Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Harju Maakohtule on esitatud X Xi avaldus Mangiarino OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõistis kohus vastavalt 28.08.2019. a Harju Maakohtu otsusele 2-19-8452 Mangiarino OÜ-lt välja avaldaja kasuks kokku 6 421,50 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.06.2019. a kuni lõpparve (6 285,12 eurot) täieliku tasumiseni). 29.10.2019. a esitas avaldaja avalduse sundtäitemenetluse alustamiseks, alustatud on täitemenetlus nr 023/2019/1845, võlgniku pangakontod olid arestitud ning võlgnikul puudus registervara. Täitemenetluse jooksul on sissenõudja nõuet rahuldatud 0,00 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja seisukohal, et on täidetud seaduses sätestatud eeldused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse, nimetada OÜ-le Mangiarino ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Mangiarino OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. 18.06.2020. a toimunud eelistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja ja võlausaldaja esindaja, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 25.05.2020. a pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötaja deposiiti ei tasunud. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Harju Maakohus tegi 28.08.2020. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-8452, millega mõistis tööandjalt Mangiarino OÜ-lt töötaja X Xi kasuks välja töölepingu alusel saamata jäänud töö- ja puhkusetasu kogusummas 6 285,12 eurot. Otsus on jõustunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 4 1 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Töötaja on pöördunud kohtutäituri poolt otsusega väljamõistetud summa tööandjalt sissenõudmiseks. 14.05.2020. a on kohtutäitur töötajale teatanud, et võlgnikul vara puudub ning sissenõudja nõuet on rahuldatud 0 euro ulatuses. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et tööandja juhatuse liige X X on juhatuse liikme volitused 19.07.2019. a üle andnud R S, kes on omakorda 30.09.2019. a juhatuse liikme volitused üle 2(4)

andnud D J ning viimane omakorda J K. Kolm viimati nimetatud isikut ei ole tegelikkuses isikud, kes tegeleks äriühingu igapäevase juhtimisega või majandustegevusega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tegemist on erinevate süütegude ning väärtegude eest karistust kandvate isikutega. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puudus igasugune soov oma kohustuste täitmiseks ning töötaja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 5 1 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku juhatuse liige distantseeris ennast äriühingu juhtimisest ning teostas juhatuse liikmete vahetuse. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige X X on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Endise juhatuse liikme X Xi tegevus vastab ka KarS § 384 lg 1 sätestatud süüteo tunnustele KarS § 384 lg 1 kohaselt oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmise eest vara hävitamise, rikkumise, raiskamise või põhjendamatu kinkimise, loovutamise, välismaale paigutamise, põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Juhatuse liige X X leiab kohtu hinnangul ekslikult, et enese distantseerimisega äriühingu kohustustest ja võlausaldajatest ning äriühingu juhtimisest on tema vastutus äriühingu ees välistatud. Kohus selgitab, et PankrS § 19 sätestatust tulenevalt on võimalik sanktsioneerida ka juriidilise isiku juhtorgani liikmeid, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas 219-8452. Võlgniku kohustus töötaja ees on 6 285,12 eurot, mis on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.