Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Melissa Külaots
Määruse tegemise aeg ja koht
03.07.2020.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-50248
Tsiviilasi
R Gi (G, isikukood xxx, xxx) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Ärakuulamise toimumise aeg
12.06.2020.a, 01.07.2020.a
Osaühing xxx esitas 12.06.2020 vastuse, mille kohaselt palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. 12.06.2020 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohus lükkas seoses võlgniku suulise taotlusega ärakuulamise edasi ning määras uue ärakuulamise aja 01.07.2020. 01.07.2020 ärakuulamisele võlgnik samuti ei ilmunud, kuna vihma tõttu ei ole tal transporti. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 27.02.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Seega tuleb otsustada kohustustest vabastamine või mittevabastamine. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik ei ole kohtule andnud teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Kohus on kaks korda küsinud võlgnikult aruannet, võlgnik pole aruannet esitanud. Mõjuvad põhjused mitteesitamiseks puuduvad. Kohus on kaks korda kutsunud võlgniku kohtusse ärakuulamisele, võlgnik pole mõlemal korral ärakuulamisele ilmunud. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik hoidub menetlusest erinevatel ettekäänetel kõrvale. Kohtul puudub info võlgniku varandusliku olukorra kohta. Puuduvad andmed võlausaldajatele võlgnevuse tasumise kohta. Seega on võlgnik rikkunud §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamise ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Võlgnikult küsiti esimest korda aruannet 18.11.2019. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saanud aruannet tänase päevani esitada. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotimenetluses on võlausaldajatel õigus saada infot võlgniku varalise olukorra kohta, et hinnata võlgnevuse tasumise võimalust. Info andmata jätmine rikub võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.
Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad R Gi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.