Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-20-6463

Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-6463 seoses kompromissi kinnitamisega.

III. Käesoleva määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada kostja nimi, isikukood ja aadress initsiaalide või tähemärkidega. IV. Menetluskulud jätta poolte endi kanda (v.a kostja riigi õigusabi kulud). Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe tööpäeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates.

Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi N G vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid 01.07.2020 kohtule allkirjastatud kompromissi ja palusid menetlus lõpetada seoses kompromissi sõlmimisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

2-20-6463 Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 462 lg 3 kohaselt avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kohus lahendab taotluse määrusega. Kohus leiab, et asjakohane on käesoleva määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada kostja nimi, isikukood ja aadress initsiaalide või tähemärkidega. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja vähendada edasikaebamise tähtaeg kuni ühe tööpäevani vastavalt menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, seetõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. Kostjale oli käesolevas tsiviilasjas 12.06.2020 määrusega antud riigi õigusabi esindamiseks käesolevas tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg-te 3 ja 7 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, peab kostja kandma oma menetluskulusid, s.h riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas oleks ebaõiglane menetluskulud kostjalt välja mõista. Riigi õigusabi andmisel tuvastas kohus, et kostja varaline olukord ei võimalda tal ise kulusid kanda. Samuti arvestades seda, et pooled on saavutanud

2-20-6463 asjas kompromissi, leiab kohus, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.

/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.