Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlausaldajad x, x, x ja x toetasid määruskaebust. Viimane võlausaldaja lisas, et võlgniku pangakontolt nähtub ülekannete tegemine usaldusisikule, kuid ei selgu, miks usaldusisik ei kandnud raha võlausaldajatele. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu selgitades, et tal on 2 alaealist last ning ta pidas 2017-2019 ülal kogu peret, Soomes on elamiskulud suuremad kui Eestis. Võlgnik pole tulu varjanud, vaid püüdnud vältida sotsiaalabi. 13.05.2020 määrusega rahuldas kohus määruskaebuse ja vaatas asja uuesti läbi. Võlgniku 02.02.2020 esitatud aruande kohaselt töötas võlgnik ettevõttes x OY, võlgniku sissetulek oli 1 845,56 eurot kuus. Aastal 2017-2018 sai võlgnik töövõimetoetust Kela summas 641,28 eurot. Vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on 2 400 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 10.02.2020 esitas x AS seisukoha, milles palub jätta X X kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud. 2) 14.02.2020 esitas OÜ x seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud. 3) 16.02.202 esitas AS x seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud. 4) 18.02.2020 esitas x AS seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud. 5) 19.02.2020 esitas AS x seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud. 12.06.2020 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik, võlausaldaja Swedbank AS lepinguline esindaja, võlausaldaja OÜ x lepinguline esindaja ja võlausaldaja ASx lepinguline esindaja. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 29.09.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. 12.06.2020 toimunud ärakuulamisel teatas võlgnik, et perioodil 2014 kuni 2017 algus oli tema sissetulek 2200-2500 eurot kuus. Võlgniku sissetulekud ettevõttelt x OY nähtuvad kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttes. Ärakuulamisel antud selgituste kohaselt kulus võlgniku sissetulek pere maksudele, lastele, üürile, elektrile, söögile ja tööl käimisele. Usaldusisikule kantud summad olid mõeldud kulutuste kandmiseks. Võlgnik sai toetust töötuna arvel olemise eest 2017-2018 jaanuarini summas 641,28 eurot ning seejärel asus tööle Soome elektrifirmasse. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole, kuigi sissetulek seda võimaldas. Asjaolu, et võlgnik elab ja töötab Soomes ning sealsed kulutused on suuremad, ei ole piisav asjaolu, et võlausaldajate nõudeid mitte täita. Kohus mõistab, et Soomes võivad igapäevased kulutused olla kõrgemad kui Eestis, samas on aga võlausaldajatel õigus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osas kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Riigikohus on 20.06.2016 määruses tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15 selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võlgadest vabastamise menetluse eesmärk ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik ei ole loovutanud oma tulusid vaatamata oma sissetulekule, seega on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 lg-s 3 ja lg-s 4 sätestatud kohustust. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve, sest võlausaldajad ei ole saanud raha, mida nad Eesti seaduse kohaselt pidanuks võlgniku selliselt sissetulekult saama. Seetõttu on võlausaldajate huve kahjustatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku X Xi. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X Xi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.