Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-7801
Tsiviilasi
Fievi OÜ hagi Ühtsuse Keskus MTÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 148 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Fievi OÜ (registrikood 14393374, Marsi tn 3-6, Tallinn 11316); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Andrei Antosijev (Florianus Õigusbüroo OÜ, telefon: 53552425, e-post: [email protected]); Kostja: Ühtsuse Keskus MTÜ (registrikood 80349389, Tina 17-4, Tallinn 10126); Kostja lepinguline esindaja: Johannes Moor (Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, Tallinn 1415, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hagi töövõtulepingust tuleneva tasu 100 euro, alates hagi esitamise päevast sissenõutavaks muutuva viivise ning võla sissenõudmise kulu 40 euro nõuetes.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ Fievi kanda.
2.Mõista hagejalt Fievi OÜ-lt (registrikood 14393374) kostja Ühtsuse Keskus MTÜ (registrikood 80349389) kasuks menetluskuludena välja 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot.
Mõista hagejalt Fievi OÜ-lt (registrikood 14393374) kostja Ühtsuse Keskus MTÜ (registrikood 80349389) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 148 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sai hageja seaduslik esindaja N B 22. aprillil 2019 Eesti Kunstiakadeemia teadus-ja arendusosakonda kaudu kostja e-kirja, milles oli märgitud, et kostja otsib disainerit, kes kujundaks ümber kostja olemasoleva logo ja teeks uued visiitkaardid. Logo oli vaja .ai, .pdf ning .png failides. Visiitkaarte soovis kostja trükifailidena ning .ai failina. Senine visiitkaart koos logoga oli e-kirja manuses. Tööde tasuks pakuti 100 eurot. Soovijatel paluti kostjaga ühendust võtta e-kirja teel ning saata tehtud tööde näited.
2.Hageja seaduslik esindaja saatis 22.04.2019 kostjale oma portfoolio koos CV-ga. 02.05.2019 teatas kostja e-kirja teel, et soovib hagejalt tellida töid. Samal päeval saatis hageja hinnapakkumise, milles pakkus kostjale võimaluse tellida 100 euro eest logo ümberkujundamise või 400 euro eest täisteenuse, mis oleks sisaldanud läbimõeldud logo, visiitkaarte, blankette, kuukaarti ja ümbrikke. Kostja nõustus hageja pakkumise 03.05.2019 saadetud vastupakkumisega. Kostja pakkus tööde tasuks 250 eurot. Kokkuleppe järgi oli tööde täitmise tähtaeg 2 nädalat.
3.06.05.2019 teatas kostja, et soovib tellida ainult logotüüpi ning lisas uue tingimuse, mille kohaselt soovis kostja tasuda pärast tööde kättesaamist. Hageja saatis samal päeval vastupakkumise, mille kohaselt oli hageja nõus saatma logotüübi nn halva kvaliteediga, mis tõendaks, et töö on tehtud. Kasutamiskõlbliku faili oli hageja nõus saatma pärast tasumist. Samal päeval saatis hageja kostjale e-posti teel 3 laialivalguvat logotüübi kujundust ja teatas, et saadab kasutamiskõlblikud failid pärast arve tasumist. Kostja teatas 07.05.2019, et lõpetab hagejaga koostöö, sest halvaga kvaliteediga pildid ei olnud nähtavad ja hageja pidi saatma logo kujunduse koos vesimärgiga. Hageja vabandas ja saatis samal päeval kostjale e-posti teel logo kujunduse koos vesimärkidega kostja soovitud vormis.
4.08.05.2019 saatis kostja e-kirja, milles teatas, et on juba leidnud teise isiku, kes tegi hinna ja tingimuste osas parema pakkumise. Hageja saatis kostjale 09.05.2019 meeldetuletuse tasu maksmiseks ja oli nõus loobuma viivisenõudest, kui kostja tasub 140 eurot, millest 100 eurot oli töövõtja tasu ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu. Kostja teatas 20.05.2019, et ta arvet ei tasu, sest talle ei ole tööd üle antud. Kostja leidis, et ta leppis hagejaga kokku tasumises pärast töö üleandmist ning kostja ei ole nõustunud teistsuguste tingimustega. Kostja taganes lepingust.
5.Hageja leidis, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu e-kirja teel 03.05.2019. Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt saaks vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks. Hageja ei nõustunud kostja maksetingimustega. Kuna hageja teavitas 06.05.2019 kostjat, et töö
on valmis, muutus tema tasunõue sissenõutavaks. Kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks.
6.Kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda, sest hageja lepingut ei rikkunud. Kui kohtu hinnangul hageja rikkus lepingut, oleks kostja pidanud talle andma kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv. VÕS § 1131 järgi oli hagejal õigus nõuda võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Hageja saatis kostjale kirjaliku meeldetuletuse 09.05.2019. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 100 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest põhinõude summalt.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Lepingu esemeks oli kunstitöö, kus kunstnik on primaarne. See, kes on tasu saaja, on sekundaarne. Töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. 02.05.2019 hageja e-kirjas on märgitud, et tema pakutud summadele käibemaksu ei lisandu. Viide käibemaksu puudumisele näitab üheselt, et arve esitab äriühing, kes ei ole käibemaksu kohustuslane. Füüsiline isik ei saa olla käibemaksukohustuslane. Hageja saatis arve 06.05.2019 e-kirjaga ning arves oli hageja märgitud töövõtjaks. Kostja ei esitanud arve osas vastuväidet, et tal pole lepingulist suhet hagejaga. Kostja hoopis teatas, et ta soovib lepingust taganeda.
8.09.05.2019 saatis hageja lepinguline esindaja meeldetuletuse, milles oli viidatud, et lepingu sõlmisid hageja ja kostja. Kui kostja pöördumisele vastas, ei eitanud ta lepingulist suhet hagejaga.
9.Kogu vestlus hageja ja kostja vahel toimus kahelt e-posti aadressilt. Kostja e-posti aadress oli xxx ning hageja aadress xxx. Äriregistri andemete järgi on hageja ametlik e-posti aadress xxx. Lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel tõendavad e-kirjad ja maksmata arve.
10.Kui eeldada, et leping oli sõlmitud kostja ja N B vahel, võib järeldada, et nõue oli loovutanud hagejale. Hageja viitas VÕS § 164 lõikele 1 ja §-le 170. Kuna N B esitas arve, kus arve saajaks oli märgitud hageja, viitab see nõude hagejale loovutamisele. Arve saamisel ei tekkinud kostjal küsimusi seoses sellega, et makse saajaks on hageja ning mitte N B. Kostja pidi tingimata maksma N B koostatud arve. N B ei saa enam ise esitada nõuet kostja vastu.
11.Ebaõige on kostja väide, et enne N B kooli lõpetamist 20.06.2019 oli hageja äritegevuses passiivne. Paljasõnaline ja asjakohatu on kostja järeldus, et kui hagejal puudus äritegevus N B õpingute ajal, ei ole võimalik, et hageja on kostjale teenust osutanud. Leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel ning hageja täitis oma kohustusi.
12.Hageja nõustus, et märkis hagiavalduses ekslikult töövõtulepingu sõlmimise päevaks 03.05.2019. Töövõtuleping sõlmiti 06.05.2019. Viimase vastupakkumise saatis kostja 06.05.2019, kus kostja kinnitas, et otsustas logo tellida. Kuna hageja asus pärast selle kirja saamist kohe tööle ega esitanud vastupakkumist, oli sellega vajalik nõusumus lepingu sõlmimiseks antud. Hageja nõustus oma käitumisega kosja pakutud tingimustega. Tegu on kaudse tahteavaldusega.
13.Lepingutingimus, mille järgi on kostjal kui tellijal õigus maksta alles pärast töö kättesaamist, on heade kommete vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 alusel. N B oli noor ja tagasihoidlik disainer, kellel puudus õiguse või turunduse valdkonna kraad. Lepingu sõlmimisel ei suutnud ta objektiivselt hinnata, kas see on tavaline turupraktika, kui disainer ei küsi ettemaksu või tasumine toimub pärast tööde üleandmist. Hageja ei nõustunud, et tasumine pärast tööde üleandmist on tavaline praktika. Tavalise töövõtja riske võib tasakaalustada VÕS §-st 654
tulenev pandiõigus. Tingimus, mille kohaselt tasutakse kogu tasu pärast töö vastuvõtmist, on äärmiselt ebasoodne hageja jaoks.
14.Ebaõige on kostja väide 08.05.2019 e-kirjas, et ta leidis mõistlikuma pakkumise. Kostja kodulehelt nähtub, et ta kasutab endiselt vana logo. Järelikult ei vastanud kostja pakutud tingimused turutingimustele ja maksetingimus oli heade kommetega vastuolus.
15.Hageja leidis, et kostja ei ole põhistanud, milline oli hageja oluline lepingu rikkumine, mis andis talle õiguse lepingust taganeda. Leping jõustus 06.05.2019 ja pooled leppisid kokku, et tööde valmimise tähtaeg on 20.05.2019. Esimesed näidised saatis hageja kostjale 06.05.2019 ja ühe logotüübi vesimärkidega 07.05.2019. Enne tähtaja möödumist ei olnud hageja lepingulist kohustust rikkunud. Maksmiskohustust rikkus kostja.
16.Hageja leidis, et tähtsust ei oma see, kas kostja pidi tasuma ettemaksu või oli tal õigus maksta pärast tööde vastuvõtmist, sest kostja keeldus tööde vastuvõtmisest ilma õigusliku aluseta. Hinna sees oli kuni 3 muudatust, mis on kunstivaldkonnast tulenev õigustava. Normi eesmärgiks on kaitsta tellijat selle eest, et ta ei suuda anda piisavalt määratletud juhendeid oodatava tulemuse kohta. Õigus teha muudatusi ei tähenda, et töö ei olnud tehtud.
17.N B saatis kostjale 4 näidist, millest kostja pidi valima ühe. Kui kostja oleks kiitnud heaks logotüübi kujunduse vesimärgiga, oleks saanud lugeda töö vastuvõetuks. Vesimärgi olemasolu ei takista töö vastuvõtmist. Kuna logotüübi kujundus saadeti kostjale 06.05.2019, muutus hageja tasunõue sissenõutavaks samal päeval. Kostja ei ole tõendanud, et maksmise kord oli oluline lepingu tingimus. Algses kostja kuulutuses ei olnud märgitud, et maksmine toimub alles pärast töö vastuvõtmist. Esmane pakkumus pidi sisaldama kõiki tingimusi, mida kostja pidas oluliseks. Kostjal ei olnud kahtlusi, et hageja suudab tellimise täita, mis nähtub kostja 02.05.2019 e-kirjast. Kostja soovis selles e-kirjas tellida lisatöid. Hageja tegi töö vastavalt kostja juhistele. Töö kvaliteedile kostja pretensioone ei esitanud. Tähtsust ei oma see, et kostja ei võtnud hageja tehtud tööd kasutusele.
18.06.01.2020 seisukohtades viitas hageja VÕS § 29 lõikele 5. 02.05.2019 tegi hageja e-kirjas kostjale hinnapakkumise. E-kirja allkirjas oli viidatud Fievi OÜ-le ehk hagejale. Kiri oli saadetud enne lepingu sõlmimist ja järelikult tegutses N B hageja esindajana. Hageja saadetud arves oli töövõtjaks märgitud hageja. Kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, et ta on lepingu sõlminud hagejaga. Hageja küsis e-kirjas, kellele arve esitada. Arveid saab esitada ainult äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja. E-kirjades ei ole viidatud, et N B oleks füüsilisest isikust ettevõtja.
19.Hageja 09.05.2019 meeldetuletuskirjas oli viidatud, et leping oli sõlmitud kostja ja hageja vahel. Oma vastuses ei vaidlustanud kostja lepingu sõlmimist hagejaga. Kui leping oleks olnud sõlmitud N B ja kostja vahel, oleks kostja pidanud maksma tulumaksu 25 eurot ja sotsiaalmaksu 42 eurot. Hageja jäi selle juurde, et leping on sõlmitud tema ning kostja vahel.
20.Hageja pidi ümber kujundama kostja logo ja nimetuse „Ühtsuse Keskus“ asemel pidi tulema „Kuldse Ajastu Keskus“. Hageja töö sisuks oli ümber kujundada olemasolev logo, vahetades ainult logo värvi ja muutes paari sõna. Kostja saatis ka värvide tabeli ja olemasoleva logo kujundused. Kui töö oli valmis, saatis hageja kostjale logod halva kvaliteediga. Kuna kostja tööd ei näinud, saatis hageja järgmisena logo vesimärgiga pdf formaadis. Ülejäänud logode näidiseid hageja kostjale ei saatnud, kuna kostja ei soovinud koostööd jätkata.
21.Hageja valis sinine värvi vastavalt kostja soovile. Fondi ja paigutuse kohta kindlaid juhiseid ei olnud, mistõttu tegi hageja mitu varianti, et kostja saaks ise valida. Töö oli põhimõtteliselt lõpuni tehtud, kui hageja saatis kostjale ühe vesimärgiga näidise. Hageja viitas VÕS § 84 lõikele
1.Kuigi hagejal oli töö tegemiseks veel kaks nädalat, muutus tasunõue sissenõutavaks siis, kui hageja saatis esimese logo näidise kostjale. Kostja oleks pidanud töö vastu võtma või andma juhiseid selle kohta, kuidas tööd muuta.
22.Kostjal oli õigus saada vaid üks logo vesimärgiga. Kostja ei võinud viidata sellele, et hageja ei esitanud talle lõpliku logotüüpi varianti .ai, .pdf ning .png formaadis. Kostja rikkus kohustust töö vastu võtta. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks.
23.Lõplikes seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Ebaõige on kostja väide, et äriühing Fievi OÜ ei tegutse. Äriregistri kohaselt on hageja tegutsev ettevõte. Asjaolu, et N B vastas kostja pakkumisele hageja nime mainimata, ei tähenda, et lepingut ei sõlmitud hageja ja kostja vahel. Pakkumise esitamisel oli N B hageja esindajaks. Hageja pakkumine sõlmida leping kirjalikult ei tähenda, et pooled lepingut ei sõlminud.
24.Hageja saatis kostjale meeldetuletuse enne hagi esitamist, sest ta soovis vaidlust kohtuväliselt lahendada. Kostjale antud 10 päeva olid piisavad selleks, et leida 140 eurot ja saada õigusalane konsultatsioon. Kuna kostja teatas 06.05.2019 e-kirjas, kellele esitada arve, olid pooled järelikult lepingu sõlminud.
25.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Riigilõivuna tasus hageja 75 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus 75 eurot. 60 eurot koos käibemaksuga kulus 0,5 tunni ulatuses materjalidega tutvumisele ja kliendi nõustamisele. 300 eurot koos käibemaksuga kulus 2,5 tunni ulatuses hagiavalduse koostamisele ja kohtule edastamisele. 240 eurot koos käibemaksuga kulus 2 tunni ulatuses kostja 11.07.2019 taotlusega tutvumisele ja hageja 25.07.2019 vastuväidete koostamisele. 360 eurot koos käibemaksuga kulus 3 tunni ulatuses kostja 26.09.2019 vastusega tutvumisele ja hageja 30.09.2019 seisukoha koostamisele. 360 eurot koos käibemaksuga kulus 3 tunni ulatuses kohtu 04.12.2019 kirjaga tutvumisele ja hageja 06.01.2020 seisukoha koostamisele. 240 eurot koos käibemaksuga kulus 2 tunni ulatuses kostja 02.02.2020 seisukohaga tutvumisele ja hageja 25.02.2020 seisukoha koostamisele. Kokku on hageja menetluskulud 1635 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ega seda, et N B oleks tegutsenud hageja nimel. N B on suhtluses kostjaga esindanud ennast kui füüsilist isikut, pakkudes teenust eraisikuna. Hageja majandusaasta aruannete kohaselt puudub hagejal vara, sealhulgas äritegevuseks vajalik vara ning äritegevust toimunud ei olnud. Hageja väitis, et enne kooli lõpetamist 20.06.2019 oli N B äritegevuses passiivne, kuid hageja on kostjale väidetavalt teenust osutanud enne kooli lõpetamist 2019. a mais.
27.Kostja leidis, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Ebaõige on hageja väide, et leping sõlmiti 03.05.2019, mil hageja nõustus kostja vastupakkumisega. Hageja viimasele pakkumisele oleks aga pidanud nõustumise esitama kostja. Hageja 03.05.2019 e-kiri sisaldab uut pakkumust. Kostja ei kinnitanud pakkumusega nõustumist, mistõttu lepingut ei sõlmitud.
28.Isegi, kui eeldada, et leping oli sõlmitud, on kostja lepingust kehtivalt taganenud. Hageja on mitut olulist lepingutingimust rikkunud. Üheks lepingu tingimuseks oli maksetingimus, mille kohaselt pidi kostja hagejale tasuma pärast töö valmimist ja kostjale üleandmist. Kostja rõhutas 06.05.2019 e-kirjas selgelt, et soovib tasuda pärast töö valmimist. Hageja esitas kostjale tegemata töö eest arve. Tegu oli olulise rikkumisega, sest kostja oli nõus hagejalt teenust ostma ainult tingimusel, et ta saab tasuda pärast töö valmimist ja selle üleandmist.
29.Kostja soovis saada uut logo, aga koos arvega esitas hageja endise logo, millel ta oli ainult muutnud värvi. Saadetud logo oli udune ja ei olnud näha, mis on seal kujutatud. Suutmatus teenust osutada on oluline lepingu rikkumine. Hageja on ebaõigesti väitnud, et töö oli valmis ja kostja oli kohustatud selle eest tasuma. Kostja hageja loodud logo kasutusele ei võtnud ja vastupidist pole hageja tõendanud. Kostja ei pidanud lepingust taganemisel andma hagejale täiendavat tähtaega VÕS § 116 lg 4 järgi, sest hageja rikkus lepingut oluliselt.
30.02.02.2020 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et ta ei pidanud suhtluses N Bga aru saama, et viimane esindab hagejat. N B ei avaldanud kordagi, et ta osutab teenust äriühingu kaudu. Oma e-kirjades ja saadetud CV-s ei viidanud N B, et osutab teenust äriühingu kaudu. OÜ Fievi nime lisamine ühe e-kirja jalusesse ei tõenda tegutsemist äriühingu esindajana, sest N B ei selgitanud kostjale, miks või kuidas OÜ Fievi asjasse puutub.
31.Kostja pidas asjakohatuks hageja väidet, et kostja oleks pidanud arvestama OÜ Fievi äriregistrisse kantud sidevahendite andmeid. Kostjal puudus kohustus kontrollida N Bga seotud äriühinguid ja nende sidevahendite olemasolu. Kostja edastas laiale ringkonnale tööpakkumuse, millele N B vastas isiklikult OÜ Fievi mainimata. Avalike andmete kohaselt on OÜ Fievi mittetegutsev äriühing.
32.06.05.2019 e-kirjas teatas kostja, et soovib tasuda pärast töö kättesaamist ning küsis, kas see on sobiv. Hageja kostja e-kirjale ei vastanud ega kinnitanud, kas see on sobiv. Vastupidiselt hageja selgitusetele ei ole kostja nõustunud tasumisega enne töö valmimist või pärast halva kvaliteediga esitatud töö valmimist. Kostja soovis selgelt tasuda pärast töö valmimist. 07.05.2019 e-kirjas teatas hageja, et kui on kahtlusi, võib ta saata allkirjastamiseks lepingu. Seega pidas hageja poolte suhtlemist lepingu sõlmimise eelseteks läbirääkimisteks. Kostja nõustus 07.05.2019 e-kirjas, et hageja võiks alustada lepingust. E-kiri tõendab, et lepingut poolte vahel ei sõlmitud ja kostjal puudus soov see sõlmida. Lepingu sõlmimist ei ole kostja omaks võtnud.
33.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Antud asjas puuduvad tõendid, et hagejal oleks töö olnud valmis ja oleks kostjale üle antud. Kuna töö valmimine ei ole tõendatud, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Tagantjärele tööde teostamine ja selle esitamine kostjale ei tähenda töö valmimist. Alusetu arve esitamine ei muuda tasunõuet sissenõutavaks.
34.25.02.2020 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Asjakohatu on hageja väide, et kui N B oleks ise teenust osutanud, oleks kostja pidanud lisaks tasuma tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Maksude arvutamine ja nende tasumine on N B enda kohustus. Pakkumise tegemisel sai kostja arvestada, et pakutud hind on lõplik ja sisaldab kõiki makse. Alusetu on väide, et teenust osutas hageja, sest hinnale ei lisandunud käibemaksu. Reeglina ei lisa käibemaksu just füüsilisest isikust ettevõtjad.
35.Asjas ei oma tähtsust see, et kostjale väljastatud arves oli makse saajaks märgitud hageja, sest töö eest tasumine toimub vastavalt töövõtja soovidele ja juhistele. Oluline ei ole see, kes on
makse saajaks, vaid oluline on, kes on lepingu teine pool. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingut sõlmitud.
36.Hageja võttis omaks, et tema ja kostja vahel ei sõlmitud lepingut 03.05.2019. Hageja ja kostja ei ole lepingut sõlminud ka 06.05.2019, sest hageja kinnitas 07.05.2019, et lepingu sõlmimiseks võib ta edastada lepingu, mille pooled allkirjastavad. Seega on hageja pidanud poolte suhtlemist lepingu sõlmimisele eelnevaks suhtlemiseks, sest muidu ei pakuks hageja välja, et pooled võiksid lepingu sõlmida. Kostja nõustus oma 07.05.2019 kl 15:12 e-kirjas hagejaga, et hageja võiks teenuse osutamisel alustada lepingust. Kostja varasemale 06.05.2019 e-kirja teel saadetud ettepanekule hageja ei vastanud ega kinnitanud, et see talle sobib.
37.Asjaolu, et hageja asus kokkuleppeta omavoliliselt tööd teostama ja ettemaksu nõudma, ei saa pidada hageja nõustumuseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Hageja 06.05.2019 kl 13:07 e-kirjast tuleneb selgelt, et hageja on käitunud vastupidiselt kostja pakutud tingimustele, soovides tasu. Järelikult ei nõustunud hageja kostja pakutud tingimustega. Kirjades ei ole kostja kordagi kinnitanud, et nõustub hagejaga lepingut sõlmima.
38.06.01.2020 väitis hageja, et kostja saatis talle värvide tabeli, kuid väide on tõendamata. Tõendamata on ka hageja väide, et tal olid ka teiste logode näidised valmis. Väide ei ole ka asjakohane, sest hageja on ise kinnitanud, et ta neid kostjale ei saatnud. Isegi juhul, kui leping oli sõlmitud, on kostja lepingust kehtivalt taganenud. Enne taganemist saatis hageja kostjale vaid ühe kogumi väga udustest logodest, mistõttu on ebaõige hageja väide, et tööd olid valmis. Saadetud tööd ei oleks hageja saanud kasutada. Kostja soovitud tulemus erines saadetust, mistõttu puudus alus töö vastuvõtmiseks. Vesimärgiga töö saadeti kostjale alles pärast lepingust taganemist. Tasunõue ei muutunud sissenõutavaks.
39.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja on osutatud õigusabi 13 tunni ulatuses. Perioodil 02.07.2019 kuni 26.09.2019 kulus kohtutoimiku komplekteerimiseks, telefoninõupidamisteks ja e-kirjadeks kliendiga, hagiavalduse ja lisadega tutvumiseks, kohtudokumentidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks 6 tundi. Perioodil 12.12.2019 kuni 23.01.2020 kulus suhtlemiseks kliendiga ja hageja esindajaga kompromissi osas, hageja seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja kohtunõudega tutvumisele 1 h. 01.02.2020 kulus kostja seisukoha koostamisele 2 h 40min. 25.02.2020 kulus kohtukõne teeside koostamisele ja esitamisele kohtusse 3 h 20 min.
40.Kostjale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulu oli 1300 eurot, millele lisandus käibemaks 260 eurot. Koos käibemaksuga oli õigusabikulu 1 560 eurot. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras.
41.Hageja menetluskuludele esitas kostja vastuväited. Hageja kulud on ülepaisutatud. Hageja menetlusdokumendid koosnesid sageli kohtu või kostja dokumentide osalisest kopeerimisest. Lisaks on hageja 06.01.2020 seisukohas korranud varasemalt avaldatut. Niisamuti on hageja menetlusdokumentidele omane menetluse käigu avaldamine ning 2-3 lehe pikkused tiitellehed. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt hagi hinna ulatuses. Vaidluse sisu ei olnud keeruline ja tõenditeks on vaid poolte e-kirjade vahetus.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus teatas pooltele 06.06.2019, et lahendab asja lihtmenetluse korras. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
43.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja saatis 22.04.2019 xx e-kirja, milles teatas, et otsib oma logo ümberkujundamiseks disainerit; 2) kostjale saatis e-kirja teel pakkumine N B, kes oli xxx üliõpilane ning samal ajal hageja seaduslik esindaja; 3) hageja saatis kostjale logo disainimise eest 06.05.2019 arve summas 100 eurot, mida kostja ei tasunud; 4) kostja saatis N Ble e-kirja, milles teatas, et on lepingust taganenud.
44.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis lepingu logo disainimiseks hageja või viimase seadusliku esindaja N Bga. Pooled vaidlevad selle üle, millistes tasu maksmise tingimustes nad kokku leppisid. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja kui töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks ning kas kostjal oli õigus lepingust taganeda.
45.Hageja leidis, et nimelt tema sõlmis kostjaga 06.05.2019 lepingu, sest ühes e-kirjas viitas N B endale kui hageja esindajale, arve esitas hageja ning kostja ei eitanud kohtueelselt lepingu sõlmimist hagejaga. Hageja saatis kostjale valmis töö, mille vastuvõtmisest keeldus kostja alusetult. Lepingu tingimus, mille kohaselt oli kostjal kui tellijal õigus tasuda alles pärast töö kättesaamist, oli vastuolus heade kommetega ja tühine. Tingimus oli hageja jaoks äärmiselt ebasoodne. Kostjal puudus õigus lepingust taganeda, sest hageja ei ole lepingut rikkunud. Kostja leidis, et ta sõlmis lepingu hoopis N Bga. Pooled ei leppinud kokku selles, et kostja peab tasuma töö eest enne töö valmimist ja üleandmist. Kuna töövõtja rikkus maksetingimusi, oli kostjal õigus lepingust taganeda. Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest tööd ei ole kostjale üle antud.
46.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata nii seetõttu, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga kui ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oli lepingueelsetes läbirääkimistes piisavalt selge, et viimane sõlmib lepingu nimelt hageja kui äriühinguga ning mitte temaga suhelnud ja pakkumisi teinud füüsilise isiku N Bga. Hageja ei ole tõendanud, et leping sõlmiti nimelt tema soovitud tingimustel ehk viisil, kus kostjal tuli teostatud töö eest tasuda enne, kui talle töö üle anti.
47.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
48.Eeltoodust tuleneb, et pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise vahetamise teel saab lepingu lugeda sõlmituks ainult siis, kui vastastikune tahe lepingu sõlmimiseks on piisavalt selge. Kui üks pooltest soovib selgelt saavutada kokkulepet mõnes talle olulises tingimuses, ei saa lepingut lugeda sõlmituks enne, kui selles tingimuses on kokkulepe saavutatud. Seega
olukorras, kus pooled soovisid tasu maksmise osas kokku leppida erinevates tingimustes, ei saanud lepingut lugeda sõlmituks enne, kui kokkulepe maksetingimuste osas oli saavutatud.
49.VÕS § 14 lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lisaks tuleneb VÕS § 14 lõikest 2, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohus leiab, et olukorras, kus läbirääkimisi peab füüsiline isik, kes enda arvates hoopis esindab mõnda äriühingut, tuleb tal läbirääkimiste teist poolt selgelt teavitada sellest, kes on pakkumiste tegijaks ja edaspidi lepingut sõlmivaks pooleks. Tegemist on asjaoluga, mille vastu pidi lepingu teisel poolel olema äratuntav oluline huvi.
50.VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lõikest 2 tuleneb, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Seega tuleneb seadusest, et kui teine pool ei anna selget nõusolekut mõne olulise lepingu tingimuse osas või ei vasta tehtud ettepanekule, ei saa teda automaatselt lugeda selle tingimusega nõustunuks. VÕS § 21 lg 1 sätestab, et pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Kohus leiab, et olukorras, kus üks pool esitab teisele poolele pakkumusega võrreldes sootuks teistsugused maksetingimused, on tegu pakkumuse tagasilükkamise ja uue pakkumuse tegemisega.
51.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis xxx 22.04.2019 e-kirja (toimiku lk 7), milles teatas, et otsib graafilist disainerit, kes saaks ümber kujundada kostja logo ja teeks uusi visiitkaarte. Samuti oli e-kirjas märgitud, et kostja vajab logo .ai, .pdf ning .png failidst. Visiitkaarte soovis kostja trükifailidena ja .ai failina. Tööde tasuks pakkus kostja 100 eurot. Kostja palus soovijatel temaga e-posti teel ühendust võtta ning saata tehtud tööde portfoolio. Seega määratles kostja oma e-kirjas selle, millistele tingimustele vastavat teenust ta soovis ning kui palju oli valmis teenuse eest tasuma.
52.Samal päeval 22.04.2019 saatis N B kostjale e-kirja (toimiku lk 10-11), kus ta teatas, et on pakkumisest huvitatud ja õpib ise xxx. N B saatis koos e-kirjaga oma CV ning mõnede tööde näidised. E-kirjas ei märkinud N B, et ta on hageja OÜ Fievi esindaja.
53.02.05.2019 saatis kostja N Ble e-kirja (toimiku lk 9 pöördel), milles teatas, et soovib temalt töö tellida. Kostja teatas, millised uued sõnad tuleb logole lisada ja saatis vana logo. E-kirjas ei antud konkreetseid juhiseid tellitava logo osas, kuid märgiti, et kostjale meeldivad e-kirja manuses olevad värvid. Enne tööde alustamist soovis kostja saada hinnapakkumist. Kas või millised manused e-kirjal tegelikult olid, kohtule esitatud e-kirjast ei nähtu. Täiendavalt esitas hageja kohtule värvitoonide näidised ning logode näidised (toimiku lk 113-116), kuid esitatud tõenditest ei saa järeldada, kas need olid lisatud kostja e-kirjale või mitte.
54.Samal päeval 02.05.2019 saatis N B kostjale e-kirja (toimiku lk 10), milles pakkus, et logo kujundamise tasu on 100 eurot ja kogu komplekt 400 eurot. Kogu komplekti oleksid kuulunud
läbimõeldud logo, visiitkaardid, blankett, kuukaart ja ümbrikud. Hinna sees pakkus N B kuni kolme disaini muudatust. Käibemaksu hindadele e-kirja kohaselt ei lisandunud. Hageja soovis alates 200 eurost saada ettemaksu 50% ja kui summa on väiksem kui 200 eurot, siis 100% ettemaksu. E-kirja allkirjas oli lisatud viide hagejale Fievi OÜ-le. Kohus leiab, et kuna N B pakkumine ei vastanud kostja algsele pakkumisele ei teenuse sisu, tingimuste ega hinna poolest, oli tegemist sisuliselt vastupakkumisega. Pakkumises ei toonud N B selgelt välja, et ta esitab selle hoopis hageja OÜ Fievi esindajana ning lepingut soovib kostjaga sõlmida OÜ Fievi, mitte N B ise.
55.03.05.2019 teatas kostja (toimiku lk 9), et pakutud hind on talle liiga kõrge. Komplekti eest oli kostja valmis tasuma 200 kuni 250 eurot. Kostja teatas, et saab edasi liikuda, kui see on töövõtja jaoks vastuvõetav summa. Seega ei nõustunud kostja N B pakkumisega ja esitas omakorda ise vastupakkumise.
56.03.05.2019 küsis N B, kui kiire on kostjal disainiga, millele kostja vastas samal päeval, et ta sooviks logo kätte saada kahe nädala jooksul. Kostja palus kinnitust, kas see on sobiv (e-kirjad toimiku lk 9). 03.05.2019 teatas N B, et on nõus summaga 250 eurot ja lubas töö kahe nädala jooksul valmis teha (toimiku lk 9). Antud e-kirjas ei viidanud N B enam Fievi OÜ-le kui lepingu poolele. Üheski hilisemas kirjas kostjaga ei viidanud N B sellele, et lepingut soovib sõlmida hoopis Fievi OÜ, mitte tema.
57.06.05.2019 saatis kostja e-kirja (toimiku lk 8 pöördel), milles teatas, et on alguses otsustanud tellida ainult logo. Kostja soovis teada, kas on sobiv, kui ta tasub pärast töö kättesaamist arvega, mida ta pidas tavaliseks praktikaks. Kostja palus teatada, kas see on sobiv, misjärel on ta valmis tellimuse töösse andma. Seega esitas kostja uue vastupakkumise, milles tõi tema jaoks olulise tingimusena välja tasu maksmisega seonduva. Kostja e-kirjast võib järeldada, et tegemist oli kostjale olulise tingimusega, ilma milles kokku leppimata ei olnud kostja nõus lepingut sõlmima.
58.06.05.2019 vastas N B sellele e-kirjale ega kinnitanud, et kostja soovitud maksetingimused talle sobivad (toimiku lk 8 pöördel). Samal päeval saatis N B ka teise e-kirja ja palus teatada, kellele saata arve. Samas kirjas ta teatas vastuseks kostja ettepanekule, et saadab logo esimese variandi halvas kvaliteedis tõendamaks, et töö on tehtud. Kui makse on tehtud, lubas ta saata korraliku faili ja rääkida muudatustest (toimiku lk 8 pöördel). Kostja vastas sellele 06.05.2019 ning teatas üksnes andmed, kellele arve saata (toimiku lk 8 pöördel). Kostja ei teatanud, et ta on nõus järjekordse N B maksetingimusi puudutava vastupakkumisega, mille kohaselt tuleks tal tasuda enne, kui ta saab sisuliselt valmis tööga tutvuda.
59.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist nimelt hageja OÜ Fievi ja kostja vahel. Kohus selgitas hagejale 04.12.2019 pöördumises (toimiku lk 103-104), et hagimenetluses lasub hagejal esmane koormus oma väidete tõendamisel. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et nimelt tema äriühinguna sõlmis kostjaga lepingu. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja lepingu sõlmimise kohta täiendavaid tõendeid, vaid üksnes kordas oma varasemaid väiteid.
60.Kuna kostja soovis töö tegemiseks selgelt leida füüsilisest isikust disainerit, kogu kirjavahetus toimus kostja ja N B vahel, oleks N B pidanud läbirääkimistes kostjat selgelt teavitama sellest, et sõlmitava lepingu pooleks ei ole mitte tema, vaid hageja OÜ Fievi. Järeldusi selle kohta, kes on tegelikult lepingu pooleks, ei saanud kostja teha ainuüksi sellest, et ühe N B e-kirja lõpus oli viide hageja nimele.
61.Hageja 2017. ja 2018. a majandusaasta aruannetest (toimiku lk 62-67) ja äriregistri
väljavõttest (toimiku lk 99) nähtub tõepoolest, et N B on hageja seaduslik esindaja ning hageja eposti aadressiks on xxx. Kohus aga nõustub kostja väidetega, et viimasel ei olnud kohustust asuda iseseisvalt uurima, kas N B e-posti aadress on seotud mõne äriühinguga. Samuti ei saanud kostja teha järeldusi selle kohta, et lepingu sõlmib temaga OÜ Fievi, ainuüksi asjaolust, et N B kinnituse kohaselt ei lisandunud tema pakutud teenuse tasule käibemaksu. Vastupidiselt hageja väidetele on nimelt füüsiliste isikute osutatavad teenused reeglina käibemaksuta ning juriidiliste isikute osutatud teenused käibemaksuga. Asjakohatu on hageja väide, et lepingu sõlmimisel füüsilise isiku N Bga oleks kostja pidanud arvestama täiendava kohustusega tasuda sotsiaalmaksu ja tulumaksu, sest N B kui pakkuja kohustuseks oleks olnud välja tuua, kas või milliste täiendavate kuludega peaks kostja väljamakse tegemisel arvestama.
62.Täiendavalt on hageja viidanud oma esindaja 09.05.2019 nõudekirjale (toimiku lk 16-17), milles on leitud, et leping oli sõlmitud nimelt hageja ja kostja vahel. Vastuseks nõudele selgitas kostja 20.05.2019 (toimiku lk 15), et ta arvet ei tasu, sest ta ei ole tööd vastu võtnud. Kostja leidis, et kujundaja on ühepoolselt lepingu tingimusi muutnud, millega ta kaotas kostja usalduse. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna kostja selgesõnaliselt ei vaielnud vastu lepingu sõlmimisele hageja ja kostja vahel, tuleb leping lugeda sõlmituks nimelt nende isikute vahel. Tegemist ei ole enam poolte läbirääkimistega lepingu sõlmimise eel, millest lähtuvalt saaks kohus lepingu enda suhtes anda tõlgendusi. Ainuüksi asjaolu, et õigusteadmisi mitteomav kostja ei osanud juhtida tähelepanu sellele, kelle vahel oli lepingu sõlmitud, ei tähenda, et ta oleks siduvalt nõustunud lepingu sõlmimisega hageja ja kostja vahel. Kohtumenetluses ei ole kostja omaks võtnud, et ta sõlmis lepingu hagejaga.
63.Seega kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ega seda, et N B saavutas kostjaga kokkuleppe maksetingimuste osas. Hageja viited sellele, et kostja soovitud maksetingimus on tühine ning vastuolus heade kommetega, on asjakohatu. Hageja ise on väitnud, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe viisil, kus kostja pidi tasuma enne töö ülevaatamist ja talle üleandmist.
64.Sisuliselt on hageja väited tühise tingimuse osas jäänud põhistamata. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Hageja ei ole põhistanud, miks on kostja soovitud tingimus, mille kohaselt tasub ta pärast töö teostamist ja ülevaatamist, vastuolus heade kommetega. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 5 sätestab sõnaselgelt, et tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Seega näeb seadus vastupidiselt hageja väidetele üldise eeldusena ette, et tellija ei pea tasuma töö eest enne, kui tal on võimalik töö üle vaadata. Hageja väited selle kohta, et nn kunstivaldkonnas ei ole töö ülevaatamine võimalik ega tavapärane, on jäänud paljasõnalisteks.
65.TsÜS § 86 lg 2, millele hageja samuti viitas, näeb ette, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid eeltoodud sätet kohaldada. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema või N B oleks sõlminud kostjaga tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või muust säärasest asjaolust. Hageja väited, et vaidlusalune tingimus oli tema jaoks äärmiselt ebasoodne, on tõendamata ja põhistamata. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, miks erinevalt teistest teenuse osutajatest oli tal
õigus saada teenuse eest täielik ettemaks ning kostja oleks pidanud tasuma teenuse eest tervikuna enne, kui tal oli võimalik üldse hinnata, kas valminud töö vastas kokku lepitud tingimustele. Hageja ei ole põhistanud, miks juhul, kui kostja ei soovinud tasuda teenuse eest ettemaksu, oli see hagejale erakordselt ebasoodne. Ainuüksi asjaolu, et tellija peab tasu maksma pärast töö ülevaatamist, ei tähenda seda, et ta lepingust tasu maksmise kohustust üldse täitma ei peaks.
66.Vastates poolte väidetele leiab kohus ühtlasi, et kui hageja oleks tõendanud lepingu sõlmimise tema ja kostja vahel, ei kuuluks tema tasunõue rahuldamisele põhjusel, et hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kohus on juba osundanud, et VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohus selgitas hagejale 04.12.2019 pöördumises (toimiku lk103-104), millised on töötutasu sissenõutavaks muutumise eeldused. Vaatamata kohtu selgitustele hageja üksnes kordas oma varasemaid väiteid, esitamata täiendavaid tõendeid.
67.06.06.2019 saatis N B kostjale e-kirja (toimiku lk 8), milles teatas, et tal on mõned variandid näidata erineva fondi ning paigutusega. E-kirjale lisatud näidised ei ole nähtavad, vaid on udused. N B teatas, et saadab korrektsed näidised pärast arve tasumist. Sama e-kirjaga saatis ta kostjale arve (toimiku lk 98) logo disaini eest summas 100 eurot ilma käibemaksuta.
68.Kostja leidis 07.05.2019 e-kirjas (toimiku lk 12 pöördel), et saadetud failid ei ole nähtavad. Kostja hinnangul leppisid pooled kokku, et tasumine toimub siis, kui töö on üle antud. Kostja ei soovinud enam koostööd jätkata. Seega võib kostja 07.05.2019 e-kirjast järeldada, et kostja ei nõustunud, et leping on sõlmitud hageja pakutud maksetingimustel. Kostja kui tellija ütles sõlmitud lepingu üles.
69.N B leidis teises 07.05.2019 saadetud e-kirjas (toimiku lk 12), et lepiti kokku viisil, kus ta saadab alguses failid halva kvaliteediga ning pärast arve tasumist kõik variandid korraliku pdf failina. N B tegi ettepaneku sõlmida kirjalik leping. Kostja leidis omakorda 07.05.2019 e-kirjas (toimiku lk 12), et halvas kvaliteedis pilt ei ole nähtav ning teised teenuse osutajad kasutavad vesimärke. Kostja teatas uuesti, et lõpetab koostöö töövõtjaga.
70.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 näeb ette, et VÕS § 655 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
71.Seega on tellijal alati õigus töövõtuleping üles öelda ning seda sõltumata sellest, kas töövõtja lepingut rikub või mitte. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodust tulenevalt vabastas lepingu ülesütlemine hageja või N B kohustusest lepingut edasi täita ning kostja kohustusest töö vastu võtta ja selle eest tasuda. Lepingu ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 alusel oleks töövõtjal olnud õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud need kulud, millised ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis, kuid sellist nõuet ei ole hageja käesolevas asjas esitanud.
72.Kohus samas ei nõustu kostja väidetega, et viimasel oli õigus lepingust taganeda hageja olulise lepingu rikkumise tõttu. Asjaolu, et pooled ei leppinud kokku olulises lepingu tingimuses ehk maksetingimuses, ei tähenda, et kehtisid automaatselt kostja soovitud tingimused ning
hageja rikkus neid tingimusi.
73.Alles pärast seda, kui kostja oli kahel korral selgelt teatanud, et ta ütleb sõlmitud lepingu üles, saatis N B 07.05.2019 ühe logo näidise vesimärgiga (toimiku lk 12-13). 08.05.2019 teatas aga kostja, et ta leidis inimese, kes tegi hinna ning tingimuste poolest mõistlikuma pakkumise (toimiku lk 14). Eeltoodud e-kirjadest ei saa järeldada, et kostja oleks töö vastu võtnud või teda saaks lugeda töö vastuvõtnuks. Kuna kostja oli varasemalt lepingu üles öelnud, puudus tal kohustus töö vastu võtta ja selle eest tasuda.
74.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja lepingulise töövõtutasu nõue summas 100 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on tõendamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata viivisenõue ning võla sissenõudmise kulu nõue.
75.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmäärine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
76.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja on osutatud õigusabi 13 tunni ulatuses. Perioodil 02.07.2019 kuni 26.09.2019 kulus kohtutoimiku komplekteerimiseks, telefoninõupidamisteks ja e-kirjadeks kliendiga, hagiavalduse ja lisadega tutvumiseks, kohtudokumentidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks 6 tundi. Perioodil 12.12.2019 kuni 23.01.2020 kulus suhtlemiseks kliendiga ja hageja esindajaga kompromissi osas, hageja seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja kohtunõudega tutvumisele 1 h. 01.02.2020 kulus kostja seisukoha koostamisele 2 h 40 min. 25.02.2020 kulus kohtukõne teeside koostamisele ja esitamisele kohtusse 3 h 20 min.
77.Kostjale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulu oli 1300 eurot, millele lisandus käibemaks 260 eurot. Koos käibemaksuga oli õigusabikulu 1 560 eurot. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras.
78.Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud, arvestades vaidluse sisu ja kostja esindaja kvalifikatsiooni. Küll aga leiab kohus, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg on üle paisutatud. Käesolev vaidlus ei olnud sisult keerukas ega mahukas, vaidlus ei hõlmanud märkimisväärsel hulgal tõendeid. Kostja vastus hagile oli esitatud 3,5 lehel ning sellele ei olnud lisatud tõendeid. Seega ei saanud esindajal vastuse koostamiseks kuluda enam aega kui 4 tundi. Tõendeid selle kohta, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi, milles osalesid esindajad, kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei saa kohus tuvastada läbirääkimiste ajakulu põhjendatust. Kostja 01.02.2020 ja 25.02.2020 seisukohad olid samasisulised ning kokku ei saanud kahe seisukoha koostamiseks kuluda aega enam kui 3 tundi, arvestades seisukohtade mahtu. Kogumis võib kostjale õigusabi osutamiseks kulunud aega lugeda põhjendatuks 7 tunni ulatuses, millele vastab tasu 700 eurot ilma käibemaksuta ja 840 eurot koos käibemaksuga.
79.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kuna asja hind oli märkimisväärselt väike, puudus pooltel majanduslik vajadus teha tsiviilasja hinda mitmekordselt ületavaid kulutusi õigusabile.
Tegemist ei ole vaidlusega, milles tsiviilasja hinda mitmekordselt ületavad menetluskulud oleksid põhjendatud. Kostja on ise viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Seetõttu leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu, mis vastab tsiviilasja hinnale ehk 148 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 148 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.