XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu 45 012 euro ja viivise väljamõistmiseks Visionplus Eesti OÜ vastuhagi XX vastu 102 435,40 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. detsembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
XX apellatsioonkaebus 60 816 eurot Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus 92 877,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja advokaat Teet Lehiste Kostja Visionplus Eesti OÜ (registrikood 12125066), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17844 osas, millega XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu osaliselt rahuldati, Visionplus Eesti OÜ vastuhagi XX vastu rahuldati 7914,02 eurot ületavas osas ning tasaarvestuse tagajärjel mõisteti XX-lt Visionplus Eesti OÜ kasuks välja 11 556,83 eurot. Samuti menetluskulude jaotuse ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimuste osas. Ülejäänud osas muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu rahuldamata. Rahuldada Visionplus Eesti OÜ vastuhagi XX vastu osaliselt ja mõista XX-lt Visionplus Eesti OÜ kasuks välja 7914,02 eurot.
3.Rahuldada apellatsioonkaebused osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud Visionplus Eesti OÜ menetluskuludest 60 % XX kanda ja XX menetluskuludest (v.a maakohtus tasutud riigilõivud) 40 % Visionplus Eesti OÜ kanda. Jätta maakohtus XX poolt tasutud riigilõivud tema enda kanda.
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Jätta XX hagi Visionplus Eesti OÜ vastu 45 012 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
5.2.Rahuldada Visionplus Eesti OÜ vastuhagi XX vastu osaliselt.
5.3.Välja mõista XX-lt Visionplus Eesti OÜ kasuks 7914,02 eurot.
5.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud Visionplus Eesti OÜ menetluskuludest 60 % XX kanda ja XX menetluskuludest (v.a maakohtus tasutud riigilõivud) 40 % Visionplus Eesti OÜ kanda. Jätta maakohtus XX tasutud riigilõivud tema enda kanda. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
5.5.Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2018. a määrusega seatud hagi tagamine hüpoteegi seadmise kohta osas, milles Visionplus Eesti OÜ kasuks seatud hüpoteek ületab hüpoteegisummat 7914,02 eurot. Seada hagi tagamiseks XX-le (isikukood XXXXXXXXXX) kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 7914,02 eurot Visionplus Eesti OÜ kasuks.
5.6.Määrata tagatis 7914,02 eurot, mille tasumisel Tallinna Ringkonnakohtu tagatise kontole või samas ulatuses pangagarantii andmisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.
5.7.Tühistada Harju Maakohtu 1. detsembri 2016. a määrusega seatud hagi tagamine Visionplus Eesti OÜ-le kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX, kohtuliku hüpoteegi summas 28 834,70 eurot seadmise kohta XX kasuks.
5.8.Otsuse p-de 5.5 ja 5.7 täitmiseks saata jõustunud otsus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 25. novembril 2016 hagi Visionplus Eesti OÜ (kostja) vastu 26 698,80 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostja esitas 7. märtsil 2017 vastuhagi 102 435,40 euro väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 4. mai 2017. a otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2017. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 4. mai 2017. a otsus ja saadeti asi uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Hagi ja vastuhagi tagati vastavalt 1. detsembri 2016. a ja 24. jaanuari 2018. a määrustega.
2 (16)
2.Asja uuel läbivaatamisel palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 45 012 eurot ja sellelt alates 9. veebruarist 2018 seadusjärgse viivise. Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama üksikelamu aadressil Metsavaimu tee 3 Tänassilma küla Saku vald (elamu). Kostja esitas 8. märtsil 2016 hagejale tööde teostamiseks pakkumise nr 2, mille kohaselt oli kogu töö maksumus koos käibemaksuga 150 000 eurot. Hageja maksis kostjale ventilatsiooni aparaadi eest 1000 eurot ja tuuletõkke plaatide eest 2000 eurot. Kuna hageja ostis soojuspumba ise, läks hind 8000 euro võrra väiksemaks. Lõplikuks hinnaks jäi 120 000 eurot ( = 125000 + 1000 + 2000 – 8000). Kostja alustas elamu ehitamise töid 2016. aasta aprilli alguses. Hageja tasus kostjale sularahas 90 400 eurot ja arvete alusel lisaks 24 000 eurot. 4. oktoobril 2016 ütles kostja lepingu üles. Kostja tõi lepingu lõpetamise põhjuseks erimeelsused hagejaga nii ehitustööde teostamise, materjali valiku kui ka tasustamise osas. Kuivõrd hageja ei tunnistanud kostja ebaseaduslikku lepingu lõpetamist, tellis hageja ehituse seisukorra fikseerimiseks erakorralise auditi. Auditi tegemise tulemusena selgus, et kostja on teinud mitmel juhul ebakvaliteetset ja puudustega töö. Hageja saatis 28. oktoobril 2016 kostjale teate täiendava tähtaja andmiseks. Hageja soovis, et kostja teeks puudustega tehtud tööd ise korda ja lõpetaks töö, st ehitaks elamu valmis ja annaks võtmed hagejale üle. Kostja keeldus täiendava tähtaja jooksul puuduste parandamisest. Hageja võttis hinnapakkumised puuduste parandamiseks, mille kohaselt läheks see töö maksma 42 036 eurot. Samuti võttis hageja kostja poolt maha maetud ehitusjäätmete pinnasest välja kaevamise, äraveo ja utiliseerimise hinnapakkumise, mille kohaselt läheks see töö maksma 2976 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt lepiti töö maksumuses kokku 150 000 eurot, mida vähendati kokkuleppel 2820 eurot. Lepiti ka kokku, et tööde vastuvõtmine toimub ehituspäevikus märgitu ja allkirjastatu alusel. Hageja on teostatud tööd vastu võtnud. Hagejale tekkinud kahju on tõendamata, kahju suuruse arvestuskäik ei ole jälgitav ning see on ülepaisutatud. Kostja ütles lepingu erakorraliselt üles 4. oktoobril 2016. a e-kirjaga. Lepingu lõpetas oma tegevusega hageja, kes ei lubanud kostjat ja alltöövõtjaid objektile. Kostja edastas lepingu lõpetamise teate selguse huvides. Kostja jättis tegemata esialgsest pakkumisest 14 760 euro ulatuses töid. Puuduste kõrvaldamisega seotud kulud on 1584,60 eurot. Hageja tasus tehtud tööde eest 28 400 eurot. Vale ja tõendamata on hageja väide, et ta tasus sularahas kostjale tasu 86 000 eurot. Kui arvestada lepingu maksumusest (147 180 eurot) maha hageja tasutud 28 400 eurot, esialgses pakkumises tegemata tööd 14 760 eurot ja puuduste kõrvaldamisega seotud tööd 1584,60 eurot, jääb tasu suuruseks, mida kostjal on hagejalt õigus nõuda, 102 435,40 eurot. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Kostja vastuhagi põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud leping tasuga 150 000 eurot, millest saab maha arvata muudatusi ja lisatöid arvestades 2820 eurot, lõpetamata või kokku leppimata tööde osas 14 760 eurot ja puuduste kõrvaldamisega seoses 1584,60 eurot (kõik summad koos käibemaksuga). Hageja tasus 28 400 eurot, millest pangaülekannetega 24 000 eurot ja sularahas 4400 eurot. Ajavahemikul 2. aprillist – 9. augustini 2016 ei ole hageja kostjale tasunud sularahas tasu 86 000 eurot. Tööde lõpparve summas 102 435,60 eurot väljastati hagejale 30. novembril 2016. Hageja seda summat kostjale tasunud ei ole. Töö on vastuvõetud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hageja vastuväited
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Töövõtulepingu tasu kokkulepe oli 120 000 eurot ning tasumine toimus sularahas. Kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Pooled ei ole kokku leppinud, et tööde vastuvõtmine toimub ehituspäevikute alusel ja tööde eest maksmine toimub lõpparvega. Ehitustööde 3 (16)
päevikud on võltsitud. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mis annaks kostjale õiguse ühepoolselt lepingu lõpetamiseks. Hageja on kostjale tasunud kokku 114 400 eurot ning täiendavale tasule kostjal õigust ei ole, sest kostja poolt jäid tööd lõpetamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 13. detsembri 2019. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 24 983,34 eurot, viivise ajavahemiku 25. novembrist 2016 – 13. detsembrini 2019 eest 6099,49 eurot ja põhinõudelt edasiulatuva seadusjärgse viivise ning hagejalt kostja kasuks välja 42 639,66 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded, mille tulemusel tuleb hagejal kostjale tasuda 11 556,83 eurot. Maakohus jättis 1. detsembri 2016. a ja 24. jaanuari 2018. a määrustega seatud hagi tagamised jõusse ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud. Pooled sõlmisid 2016. a märtsis suulise töövõtulepingu Metsavaimu tee 2 asuva elamu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kostja alustas elamu ehitustöödega 2016. a aprillis pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel. Lepingu kohaselt tuli kostjal ehitada elamu valmis nii, et hageja saab kohe sinna elama asuda. Kostja lõpetas elamu ehitamise 4. oktoobril 2016 ega ehitanud seda valmis. Hageja saatis 28. oktoobril 2016 kostjale teate täiendava tähtaja andmiseks, milles palus parandada puudustega tööd ja ehitada elamu valmis. Kostja keeldus 3. novembri 2016. a kirjas täiendava tähtaja jooksul puudustega tööde parandamisest. Kostja on nõus, et ta ei ehitanud elamut lõpuni valmis. Hageja maksis kostjale pangaülekandega kokku 27 000 eurot ja sularahas 4400 eurot. Poolte vahel on tarbijatöövõtulepinguline suhe VÕS § 635 lg 4 mõttes. Hageja kahjuhüvitise nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on üles öeldud. Maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut
4.oktoobri 2016. a e-kirjaga kehtivalt üles öelnud ja hageja saab esitada lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid. Kostja ei tõendanud, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli mõjuv põhjus. Asjaolu, et kostja nägemusel ei olnud hagejaga saavutatud ehitustööde teostamise, materjalide valiku ja tasustamise osas üksmeelt, ei ole mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Seejuures on kostja nii kohtueelselt kui ka praeguse kohtumenetluse käigus eitanud omapoolset lepingu ülesütlemist. Kostja ei andnud hagejale mõistlikku tähtaega väidetava töövõtulepingu rikkumise kõrvaldamiseks (VÕS § 196 lg 2). Maakohus leidis, et töö kvaliteedi osas poolte vahel kokkulepet ei olnud. Seega pidi töö (sh lõpetamata töö) vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Maakohus viitas hageja tellitud ehitise erakorralise auditile (Ekspertiis ehitistele OÜ, 17. oktoober 2016) ja selle alusel võetud hinnapakkumistele puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus tuvastas, et kostja puudustega tööde tegemine on tõendatud eksperdiarvamusega. Ekspert andis 4. oktoobri 2016. a seisuga hinnangu elamu nendele osadele, mille kvaliteedi üle vaieldakse. VÕS §-des 115, 127 ja 128 sätestatud eeldused lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on täidetud. Kostja vastutab rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahju eest (VÕS § 642 lg 2). Kostja ei ole tõendanud vastutust välistavaid asjaolusid. Maakohus ei nõustunud hageja ja kostja seadusliku esindaja ning ehituspäevikute väljavõtteid (sh nende originaale) hinnates, et hageja on tööd vastu võtnud ja kinnitanud ehituspäevikutes pretensioonide puudumist. Toimikus olevad ehituspäevikud tuleb lugeda ebausaldusväärseteks osas, milles nendes on kinnitatud töö vastuvõtmist, pretensioonide puudumist ja tööde eest tasumist lõpparvega. Hageja kinnitas, et ehituspäeviku väljavõtetel on tema allkirjad, kuid allkirjastatud teksti oli seal vähem. Ehituspäeviku väljavõtetele on teist värvi pastakaga juurde kirjutatud. Kostja selgituse kohaselt pole ehituspäevikusse kirjapandu koostatud ühel päeval ja ehituspäevikut täitis kostja seaduslik esindaja. Seega oli kostjal võimalus ehituspäevikutesse teha omavolilisi juurdekirjutusi ka pärast seda, kui hageja oli mingi ehituspäeviku väljavõtte allkirjastanud. Ehituspäevikute ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et maksumenetluses nr 4 (16)
12.2-3/037448 on kostja väitnud Maksu- ja Tolliametile, et elamu ehituse osas ei ole ehituspäevikut peetud. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on elamu juures alates 4. maist 2016 tehtud täiendavaid töid.
3.novembri 2016. a kirjast nähtuvalt kostja keeldus hageja antud täiendava tähtaja jooksul puudustega tööde parandamisest. Ka istungil kinnitas kostja, et ei soovi enam elamus töid teha. Hageja selgitas, et ta ei ole esitanud tegelikke kuludokumente menetlusökonoomika huvides ega nõua nende tööde või kulude hüvitamist, mida ta on lasknud teha, vaid ta nõuab kõikide puuduste kõrvaldamisest tekkinud kahju hüvitamist. Seda arvestades leidis maakohus, et kahju hüvitise määramisel on põhjendatud lähtuda eksperdiarvamusest ja eksperdi hinnangust tööde maksumusele. Maakohus arvates ei olnud kahju täpset suurust võimalik kindlaks teha, mistõttu tuli kahju hüvitise suurus määrata VÕS § 127 lg 6 alusel. Hageja esitas eksperdi poolt võetud ehitustööde hinnapakkumiste osas hinnapakkumised teinud ehitusfirmade MIVO EHITUS OÜ ja Osaühingu Bravoberg korrigeeritud hinnapakkumised, mis on tehtud pärast elamu üle vaatamist vajalike tööde osas. Maakohus nõustus hagejaga, et kuna praegu tehakse osa ehitustöid ümber, võib tekkida lisatöö vajadus. Elamu ülevaatuse tulemusel leidis MIVO EHITUS OÜ, et hinnapakkumise lõpphind on 38 603,28 eurot ja Osaühingu Bravoberg korrigeeritud hinnapakkumiseks jäi 41 764,08 eurot. Eksperdi hinnangul on täiendavate vajalike tööde maksumuseks ekspertiisi teostamise ajal 19 285,98 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja mõistlik kahjuhüvitis 24 913,34 eurot, mis on 75% hinnapakkumiste keskmisest summast. Maakohtu leidis kostja ja hageja väiteid ning esitatud tõendeid hinnates, et hageja ei ole tõendanud elamu ümbert pinnasest ehitusjäätmete väljakaevamise, äraveo ja utiliseerimise kulu 2976 euro ulatuses. Maakohus ei olnud esitatud piltide alusel veendunud, et prahi kõrvaldamisega seotud tasu ja töö maht oleks proportsioonis piltidel kujutletud mahuga. Hageja ei ole esitanud tõendeid reaalsete kulude kandmise kohta. Hagejale tekkiv kahju on n-ö prognooskahju, mis põhineb hagejale esitatud hinnapakkumistel. Kostja 9. veebruari 2018. a menetlusdokumendi lisas 37 alalisadest nähtub, et viimane ehitusjäätmete äravedu oli
19.septembril 2016. Seega on usutav, et objektile jäi 4. oktoobri 2016. a seisuga siiski veel ehitusjäätmeid. Keskmiselt on kostja tasunud ehitusjäätmete vastuvõtu eest viie kuu jooksul 34,19 eurot kuus. Seda arvestades on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 70 eurot, lähtudes ehitustööde ajal ühes kuus tasutud keskmisest tasust ehitusjäätmete vastuvõtu eest. See summa vastab kviitungitest nr 137662 ja 132470 tulenevalt vähemalt 420480 kg ehitus- ja lammutussegaprahile ajavahemikus 19. septembrist – 4. oktoobrini 2016 ja arvestab ka võimalikke transpordikulusid. Maakohus lahendas seejärel vastuhagi. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et töö maksumuseks lepiti kokku pakkumusele nr 2 vastav summa ehk 150 000 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus järeldas, et poolte hinnakokkulepe elamu ehitamiseks oli algselt 125 000 eurot ja seejärel 120 000 eurot. Pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut ja hageja ei vastanud kostja 8. märtsi 2016. a e-kirjale. Hageja kinnitas, et tema maksevõime n-ö võtmed kätte elamu ehitamiseks oli 125 000 eurot. Hageja esitas ka kinnisasja (registriosa nr 7332802) müügilepingu, millest nähtub, et selle müügihind oli 180 000 eurot ja elamu ehitamiseks ostetud kinnisasja (registriosa nr 11014802) müügilepingu, mille kohaselt oli selle hind 51 000 eurot. Seega oli hageja tõendatud maksevõime pärast kinnisvaratehinguid 2016. a märtsis vähemalt 129 000 eurot. Maakohus ei uskunud, et hageja oleks võtnud endale rahalisi kohustusi vähemalt summas 21 000 eurot, mille lähiajal täitmise võimaluses ta ei saanud kindel olla. Sellest tulenevalt oli ka poolte hinnakokkulepe elamu ehitamiseks algselt 125 000 eurot, kuid muudatuste järel oli 120 000 eurot. Algselt kokkulepitud maja ehitamise hinna vähendamist kinnitasid mõlemad pooled, samuti on nimetatud asjaolu tõendatud hageja seletusega. Maakohus leidis, et ehituspäevikutega ei ole tõendatud poolte kokkulepe lõpparve alusel tasumiseks pangaülekandega pärast maja valmimist ja üle andmist. Maakohus kordas 5 (16)
põhjendusi ehituspäevikute ebausaldusväärsuse kohta ja leidis, et kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus, et ta ehituspäevikule midagi juurde pole hiljem lisanud, ei ole usaldusväärne. Maakohus ei uskunud kostja väidet, väidetavalt ehitas ta hagejale elamu oma raha eest. Kostja on enne lõpparvet, esitanud neli arvet ning lõpparve saadeti alles 7. märtsil 2017. See asjaolu on tõendatud nii hageja kui kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega, kes kinnitasid, et kostja 30. detsembri 2016. a arvele tehti kreeditarve, mis saadeti hagejale 7. märtsi 2017. a e-kirjaga koos arvega nr 27. Seega nn lõpparve esitas kostja esmalt ettemaksuarve nime all, kusjuures raha nõuab kostja arve nr 27 alusel, mis on väidetavalt koostatud varem kui ettemaksuarve, aga saadetud hagejale hoopis hiljem ehk 7. märtsil 2017. Maakohus ei pidanud veenvaks hageja selgitusi selle kohta, miks ta võimaldas kostjal ehitustöid teha suulise lepingu alusel ilma arusaadavalt vormistatud töövõtulepinguta ja raha üleandmisel kostja seaduslikule esindajale võttis raha kättesaamise kohta kinnituse ainult 1400 euro ja 3000 euro kohta, kuid mitte ülejäänud väidetavalt makstud 86 000 euro kohta. Maakohus ei uskunud ka, et hagejal ei tekkinud kahtlusi edasise ausa koostöö võimalikkuses pärast seda, kui kostja seaduslik esindaja keeldus väidetavalt raha saamist kirjalikult kinnitamast ja heitis hagejale ette täitmiskviitungi küsimata jätmist. Maakohtu hinnangul on tõendatud hageja poolt kostja seaduslikule esindajale sularaha üle andmine osaliselt, s.o summas 40 000 eurot. LS, MS, SL, VV, MM digitaalselt allkirjastatud kinnituskirju kostjale sularahas 86 000 euro tasumise asjaolude kohta ei saa lugeda iseenesest ebausaldusväärseks seetõttu, et need on koostatud advokaadibüroo poolt. Kinnituskirjad on allkirjastanud nimetatud isikud ja ei ole ebatavaline, et juriidilise sisuga dokumentide põhjad koostab jurist. Tunnistajad on kohtuistungil üle kuulatud. VV ja SL ütlustega ei saa lugeda tõendatuks, et hageja oleks andnud kostja seaduslikule esindajale üle sularaha vastavalt 20 000 eurot ja 3900 eurot. Nad ei näinud sularaha üleandmist pealt. MM ütlustega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja andis ehitusobjektil 27. aprillil 2016 ja 17. juunil 2016 kostja seaduslikule esindajale üle vastavalt 20 000 eurot ja 10 000 eurot. LS ja MS ütlustega tuleb lugeda tõendatuks, et hageja andis 2. aprilli 2016 Laagri Statoilis kostja seaduslikule esindajale üle 10 000 eurot. Tunnistajad ei suutnud kohtus öelda, millal ja kus nad olid juures, kui hageja väidetavalt raha üle andis ja väitsid, et kohtule esitatud kinnituse teksti edastas neile allkirjastamiseks hageja. Laagri Statoilis 2. aprillil 2016 raha üleandmine summas 10 000 eurot on märgitud nii LS kui ka MS kirjalikus kinnituses, millest saab järeldada, et tegemist on sama rahaga. Kokku on tõendatud kostjale elamu ehituse eest tasumine summas 68 400 eurot (pangaülekandega 24 000 eurot ja sularahas 44 400 eurot). Maakohus märkis, et kirjaliku lepingu puudumise tõttu ei ole võimalik lepingu tegelikke tingimusi täpselt tuvastada ja pooled on andnud vastandlikke ütlusi, mis on raskesti usutavad ja ei saa samaaegselt tõele vastata. Maakohus viitas VÕS § 636 lg-le 1, § 637 lg-le 3 ja kohtupraktikale ning leidis, et tasu väljamõistmisel on põhjendatud lähtuda kostja esitatud ja tõendatud tegelikest elamu ehitamise kuludest 111 039,66 eurot. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et eramu oli 4. oktoobril 2016 ehitustehnilise seisundi järgi kasutatav ja ei kujutanud ohtu. Kostja nõustus vastuhagis, et kuna leping ei ole lõplikult täidetud, puudub tal võimalus nõuda kogu tasu, kuid tal on õigus nõuda tasu teostatud tööde eest. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 42 639,66 eurot (111 039,66 – 68 400). Hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jäid menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebused
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi (resolutsiooni p-d 1, 3, 4, 5 ja 7) ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 6 (16)
Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus hagi põhjendamatult rahuldamata. Maakohus tuvastas vastuoluliselt, et eksperdiarvamuses märgitud summa 19 285,98 eurot sisaldas lisaks ehitustööde ümbertegemise kuludele ka vajalikke lisatöid. Eksperdiarvamuse aluseks olnud MIVO EHITUS OÜ ja Osaühingu Bravoberg esialgsed korrigeerimata hinnapakkumised vajalikke lisatöid ei sisaldanud. Lisatööde vajaduse osas esitati hiljem korrigeeritud hinnapakkumised, mida maakohus tõendina aktsepteeris ja luges need põhjendatuks, kuid jättis nendega arvestamata. Maakohus ei oleks tohtinud võtta keskmise ehitustööde ümbertegemise kulu arvestamise aluseks eksperdiarvamuses toodud summat, kuna see ei sisaldanud vajalikke lisatöid. Maakohus sai võtta aluseks ainult korrigeeritud hinnapakkumised vastavalt 38 603,28 eurot ja 41 764,08 eurot. Selliselt olnuks puudustega ehitustööde ümbertegemise kulu 40 183,68 eurot. Maakohus leidis valesti, et hageja ei tõendanud elamu ümbert pinnasest ehitusjäätmete väljakaevamise, äraveo ja utiliseerimise kulu 2976 euro ulatuses. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks fotod. Kuna ainuüksi ühe elamu küljepoolsesse pinnasesse oli kostja ehitusjäätmed maha matnud, võib eeldada, et sama on tehtud ka ülejäänud elamu ümbruse osas. Seda arvestades ei saanudki hinnapakkumiste ja fotodelt nähtuva ehitusjäätmete hulk kattuda. Ajavahemikul 13. maist – 19. septembrini 2016 ei saanud kostja viia prügilasse fotodelt nähtuvat ehitusprahti, sest see oli selleks ajaks pinnase alla maetud. Prügiveo arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks samade ehitusjäätmetega. Lisaks ehitusjäätmete äraveo ja utiliseerimise kulule on põhjendatud ka pinnase läbikaevamise kulud ja uue haljastuse kulud, mis moodustavadki kõige suurema kulu. Maakohus tuvastas, et kostja ei ehitanud poolte kokkuleppe kohaselt elamut valmis, kostja ei ole töid üle andnud hagejale ja hageja ei ole töid vastu võtnud, kuid hoolimata sellest rahuldati kostja tasunõue 42 639,66 euro ulatuses. Maakohus arvestas põhjendamatult kostja tehtud kulutusi kokku 111 039,66 eurot, sest hageja ei pidanud nende eest tasuma. Töövõtulepingu kohaselt lepiti kokku elamu ehitamises võtmed kätte valmiduses 120 000 euro eest. Hageja tasus kostjale kokkuleppe kohaselt sularahas osade kaupa. Vaidlust ei ole, et kokkulepitud tööd kostja ei teinud. Kuna töövõtuleping on kehtiv, ei saanud kostjal olla tasu nõuet ka VÕS § 655 lg 1 alusel. Maakohus hindas valesti tunnistajate ütluseid sularaha maksete kohta kostjale summas 90 400 eurot (TsMS § 232 lg 1). Tunnistajate kirjalikult antud kinnituste ja istungil antud ütluste ajavahe oli üle kolme aasta. Seega ei pidanud tunnistajad asjaolusid täpselt mäletama. Vale on maakohtu põhjendus, et tunnistajad LS ja MS ei suutnud kohtus öelda, millal ja kus nad olid sularaha andmise juures. Lisaks oleks tulnud arvestada digitaalselt allkirjastatud kinnituskirjadega.
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis ning poolte vastastikused nõuded tasaarvestas (resolutsiooni p-d 1, 2, 4, 6 ja 7) ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramata jätmise ning hagi tagamise osas. Veel palub kostja eemaldada kohtutoimikust LS, MS, MM, VV ja SL digitaalallkirjastatud kinnituskirjad ja jätta nende istungil antud ütlused arvestamata ning jätta vastuhagi tagamise abinõu jõusse. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte seda nendega arutamata ja jättis põhjendamatult arvestamata kostja viidatud normidega, samuti faktiväidete ja tõenditega. Maakohus rikkus tõendite vastuvõtmise korda. Maakohtu selline tegevus viis vale järelduseni, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ja vastuhagi jätta osaliselt rahuldamata. Kogu maakohtu käsitlus sularahas toimunud arvelduste kohta on ebaõige. Hageja ja tema lähikondsete ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks. Elulise usutavuse kontekstis ei ole mõeldav, et raamatupidajana töötav isik annab ehitajale sularahas 86 000 eurot. 7 (16)
Maakohus rahuldas põhjendamatult hagi osaliselt. Maakohus ei analüüsinud 2016. a augustist alguse saanud sündmuste jada ja leidis seetõttu ekslikult, et kostja lepingu ülesütlemine oli alusetu. Leping öeldi üles hageja rikkumise tõttu. Kostja selgitused ülesütlemise kohta ei olnud vastuolulised ning need on tõendatud Andres Jõgi ja ehitusmeeste selgitustega, mida hageja ei vaidlustanud. Maakohus kohaldas VÕS § 196 lg-d 1 ja 2 valesti, sest täiendavat tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks ei olnud vaja anda. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu rikkumise põhjustas hageja (VÕS § 101 lg 3). Maakohus jättis kahju tekkimise ja ulatuse kindlakstegemisel kõrvale ainukese objektiivse tõendina esitatud eksperdiarvamuse ja arvestas põhjendamatult hageja esitatud hinnapakkumistega. Ehituspäevikute kohta antud hageja selgitused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa arvestada ehituspäevikute hindamisel. Maakohus järeldas ekslikult, et eksperdiarvamuses ei ole kajastatud kõiki vajalikke töid ega arvestanud, et hageja on korduvalt kahjunõuet muutnud. Maakohtu väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse kujunemine ei ole jälgitav ja on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja arvestas oma nõudest maha 19 164,60 eurot (käibemaksuga) tegemata ja lõpetamata tööde ulatuses, mis on samas suurusjärgus eksperdiarvamuses tuvastatud summaga. Seega ei saanud hageja nõuet rahuldada, kuna kostja on oma nõude esitamisel juba teinud vähendusi osas, milles leping jäi hageja tõttu täitmata. Hageja ise soovis muudatusi, mida ta nüüd peab puuduseks (nt õhemad vaheseinad). Pooltevaheline suhtlus oli suunatud tervikuna lõpparvega arveldusele, millele viitab kõigi suurte tehingute tegemine panga kaudu. Maakohus jättis vastuhagi põhjendamatult täies ulatuses rahuldamata. Pooled ei leppinud kokku, et elamu ehitus maksab 125 000 eurot või 120 000 eurot. Maakohus järeldas seda valesti hageja maksevõime kinnitamiseks esitatud tõenditest. Ei ole usutav, et hagejal ei oleks olnud rohkem raha maksta. Kokkulepitud hind elamu ehitamiseks oli 125 000 eurot, millele lisandus praeguseks kostja poolt tasutud käibemaks. Maakohus leidis ekslikult Maksu- ja Tolliameti korralduse pinnalt, et ehituspäevikuid ei peetud ja ei arvestanud kostja seadusliku esindaja selgitustega. Ehituspäevikute paikapidavust kirjeldatud kokkulepete ja lõpparve kohta tõendab asjaolu, et A. Jõgi pidi füüsilise isikuna laenama kostjale raha elamu lõpuni ehitamiseks. Kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda LS, MM, SL, VV ja MS ütlustega tõendatuks kostjale 86 000 euro sularahas andmist, sest tunnistajad on hageja lähikondsed. Nad olid asja tulemusest huvitatud ja ebausaldusväärsed ega olnud istungil ütlusi andes veenvad. Kirjalike ütlustega seonduvad asjaolud viitavad hagejaga kooskõlastatud tegevusele. Hageja esitatud pangakonto väljavõte ega video ei tõenda kostjale 86 000 euro andmist. Hageja ei põhjendanud veenvalt, miks ta ei küsinud sularaha üleandmisel täitmiskviitungit, kuigi 4400 euro osas seda eelnevalt küsis. Arvestades hageja elukutset, ebajärjekindlat käitumist, pooltevahelisi pingelisi suhteid ja asjaolu, et hageja väidete õigsust eeldades asus ta lepingut sõlmides teadlikult riiki petma, ei ole maakohtu järeldus 86 000 euro kostjale üleandmise osas usutav. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kostjale väidetava sularaha andmise ajal kustutati MS kinnisasjal lasuv 50 000 euro suurune hüpoteek. Tegemist ei saa olla kokkusattumusega. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kulud saab kindlaks määrata üksnes 111 039,66 euro ulatuses. Maakohus jättis tähelepanuta kostja selgitused nõude kujunemise osas ja selle kohta esitatud arvutuskäigud, mistõttu tasaarvestati nõuded valesti. Lepingu hind oli 150 000 eurot, milles kostja arvestas maha hinnapakkumise muudatused 2820 eurot ning lõpetamata ja puudustega tehtud tööd 16 344,60 eurot (kokku 19 164,60 eurot). Arvestades, et kostja sai hagejalt 28 400 eurot (mitte maakohtu poolt ebaõigesti tuvastatud 27 000 + 4400) võlgneb hageja kostjale lepingu alusel koos käibemaksuga 102 435,40 eurot. Vastused kaebustele
9.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8 (16)
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada praeguse otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimuste osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse. Poolte apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: pooled sõlmisid 2016. a märtsis suulise töövõtulepingu elamu aadressil Metsavaimu tee 3, Tänassilma küla, Saku vald ehitamiseks; kostja alustas kinnistul ehitustöödega 2016. a aprillis pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel; pooled leppisid kokku, et kostja ehitab elamu valmis, n-ö võtmed kätte pakett; kostja lõpetas kinnistul ehitustööde teostamise 4. oktoobril 2016; 4. oktoobri 2016. a seisuga ei olnud elamu valmis ehitatud; hageja saatis 28. oktoobril 2016 kostjale teate täiendava tähtaja andmise kohta, et kostja kõrvaldaks puudused ja teeks kokkulepitud töö, s.o ehitaks elamu valmis; kostja vastas hagejale 3. novembril 2016 ja teatas, et ta puuduseid ei kõrvalda.
12.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes eelkõige selle üle: milline on kokkulepitud tasu suurus; kas kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks; kas hageja on maksnud kostjale sularahas tasu 86 000 eurot; millised puudused teostatud töödes esinevad ja nende kõrvaldamise maksumus.
13.Hageja on 10. juunil 2020 esitanud seisukoha, milles vastab kostja 28. mai 2020. a seisukohtadele. Kostja hinnangul sisaldab hageja eelnimetatud menetlusdokument uusi väiteid ja seisukohti, mille esitamine ei ole lubatud. Kostja hinnangul tuleb hageja menetlusdokument jätta TsMS § 652 lg 4 järgi ringkonnakohtu poolt tähelepanuta. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hageja 10. juuni 2020. a menetlusdokument ei sisalda uusi asjaolusid, selline seisukoha avaldamine on TsMS § 634 lg 2 järgi lubatav ning menetlusdokument on tähtaegne (vt ringkonnakohtu 29. mai 2020. a tähtaegade määramise kiri; VI kd, tl 118).
14.Kolleegium nõustub tuvastatud asjaoludel antud maakohtu õigusliku hinnanguga, et poolte sõlmitud leping on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Samas on ebaõige maakohtu seisukoht, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 järgi. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Praeguses asjas tuvastatu kohaselt oli lepingu esemeks elamu ehitamine, mistõttu ei saa leping olla tarbijatöövõtuleping (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 17).
15.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 järgi. Hageja selgitas, et ta ei ole töövõtulepingut üles öelnud ega sellest taganenud. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena teostatud töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kanda tulevaid kulutusi. Sellisel juhul peab hageja olema järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt VÕS § 108 lg 1 alusel tasu maksmise kohustuse täitmist ega ole avaldanud selget seisukohta, kas tema tahteavalduse tagajärjel on leping lõppenud või mitte. 9 (16)
16.Esmalt hindab kolleegium poolte apellatsioonkaebuste väiteid, mis on seotud kostja vastuhagiga – tasu suurus ja selle maksmise kokkulepe.
16.1.VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja arvates oli tasu kokkuleppeks 125 000 eurot ja kostja arvates 150 000 eurot. Esitatud asjaoludel oli kostja käibemaksukohustuslane, mistõttu pidi tasu kokkulepe sisaldama endas käibemaksu.
16.2.Maakohus leidis, et ei ole võimalik määrata elamu ehitamise kokkulepitud hinda, kuid on põhjendatud järeldada, et poolte tegelik tasu kokkulepe ei olnud rohkem kui 125 000 eurot ja muudatustega 120 000 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tasu kokkuleppe tuvastamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, jättes asjas esitatud väited ja tõendid nõuetekohaselt hindamata. Lepingu hind kuulub tõendamisesemesse ning kohus on seotud poolte esitatud asjaoludega. Tegemist ei ole õiguse kohaldamise küsimusega TsMS § 436 lg 7 mõttes. Ringkonnakohus saab eeltoodud menetlusliku rikkumise kõrvaldada ja tuvastada poolte tasu kokkuleppe. Pooled ei vaidle, et kostja saatis 8. märtsi 2016. a e-kirjaga hagejale hinnapakkumise (I kd, tl 8-11). Hinnapakkumises on elamu ehitamise hinnaks 150 000 eurot (käibemaksuga). Maakohus on lugenud hageja vande all antud seletuse ja kaudsete dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et pooled leppisid tasu suuruses kokku 125 000 eurot. Hageja vande all antud seletuse kohaselt oli tema maksevõimeks 125 000 eurot ning seetõttu lepiti sellises tasu suuruses kokku (II kd, tl 180). Hageja on oma maksevõime tõendamiseks esitanud dokumentaalsete tõenditena müügilepingud, millest peaks järeldama, et eelmise maja müügist ja pärast kinnistu ostmist oli hagejal elamu ehitamiseks rahalisi vahendeid 129 000 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole veenvalt põhistatud ja usutav, et hageja oleks võtnud endale rahalisi kohustusi 21 000 euro ulatuses, mille täitmise võimaluses ei saanud ta kindel olla. Kolleegiumi hinnangul ei saa esitatud tõenditest sellist järeldust teha. Maakohus ei ole tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, jättes kostja väiteid tõendavad tõendid arvestamata. Kostja seaduslik esindaja on vande all andnud seletuse, et kokkulepitud tasu suuruseks oli 125 000 eurot (käibemaksuta) (II kd, tl 183). Kostja seadusliku esindaja väidet tõendab dokumentaalne tõend – 8. märtsi 2016. a e-kiri. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjaga sõlmiti töövõtuleping tasu kokkuleppega 125 000 eurot (käibemaksuga). VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja vande all antud seletus ja kaudsed tõendid ei tõenda, et hageja tegi pärast 8. märtsi 2016 kostjale tasu osas uue pakkumuse, millega kostja oleks nõustunud. Seega on tõendatud, et hageja nõustus kostja 8. märtsi 2016. a pakkumusega, mille alusel hakkas kostja töövõtulepingut täitma.
16.3.Pooled ei vaidle, et hinnapakkumises tehti järgmised muudatused: arvestati välja soojuspump 8000 eurot (käibemaksuta), arvestati välja ventilatsioonisüsteemi fresh klapid 1000 eurot (käibemaksuta), lisati tuuletõkkeplaadid 2000 eurot (käibemaksuta). Muus osas ei ole hageja lisatööde tellimist tunnistanud (nõrkvoolukaabelduse ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldus, lakke augu tegemine) ning kolleegiumi hinnangul ei ole kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et tegemis oli kokkuleppel teostatud lisatöödega, mis ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka ja mille tegemiseks ei olnud kostja seetõttu kohustatud. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus ja Rauno Panfilovi kirjalik seletus kostja väiteid ei tõenda (III kd, tl 206 ja pöördel). Täiendavalt ei ole kostja viidanud, millised tõendid tema poolt väljatoodud asjaolusid tõendavad (III kd, tl 124). Eeltoodust tulenevalt oli pooltel elamu ehitamise tasu kokkulepe 141 600 eurot (käibemaksuga).
16.4.Kostja nõuab hagejalt tasu 102 435,40 eurot (käibemaksuga). 10 (16)
Pooled ei vaidle, et töövõtuleping jäi kostja poolt lõpuni täitmata. Seega tuleb esmalt hinnata, millised on lepingu täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed, sh kas leping on lõppenud ülesütlemise või taganemisega. Kolleegium on eeltoodud õiguslikku küsimust pooltega kirjalikus menetluses arutanud (VI kd, tl 100 ja pöördel).
16.5.Kostja hinnangul oli tal VÕS § 652 lg 2 alusel õigus leping üles öelda tellija lepingu rikkumise tõttu, sest 2016. a oktoobris ei lubanud hageja enam kostjat tööde teostamiseks objektile. Töövõtulepingu ülesütlemise kohta edastas kostja hagejale 4. oktoobril 2016. a ekirja (I kd, tl 18). Maakohus leidis VÕS § 196 lg-t 2 kohaldades, et kostja ülesütlemine on tagajärjetu, sest kostja ei andnud hagejale mõistlikku tähtaega väidetava töövõtulepingu rikkumise kõrvaldamiseks. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis arvestamata kostja esitatud väited 2016. a augustist alguse saanud sündmuste jadale, mis viis kostja töövõtulepingu ülesütlemiseni. Kuigi maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et töövõtuleping ei lõppenud kostja ülesütlemise tagajärjel. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Tellija viivituse tõttu töövõtulepingu ülesütlemise aluseks on VÕS § 652, mis on VÕS §-s 119 reguleeritud vastuvõtuviivituse erivorm töövõtulepingu puhul. Töövõtulepingu täitmiseks pidi hageja lubama kostjat ehitusobjektile. Hageja poja ja kostja vaheliste sõnumitega on tõendatud, et hageja peatas objektil tööd (I kd, tl 169). Pärast seda saatiski kostja hagejale 4. oktoobri 2016. a e-kirja. Hageja selgitas tekkinud olukorda sellega, et ta soovis kostjaga kokku saada ja rääkida läbi ehituse olukord, mistõttu ei soovinud hageja, et kostja omavoliliselt objektil tegutseks.
16.6.Kolleegium leiab, et olukord, kus tellija ei luba töövõtjat töö tegemiseks objektile, on vaadeldav VÕS § 652 mõttes tellija viivitusena, sest töövõtja ei saa lepingulisi kohustusi täita, kui teda ei lasta vajalike tööde tegemiseks ehitatava elamu objektile. Vaatamata sellele, et poolte suhtlus oli lepingu täitmise osas pingeline (kostja viidatud 2016. augustist alguse saanud sündmuste jada), ei andnud see kostjale alust öelda leping täiendavat tähtaega andmata üles. Asjaolu, et hageja ei soovinud lepingu lõpetamist, tõendab 28. oktoobri 2016. a hageja kiri, kus hageja esitas kostjale nõude töövõtulepingu täitmiseks (I kd, tl 59-60). Töövõtulepingu ülesütlemiseks peab tellija vastuvõtuviivitus olema oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 mõttes. Olulise lepingurikkumise eeldusena peab töövõtja tellija viivituse tekkimise korral andma tellijale reeglina oma kohustuste täitmiseks täiendava piisava tähtaja (VÕS § 116 lg 2 p 5, § 114). Isegi juhul, kui poolte vahel olid erimeelsused (mille osas hageja vastuväiteid ei esitanud ja mida tõendavad kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused ning RP, MS ja JS kirjalikud seletused), pidi kostja andma hagejale oma kohustuse täitmiseks (objektile lubamine) täiendava piisava tähtaja (II kd, tl 184; III kd, tl 206-211; V kd, tl 188 pöördel). Seega kinnitab kolleegium maakohtu lõppjäreldust, et esitatud asjaoludel oli täiendava tähtaja andmine töövõtulepingu ülesütlemise eelduseks.
16.7.Kui tõlgendada kostja 4. oktoobri 2016. a e-kirja lepingust taganemise tahteavaldusena, mis eeldab VÕS § 116 lg 1 järgi samuti olulist lepingurikkumist, siis ka sellisel juhul oleks kostja pidanud andma hagejale VÕS § 114 järgi täiendava tähtaja. Kolleegium märgib, et kostja viide VÕS §-le 653 on asjakohatu, sest nimetatud säte tuvastatud asjaoludele ei kohaldu.
16.8.Eeltoodust tulenevalt ei ole töövõtuleping kostjapoolse ülesütlemise ega taganemise tagajärjel lõppenud. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et see ei välista kostja nõuet.
17.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei saa nõuda hagejalt tasu vaid üksnes tehtud kulutuste hüvitamist 111 039,66 eurot. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsust, sest kolleegiumi hinnangul on kostjal õigus nõuda hagejalt tasu maksmise kohustuse täitmist. 11 (16)
17.1.Kostja selgitas tasu suuruse kujunemist järgmiselt: kokkulepitud tasu 150 000 eurot, millest on maha arvestatud muudatused 2820 eurot, teostamata tööd 14 760 eurot ja puuduste kõrvaldamise maksumus 1584,60 eurot. Hageja on maksnud kostjale kokku 28 400 eurot, sh pangaülekannetega 24 000 eurot ja sularahas 4400 eurot. Maakohus leidis, et kostja tasunõude eeldused on täidetud, kuid kuna tööd on lõpetamata, siis on põhjendatud nõuda hagejalt välja kostja poolt tegelikult tehtud kulutused 111 039,66 eurot, millest tuleb maha arvestada tuvastatud osas makstud tasu 68 400 eurot (III kd, tl 198-200).
17.2.Praeguses asjas on keskseks küsimuseks see, kas töö on vastu võetud või tuleb lugeda vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist (Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6), keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega.
17.3.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt eksperdiarvamusest on enamus 6. märtsi 2016. pakkumise nr 2 kirjeldatud töödest teostatud (vt eksperdiarvamuse p 2.2; V kd, tl 102). VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja tööd ei lõpetanud. Vaatamata sellele, et kostja jättis töö lõpuni tegemata, ei saa hageja sellele tugineda ja keelduda tasu maksmisest, sest enamus töödest on teostatud ning teostatud osas töö vastuvõtmine ei kahjustaks hageja õigusi. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendusega. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Nagu kolleegium märkis, on sellel aga oluline tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele.
18.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, mida tõendab kostja poolt esitatud ehituspäevik (koopia ehituspäevikust; I kd, tl 162-164). Ehituspäevikuga soovib kostja tõendada, et hageja on teostatud tööd vastu võtnud ning pooltel oli tasu maksmise osas kokkulepe. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud need tõendid ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale, kuid ringkonnakohus muudab nende kõrvalejätmise põhjendusi. Hageja on ehituspäeviku kolme lehe ehtsuse vaidlustanud. Hageja avaldas vande all antud seletuses, et nendel dokumentidel võivad olla tema allkirjad, kuid teksti oli vähem ja nendele ei olnud kirjutatud, et tööd on vastu võetud ja kontrollitud ning tasumine toimub lõpparvega (II kd, tl 180 pöördel). Seega on hageja esitanud tehnilise võltsimise väite, s.t et dokumente on moonutatud (sellele on lisatud andmeid pärast selle hageja poolt allkirjastamist). Tehnilise võltsimise tuvastamine nõuab eriteadmisi ning maakohtu otsusest ei nähtu, et kohtul olid sellised eriteadmised. Ringkonnakohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb tõendada dokumendi ehtsust või arvestada võimalusega, et kohus dokumenti tõendina ei arvesta (VI kd, tl 100 ja pöördel). Selleks saab taotleda dokumendiekspertiisi läbiviimist (TsMS § 293 lg 1). Kostja ei pidanud dokumendi ekspertiisi teostamist vajalikuks (28. mai 2020. a menetlusdokumendi p 12 (16)
1.5; VI kd, tl 106 pöördel). Kuna ehituspäeviku kolme lehe ehtsus on vaidlustatud, siis on maakohus lõppjäreldusena jätnud õigesti need tõenditena arvestamata.
19.Järgnevalt tuleb tuvastada, kui suurt tasu võib kostja hagejalt teostatud tööde eest nõuda. Selle lahendamiseks hindab ringkonnakohus esmalt hageja kahju hüvitamise nõuet.
19.1.Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue kuulub osaliselt rahuldamisele. Mõlemad pooled on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuste väidetega, et hagi lahendamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigusliku hinnangu andmisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kanda tulevaid kulutusi. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib hageja nõuda töövõtulepingu rikkumise korral kahju hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja on järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 2 koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1). Kulutused töövõtja tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tööde ümbertegemiseks on kahju, mida tellija saab kahjuhüvitisena nõuda täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue). Kuna hageja ei nõua enam kostjalt lepingu täitmist (VÕS § 646 lg 1), siis saab hageja lepingutingimustele mittevastava töö tegemise korral välistada kestvalt kostja tasunõude (tasaarvestada kahju hüvitamise nõude kostja tasunõudega). Kostja väitel on tema tasunõudest maha arvestatud töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kanda tulevad kulutused.
19.2.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja kahjuhüvitise nõude ulatust ja suurust tõendab eksperdiarvamus (V kd, tl 96-143). Ekspert on hinnanud hageja poolt välja toodud puuduseid ning teostamata töid ning leidnud, et lepingu nõuetekohaseks täitmiseks tuleb kanda kulutusi 16 071,65 eurot (käibemaksuta)(eksperdiarvamuse p 2.4). Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud arvestada kulutuste suurusega ekspertiisi tegemise aja seisuga. Kolleegium ei nõustu hageja etteheidetega, et eksperdiarvamus ei sisalda kõiki puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid. Kolleegium leiab, et eksperdi arvamust ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et hageja on hiljem samadelt ehitusfirmadelt küsinud hinnapakkumisi, mis on tunduvalt kõrgemad nende poolt eksperdile esitatud hinnapakkumistest (nn korrigeeritud hinnapakkumised; V kd, tl 150-155). Nimetatud hinnapakkumised on võtnud hageja ning pole kontrollitav, millistel asjaoludel ja kokkulepetel on ehitusfirmad sellised pakkumised hagejale teinud. Kahju hüvitamine ei saa olla hageja rikastumise allikaks ning kahju hüvitamisel on lähtekohaks töövõtulepinguga kokkulepitud tulemus. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et pabertoimikus ei ole Osaühingu Bravoberg hinnapakkumist (eksperdiarvamuse lisa 10), kuid eksperdiarvamuses on kajastatud, et selle pakkumise summaks on 14 126,60 eurot (käibemaksuta)(V kd, tl 104).
19.3.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti esitanud eksperdile küsimused, et välja selgitada, kas töödes esinevad hageja poolt hagis välja toodud puudused. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Seega ei saanud ekspert oma arvamuses välja tuua uusi asjaolusid ega tuvastada täiendavaid puuduseid, millele hageja oma hagiavalduses ei tuginenud. Praegusel juhul tuli hagejal tõendada lepingu mittekohast täitmist ning arvestada tuleb asjaoluga, et ekspertiisi teostamise ajaks oli osa elamu konstruktsioone muudetud, mistõttu kasutas ekspert endise olukorra tuvastamiseks varasemalt teostatud ehitise erakorralist auditit (I kd, tl 19-58). Samas ei tõenda erakorraline audit hageja välja toodud asjaolusid (kõiki hagiavalduses välja toodud puuduseid), sest kuigi see fikseeris elamu seisukorra ja tõi välja esinevad ehitustehnilised puudused, siis neid puuduseid ei toodud välja mõõdetaval ja kontrollitaval kujul, et tuvastada konkreetne ehitustehnilise normi rikkumine. Seetõttu on põhjendatud lähtuda eksperdiarvamuses välja toodud puudustest ning hageja 6. mai 2019. a menetlusdokumendis välja toodud kriitika nimetatud tõendi osas ei ole põhjendatud. Samuti haakub eksperdiarvamuses välja toodud summa kostjapoolse kalkulatsiooniga. Hageja on ise 13 (16)
otsustanud nõuda kahjuna tulevikus tehtavaid kulutusi, kuigi ta oleks saanud tõendada puuduste kõrvaldamiseks tehtud reaalseid kulutusi.
19.4.Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus saada tasu (summad käibemaksuga) 122 314,02 eurot (141 600 – 19 285,98). Eksperdiarvamuses välja toodud töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantavad kulutused hõlmavad nii kohustuse mittetäitmist kui ka kohustuse mittekohast täitmist.
20.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 2976 eurot, mis tuleneb sellest, et kostja rikkus ehitusjäätmete utiliseerimise kohustust. Hageja väitel mattis kostja ehitusjäätmed maja ümber maha ning kattis mullakihiga. Maakohus leidis, et põhjendatud on kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 70 eurot, lähtudes ehitustööde ajal ühes kuus tasutud keskmisest ehitusjäätmete utiliseerimise tasust. Mõlemad pooled on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud kahju hüvitamise nõude eeldused tõendatud ning maakohtu otsus tuleb kostjalt 70 euro väljamõistmise osas tühistada. Kostja kohustuse rikkumist ja rikkumise ulatust ei ole võimalik tuvastada fotode ja hinnapakkumiste pinnalt (I kd, tl 65-68, 69, 95). Hageja pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et tegemist oli objekti ehitusjäätmetega ja kostja mattis need pinnasesse. Kostja on esitanud tõendid, millest tulenevalt on ta viinud ehitusobjektilt ära jäätmeid 9 korda (III kd, tl 198-200). Kostja on välja toonud asjaolud, millest tulenevalt on ebausutav, et kostja pinnasesse ehitusjäätmeid mattis ning hageja seda ei märganud. Kostja selgitas, et ehitusjäätmete matmiseks oleks ta pidanud purustama paepinnase, mis algab 40 cm sügavuselt. Samuti on hageja poolt välja toodud maht ebareaalne, s.o 8 korda 15 tonnise kandevõimega raskeveokit.
21.Järgnevalt tuleb tuvastada, kui palju on hageja kostjale tasu maksnud. Maakohus tuvastas, et hageja on tasunud kostjale 68 400 eurot. Mõlemad pooled on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud. Kolleegium leiab, et tasu maksmise asjaolude tuvastamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab eeltoodud puuduse kõrvaldada ja tuvastada, kui palju on kostja hagejalt töövõtulepingu alusel tasu saanud.
21.1.Maakohus leidis, et kostja väide, et kogu töö eest tasumine pidi toimuma pärast elamu valmimist nn lõpparvega ja kostja ehitas maja oma rahalistest vahenditest, ei ole veenev. Kostja on esitanud hagejale lõpparve summas 104 435,40 eurot (II kd, tl 51). Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi tasuma lõpparve alusel pärast töö valmimist. Sellist kokkulepet ei tõenda ehituspäevikud ega ka teised asjas esitatud tõendid. Tasu maksmise kokkuleppe tuvastamine üksnes ühe poole vande all antud seletusega ei ole võimalik olukorras, kus vastaspool vaidleb vande all antud seletusega sellele vastu ning puuduvad teised objektiivsed tõendid. Kostja ei vaidle, et on hagejalt saanud tasu 28 400 eurot (I kd, tl 12-17; II kd, tl 22, 44-50). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale tasunud sularahas 86 000 eurot. Sularahas kostjale maksmise kohta on hageja esitanud kirjalikud kinnitused ning kirjalikud kinnitused andnud isikud VV, LS, SL, MS ja MM on 10. oktoobri 2019. a kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud (II kd, tl 12-21; V kd, tl 190 pöördel – 192 pöördel). Hinnates tunnistajate ütlusi koosmõjus dokumentaalsete tõenditega TsMS § 232 lg 1 järgi on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et kostja on hagejalt saanud sularahas tasu 86 000 eurot. Samas märgib kolleegium, et hageja esitatud 3. oktoobri 2016. a videosalvestis hageja väiteid ei tõenda (hageja
9.veebruari 2018. a menetlusdokumendi p 4; III kd, tl 91 pöördel – 93 pöördel). Nimetatud videosalvestise põhjal on hageja ise teinud subjektiivsed järeldused, et kostja seaduslik esindaja on vaikimisega sularaha saamist tunnistanud.
21.2.Kolleegiumi hinnangul on tunnistajate ütlused piisavalt detailsed ning kostja vastuväited ei anna alust lugeda neid TsMS § 238 lg 5 alusel ebausaldusväärseteks. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on hageja lähedastega, ei anna alust ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seadusest ei tulene keeldu tõendada raha üleandmist tunnistaja ütlustega. Samuti on loogiline, et kohtule 14 (16)
esitatud kirjalikud kinnitused vormistas hageja lepinguline esindaja ja need allkirjastati hageja palvel, sest hageja pidi TsMS § 236 lg 1 järgi esitama kohtule nõuetele vastavad tõendid (III kd, tl 215-219 pöördel). Teiseks märgib kolleegium, et praeguses asjas ei tõenda sularahas tasu maksmist ainuüksi tunnistajate ütlused, vaid nendega haakuvad ka teised asjas esitatud dokumentaalsed tõendid. Hageja poolt raha ülekandeid tunnistajate pangakontodele ning hageja pangakontolt sularaha väljavõtmisi tõendavad pangakontode väljavõtted (LS pangakontole II kd, tl 23; SLi pangakontole II kd, tl 24; VVi pangakontole II kd, tl 25; hageja pangakontodelt sularaha 46 000 euro väljavõtmine perioodil 20. mai–10. august 2016 ja 17 000 euro väljavõtmine perioodil 3. märts–5. august 2016; II kd, tl 26-29 pöördel). Kolleegium märgib, et eeltoodud pangakontode väljavõtted ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast (s.o hageja poolt sularaha kostja seaduslikule esindajale üleandmine), kuid kinnitab fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist koosmõjus tunnistajate ütlustega TsMS § 229 lg 1 järgi järeldada. Samuti on hageja esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et tõendada kostja väite ebausutavust, s.o et ehitusfirma ehitab eraisikule elamu enda rahalistest vahenditest kuni objekti valmimiseni (III kd, tl 117-120 pöördel). Kostja esitas pangakonto väljavõtte, et tõendada enda rahalistest vahenditest elamu ehitamise finantseerimist (V kd, tl 56-61). Samas märkis kostja, et pangakonto väljavõte ei kajasta kõiki kulutusi, sest osaliselt on kostja hageja objektile paigaldatud materjalide ja tööde eest maksnud sularahas ning tasujaks oli kostja seaduslik esindaja. Samas pole kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et kostja seaduslik esindaja tasus oma rahalistest vahenditest. Põhjendamatu on kostja väide, et nimetatud kulutuste osas ei ole võimalik füüsilise isiku (kostja seadusliku esindaja) pangakontot filtreerida.
21.3.Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et hageja on kostjale maksnud tasu hageja väidetud summas, s.o 114 400 eurot. Kostjal on tuvastatud asjaoludel õigus saada hagejalt tasu 122 314,02 eurot (vt otsuse p 19.4). Seega kuulub kostja vastuhagi rahuldamisele osaliselt (122 314,02 – 114 400), s.o 7914,02 euro ulatuses.
22.Hageja hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja kahju hüvitamise nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2).
23.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohtu 1. detsembri 2016. a määrusega on hageja hagi tagatud ning kostjale kuuluvale kinnistule on seatud kohtulik hüpoteek summas 28 834,70 eurot hageja kasuks (I kd, tl 100-102, 112). Maakohtu 24. jaanuari 2018. a määrusega on kostja vastuhagi tagatud ning hageja kinnisasjale on seatud kohtulik hüpoteek summas 102 435,40 eurot kostja kasuks (III kd, tl 80-81 pöördel, 88). Maakohus on otsuse resolutsiooni p-des 8 ja 9 jätnud määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagavate abinõudena. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ning teeb seda üldjuhul ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus. Kuna hageja nõue jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada ka hagi tagamine. Kuna kostja vastuhagis esitatud nõue rahuldatakse osaliselt, tuleb vastavas ulatuses tühistada ka vastuhagi tagamine. Kolleegium tühistab eeltoodut arvestades kõnealuse vastuhagi tagamise osas, milles kostja kasuks on seatud kohtulik hüpoteek hageja kinnisasjale hüpoteegisummat 7914,02 eurot ületavas ulatuses.
24.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis on vajadus muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad, kus pole eristatud seda, millised kulud on kantud hagi ja millised vastuhagi tõttu. Kolleegium leiab, et 32 % kõigist menetluskulude nimekirjade järgi kantud menetluskuludest on hagiga seotud kulud ja 68 % menetluskuludest on vastuhagiga seotud kulud. Kuna hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse 8 % ulatuses, siis on põhjendatud jätta 40 % hageja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 15 (16)
kostja kanda ja 60 % kostja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis on põhjendatud jätta hageja kanda hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivud. Kassatsiooniastme menetluskulud on jäetud hageja kanda (III kd, tl 35).
25.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.