ei nõustunud plaatide väljavahetamisega kaasneva täiendava kulu kandmisega ja plaatide tarneaeg oli omaniku jaoks liiga pikk. Hageja ja kostja vahelises õigussuhtes lihviti parkett õhemaks kostja soovil. Maakohus leidis põhjendatult, et paigaldatud parketi paksus ja okslikkus on kostjaga kooskõlastatud töömeetodi – parketi õhemaks lihvimise – tulemus.
18.8.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et massiivpuidu (täispuidu) lihvimise tagajärgede mõistmiseks ei ole vaja eriteadmisi. Kostja ehitustööde peatöövõtjana pidi aru saama, et parketi lihvimisel köögipinna põrandaplaatidega samasse kõrgusesse ei pruugi olla võimalik kinni pidada RYL 2013 „Parketi normatiivsed mõõtmed“ tingimustest või ka võlgniku kohustusest täita kohustus vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 mõttes). Kostja nõustumisel lihvimisega ei saa neid tingimusi eelduslikult poolte kokkuleppena või seadusest tuleneva nõudena enam kohaldada. Seega pole võimalik väita, et hageja rikkus RYL normist õhema ja oksakohtadega parketi paigaldamisega lepingu tingimusi. Pooled leppisid kokku, et hageja paigaldab korterisse õhemaks lihvitud parketi. Lisaks saab väita, et hageja lihvis parketi õhemaks vastavalt kostja juhistele ja tema poolt soovitud lahendusele (VÕS § 641 lg 3 mõttes). Kuna mõlemad lepingupooled pidi juhisest tulenevatest võimalikest riskidest oma erialateadmistest ja professionaalsusest tulenevalt teadlikud olema, ei saa väita, et hageja järgis pimesi ja kontrollimata kostja juhiseid ja vastutaks ebaõnnestunud tulemuse eest viisil nagu andnuks ta juhised ise. On võimalik, et kumbki pool ei teadnud konkreetsest riskist (oksakohtade väljatulekust või värvi muutusest), kuid nad olid eelduslikult teadlikud sellest, et massiivpuidu sisse ei ole võimalik näha ja selle lihvimisel võib selle esteetiline väljanägemine muutuda. Nimetatust tulenevalt ei rikkunud hageja lepingut ja ülejäänud VÕS § 115 lg 1 normi kohaldamise eeldusi puudub vajadus kontrollida.
16(23)
18.9.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja lepingurikkumisena võimalik käsitada Telora 02.11.2017 ja T.S 2018 lõpu arvamustes märgitut, et tammeparketi liigi Natur puhul pole lubatud osklikkust, malstpuitu ning struktuuri- ja värvimuutusi ja et parketi kvaliteet ei vasta looduslik tamm (Natur) nõuetele oksaohtade esinemise tõttu. Nimetatud puudused tekkisid parketil selle lihvimise tõttu.
18.10.Kostja ei ole tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et kooskõlastas parketi lihvimise 2 mm õhemaks, s.o parketi lihvimise ulatuses, milles see jäänuks vastama kokkulepitud (RYL 2013) tingimustele, mistõttu jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). IV
19.Põhjendatud on kostja seisukoht, et sõltumata eelnimetatust pidanuks parkett olema tasane, see ei tohtinuks tulla aluspõranda küljest lahti ning pidi olema kohaselt lakitud.
19.1.T.S on koostanud arvamuse 12.04.2018 paikvaatluse põhjal ja arvamusest nähtub, et vastavalt Sisetööde RYL 2013 osale 752.5 tohib valmis parkettides esineda maksimaalselt 0,2 mm suurust astmelisust. Astmelisuse mõõtmise tulemusena tuvastati, et korteris 19 esineb astmelisust 0,7 mm. Hageja on 28.05.2019 menetlusdokumendis lippide astmelisuse omaks võtnud. Hageja on selgitanud, et lippide vahetus on ebaõnnestunud tänu materjali õhemaks lihvimisele – väljavahetatava lipi paksust on tagantjärgi väga keeruline täpselt sama paksusega teha. Hageja on seda viga olnud valmis parandama. Hageja 04.12.2018 vastusest kostja nõudeavaldusele (I kd, tl 238) nähtub, et hageja on teinud ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks kahel viisil – kas põrandaplaadi vahetamisega ja uue kõrgema plaadi paigaldamisega ning 16 mm-se parketi paigaldamisega või seni paigaldatud 14 mm-se parketi 2 cm nurga all viimistelemiga põrandaplaadiga ühele pinnale.
19.2.Samas menetlusdokumendis on hageja omaks võtnud ka lakikihi ebaühtlase paigalduse ja voolamise.
19.3.Maakohus on õigesti tuvastanud, et: - korteri nr 19 omanik T.K ja hageja pidasid kostja osalemisel 29.11.2017 kirjavahetust tööde lõpetamise osas; - hageja tegi ettepaneku, et viimistleb põranda juba paigaldatud selekteeringuga (silmas peeti parketilippide okslikkust) ja vähendab hinda umbes 2000 euro (käibemaksuta) võrra; - korteriomanik vastas, et soovib okslike lippide väljavahetamist; - korteris 19 oli okslikke parketilippe maksimaalselt 30 ja hageja vahetas osad parketilipid välja.
19.4.Maakohus on tuvastanud, et parandustööde tegemise kooskõlastasid pooled 14.03.2018 koosolekul ja hageja seadis parandustööde tegemise sõltuvusse teiste korterite tööde eest tasumisest. 14.03.2018 A.P e-kirjaga (II kd, tl 106 pöördel ja 117) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja parandustööde all pidasid pooled silmas: - elutoas ja koridoris parketilippide väljavahetamist, mis on põranda üldmahust erineval tasapinnal; - elutoa ja koridori põrandate lihvimist; - elutoa ja koridori põranda lakkimist korteriomanikuga kokkulepitud toonitud lakiga.
19.5.Hageja 16.11.2018 e-kirjast (I kd, tl 194) nähtub, et hageja on nimetatud kuupäeval objektil käinud ja kirjeldab hagejast tulenevaid järgmisi puudusi: tagumises toas akna all madal defektne liist ja selle kõrval väike liistujupp, mis vajab väljavahetamist; tagumises toas jälg akna ees põrandal, mis vajad eemaldamist; uksepakud liiguvad ja vaja uuesti kinnitada; osa
17(23)
liiste vajavad uuesti viimistlemist. Nimetatud tõendist saab järeldada, et hageja tunnistas üksikuid pisipuudusi liistude, akna all oleva jälje ja uksepakkude osas.
19.6.Puudub vaidlus, et kostja ei tasunud hagejale seni tehtud ja vastuvõetud tööde eest ülejäänud korterite osas. Kostja kohustused muutusid sissenõutavaks seoses tööde vastuvõtmisega ja kostjal tuli tasuda hageja arved nendes märgitud maksekuupäeval, s.o vastavalt 24.11.2017 ja 24.12.2017. Arvete maksmata jätmisega rikkus kostja oma kohustust tasuda tehtud tööde eest (VÕS § 635 lg 1) ja hagejal tekkis VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda oma kohustuse täitmisest korteri nr 19 parketi parandustööde tegemisel, kuni kostja oleks tehtud tööde eest tasunud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
19.7.Asjaolu, et kostja oli varem jooskvalt arveid tasunud, ei ole piisav kinnitus, et kostja täitnuks tasu maksmise kohustuse. Arvestades, et hageja oli oma tööde tegemise kohustuse suures osas täitnud, parketi lihvimisega seoses ei rikkunud hageja lepingut, ei ole võimalik väita, et hageja keeldumine edasistest tööde tegemisest oleks olnud ebamõistlik või vastuolus hea usu põhimõttega.
19.8.VÕS § 111 lg 1 alusel oma kohustuste täitmisest keeldumist ei saa vaadelda hageja poolse kohustuse rikkumisena ja VÕS § 111 lg-st 1 tuleneva õiguse kohaldamisel ei muutuks ka kostja lepingu täitmise nõue sissenõutavaks. VÕS § 111 lg 1 andis hagejale õiguse mitte täita oma kohustust enne, kui kostja maksab talle tehtud tööde eest raha. Hageja täitmisest keeldumine oli siiski ajutise iseloomuga ja leping ega selle sisu sellega ei muutu. See ei annaks alust jätta rahuldamata kohustuste täitmiseks esitatud hagi (RKTKo 3-2-1-42-12, p-d 9,11). Samas ei soovigi kostja enam lepingu täitmist, vaid on hageja väidetavad kohustused ise täitnud ja nõuab sellega talle tekkinud kahju hüvitamist. Täitmisest keeldumine ei takista kummalgi poolele teiste õiguskaitsevahendite (nt kahju hüvitise nõude) kasutamist, v.a kostja ei saaks lepingust hageja olulise lepingurikkumise tõttu taganeda (VÕS § 118 lg 2).
19.9.Vastuhagis toodud sündmuste kirjeldus, mille kohaselt pooled pidasid läbirääkimisi hageja kohustuste täitmiseks, kostja andis hagejale täiendavaid tähtaegasid puuduste kõrvaldamiseks, korteriomaniku poolt esitati nõue hoone arendajale, kostja asus survestama hagejat ja sõlmis korteriomanikuga kokkuleppe puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 2019. a veebruaris, et kostja pidi ise puudused kõrvaldama, hageja ei tellinud vaatamata kostja ettepanekule ekspertiisi puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde kindlakstegemiseks, ei oma vaidluse lahendamisel eeltoodud tõttu tähendust. Seoses eelnevaga puudub vajadus hinnata korteriomaniku advokaadist esindaja 02.08.2018 e-kirja kostjale (I kd, tl 195 pöördel), kostja 28.11.2018 nõudeavaldust hagejale puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 235). Poolte kirjavahetusest puuduste esinemise ja nende parandamise teemal (I kd, tl 239-247, II kd, tl 108) nähtub, et hageja pakkus lahendusi puuduste kõrvaldamiseks, aga puuduste kõrvaldamise viisis kokkuleppele ei jõutud. Hagejal oli õigus keelduda oma kohustuste täitmisest kuni kostja omapoolse tasu maksmise kohustuse täidab.
20.Oluline on parandustööde maht ja hind. Samuti on oluline parandustööde põhjuslik seos hageja tegevusega. Eeltoodu tõttu pidi maakohus kostja väiteid kahju suuruse kohta ja vastavaid tõendeid analüüsima ja on seda osaliselt ka teinud.
20.1.Maakohus hindas tõendeid õigesti ja tegi neist asjakohased arvamused järgmiselt: - Telora arvamus (I kd, tl 205-207) on antud 02.11.2017 teostatud korteri vaatluse alusel, selles on tuvastatud probleeme vannitoa põrandate ja köögi kipsplaadi paigalduse osas, mis ei puuduta
18(23)
hageja töid; parketi osas on märgitud ära ainult mõnede parketilippide okslikkus ja muud esteetilised probleemid; eelnevalt 29.10.2017 oli kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märkis parketi puudusena samuti ära ainult oksakohtade esinemise (II kd, tl 169); - T.S märtsi 2019 arvamus (I kd, tl 217-234) sisaldab fotot, mis on väidetavalt tehtud 14.11.2017 (I lk 219) ja mis kajastab seega tööde seisu enne, kui hageja oma tööd korteris 19 lõpetas, teised arvamuses esitatud fotod on väidetavalt tehtud 2019 alguses, seega enam kui aasta pärast hageja tööde lõppemist; - T.S mai 2018 arvamus (I kd, tl 67-70, 208-216) on teostanud korteri vaatlusel 12.04.2018; vaatluse andmete põhjal koostatud arvamuses on kirjeldatud parketi paksust, okslikkust ning parketilippide kõrguste vahesid.
20.2.Kolleegium ei nõustu siiski maakohtu eelnimetatud tõenditest ja korteri faktilisest kasutusest tehtud järeldusega, et tuvastatud puudused ei vähendanud korteri kasutuskõlbulikkust (korter faktiliselt kasutusel parandustööde tegemiseni 2019.a märtsis). Arvamuse andja ei pidanud vastama küsimusele, kas tuvastatud puudused vähendasid korteri kasutuskõlblikkust. Korteri faktiline kasutamine alates märtsist 2019 ei tähenda, et puudusi korterisse paigaldatud parketis ei olnud.
21.Oluline on see, kas etteheidetavad puudused olid tekkinud hageja lepingurikkumise tagajärjel.
21.1.Maakohus on leidnud, et parketi täpset seisukorda pärast hageja tööde lõpetamist ei ole võimalik kindlaks teha ja seetõttu pole võimalik tuvastada kostja poolt väidetud kulutuste seost hagejale etteheidetavate puudustega. Samas pole maakohus hinnanud, millised puudused olid tingitud hageja lepingurikkumisest. Maakohus on üksnes ühe kahju komponendi (korteriomaniku pere asenduselukoha kulud 1500 eurot) leidnud, et kostja vastunõude arvestus on vähemalt osaliselt alusetu. Maakohtu põhjendus, et kostja on nõudnud hüvitist ilma selle kulu tegeliku kandmise kohta tõendeid esitamata ning on lisanud kulule veel käibemaksu (I kd, tl 192); 17.06.2020 kohtuistungil kostja seda kohtule selgitada ei osanud; selgelt alusetu nõude esitamine põhjustab kahtlust kogu kostja positsiooni usaldusväärsuse suhtes, kajastab kohtu siseveendumuse kujunemist. Maakohtu otsus kogu kahjunõude tõendamatuse osas ei ole nimetatud osas nõuetekohaselt põhjendatud.
21.2.Kostja vastuhagi rahuldamise esmaseks eelduseks on hagejapoolne lepingurikkumine (VÕS § 115 lg 1). Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei rikkunud hageja lepingut parketi õhemaks lihvimisega ja hageja ei vastuta parketi õhemakslihvimisest tekkinud tööde puuduste eest (oksakohtade väljatulek, struktuuri- või värvimuutused parketis, hilisemate lippide asendamisest tekkinud ebatasasused). Kostjale saab rikkumisena ette heita ebaõnnestunud lakkimist (lakk koorub kergesti ja on peale kantud kohati liiga paksult, liistudel on näha laki voolamine) ja lippide lahtitulekut aluspõranda küljest ja üksikute lippide (maksimaalselt 30 tk) väljavahetamata jätmist. Nimetatud rikkumised ei ole vabandatavad (VÕS § 103 lg 1 mõttes).
22.Eelnimetatud punktis nimetatud rikkumised ei ole tõendatud. Ringkonnkohus analüüsib seda alljärgnevalt.
22.1.Telora 02.11.2017 arvamuses kajastuvad üksnes parketi lihvimisest tekkinud puudused, mis ei ole käsitatavad hageja lepingurikkumisena. Sama kehtib nimetatud puuduste osas asjatundja T.S mai 2018 ja märts 2019 arvamuste kohta.
19(23)
22.2.T.S mai 2018 arvamuses kajastuvad lisaks RYL nõuetest tulenevatele rikkumistele ebatasasused parketilippide vahel, kuid tõendist pole võimalik järeldada kahju ulatust. Arvamuse kohaselt on kasutatud vale parketiliimi, mis võib tulevikus kaasa tuua lippide kaardumise, mille tulemusena võivad lipid aluspõranda küljest lahti tulla. Arvamus on antud hüpoteetilisena tuleviku suhtes, seega sellist kahju (lippide kaardumine ja lahtitulek) ei ole veel tekkinud. Tulenevalt maakohtu tuvastatust, et kasutati sobilikku liimi, pole võimalik loogiliselt eeldada, et selline kahju tekib. Ka T.S märtsi 2019 arvamusest ei selgu, et selline kahju oleks tekkinud. Arvamusest nähtub, et parkett eemaldati 2019 alguses ja ekspert on järeldanud, et liimaine paigaldus ei ole teostatud korrektselt, st liimainet pole paigaldatud kogu pinna ulatuses ja teostatud paigaldus (liim on paigaldatud triipudena ja lippide nurkasid ei ole liimitud) ei vasta nõuetele. Arvamusest ei tulene, et parkett eemaldati seoses parketi osalise kaardumise või lahtitulekuga.
22.3.P.P arvamusest (III kd, tl 42-45) nähtub, et asjatundja on andnud oma seisukoha T.S eelnimetatud arvamuse suhtes ja leidnud, et parkett on liimitud aluse külge kvaliteetselt. Asjatundja on põhjendanud, et parketi naket alusega vähemalt 90% ulatuses kinnitab fotodelt nähtuv asjaolu, et lippide lahtivõtmisel on koos liimiga eraldunud ka osa betoonpõranda pealiskihist ja lipid on suuremal või vähemal määral purunenud. Maakohus leidis põhjendatult, et T.S mais 2018 koostatud arvamuses (I kd, tl 67-70) väidetu, et liimimine ei vasta paigaldusjuhistele, on hageja ümber lükanud. Kostja pole maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud. Seega ei ole hageja lepingut nimetatud osas rikkunud.
22.4.T.S märtsi 2020 arvamusest tuleneb, et on tekkinud põranda mittevastav astmelisus (III kd, tl 78-81) ja vahetada on vaja sadu lippe. Asjatundja toob esile, et normidele mittevastav astmelisus on tingitud lippide vahetamisest. Maakohus ei ole andnud hinnangut, kas hageja on nimetatud osas lepingut rikkunud. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Poolte esiletoodud asjaoludest saab järeldada, et hageja asus korteris 19 tehtud töid parandama ja tegi seda 1,5-2 kuu vältel, kuid tulemusi see ei andnud. Arvestades, et lippide vahetamine oli tingitud parketi lihvimise tagajärel tekkinud defektidest, ei saa hageja lepingurikkumiseks pidada ka ebaõnnestunud töö parandamiskatsete mittetulemuslikkust. Hageja on selgitanud oma 28. mai 2019 menetlusdokumendi p-s 3.6., et lippide vahetamisel tuli ka asemele pandavad lipid lihvida, kuid nende ühtlust vahetatavate lippidega polnud enam võimalik tagada. Arvestades, et kostja professionaalse peatöövõtjana oli andnud juhise lihvida parkett õhemaks, ei ole sellest tekkinud tagajärjed vaadeldavad hageja lepingurikkumisena ja hageja ei vastuta lihvimisega seotud tagajärgede eest (VÕS § 641 lg 3).
22.5.T.S märtsi 2019 arvamuses on kajastatud hagejale etteheidetava rikkumisena lakikihi ebaühtlus ja voolamine. Nimetatud puudust on hageja tunnistanud (18. mai 2019 menetlusdokumendi p 3.6.). Samas on asjatundja jätnud eristamata erinevate rikkumiste mõju kahju ulatusele. Arvamuses on lähtutud kõikidest kostja esile toodud puudustest, st et liimimine ei vasta nõuetele, parketil on oksakohad näha ja lakkimine on ebaõnnestunud. Kokkuvõtvalt on ekspert pidanud vajalikuks elutoa, köögi ja koridori parketi koos liistudega väljavahetamise, ülejäänud tubades põranda lakikihi eemaldamise ja liistude väljavahetamise. Ekspert on leidnud, et kohtparandused ei anna nõuetekohast tulemust, kuna visuaalsel vaatmusel jäävad parandused näha. Samale seisukohale on jäänud asjatundja ka oma märts 2020 arvamuses.
23.Kostja on esitanud korteriomaniku aprillis 2018 võetud hinnapakkumise põranda nõuetekohaseks tegemiseks koos lisatöödega (I kd, tl 248) ja kostja võetud hinnapakkumised
20(23)
2019 alguse seisuga (I kd, tl 248,250 ja 251). Puuduste kõrvaldamise hinnaks on hinnapakkumiste kohaselt 25 922,11, 28 254,24 ja 23 760 eurot (käibemaksuga).
23.1.Hagejale etteheidetavate puuduste kõrvaldamiseks puudus vajadus teha sedavõrd ulatuslikke töid nagu kostja oma 18.03.2018 menetlusdokumendis sisalduvas tabelis esile on toonud.
23.2.Enamik töödest on seotud lepingu rikkumistega, mis ei ole kostjale etteheidetavad. Üksnes osaliselt on kostja rikkumisest (lakitööd) tulenevaks kahjuks p 4 all sisalduv kirjeldus: „parketitööd – korteri uue põranda ehitustööd elutuba, köök ja koridor koos lõppviimistlusega. Ülejäänud korteri põrandate vana lakikihi lihvimine, liistude eemaldus, uute liistude paigaldus ja lõppviimistlus 8397,68 eurot“ osas. Sellest võiks hagejaga seotud lepingurikkumiseks pidada lakikihi lihvimist, kuid tegemist on kostja seletusega. Samas pole kostja esitatud ühestki hinnapakkumisest võimalik tuletada, millise osa moodustab ülejäänud korteri põrandate vana lakikihi lihvimine koos ilmselt selleks vajaliku liistude eemalduse ja paigaldusega. Kostja esitatud arved (I kd, tl 254-258) nimetatud tööde tegemist ei kajasta. T.S objektitööde vastuvõtmise aktist (I kd, tl 260) nähtub tehtud tööde tegemine, kuid ei nähtu nende üksikute komponentide hinda. Tõendite puudumise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kahju suurust määratleda.
23.3.Maakohus on seetõttu põhjendatult leidnud, et kostja pole usutavalt põhjendanud ega tõendanud, et tema vastuhagi aluseks olevad kulutused olid vajalikud hageja poolt mittenõuetekohaselt tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kostja nõue hageja vastu on põhjendamatu nii tasaarvestuse kui vastuhagi osas, ei teki hagejal kohustust hüvitada kostjale ka kulutusi, mida kostja on kandnud seoses kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS 128 lg 3). Seetõttu puudub vajadus analüüsida advokaadibüroo arvet (I kd, tl 252). Tähendust ei oma vaidluse lahendamise seisukohtalt ka asjaolu, millisel viisil kostja tööd tellis ja kas korteriomanik vajas asenduselukohta. Maakohtu otsusest tuleb välja jätta maakohtu siseveendumuse kujunemist kajastavad põhjendused seoses kostja kahju hüvitamise nõudega asenduselukoha kulu osas ja sellest tehtud järeldus, mille kohaselt seab see kahtluse alla kogu kostja positsiooni ja nõude.
23.4.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et et töö lepingutingimustele vastavuse eelduseks ei ole ainult see, et põrandat saaks eesmärgipäraselt kasutada. Tähendust ei oma asja lahendamisel ka see, kas kostja nõudis esmalt ebakvaliteetse lakikihi kõrvaldamist hagejalt. Hageja on tunnistanud nimetatud puudust, kuid on keeldunud õigustatult puuduse kõrvaldamisest kuni tööde eest tasumiseni. Nimetatud põhjendused tuleb seetõttu maakohtu otsusest välja jätta.
24.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse osas leiab kostja, et hageja poolt nõudest loobutud osas tulnuks jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on pidanud loobutud osas nõuet marginaalseks, kostjale kulusid mittetekitavaks ja jätnud kohtukulud täies ulatuse kostja kanda. Hageja esitatud nõue oli 12 096,31 eurot (ilma viiviseta), millest maakohus rahuldas 11 936,27 eurot (ilma viiviseta). Loobutud osa on 160,04 eurot: 160,04*100/12 096,31=1,32%. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellisel juhul oli õige jätta menetluskulud kostja kanda tervikuna.
25.Kostja on vaidlustanud hageja esindaja kulud 4840 eurot 40,33h töö eest keskmise tunnitasuga 120 eurot.
21(23)
25.1.Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud vastavalt kostja taotlusele üle kontrollima (lisaks menetluse pikendamise taotluse kulule, mida maakohus tegi kostja konkreetse vastuväite alusel) kogu hageja esindaja menetluskulude suuruse. Kostja leiab, et kohus ei ole kulude vastavust kohaselt hinnanud, jättes sellega otsuse kohaselt põhjendamata.
25.2.Ringkonnakohus leiab, et käesolev tsiviilasi on õiguslikult keskmiselt keerukas ja mahukas. Samas on see olnud esindajale ajamahukas asjaolude kohtule ja vastaspoolele selgelt jälgitavalt esitamise osas: poolte tellimused on toimunud etappidena, materjalide ning tööde arvestus on detailirohke seoses korduvate täpsustuste, ümbertegemiste ja mahaarvestamistega (vt nt hageja 06.02.2020, 28.05.2020 ja 10.06.2020 menetlusdokumentides toodud arvestuskäigud ja nende seletused), kostja vastuväidetel vastamiseks on tulnud teha täpsed arvestused ja selgitused. Hageja esitatud hagi terviktekst ja hageja 06.02.2020 esitatud vastus ning 10.06.2020 hageja esitatud taotlus ja kostja vastuhagi olid mahukad. Maakohus leidis, et tähtaja pikendamiste taotluste ajakulu on põhjendatud, mis on maakohtu kaalutlusotsus ja mida maakohus on põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Arvestades vaidluse olemust, tõendite rohkust, tunnistajate ülekuulamise toimumist ja menetlusdokumentide mahukust, on hageja esindaja töötundide arv 40,33h vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on samuti vajalik ja põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja esindaja on vandeadvokaat. Samuti arvestab kolleegium, et tegemist oli keskmise keerukusega ja mahukusega õigusliku vaidlusega.
26.Eeltoodust tulenevalt jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. V
27.Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
27.1.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes (TsMS § 174 lg 3). Vastustaja kulu moodustab lepingulise esindaja tasu kokku 1680 eurot 12h töö eest (maakohtu otsuse analüüs ja suhtlus kliendiga 1h 20min, apellatsioonkaebuse analüüs 1h, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 8h 20min, menetluskulude nimekirja koostamine 1h 20min) tunnitasuga 140 eurot tund (käibemaksuta). Kostja on esitanud menetluskulude osas vastuväite, milles vaidleb vastu nii esindaja tunnitasule kui ka üksikutele toimingutele kulunud ajakulule. Kokkuvõtlikult palub kostja vähendada esindaja ajakulu 5h ja 51min võrra ning esindaja tunnihinda 120 euroni (ilma käibemaksuta). Kolleegium leiab, et esindaja tehtud toimingud olid konkreetse vaidluse keskmist keerukust ja mahukust apellatsiooniastmes vajalikud ja ajakulu põhjendatud, v.a apellatsioonkaebuse vastuse koostamine üle 6h ja menetluskulude nimekirja koostamine üle 1h. Vastuses apellatsioonkaebusele kirjeldab hageja menetluse käiku ja kordab suures osas varasemaid seisukohti. Menetluskulude nimekirja lihtsust apellatsioonimenetluses arvestades ei olnud põhjendatud kulutada sellele üle 1h. Seega on kokku esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 9h 20min 12h asemel.
27.2.Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) on arvestades vaidluse keerukust ja mahtu TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalik ja põhjendatud. Tunnitasu tuleb TsMS § 175 lg 1 22(23)
järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Tunnitasu 140 eurot on vastavuses keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasuga. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja apellatsiooniastme menetluskuluna 9h 20min eest 1306,67 eurot.
27.3.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.