2-19-16428/21 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Z Z (hageja) esitas Viru Maakohtule 22. oktoobril 2019 hagi X X’i (kostja) vastu võlgnevuse summas 2465,90 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni, saamiseks. Samuti palub hageja määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja poolt kantud ja kantavad menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 07.05.2018 sõlmisid Z Z (edaspidi ka ostja või hageja) ja X X (edaspidi ka müüa või kostja) ostu-müügilepingu, mille ese on sõiduauto Volvo XC90 registreerimismärgiga xxx. Ostuhind on 12 500 eurot. Ostuhind on ostjale tasutud. Müügilepingu sõlmimisel ja sellele eelnevalt oli müüja poolt avaldatud, et tegemist on täiesti korras ja hästi hooldatud sõiduautoga, läbisõiduga müügi hetkel ca 196000 km. Auto müügi kohta olid andmed avaldatud internetiportaalides. Sõiduauto üleandmisel müüja kinnitas, et auto on igati korras ja mingeid vigu ei esine. Ostja ei ole asjatundja ja tal puuduvad erialased teadmised. Lepingu eseme üleandmisel ostjale tundus, et mootor töötas lärmakalt. Müüja kinnitas, et tegemist on diiselmootoriga autoga ning see on sellise auto puhul tavapärane asi. 25.05.2018. a, so esimesel võimalusel ostja pöördus Xxx Auto OÜ poole sõiduauto ülevaatamiseks ja võimalike puuduste tuvastamiseks. Xxx Auto OÜ poolt koostati akt, millise kohaselt mootori töö ajal mootor töötab ebaühtlaselt ja õhufiltrisse lekkib mootori heitgaase. See tähendab, et üks mootori sisselaske klappidest on ebatihe. Täpsemaks diagnostikaks on tarvis mootori plokikaan eemaldada, mis on oluline ja kulukas töö. 30.05.2018 ostja pöördus ZZZ TÜ (x) poole korduva kontrolli tegemiseks. Läbiviidava diagnostika käigus sai selgeks, et mootori ruumis on tugev kõrvaline heli ja ei tööta korralikult 12 silindrit. Edasiseks vea tuvastamiseks tuleks mõõta kompressioon ja visuaalselt kontrollida nukkvõlli kambris nookurid ja tõukurid, seda saab teostada mootori osalisel lahti võtmisel. Asjatundjate väitel sõiduauto kasutamine defektidega võib kaasa tuua veelgi olulisemaid rikkeid. Seetõttu ostja enam sõiduautot ei kasutanud. Ostja teavitas müüjat eeltoodud riketest ja sõiduauto seisundist korduvalt kirjalikult 27.06.2018. a kirjaga. Peale probleemidest teavitamist toimus müüjaga kohtumine, millisel müüja väitis, et talle on need väited ja puudused arusaamatud. Samuti müüja väitis, et soovib teha erapooletut ekspertiisi ning vastata meie pretensioonile. Rohkem ei ole müüjalt laekunud ühtegi vastuväidet, ekspertiisi ega ka ettepanekut sõiduauto parandamise kohta.

Seoses müüja tegevusetusega 27.09.2018. a pöördus ostja ise riiklikult tunnustatud kohtueksperdi V Vu poole ekspertiisi teostamiseks. Ekspertiis teostati z zzz OÜ asukohas. Ekspertiisi tulemusena tuvastati: - sõiduauto ekspluatatsioonilased kulumisjäljed ei vasta odomeetri näidule, so 196728 km; - remondikleebised on enamuses võltsitud ja ei kajasta sõiduki tegelikku remondiajalugu; - mootori kulum viitab oluliselt suuremale läbisõidule odomeetri näidust; - sõidukiga kaasas olevad remondiarved pole tõesed, st kõiki varuosi pole vahetatud. Pole vahetatud ka hammasrihma ja juhtrulle; - sõiduki tegelik läbisõit on vähemalt 388267 km (so ca 2 korda suurem näidust); - sõidukil on mootori rike. Eelduslik sõiduki remondimaksumus on 1619,17 eurot. Alates eelnimetatud puuduste avastamise ajast sõiduauto seisis parklas ja ostja ei saanud sõidukit Volvo XC90 registreerimismärgiga z eesmärgipäraselt kasutada. Nimelt sõidukil olid puudused, mille tõttu ei olnud autot võimalik ohutult teeliikluses kasutada. On tuvastatud, et sõiduautot on ekspluateeritud ca 2 x enam, kui on avaldatud ostjale. Puudused ongi eelkõige tingitud asjaolust, et tegelik ekspluatatsioon on kordades suurem ja hooldus oli puudulik. Vaatamata müüjat puudustest teavitamisest ja müüja lubadustest teavitada ostjat oma seisukohtadest, ei ole müüja teinud ühtegi omapoolset ettepanekut, sh ei ole soovinud puuduseid kõrvaldada. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele (eelkõige seisund ja oluliselt suurem läbisõit), lepinguesemel olid olulised varjatud puudused ning müüja ei ole püüdnudki olukorda lahendada. Saatis ostja müüjale 22.02.2019. a kahjunõude koos ekspertiisi tulemustega ja kahju kõrvaldamise hinnapakkumisega. Eeltoodule ei ole samuti tänaseni reageeritud. Ostja oli sunnitud nõude esitamiseks kasutama ka õigusabi. Seoses müüja tegevusetusega oli ostja sunnitud korraldama ise puuduste kõrvaldamise. Zzz Autoteenindus OÜ teostas puuduste kõrvaldamise tööd. Hageja tasus tööde eest 13.06.2019. a 1740,90 eurot. Puuduste kindlakstegemisega ja kahjunõuete esitamisega on hageja kandnud kulusid (st saanud kahju) alljärgnevas ulatuses: - Zzz TÜ poolt mootori testimine summas 35 eurot; - z OÜ poolt tehnilise seisukorra tuvastamine, ekspertarvamus summas 450 eurot; - z OÜ poolt puuduste kõrvaldamise tööd summas 1740,90 eurot; - JeweLex Advokaadibüroo arve nr 19191 summas 240 eurot, õigusabi kahjunõude esitamisel. Kokku 2465,90 eurot. Kohus 29. oktoobri 2019 määrusega võttis hagi menetlusse.

Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhinõude suurus on 2465,90 eurot, viivis ühe aasta eest alates hagi esitamisest summalt 2465,90 eurot on 197,64 eurot (2465,90 x 8% aastas x viivitatud päevi 366). Seega on tsiviilasja hind 2663,54 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED (tl 33-35) Kostja hagi ei tunnista. Hagi vastuse kohaselt ei ole kostja asjatundja ning tal puuduvad erialased teadmised. Kostja on tavaline sõidukite kasutaja. Sõiduauto Volvo XC90, väljalaskega aasta 2008, numbrimärgiga z oli kostja isiklikus kasutuses 2.5 aastat. Kostja soetas autot 18.01.2016 ettevõttes "Baltic Marketing RJ" Vilniuses 14 500 euro eest. Kostja kasutas sõiduautot kogu kasutusaja vältel kuni müümiseni igapäevaselt ning probleemid puudusid. Kostja regulaarselt hooldanud sõiduautot Sillamäe linnas „ID Service OÜ“ remonditöökojas. Enamus arvetest andis kostja hagejale auto müümise ajal kuid tal on jäänud ka varasemaid arveid. Sõiduauto vanus müümise ajal oli ca 10a ning kõik hooldustööd teostas kostja õigeaegselt. Kaks päeva ennem ostu tegi hageja proovisõitu koos kahe meesterahvaga (S P ja B J ). Kõik nad koos hagejaga puutuvad kokku sõiduautodega ja on Ida-Virumaal sõiduõpetajad. Kostja võimalus kontrollida sõiduautot remonditöökojas ennem ostu või keelduda ostust, kuid hagejaga kaasas olnud meesterahvad keeldusid sellest öeldes kostjale kui midagi juhtub siis kohtus saab asja lahendada. Kui hageja esimest korda esitas kostjale kaebuse, sai kostja hagejaga esimesel võimalusel kokku (04.07.2018) sõiduki ülevaatamiseks. Sõiduautoga oli kõik korras - sõiduk käivitus, sõitis jne., ning oli hageja kasutuses rohkem kui kaks nädalat. Et midagi läks katki kostja ei märganud, mootori hääl oli täpselt samasugune nagu auto müümise hetkel. Hageja ning tema poolt automehaanik A.V väitsid, et on mingi kõrvalhääl mille kindlakstegemiseks on vaja mootor lahti võtta. Selle kokkusaamise ajast on video, kus on kuulda kuidas mootor töötab. DVD-le on lisatud lisaks video kus on teise samasuguse sõiduki mootori heli ning vahet ei ole. Hageja tellis V Vu eksperdi arvamuse. Kostja arvates hageja ning ekspert leppisid omavahel kokku kuna ekspertarvamus koostaja ning remonditöökoda kes esitas arve kuuluvad ühele isikule - x OÜ ning x OÜ. Ning ühe ja teise ettevõtte eesmärgiks on kasu teenimine. Eksperdiarvamus võltsitud tööde ning hoolduse arvetest on kostja seisukohalt absurdne. Kõiki varuosasid kostja on tegelikult vahetanud ning vanad varuosad on kostjal siiamaani garaažis kus on kaasa arvatud vana hammasrihm, rullikud ja kõik teised. Vastusele on lisatus vanadest varuosadest pilte. 4(15)

Eksperdi arvamusest ei ole arusaadav mille tagajärjel konkreetselt on mootor rikki läinud ning mis seda põhjustas. Kostja eeldab et selle põhjuseks võis olla hageja sõiduki vale kasutamine, hageja pöördumine erinevatesse töökodadesse või sõiduki normaalne kulumine. Hageja poolt teostatud remondi arvel kirjeldatud varuosad ning materjalid kuuluvad sõiduauto kuluosade nimekirja. Läbisõidu kohta informatsiooni sain www.vininfo.ee kohaselt algab läbisõidu ajalugu 164515km ja Eestist. Belgiast läbisõitu kostja ei näe. Sõiduauto oli kostja poolt ostetud ettevõttest „UAB Baltic Marketing RJ“ summaga 14 500 eurot ning läbisõit oli ostu ajal umbes 164 000 km. Eestis enne registrisse kandmist teostati Maanteeameti büroos sõiduki tehnokontroll ning koostati AKT numbriga 0309663 milles on fikseeritud läbisõit 164 189 km. Kostja ei saanud akti lisada kuna ainult hageja saab seda infot Maanteeametist välja võtta. Hageja väide, et ta ei kasutanud sõiduautot ei vasta tegelikkusele. Kostja isiklikult nägi sõidukit 2018 aasta mai kuus liikluses aadressil Jõhvi linn, Rakvere tänav 3. Lisaks nägid kostja tuttavad sõiduauto 2018 aastal juunikuus Mustvee „Cirkle K“ tanklas. www.vininfo.ee väljavõttest nähtub, et läbisõit autoostu hetkest 05.2018 kuni 10.2019 on suurenenud umbes 6000 km võrra. Lisaks kogu selle aja vältel kehtis sõidukil liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Kostja arvates on hageja sihilikult pöördunud kohtusse. Juba ennem ostu keeldus hageja sõiduki kontrollist vabalt valitud töökojas põhjendades sellega, et kohtus saab asju lahendada. Kostja saab aru, et kümne aastasel sõiduautol läbisõiduga on kogu aeg võimalik leida mingisugune puudus. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (tl 74-75) Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited on eksitavad ning ei vasta tegelikele asjaoludele. Kostja väitel tal puuduvad erialased teadmised ta ei ole asjatundja. Hagejale teadaolevalt kostja omandab sõiduautosid ja müüb neid. Sealhulgas kostja on ka vaidlusalust sõidukit kasutanud ca 2 aastat, hooldanud seda ning hageja seisukohalt oli kostja puudustest teadlik, mille tõttu ka müüs sõiduki. Oluline on märkida, et sõiduauto on diiselmootoriga. Millisest kohast on kostja sõiduauto ise ostnud on hagejale teadmata, kuid esitatud ostuarvest ei nähtu selle läbisõitu. Väide, et hageja enne ostu käis sõiduautoga tutvumas vastab tõele. Hageja naisterahvana ei ole sõiduautode asjatundja ning tööalaselt on ta liiklusteooria asjatundja, mis ei puuduta kuidagi sõidukite tehnilisi teadmisi. Oluline on märkida, kuidas toimus proovisõit. Hageja tuli kostja asukohta sõidukiga tutvuma ning võttis kaasa kaks kolleegi, kes ei ole samuti spetsialistid sõiduautode tehnilises osas ja seda enam diiselmootorite spetsialistid. Seega ei hageja ega kaasa võetud isikud ei omanud erialaseid teadmisi sõiduautode tehnilisest osast, sh olid võhikud diiselmootorite osas. Proovi sõidule saabudes kostja ei lubanud ostjal (sh kaasas olnud isikutel sõiduautoga sõita). Ta sõidutas ostjaid ise (sh lülitas sisse sõidu ajaks raadio) ning küsimusele kas mootori hääl ei ole liiga kõva vastas kostja, et diiselmootorid nii töötavadki ja kõik on korras. Seega kostja teadlikult eksitas hagejat. Kostja väitel oli tal kiire, sest pidi tööle minema ning mingisugusest töökoja ülevaatusest või sellest keeldumisest juttu ei olnud, sh ka mingist kohtu poole pöördumisest. Peale sõiduauto ostutehingut juba esimesel nädalal pöördus hageja remonditöökoja poole küsimusega, kas ta peaks tegema mingisuguseid hooldustoiminguid. Meister osutas talle, et mootori hääl oli ebanormaalne ning on tõenäoliselt mingi mootoririke. Peale seda ongi hageja pöördunud remonditöökodade poole vea diagnoosimiseks, kuid töökodade väitel oligi tegemist olulise mootoririkkega, millise lõppdiagnoosi saab öelda peale mootori osade demonteerimist. 5(15)

Lisaks öeldi hagejale, et sellise mootoriga ei tohi sõita ning alates mai lõpust 2018. a oli auto jäetud parklasse. Hageja lasi koostada kostjale kirjaliku teate ning pretensiooni. Kuna sellele reaktsiooni ei järgnenud hageja helistas kostjale ning toimus kokkusaamine. Hageja võttis kaasa ka remonditöökoja meistri, kes püüdis kostjale selgitada, et mootor on defektne. Seda selgitust on näha ka kostja esitatud videolt. Kostja jätkuvalt väitis, et kõik on korras ning kui hageja soovib väita defekti olemasolu tuleb teha erapooletu ekspertiis. Hageja pakkus kostjale korraldada ekspertiis ja parandada defektid, kuid kostja lahkus ning rohkem ei ole kostjalt saadud mingit tagasisidet ning reaktsioone pöördumistele. Asjaolu, et sõiduauto puudused ei ole tekkinud seoses selle ekspluateerimisega hageja poolt kinnitab kostja ise. Nimelt peale töökodade poolt puuduste olemasolu kohta kinnituste saamist toimus kohtumine kostjaga ning ta väitis ja väidab tänaseni, et kõik oli tema seisukohalt muutumatu ja korras. Kusjuures videolt on näha, et asjatundja selgitab kostjale, et mootoris on probleem, st mootori müra on ebanormaalne ning õhufiltrisse tulevad heitgaasid (st õhufiltri eesmärk on siseneva õhu tagamine mitte gaaside väljaminek). Hageja ootas kostja poolt ettepanekuid ja toiminguid, kuid asjatult ning seetõttu valiti kohtuekspertide nimekirjast ekspert ja hageja korraldas ekspertiisi ise. Ekspertiisi tulemused kinnitasid hageja väiteid puudustest ning šokeerivalt teatati hagejale, et puuduste üks põhjuseid on väidetavate hooldus tööde tegemata jätmine ning läbisõidu tegelik näit on ca 2 kordselt suurem, st ka sõiduauto kulum ja amortisatsioon on kaks korda suurem. Selgus, et on võltsitud hooldusandmeid ja peidetud kulumi jälgi. Enne Eesti Vabariigis sõiduauto arvele võtmist on manipuleeritud näiduga. Hageja ei välista, et seda ongi tehtud teadlikult kostja poolt kuna hilisem manipuleerimine ei ole enam võimalik ning on kergesti tuvastatav. Ekspertiisile järgnevalt edastati jällegi dokumentatsioon ja nõue kostjale ning tehti korduvalt ettepanek puudused kõrvaldada. Kuna jällegi ei olnud mingit reaktsiooni oli hageja sunnitud asuma korraldama ise remonditöid. Hageja rõhutab, et sõiduauto ekspertiisi tegemisel tehti olulised demonteerimise tööd ning kulude kokkuhoiuks ei olnud mõistlik monteerida puudustega mootorit jälle kokku. Kuna sõiduk seisis demonteeritult eksperdi töökojas oligi ainus mõistlik lahendus paluda antud töökojal puudused kõrvaldada ning sõiduauto korda teha. Hageja märgib, et peale puuduste tuvastamist hageja ootas kostja ettepanekuid ja toiminguid pool aastat ning kui oli selge, et kostja on tegevusetu tehti vajalikud remonditööd juuni kuus 2019. a. Seega kostja on käitunud heas usus, st teavitanud kostjat puudustest, võimaldanud need kostjal endal tuvastada ja kõrvaldada, teinud ekspertiisi, teavitanud tulemustest kostjat ning teinud ettepaneku puudused kõrvaldada ning alles siis on hageja ise puudused kõrvaldanud ning esitanud kostjale hüvitamiseks kahjunõude. Väide, et hageja on kasutanud sõiduautot on ainetu ja hagejat solvav. Hageja selgitas, et 2018. a mai kuust kuni 2019. a juuni kuuni ei ole ta sõiduautot sihipäraselt kasutanud, st ainult töökodadesse suundumisel, suundumisel eksperdi juurde ning suundumisel kohtumisele kostjaga. Seega hageja omandades igapäevasteks sõitudeks sõiduauto oli sunnitud ca aasta jooksul selle kasutamisest loobuma ning tegelema defektide tuvastamise ning kõrvaldamisega. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et eksperdi poolt ülevaatusel fikseeritud spidomeetri näit (196728) ja hagi lisas remonditöökoja poolt fikseeritud näidu vahe (196518) on ca 210 km. See läbisõit vastabki sõiduauto toimetamise vahemaale eksperdi juurde ning kohtumisele kostjaga. Oluline on märkida, et hageja omandas sõiduauto selle eesmärgipäraseks kasutamiseks. Kostja eksitas hagejat selle hea seisundi kohta ja isegi, kui oli tuvastatud selle puudused kostja jätkas hageja eksitamist ning ei püüdnudki olukorda lahendada. Eelnevast nähtub, et ca aasta 6(15)

kuni puuduste kõrvaldamiseni hageja ei saanud asja otstarbekohaselt kasutada ning lisaks selgus, et asja kasutuskoormus on oluliselt suurem avaldatule. Kostja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Näiteks esitatud hooldus algdokumendid ei ole asjassepuutuvad olemasolevate puuduste osas. Esitatud pildid ei ole samuti antud asjaga seonduvad ning nendel kujundatu jääb arusaamatuks, st tegemist ei ole tõenditega. Kusjuures tuleb märkida, et kostjaga koos käis puuduseid üle vaatamas tema sõber (so remonditöökoja omanik või töötaja). Isik olukorda kuidagi ei kommenteerinud ning nad koos kostjaga saavad teha erinevatest detailidest asjasse puutumatuid pilte. Vastuseks kostja taotlusele Maanteeametilt andmete välja nõudmiseks selgitame järgnevat. Hageja ei kahtle, et sõiduauto esmasel vaatlusel Maanteeameti poolt peale selle saabumist Eestisse oli läbisõidu andmete manipuleerimine juba toimunud. Nimelt seda saigi teha ainult eelnevalt vastasel juhul oleks see mõttetu ja jälgitav. Seega soovitud andmed ei ole asjakohased ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et läbisõidu andmetega on manipuleeritud. Hageja rõhutab, et puudub ka vaidlus, et nõue on põhjendatud ning puuduse kõrvaldamisel kohane. Vaidlusalune sõiduauto ei vastanud kvaliteedi ja antud kirjeldusele (sh oluline kulum seoses tegeliku läbisõiduga) ning seda ei olnud võimalik ohutult kasutada. Hageja rõhutab, et kostja vastutab puuduse eest sõltumata kas ta ise sellest teadis. Kostja on tunnistanud, et peale asja müüki ja tema poolt asjaga tutvumist oli selle seisund sama. Seega oli puudus olemas asja üleminekul ostjale ning seda kinnitab ka puuduse kohene avastamine. Kostja kinnitab, et hageja ei olnud puudusest teadlik kuna tema ei ole sellest hagejat teavitanud ning ka ise puudust ei tunnistanud. Puudub vaidlus, et hageja teatas kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest korduvalt ja tegi seda mõistliku aja jooksul. Puudus ei olnud tuvastatav tavalise ülevaatuse käigus, st ka kostja väitel oli vaatamata asjatundjate seisukohale kõik korras. Pooltel puudub vaidlus, et hageja korduvalt nõudis asja parandamist ning mõistliku aja möödumisel lasi asja ise parandada. Seega hageja on käitunud heas usus ja vastavuses seaduse nõuetega. Kostja on oluliselt oma tegevusetusega rikkunud müügilepingut ning hageja nõuded on õigustatud ja põhjendatud. Kokkuvõtteks on hageja seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. KOHTUISTUNG (tl 94-98) 29. mai 2020 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et sõidukit ei saanud kasutada ja seda tõendab ekspertiis, et klapiajam on kulunud, mootor töötab ebaühtlaselt. Ekspert tuli järeldusele, et tegemist on mootoririkkega. Kostja leiab, et asi vastas kõikidele lepingutingimustele. Sõiduauto oli kümneaastane ja kui sellises vanuses autol hakata otsima puudusi, siis need leidub alati. Tegemist on tavalise ekspluatatsioonijärgse kulumiga. Kostja väidab, et sõiduauto oli heas seisukorras. Sõiduki läbisõidust ei saa kostja midagi teada kuna ta ostis sõiduautot firmalt juba sellise spidomeetri näiduga. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et sõiduautot ei saanud kasutada, kuna sõiduautot nägi kostja tuttav Mustvee tanklas. Samuti spidomeetri näidud alates sõiduauto hagejale müügist kuni 2019. a oktoobrini rääkivad sõiduauto aktiivsest kasutamisest. Kostja leiab, et ekspert ei olnud erapooletu, kuna tegi hinnapakkumise auto remontimiseks ja hiljem ise teostanud remonti. See seab ekspertiisi kahtluse alla, kuna ekspert oli otseselt huvitatud ekspertiisi tulemustest, et 7(15)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Põhinõue Hageja nõue tuleneb poolte vahel 07.05.2018 sõlmitud müügilepingust (tl 6), mille ese on sõiduauto Volvo XC90 registreerimismärgiga xxx. Ostuhind on 12 500 eurot. Mõlemad lepingupooled on füüsilised isikud, kostja ei tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale sõiduauto üleandnud ning hageja tasus kostjale ostuhinna. 8(15)

Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduauto vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg-st 1 tulenevalt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Seega kostja vastutuse hindamiseks müüdud sõiduauto lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi on vajalik hinnata, milles pooled kokku leppisid ja kas kostja müüdud sõiduauto vastas kokkulepitule. Riigikohus on leidnud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt Riigikohtu otsus 2-17-1937, p 25 ja selles viidatud otsus nr 3-2-1-46-1, p 19). Sõiduauto müügikuulutuse (tl 7-8) kohaselt oli see esmaselt registreeritud 9/2008, kütus on diisel, läbisõit on 187 300 km. Muude andmetena (tl 7 pöördel) on märgitud, et sõiduk on puhas ja korralik. 20.07.2016 on teostatud suurhooldus, mille käigus vahetatud hammasrihm koos rullikutega, veepump, generaatori rihm, hüdvine mootori padi, õli ja kõik filtrid. Viimane hooldus 20.05.2017. Uued rehvid. Müügilepingus (tl 6) puudub informatsioon müüdava sõiduauto omaduste kohta. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt omandas hageja sõiduauto eelkõige põhjusel, et kostja väitel on tegemist väga heas seisukorras ja hooldatud sõiduautoga, sh olulise läbisõiduta sõidukiga. Xxx Auto OÜ 25.05.2018. a akti (tl 9) kohaselt akti koostamise juures olid juhataja Tarmo Pungas, töökoja meister D D ja motorist A V . Nende poole pöördus V. Z (hageja) sooviga teha kindlaks auto (Volvo XC90, reg. nr x) mootorist kostuv võõras hääl. Auto esmasel ülevaatamisel selgus, et mootori töö ajal mootor töötab ebaühtlaselt ja õhufiltrisse lekkib mootori klappist heitgaase. See tähendab, et üks sisselaske klappidest on ebatihe. Täpsemaks diagnoosiks on tarvis plokkikaan eemaldada. Eksperdi arvamuse nr 846/2018 (tl 14-19) kohaselt arvamuse koostas ekspert V Vu 29.10.2018. Ekspert on autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainsener ning omab tehnikamagistri kraadi. Staaž sõidukite tehnilise eksperdina ja hindajana alates aastast 1998. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja on käesoleva arvamuse koostaja kantud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktori poolt 14.02.2018. a välja antud käskkirjaga nr. 34 kui maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas ekspertiiside tegijana. Eksperdi arvamus on avaldatud sõiduki VOLVO XC90, registreerimismärk x kohta. Sõiduki odomeetri näit 27.09.2018 eksperdi poolt teostatud ülevaatuse ajal 196728 km. Ekspert tuvastas internetiportaalist www.autoDNA.ee sõiduki ajaloo kohta tehtud väljavõttest, et sõiduk on valmistatud 2008.a. ning müüdud uuena Belgiasse. Sealse registri andmetel on sõiduki odomeetri viimane näit Belgias olnud 356062 km. 2016.a. jaanuaris on sõiduk imporditud kasutatuna Eestisse. 27.01.2016.a. toimunud korralise ülevaatuse ajal on sõiduki odomeetri näiduks märgitud 164515 km. Sõidukit on pideval müüa ning millele viitab www.auto24.ee ajaloo väljatrükk. 2018.a. maikuus on sõidukile ostja leidunud, vastavalt Maanteeameti väljavõttele on 07.05.2018.a. on toimunud omaniku vahetus.

Vastates esitatud küsimustele tuli ekspert järeldusele, et lähtudes sõiduki ülevaatuse tulemustest ja sõiduki mootoriruumis olnud kleebistest ja sõidukiga kaasas olnud dokumentatsioonist pole sõiduki remondiajalugu tõene:  sõiduki salongi detailide vaatlusel tuvastatud kulumisaste ja asjaolu, et nahkdetaile on värvitud, viitab märatavalt suuremale läbisõidule kui seda kuvatakse armatuurlaua näidikute plokis;  sõiduki mootoriruumis olevatel kleebistel esineb jälgi võltsimisest;  sõidukiga kaasas olnud, ID Service OÜ poolt 29.06.016.a väljastatud sularahaarve nr. ID -001355, mootori hammasrihmakomplekti vahetuse kohta pole usutav. Sõiduki ülevaatuse ajal tuvastas ekspert, et hammasrihma ega selle juhtrulle pole vahetatud. Lähtudes tasulisest internetiportaalist www.autoDNA.ee tehtud väljatrükile oli sõiduki viimane läbisõit enne sõiduki Eestisse toomist 356063 km. Lähtudes Maanteeameti väljavõttest ja eksperdile esitatud sõiduki fikseeritud odomeetri näidust on sõidukiga sõidetud vähemalt 32213 km. Seega on sõiduki tegelik läbisõit vähemalt 388267 km. Mootori töötamisel tühikäigul on kuulda tagasilööke sisselaskekollektorisse, mis viitab klapiajami rikkele. Seega esineb sõidukil mootoririke. Mootori remondiks tuleb kulunud klapiajami detailid (kompensaatorid ja nookurid) vahetada. Kohus on seisukohal, et eelviidatud akt ja eksperdi arvamus kui eriteadmistega isikute arvamused on dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 lg-st 1 ja lg 2 esimesest lausest ning § 272 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt. TsMS § 229 lg 1 järgi tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla muuhulgas dokumentaalne tõend. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 1 dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohus loeb aktis ja eksperdi arvamuses tuvastatuga tõendatuks, et kostja müüdud sõiduauto ei vastanud kokkulepitule. Sõidukit ei ole kohaselt hooldatud, sõiduauto läbisõit oli tunduvalt suurem avaldatust, samuti ei vastanud avaldatule sõiduauto tehniline seisund, esines mootoririke. Müüdud asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Sõiduautot tavaliselt kasutatakse sõiduks ja selle eesmärgiga hageja sõiduautot soetaski. Rikutud mootoriga sõitmine aga on ohtlik, mistõttu ei sobinud kostja müüdud auto otstarbeks, milleks hageja seda vajas ja milleks see tavaliselt kasutatakse. Seega leiab kohus tõendatuks, et kostja müüdud sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, 10(15)

kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Lg 4 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus leiab tõendatuks, et kostja müüdud sõiduauto mootoririke ning avaldatust ja odomeetri näidust kahekordselt suurem läbisõit oli juba sõiduauto üleandmisel hagejale. Müügilepingu sõlmimisel peab müüja arvestama sellega kaasnevate vastutusriskidega, eelkõige sellega, et kui müügilepingu esemel esineb puudusi, sh varjatud puudusi, millest müüja ei ole teadlik, vastutab nende puuduste eest müüja. VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Asjaolu, et hageja töötab autokoolis ei räägi iseenesest veel sellest. Hageja on tööalaselt liiklusteooria asjatundja ja kohus nõustub hageja väitega, et see ei puuduta kuidagi sõidukite tehnilisi teadmisi. Hageja naisterahvana ei ole sõiduautode asjatundja. Hageja kaasa võetud kaks kolleegi samuti ei olnud spetsialistid sõiduautode tehnilises osas ja seda enam diiselmootorite spetsialistid. Seega ei hageja ega kaasa võetud isikud ei omanud erialaseid teadmisi sõiduautode tehnilisest osast, sh olid võhikud diiselmootorite osas. Kostja väide kohtuistungil, et üks hageja kaasa võetud inimestest, nimelt Boriss Jermakov, õpetas talle omal ajal mootorite ehitust, samuti et kostja pakkus sõita töökotta sõiduauto seisundi kontrollimiseks, jäid paljasõnalisteks. Kohus juhtis poolte tähelepanu, et hagimenetluses poole seletus, mis ei ole antud vande all, ei ole tõend, kuid kostjal taotlusi ei olnud. Kohus on seisukohal, et ei oma tähtsust kas hageja kasutas autot peale ostmist, kuna kohus on juba lugenud tõendatuks, et mootoririke ning avaldatud odomeetri näite ja tegeliku läbisõidu kahekordne vahe esines juba sõiduauto üleandmisel hagejale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et mootoririke toimus peale sõiduauto hagejale üleandmist ja on seotud hageja poolt sõiduauto kasutamisega. Hageja väitel sõiduauto omandamisel juhtis ta kostja tähelepanu mootori mürale, kuid kostja väitis, et see on tavapärane ja põhjustatud mootori kütuse liigist. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele. Kohus on seisukohal, ei ole tõendatud, et hageja müügilepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Hagejat eksitati. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 222 lg-st 1 tulenevalt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on 11(15)

võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja teavitas kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest 27.06.2018 kirjaga (tl 11) ja nõudis kostjalt 14 päeva jooksul sõiduauto parandamist ning varjatud puuduste kõrvaldamist. Kostja sai kirja 10.07.2018 isiklikult kätte (tl 12). Kostja ei parandanud sõiduautot ega puudused kõrvaldanud. Kohus leiab, et hageja teavitas kostjat sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Sõiduauto lepingutingimustele mittevastavus oli algul tuvastatud Xxx Auto OÜ poolt 25.05.2018. a (tl 9) ja juba 27.06.2018 kirjaga teavitas hageja sellest kostjat. Kohus leiab samuti, et 14päevane tähtaeg on mõistlik sõiduauto parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 222 lg 5 kohaselt, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Puudub vaidlus, et puudused on kõrvaldatud ja sõiduauto on remonditud. Vastavalt OÜ x 13.06.2019 arvele 2193049 (tl 22) on hageja kulud seoses puuduste kõrvaldamisega 1740,90 eurot, see summa oli tasutud tööde teostajale 13.06.2019 (tl 21). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja on rikkunud müügilepingut, hageja poolt määratud tähtaja jooksul kostja puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu oli hageja sunnitud ise asja parandama. Kostja tekitas hagejale otsene kahju sõiduauto remondi kulude näol. Kohus on seisukohal, et hageja kulude väljamõistmine kostjalt seoses OÜ Zzz Autoteenindus töödega on põhjendatud nõutud suuruses ehk summas 1740,90 eurot. Kulu suurusele ei esitanud kostja vastuväidet. 12(15)

Kohus leiab, et kostja väited seoses sellega, et ekspertarvamuse koostaja Rajahaldus OÜ ning remonditöökoda kes esitas arve Zzz autoteenindus OÜ kuuluvad ühele isikule V Vule, ning ühe ja teise ettevõtte eesmärgiks on kasu teenimine, mistõttu V Vu ei ole erapooletu, on asjakohatud. V Vu esitas oma arvamuse kui asjatundja ja tegemist on dokumentaalse tõendiga, mitte ekspertarvamusega vaatamata dokumendi nimetusele. Sõiduautoga probleemi kontrollimiseks pöördus hageja ka teise ettevõtte, nimelt Xxx Auto OÜ poole, mis ka tuvastas probleemid mootoriga. Kui kostja ei olnud nõus hageja poolt esitatud tõendites tuvastatuga või kahtles nendes, oli kostjal võimalik esitada omapoolsed tõendid vastuväidete kinnitamiseks, kuid kostja ei teinud seda. Samuti nõuab hageja kulude väljamõistmist seoses kahju kindlaks tegemisega ning kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega, s.h. õigusabikulud. Hageja viitas õigusalasele kirjandusele (Varul, P. Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., Sein, K. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, kirjastus Juura, 2016 lk 678), kus on leitud, et kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 (või 1043) ja § 128 lg 3 alusel. Sama põhimõtet on kinnitanud Riigikohus rõhutades, et professionaalset õigusabi tuleb pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (nt RKTKo 3-2-1-79-08, p 18; 3-2-1-19-13, p 11 ja 3-2-1-138-10, p 29). Kohus leiab, et hageja viited õigusalasele kirjandusele on antud asjas asjakohased. Hageja on teinud kulutusi õigusabile summas 240 eurot koos käibemaksuga (tl 26, 25) seoses kostja vastu nõude esitamisega. Õigusabi seisnes materjalidega tutvumises ja õiguslikus analüüsis, suhtlemises kliendiga, kohtuvälise nõude koostamises (kokku 2 töötundi). JeweLex Advokaadibüroo osutab hagejale õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, seega on 2 tunni ulatuses osutatud õigusabiteenuse maksumuseks 240 eurot koos käibemaksuga, millise summa on kostja kohustatud hagejale hüvitama. Hageja soovib nimetatud summa hüvitamist kostjalt koos seadusjärgse viivisega. Hageja kandis kulud ka seoses puuduste kindlakstegemisega. Zzz TÜ poolt mootori testimise eest oli tasutud 35 eurot (tl 23, 23 pöördel) ning xxx OÜ poolt tehnilise seisukorra tuvastamine ja ekspertarvamus maksis 450 eurot (tl 24, 24 pöördel). Kohus on seisukohal, et hageja nõue õigusabikulu summas 240 eurot koos käibemaksuga, samuti puuduste kindlakstegemise kulude kokku summas 485 eurot (35+450) hüvitamiseks on kvalifitseeritavad VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi. Hageja kulu kostja lepingurikkumise tuvastamiseks ja õigusabikulu seoses kostja vastu nõude esitamisega on otsene varaline kahju. Kostja rikkus müügilepingut ning eriteadmistega isikute arvamused on olulised tõendid kostja poolt lepingurikkumise tuvastamisel. Kulud olid vajalikud ja mõistliku suurusega. Kulude suurusele ei esitanud kostja vastuväidet. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale kahju tekitamine tahtlikult ei ole millegagi tõendatud ja hageja väited selle kohta on oletuslikud. Kohus leiab, et eelviidatud Xxx Auto OÜ aktiga ja V Vu arvamusega on tõendatud, et kostja müüdud auto ei vastanud müügilepingu tingimustele ja vaatamata hageja tähelepanekule mootori mürale, ei tegutsenud kostja vähemalt vajaliku hoolsusega. Kostja ise seletas, et hageja sõnade 13(15)

kohaselt kui tekkivad probleemid, saavad neid lahendada kohtus. Samuti ei vaielnud kostja vastu, et sai hageja pretensiooni kätte. Kohus leiab, et hagejal võimaliku kahju tekkimist nägi kostja rikkumise võimaliku tagajärjena ette või vähemalt pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Seega vastutab kostja müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest VÕS § 115 ja § 128 lg 3 alusel. Kõigest eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks kokku 2465,90 eurot (1740,90 + 35 + 450 + 240). Viivis Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on tuvastanud, et hageja teatas kostjale nõudest ning et kostja ei täitnud kohustuse tänase päevani. VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohtu arvestuste kohaselt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (09.07.2020) alates hagi esitamisest (22.10.2019) sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 141,32 eurot (2465,90 x 8% aastas x viivitatud päevi 262). Eeltoodust lähtuvalt ka hageja viivisenõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena 2465,90 eurot. Samuti mõistab kohus ajavahemiku 22.10.2019 – 09.07.2020 (k.a) eest sissenõutavaks muutunud viivis kindlas summas 141,32 eurot, ning alates 10.07.2020. a kuni kohustuse (2465,90 eurot) täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Kohus pöörab poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 14(15)