2-14-50248/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX esitas 11.03.2014 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 58 648,26 euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik on töötu. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning palub välja kuulutada pankrot. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohustustest vabastamise avalduse. 24.03.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, võlgnik on töötu ja kohustusi on vähemalt 92 856,87 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Haldur palub määrata tasuks 660 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvitiseks 60 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda Andres Hermeti arveldusarvele. Osaliselt palub ajutine haldur välja mõista tasu ja hüvitis riigi vahenditest, summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks), ning ülejäänud osas hüvitada pankrotivara arvel. 21.04.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ja tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu.

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 660 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 60 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,25 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Kohus määrab ajutine halduri tasuks 660 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 60 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja riigi vahenditest. Ülejäänud tasu osas summas 263 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvitis 60 eurot (sisaldab käibemaksu) kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik