Fievi OÜ hagi Ühtsuse Keskus MTÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. märtsi 2020 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Ühtsuse Keskus MTÜ 06. aprilli 2020 apellatsioonkaebus 0 eurot Fievi OÜ 06. aprilli 2020 apellatsioonkaebus 148 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ühtsuse Keskus MTÜ 06. aprilli 2020 apellatsioonkaebus Fievi OÜ 06. aprilli 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja (apellant,vastustaja): Fievi OÜ (registrikood 14393374, aadress Marsi tn 3-6, Tallinn 11316), lepinguline esindaja Andrei Antosijev (e-post: [email protected]) Kostja (apellant, vastustaja): Ühtsuse Keskus MTÜ (registrikood 80349389, Tina 17-4, Tallinn 10126), lepinguline esindaja Johannes Moor (e-post: [email protected] ) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.Ühtsuse Keskus MTÜ apellatsioonkaebus ja Fievi OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus Ühtsuse Keskus OÜ apellatsioonkaebusega seoses jätta poolte endi kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus Fievi OÜ apellatsioonkaebusega seoses jätta hageja kanda.
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801
4.Mõista OÜ-lt Fievi Ühtsuse Keskus MTÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 148 eurot ja menetluskulude tasumisega viivitamisel viivis alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Võtta asja materjalide juurde kostja apellatsioonkaebuse juurde lisatud tõendid poolte kompromissläbirääkimiste kohta.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt sai hageja seaduslik esindaja NN 22. aprillil 2019 Eesti Kunstiakadeemia teadus-ja arendusosakonna kaudu kostja e-kirja, milles oli märgitud, et kostja otsib disainerit, kes kujundaks ümber kostja olemasoleva logo ja teeks uued visiitkaardid. Logo oli vaja .ai, .pdf ning .png failides. Visiitkaarte soovis kostja trükifailidena ning .ai failina. Senine visiitkaart koos logoga oli e-kirja manuses. Tööde tasuks pakuti 100 eurot. Soovijatel paluti kostjaga ühendust võtta e-kirja teel ning saata tehtud tööde näited.
2.Hageja seaduslik esindaja saatis 22.04.2019 kostjale oma portfoolio koos CV-ga. 02.05.2019 teatas kostja e-kirja teel, et soovib hagejalt tellida töid. Samal päeval saatis hageja hinnapakkumise, milles pakkus kostjale võimaluse tellida 100 euro eest logo ümberkujundamise või 400 euro eest täisteenuse, mis oleks sisaldanud läbimõeldud logo, visiitkaarte, blankette, kuukaarti ja ümbrikke. Kostja nõustus hageja pakkumise 03.05.2019 saadetud vastupakkumisega. Kostja pakkus tööde tasuks 250 eurot. Kokkuleppe järgi oli tööde täitmise tähtaeg 2 nädalat.
3.06.05.2019 teatas kostja, et soovib tellida ainult logotüüpi ning lisas uue tingimuse, mille kohaselt soovis kostja tasuda pärast tööde kättesaamist. Hageja saatis samal päeval vastupakkumise, mille kohaselt oli hageja nõus saatma logotüübi nn halva kvaliteediga, mis tõendaks, et töö on tehtud. Kasutamiskõlbliku faili oli hageja nõus saatma pärast tasumist. Samal päeval saatis hageja kostjale e-posti teel 3 laialivalguvat logotüübi kujundust ja teatas, et saadab kasutamiskõlblikud failid pärast arve tasumist. Kostja teatas 07.05.2019, et lõpetab hagejaga koostöö, sest halvaga kvaliteediga pildid ei olnud nähtavad ja hageja pidi saatma logo kujunduse koos vesimärgiga. Hageja vabandas ja saatis samal päeval kostjale e-posti teel logo kujunduse koos vesimärkidega kostja soovitud vormis.
4.08.05.2019 saatis kostja e-kirja, milles teatas, et on juba leidnud teise isiku, kes tegi hinna ja tingimuste osas parema pakkumise. Hageja saatis kostjale 09.05.2019 meeldetuletuse tasu maksmiseks ja oli nõus loobuma viivisenõudest, kui kostja tasub 140 eurot, millest 100 eurot oli töövõtja tasu ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu. Kostja teatas 20.05.2019, et ta arvet ei tasu, sest talle ei ole tööd üle antud. Kostja leidis, et ta leppis hagejaga kokku tasumises pärast
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801 töö üleandmist ning kostja ei ole nõustunud teistsuguste tingimustega. Kostja taganes lepingust.
5.Hageja leidis, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu e-kirja teel 03.05.2019. Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt saaks vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks. Hageja ei nõustunud kostja maksetingimustega. Kuna hageja teavitas 06.05.2019 kostjat, et töö on valmis, muutus tema tasunõue sissenõutavaks. Kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks.
6.Kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda, sest hageja lepingut ei rikkunud. Kui kohtu hinnangul hageja rikkus lepingut, oleks kostja pidanud talle andma kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv. VÕS § 1131 järgi oli hagejal õigus nõuda võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Hageja saatis kostjale kirjaliku meeldetuletuse 09.05.2019. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 100 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest põhinõude summalt.
7.Kui eeldada, et leping oli sõlmitud kostja ja NN vahel, võib järeldada, et nõue oli loovutanud hagejale. Hageja viitas VÕS § 164 lõikele 1 ja §-le 170. Kuna NN esitas arve, kus arve saajaks oli märgitud hageja, viitab see nõude hagejale loovutamisele. Arve saamisel ei tekkinud kostjal küsimusi seoses sellega, et makse saajaks on hageja ning mitte NN. Kostja pidi tingimata maksma NN koostatud arve. NN ei saa enam ise esitada nõuet kostja vastu.
8.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Riigilõivuna tasus hageja 75 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus 75 eurot. 60 eurot koos käibemaksuga kulus 0,5 tunni ulatuses materjalidega tutvumisele ja kliendi nõustamisele. 300 eurot koos käibemaksuga kulus 2,5 tunni ulatuses hagiavalduse koostamisele ja kohtule edastamisele. 240 eurot koos käibemaksuga kulus 2 tunni ulatuses kostja 11.07.2019 taotlusega tutvumisele ja hageja 25.07.2019 vastuväidete koostamisele. 360 eurot koos käibemaksuga kulus 3 tunni ulatuses kostja 26.09.2019 vastusega tutvumisele ja hageja 30.09.2019 seisukoha koostamisele. 360 eurot koos käibemaksuga kulus 3 tunni ulatuses kohtu 04.12.2019 kirjaga tutvumisele ja hageja 06.01.2020 seisukoha koostamisele. 240 eurot koos käibemaksuga kulus 2 tunni ulatuses kostja 02.02.2020 seisukohaga tutvumisele ja hageja 25.02.2020 seisukoha koostamisele. Kokku on hageja menetluskulud 1635 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ega seda, et NN oleks tegutsenud hageja nimel. NN on suhtluses kostjaga esindanud ennast kui füüsilist isikut, pakkudes teenust eraisikuna. Hageja majandusaasta aruannete kohaselt puudub hagejal vara, sealhulgas äritegevuseks vajalik vara ning äritegevust toimunud ei olnud. Hageja väitis, et enne kooli lõpetamist 20.06.2019 oli NN äritegevuses passiivne, kuid hageja on kostjale väidetavalt teenust osutanud enne kooli lõpetamist 2019. a mais.
10.Kostja leidis, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Ebaõige on hageja väide, et leping sõlmiti 03.05.2019, mil hageja nõustus kostja vastupakkumisega. Hageja viimasele pakkumisele oleks aga pidanud nõustumise esitama kostja. Hageja 03.05.2019 e-kiri sisaldab uut pakkumust. Kostja ei kinnitanud pakkumusega nõustumist, mistõttu lepingut ei sõlmitud.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801
11.Isegi, kui eeldada, et leping oli sõlmitud, on kostja lepingust kehtivalt taganenud. Hageja on mitut olulist lepingutingimust rikkunud. Üheks lepingu tingimuseks oli maksetingimus, mille kohaselt pidi kostja hagejale tasuma pärast töö valmimist ja kostjale üleandmist. Kostja rõhutas 06.05.2019 e-kirjas selgelt, et soovib tasuda pärast töö valmimist. Hageja esitas kostjale tegemata töö eest arve. Tegu oli olulise rikkumisega, sest kostja oli nõus hagejalt teenust ostma ainult tingimusel, et ta saab tasuda pärast töö valmimist ja selle üleandmist.
12.Kostja soovis saada uut logo, aga koos arvega esitas hageja endise logo, millel ta oli ainult muutnud värvi. Saadetud logo oli udune ja ei olnud näha, mis on seal kujutatud. Suutmatus teenust osutada on oluline lepingu rikkumine. Hageja on ebaõigesti väitnud, et töö oli valmis ja kostja oli kohustatud selle eest tasuma. Kostja hageja loodud logo kasutusele ei võtnud ja vastupidist pole hageja tõendanud. Kostja ei pidanud lepingust taganemisel andma hagejale täiendavat tähtaega VÕS § 116 lg 4 järgi, sest hageja rikkus lepingut oluliselt.
13.06.05.2019 e-kirjas teatas kostja, et soovib tasuda pärast töö kättesaamist ning küsis, kas see on sobiv. Hageja kostja e-kirjale ei vastanud ega kinnitanud, kas see on sobiv. Vastupidiselt hageja selgitusetele ei ole kostja nõustunud tasumisega enne töö valmimist või pärast halva kvaliteediga esitatud töö valmimist. Kostja soovis selgelt tasuda pärast töö valmimist. 07.05.2019 e-kirjas teatas hageja, et kui on kahtlusi, võib ta saata allkirjastamiseks lepingu. Seega pidas hageja poolte suhtlemist lepingu sõlmimise eelseteks läbirääkimisteks. Kostja nõustus 07.05.2019 e-kirjas, et hageja võiks alustada lepingust. E-kiri tõendab, et lepingut poolte vahel ei sõlmitud ja kostjal puudus soov see sõlmida. Lepingu sõlmimist ei ole kostja omaks võtnud.
14.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Antud asjas puuduvad tõendid, et hagejal oleks töö olnud valmis ja oleks kostjale üle antud. Kuna töö valmimine ei ole tõendatud, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Tagantjärele tööde teostamine ja selle esitamine kostjale ei tähenda töö valmimist. Alusetu arve esitamine ei muuda tasunõuet sissenõutavaks.
15.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja on osutatud õigusabi 13 tunni ulatuses. Perioodil 02.07.2019 kuni 26.09.2019 kulus kohtutoimiku komplekteerimiseks, telefoninõupidamisteks ja e-kirjadeks kliendiga, hagiavalduse ja lisadega tutvumiseks, kohtudokumentidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks 6 tundi. Perioodil 12.12.2019 kuni 23.01.2020 kulus suhtlemiseks kliendiga ja hageja esindajaga kompromissi osas, hageja seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja kohtunõudega tutvumisele 1 h. 01.02.2020 kulus kostja seisukoha koostamisele 2 h 40min. 25.02.2020 kulus kohtukõne teeside koostamisele ja esitamisele kohtusse 3 h 20 min.
16.Kostjale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulu oli 1300 eurot, millele lisandus käibemaks 260 eurot. Koos käibemaksuga oli õigusabikulu 1 560 eurot. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras.
17.Hageja menetluskuludele esitas kostja vastuväited. Hageja kulud on ülepaisutatud. Hageja menetlusdokumendid koosnesid sageli kohtu või kostja dokumentide osalisest kopeerimisest. Lisaks on hageja 06.01.2020 seisukohas korranud varasemalt avaldatut. Niisamuti on hageja menetlusdokumentidele omane menetluse käigu avaldamine ning 2-3 lehe pikkused
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801 tiitellehed. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt hagi hinna ulatuses. Vaidluse sisu ei olnud keeruline ja tõenditeks on vaid poolte e-kirjade vahetus. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 148 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata nii seetõttu, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga kui ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oli lepingueelsetes läbirääkimistes piisavalt selge, et viimane sõlmib lepingu nimelt hageja kui äriühinguga ning mitte temaga suhelnud ja pakkumisi teinud füüsilise isiku NNga. Hageja ei ole tõendanud, et leping sõlmiti nimelt tema soovitud tingimustel ehk viisil, kus kostjal tuli teostatud töö eest tasuda enne, kui talle töö üle anti. Võlaõigusseaduse järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks peale seda kui töö on tellijale üle antud. Seega ei saa tingimus, et tasu tuleb maksta peale töö üleandmist olla vastuolus heade kommetega. Tellija ütles lepingu üles, mistõttu puudub töövõtjal tasu nõudeõigus.
19.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja on osutatud õigusabi 13 tunni ulatuses. Perioodil 02.07.2019 kuni 26.09.2019 kulus kohtutoimiku komplekteerimiseks, telefoninõupidamisteks ja e-kirjadeks kliendiga, hagiavalduse ja lisadega tutvumiseks, kohtudokumentidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks 6 tundi. Perioodil 12.12.2019 kuni 23.01.2020 kulus suhtlemiseks kliendiga ja hageja esindajaga kompromissi osas, hageja seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja kohtunõudega tutvumisele 1 h. 01.02.2020 kulus kostja seisukoha koostamisele 2 h 40 min. 25.02.2020 kulus kohtukõne teeside koostamisele ja esitamisele kohtusse 3 h 20 min.
20.Kostjale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulu oli 1300 eurot, millele lisandus käibemaks 260 eurot. Koos käibemaksuga oli õigusabikulu 1 560 eurot. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras.
21.Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud, arvestades vaidluse sisu ja kostja esindaja kvalifikatsiooni. Küll aga leiab kohus, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg on üle paisutatud. Käesolev vaidlus ei olnud sisult keerukas ega mahukas, vaidlus ei hõlmanud märkimisväärsel hulgal tõendeid. Kostja vastus hagile oli esitatud 3,5 lehel ning sellele ei olnud lisatud tõendeid. Seega ei saanud esindajal vastuse koostamiseks kuluda enam aega kui 4 tundi. Tõendeid selle kohta, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi, milles osalesid esindajad, kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei saa kohus tuvastada läbirääkimiste ajakulu põhjendatust. Kostja 01.02.2020 ja 25.02.2020 seisukohad olid samasisulised ning kokku ei saanud kahe seisukoha koostamiseks kuluda aega enam kui 3 tundi, arvestades seisukohtade mahtu. Kogumis võib kostjale õigusabi osutamiseks kulunud aega lugeda põhjendatuks 7 tunni ulatuses, millele vastab tasu 700 eurot ilma käibemaksuta ja 840 eurot koos käibemaksuga.
22.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kuna asja hind oli märkimisväärselt väike, puudus pooltel majanduslik vajadus teha tsiviilasja hinda mitmekordselt ületavaid kulutusi õigusabile. Tegemist ei ole vaidlusega, milles tsiviilasja hinda mitmekordselt ületavad menetluskulud oleksid põhjendatud. Kostja on ise viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801 Seetõttu leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu, mis vastab tsiviilasja hinnale ehk 148 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 148 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja apellatsioonkaebus 23.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti hinnanud tõendeid, leides, et poolte vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud. Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga, et lepingu järgi tuli kostjal teostatud töö eest tasuda enne, kui talle töö üle anti. Lisaks oli tingimus, et tellijal on õigus maksta alles siis, kui töö üle anti, vastuolus heade kommetega. Töö tuleb lugeda üleantuks, kostjal oli võimalik tehtud logatüüpide näidistega tutvuda, sest üks hästinähtav logotüüp oli kostjale saadetud. Kostja keeldus põhjendamatult töö vastuvõtmisest. Hageja leiab, et hea usu printsiibist ja kostja huvidest lähtuvalt saadab ta kostjale nõutud formaadil selle logotüübi kujunduse, mis kostjale kõige rohkem meeldib või vastavalt kokkuleppele teeb 3 disaini muudatust. Otsustades, et kostja on töövõtulepingu üles öelnud, ületas maakohus diskretsioonipiire, kuna kostja ei ole kunagi öelnud, et ta ütleb lepingu üles. Kostja viitas algusest peale sellele, et taganeb lepingust rikkumise tõttu. Maakohus leidis, et kuna kostja oli varasemalt lepingu üles öelnud, puudus tal kohustus töö vastu võtta ja selle eest tasuda. Hageja leiab, et tegemist on vale järeldusega, kuna hageja teatas kostjale enne, et töö on valmis. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud kostja kanda või poolte kanda. Kostja apellatsioonkaebus 24.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse kostja kasuks välja menetluskulud 1 560 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt mõistis maakohus välja lepingulise esindaja kulud ebapiisavas ulatuses, jättes mh arvestamata, et pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Vastustajate seisukoht 25.Vastustajad vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. 27.Kostja leidis vastuses hageja apellatsioonkaebusele, et hageja apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud menetlusse, kuna maakohus märkis otsuse p-s 42, et lahendas asja lihtsustatud korras ja ei anna luba edasikaebuse esitamiseks. Kuivõrd kohtuotsuse resolutsioonis märgitud edasikaebamise kord sellist seisukohta ei sisalda, on ringkonnakohtu arvates kohtuotsuse põhjendavas osas toodu eksitav ning lähtuda tuleb otsuse resolutsioonist, mille järgi on apellatsioonkaebuse esitamine lubatud. 28.Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist, mis
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801 annaks aluse maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et töövõtulepingut poolte vahel ei sõlmitud ning ka osas, milles maakohus leidis, et töövõtulepingu tingimused ei ole vastuolus heade kommetega. Maakohus on poolte esitatud väiteid nimetatud osas piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
29.Asja materjalidest nähtub, et töövõtulepingu sõlmimisel suhtlesid töövõtulepingu tingimuste üle kostja ja füüsilise isikuna NN. Asjaolu, et ühele NN kirjale oli lisatud kirja lõppu viide, et ta on ka hageja seaduslik esindaja, ei anna alust asuda seisukohale, et kostjaga sõlmis lepingu hageja. Maakohus on töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid piisava detailsusega põhjendanud ning nende põhjenduste kordamiseks puudub vajadus. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on neile väidetele vastanud otsuse tegemisel. Samuti puudub vajadus korrata maakohtu argumentatsiooni osas, milles maakohus leidis, et töövõtulepingu tingimused ei ole heade kommetega vastuolus.
30.Maakohus väljendas otsuses seisukoha ka selle kohta, kas töölepingujärgse tasu sissenõutavaks muutumine on tõendatud. Asudes seisukohale, et töövõtulepingut ei sõlminud hageja, puudus selle seisukoha väljendamiseks vajadus, kuid arvestades vaidluse asjaolusid ei saa selle seisukoha avaldamist ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidluse all oleva töövõtulepingu järgne tasu ei ole sissenõutavaks muutunud, kuid muudab maakohtu põhjendusi. 31.Töövõtulepingu sõlminud pooled pidasid läbirääkimisi lepingu tingimuste üle. Lõplikult nähtub asja materjalidele sõlmitud kirjavahetusest, et: -Töövõtja kohustus tegema kostjale ehk tellijale kahe nädala jooksul logo. -Logo valmistamise tasu oli 100 eurot. -Hinna sisse kuulus logo 3 disaini muudatust. -Logo tuli tellijale üle anda ai, pdf ning png failides.
32.Avaldades seisukoha, et töövõtulepingu järgne tasu ei ole muutunud sissenõutavaks tuleb arvestada järgnevat. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes.
33.Lepingujärgse tasunõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas töövõtja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
34.Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS §
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga.
35.Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et tellijale tööd üle ei antud. Kostjale saadeti vaid üks disainitud logotüüp 3 asemel, samuti ei olnud saadetu kõikides kokkulepitud vormides. Töövõtja keeldus ülejäänud töö üleandmisest, nõudes eelnevalt töölepingujärgse tasu maksmist. Kuna töövõtja tellijale töid üle ei andnud, siis on tõendamata, et töö on lepingukohane, töövõtja ei saa sel põhjusel, et ta ise keeldus töö üleandmisest tugineda sellele, et tellija keeldus töö vastuvõtmisest.
36.Asjas on esitatud väited, et töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks enne töö üleandmist. Arvestades tellija isikut on VÕS § 637 dispositiivne, mistõttu tuli asjas tuvastada, kas töövõtulepingu sõlminud poolte vahel oli tasu sissenõutavaks muutumise kohta seaduses ettenähtust teistsugune kokkulepe. Ringkonnakohus leiab, et töövõtulepingu sõlminud poolte kokkulepe tasu sissenõutavaks muutumise suhtes on asjast tuvastatav. Nimelt saatis kostja 06.05.2019 kirja, mille teatas, et tasu maksmine toimub pärast töö kättesaamist, see on üldiselt turul tavaline praktika, kui sobib olema valimis (tellimuse) töösse andma. Sellest kirjast nähtub kostja ofert lepingu sõlmimiseks muuhulgas tingimusel, et töövõtutasu muutub sissenõutavaks peale seda, kui töövõtja on töö üle andnud. NN sai oferdi kätte, sellele vastu ei vaielnud, hakkas täpsustama lepingu järgi disainimisele kuuluva logo soovitud elemente. Sellest tuleb järeldada, et töövõtja oli nõus pakutud lepingutingimusega lepingut sõlmima (andis pakkumusele aktsepti). NN tegi peale väidetava töö valmimist oferdi tasu saamiseks enne töö üleandmist, kuid asjast nähtuvalt kostja seda ei aktsepteerinud. Seega on tõendamist leidnud töövõtulepingu tingimus, et tasu muutub sissenõutavaks peale töö üleandmist.
37.Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija vabaneda muuhulgas VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kostja on asjas väitnud, et taganes lepingust, kuivõrd töövõtja talle töid üle ei andnud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide osas, mille heidetakse ette, et maakohus tuvastas kostja poolt töölepingu ülesütlemise, kuigi kostja sellele ise menetluses ei tuginenud. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
38.Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt töövõtulepingust taganemine oli põhjendatud. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, samas sätestatakse oluliste lepingurikkumiste loetelu. VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kahjustatud lepingupool saab kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal ei ole õigustatult kohustuse osalise täitmise vastu enam huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Kuna töövõtja keeldus tellijale tagama tööde ülevaatamist ja seega ka vastuvõtmist, saates vaid osaliselt tehtud töö, siis tuleb asuda seisukohale, et töövõtja rikkus töövõtulepingust tulenevat töö tegemise kohustust. VÕS § 118 sätestab juhtumid, millal taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda. Asja materjalidest nähtub, et tellija töövõtjale täiendavat tähtaega ei andnud, kuid teatas sisuliselt, et töö ei vasta nõuetele, kuna pole saadetud kokkulepitud tööd. Töövõtja teatas seepeale, et saadab kogu töö vastuvõtmiseks siis, kui tasu töö eest on makstud. Tellija taganes seejärel lepingust. Töövõtja
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801 saatis järgnevalt töö osaliselt, jäädes seega selle juurde, et enne tasu saamist ei pea ta tööd tellijale üle andma. Arvestades asjaolu, et töövõtja jäi selle juurde, et ta ei pea tellijale tööd üle andma enne kui töö eest on makstud, leiab ringkonnakohus, et taganemist ei saa pidada toimetuks. Töövõtja on jätkuvalt seisukohal, et kokkulepitud st nõuetekohases vormis peab ta töö üle andma peale seda, kui töö eest on makstud. Eelnevalt leidis ringkonnakohus siiski, et töövõtja tasunõue muutus kokkuleppe järgi sissenõutavaks alles siis, kui tellija on saanud töö üle vaadata. 39.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all ka küsimus, kas maakohus jättis menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel õigesti hagejalt osaliselt välja mõistmata kostjat menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud. 40.Maakohus leidis otsuse põhjendavas osas, et kuigi kulutused õigusabile on vajalikud ja põhjendatud 700 euro ulatuses, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud hagihinna ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud suuremas ulatuses kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. 41.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel, siiski tähendab see seda, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel mõistlikus ulatuses tuleb arvestada ka tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude välja mõistmata jätmisel ületanud diskretsioonipiire. Õige on küll kostja väide, et kaheldes, kas kostja lepinguline esindaja on pidanud kompromissläbirääkimisi ja kas sellest tulenevalt on lepingulise esindaja kantud kulud põhjendatud, võinuks maakohus küsida täiendavaid dokumente, kuid kuna lõpptulemusena see hüvitatavate kulude suurust ei muuda. Tsiviilasja hinna ja vaidluse asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulusid suuremal määral kui maakohus seda tegi.
42.Kostja lisas apellatsioonkaebusele tõendid poolte vahel kokkuleppe sõlmimiseks peetud kirjavahetuse kohta. Kostja soovis tõenditega tõendada kulusid esindaja tasule. Kuigi lõpptulemusena nimetatud tõendid ringkonnakohtu seisukohta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele ei muuda, tuleb need tõendid asja materjalide juurde võtta. Menetluskulude jaotus 43.TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu, kuigi kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele poolte taotlus ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotamise osas kostja apellatsioonkaebuse lahendamisel selliselt, et need jäävad vastaspoole kanda. Need kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kostja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud kulusid apellatsiooniastmes 1 575 eurot. Arvestades vaidluse asjaolusid ja kaebuse hinda, leiab ringkonnakohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 148 eurot. Ringkonnakohus osutab, et kuigi pooltel on võimalik menetluses kasutada lepingulise esindaja teenuseid, ei tähenda see seda, et vaidluse asjaolusid arvestades peaksid mõistlikud vastaspoole poolt hüvitatavad menetluskulud ületama kaebuse hinda.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-7801
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik