Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22. juuni 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-17844
Tsiviilasi
ES hagi Visionplus Eesti OÜ vastu 26 698,80 euro ja viivise nõudes ning Visionplus Eesti OÜ vastuhagi ES vastu 102 435,40 euro nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 4. mai 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
121 875,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): ES (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad advokaadid Ahti Kuuseväli ja Teet Lehiste Kostja (apellant): Visionplus Eesti OÜ (registrikood 12125066), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Võtta Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Tühistada Harju Maakohtu 4. mai 2017 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punkt 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
hageja tasus tehtud tööde eest 22 500 eurot. Vale ja tõendamata on hageja väide, et ta tasus sularahas 90 400 eurot; lepingu lõpetas oma tegevusega hageja, kes ei lubanud kostjat ja alltöövõtjaid objektile. Kostja edastas lepingu lõpetamise teate selguse huvides; kostja nõustus puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustega 1 320,50 euro ulatuses. Kui arvestada lepingu maksumusest (110 850 eurot) maha hageja tasutud 22 500 eurot ja puuduste kõrvaldamisega seotud 1 320,50 eurot, jääb summaks, mida kostjal on hagejalt õigus nõuda 87 029,50 eurot; hageja on teostatud töö vastu võtnud.
vastuhagi on põhjendamatu, sest hageja maksis kostjale 90 400 eurot sularahas ja 24 000 eurot ülekannetega. Sularaha andmist kinnitavad otseselt või kaudselt viis erinevat isikut. Hageja pakkus kostjale võimaluse sularaha osas kirjalikud kinnitused andnud isikute tunnistajana küsitlemiseks, kuid kostja ei soovinud seda võimalust kasutada. Digitaalselt allkirjastatud kinnitusi saab hinnata kui tõendeid ja nende tõendusjõudu ega usaldusväärust ei ole alust kahtluse alla seada. Nimetatud tõendid haakuvad hageja vande all antud ütlustega selles, et ta andis kostjale sularaha; kostja ei tõendanud konkreetseid ehitustöid, mille eest hagejal jäi tasu maksmata. Ehituspäevikud ei ole usaldusväärsed, sest kanded on tehtud erinevatel päevadel eri värvi pastakatega ja kostja kinnitas, et päevikut täitis kostja seaduslik esindaja.
Mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks rikkumiseks, et see toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
Teiseks ei ole maakohus põhjendanud, miks ei saa puudusi ja nende maksumust tõendada kostja taotletud ekspertiisiga (vt pikemalt eelmine p 11). Kolmandaks ei ole kohtu selgitamiskohustuse täitmiseks käesoleval juhul piisav menetluse kestel viitamine võimalusele määrata hageja nõutud hüvitise summa kaalutlusotsustusega. Pigem peaks kohus pooltele selgitama, millised asjaolud neil tuleb täiendavalt esile tuua ja tõendada selleks, et kahju sisu ja suuruse saaks tuvastada. Ehituslepingu täitmisel tekkinud puudused ja nende kõrvaldamise maksumus on üldjuhul tuvastatavad ning seda takistavad erandlikud asjaolud peavad pooled ise esile tooma.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.