Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagiavaldus Hageja tellis kostjalt üksikelamu aadressil xxxx projekteerimise ja ehitamise. Kostja esitas hagejale tööde teostamiseks vajaliku pakkumise nr 2, mille kohaselt oli kogu töö maksumuseks koos käibemaksuga 150 000 eurot. Kostja edastas vastava pakkumise nr 2 hagejale 08.03.2016 e-kirjaga, kus kostja selgitas, et kui pakkumine on sobiv, tuleb koostada ja allkirjastada leping. Pooled kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud. Kostja alustas tööde teostamist pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel, mille kohaselt maksis hageja ventilatsiooni aparaadi eest lisaks pakkumisele nr 2 juurde 1000 eurot. Pakkumine nr 2 tuuletõkke plaati ei sisaldanud, mistõttu maksis hageja selle eest lisaks 2000 eurot. Kuna hageja soovis kvaliteetsemat soojuspumpa, kui oli pakkumises nr 2, siis lepiti kokku, et soojuspumba muretseb hageja ise ja pakkumine nr 2 läheb 8000 euro võrra väikesemaks. Lõplikuks pakkumiseks poolte vahel jäi 120 000 eurot (125 000 + 1000 + 2000 - 8000). Kostja alustas töödega objektil 2016 aprilli alguses. Hageja on kahel korral andnud omapoolse allkirja A4 formaadis kostja poolt esitatud paberilehele: esimene kord peale vundamenditööde lõppu ja teisel korral, kui pooleli oli seinte püstitamine. Kostja väitis, et tegemist on ehitustööde päevikutega, mida tal on tarvis Maksu- ja Tolliameti jaoks. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja andnud üle hagejale ühtegi ehitusega seonduvat dokumenti (teostusjoonised, kaetud tööde aktid, ehitustööde päevik, materjalide sertifikaadid, elektripaigaldise projekt või teostusjoonis, puuduvad pädevate isikute kontrollaktid), mis on vajalikud hagejal kasutusloa saamiseks elamule. Tööde eest tasumine toimus kostjale sularahas järgmiselt: 03.03.2016 1400 eurot; 02.04.2016 10 000 eurot; 21.04.2016 10 000 eurot; 27.04.2016 20 000 eurot; 20.05.2016 13 000 eurot; 31.05.2016 7000 eurot; 17.06.2016 10 000 eurot; 04.07.2016 10 000 eurot; 09.08.2016 6000 eurot; 03.10.2016 3000 eurot. Kokku on sularahas tasutud summa 90 400 eurot. Hageja on kostjale tasunud kolmel korral ka esitatud arvete alusel kokku 24 000 eurot järgmiselt: 19.05.2016 12 000 eurot arve nr 8 vundamendi ehitustööd alusel; 01.07.2016 8000 eurot arve nr 10 katuse ehitustööd alusel; 10.08.2016 4000 eurot arve nr 15 elektrikerisega sauna ehitus alusel. Kostja esitatud arvete tasumist tõendab hageja pangakonto väljavõttega. Sularahamakse kohta, mis toimus 03.10.2016 objektil, esitas kostja tagantjärele arve nr 18. Arve tagant järgi koostamist kinnitab digitaalallkirjastamise kuupäev 04.10.2016 kell 10:40 ning arvel kajastatud maksetähtaeg 03.10.2016. 04.10.2016 ütles kostja suuliselt sõlmitud töövõtulepingu e-kirjaga üles. Kostja tõi lepingu lõpetamise põhjenduseks välja erimeelsused hagejaga nii ehitustööde teostamise, materjali valiku kui ka tasustamise osas. Kuivõrd hageja ei tunnistanud kostja ebaseaduslikku lepingu lõpetamist, tellis hageja objektile hetkeolukorra fikseerimiseks ehitise erakorralise auditi. Auditi tegemise tulemusena selgus, et kostja on teinud objektil mitmel juhul ebakvaliteetset ja puudustega tööd. Auditi kohaselt on kostja teostanud objektil järgmisi puudustega töid: hoone perimeetri EPS soojustust vähem, kui projektis nõutud 1 m; heakorratööd lõpetamata, tagasitäide tegemata, kalded planeerimata; hoone välisuks on ajutine, mitte projekti järgne; eesoleva varikatuse 10×10 prussid on kõverad; varikatuse ja räästalause puittoestuse on nõrga konstruktsiooniga; seinte liimkrohv lainetab ja panemata on õhekrohv; vahe- ja kandeseinte paksused on 7,5 cm, projekti järgi peab olema 15 cm; elutoas terrassi ukse- ja akna sillus kaldu ja kõrval akna serv madalamal; pesemisruumi keraamilistest plaatidest põrand on ebatasane; leiliruumi keraamilistest plaatidest põrand on ebatasane; pööningul lakke kinnitatud kipsplaadi ja laagi vahel on vahe sees; pööningu 10 cm villakihil puudub projekti järgne puistevilla kiht; köögis lõpetamata lae üks auk, mille kohta puudub projekt. Hageja saatis 28.10.2016 kostjale täiendava tähtaja andmise teate. Hageja soovis, et kostja teeks puudustega tehtud tööd ise korda ning lõpetaks objekti ära, st ehitaks maja valmis ja annaks võtmed hagejale üle. Kostja saatis 03.11.2016 hagejale omapoolsete vastuväidetega e3

2-16-17844 kirja, milles asus vastuoluliselt oma varasemale lepingu lõpetamise teatele seisukohale, et töövõtulepingu oli lõpetanud ühepoolselt hoopis hageja. Sisuliselt selgus kostja vastusest, et tema ei ole nõus puudustega töid korda tegema ega ka objekti lõpuni valmis ehitama, st kostja keeldus täiendava tähtaja jooksul oma puudustega tööde parandamisest. Puudused oli parandama ja objekti lõpuni valmis ehitama xxxx OÜ, kes saatis hagejale vastava hinnapakkumise nr 04/11, mille alusel kujunes välja puudustega tööde parandamisele kuluv summa 23 722,80 eurot. Hagejale selgus ka asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma kohustust ehitusjäätmete utiliseerimise ja äraveo osas. Kostja oli kõik ehitusjäätmed matnud maja ümber maha ja lükanud sellele peale mullakihi, mida tõendavad objektil tehtud fotod. Ehitusjäätmete väljakaevamiseks, äraveoks ning utiliseerimiseks on hageja tellinud hinnapakkumise xxxx OÜ-lt, mille kohaselt on tehtavate tööde maksumuseks 2480 eurot. Hageja on seisukohal, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga ja et kostjapoolse rikkumisena on täidetud VÕS § 641 lg 2 punkt 5. Ehitise erakorralise auditiga on leidnud tõendamist kostja poolsed rikkumised puudustega teostatud tööde näol. Hageja on täitnud VÕS § 644 järgse teavitamise kohustuse ja on andnud kostjale kohtuväliselt täiendava tähtaja puudustega tööde parandamiseks, millisest on kostja keeldunud. Kostja on teinud ehituse käigus puudustega töid, mis lähevad hagejale maksma 23 722,80 eurot ja pinnasest ehitusjäätmete välja kaevamine, ära vedu ning utiliseerimine läheb hagejale täiendavalt maksma 2976 eurot (2480 + käibemaks 20%). Kokku on hageja nõude suuruseks 26 698,80 eurot (23 722,80+2976). Kostja poolt teostatud töödes puuduste kõrvaldamise maksumus tuleb kostjal hagejale hüvitada kahjuna. 07.03.2017 menetlusdokument Arvestades kostja vastust jäi hageja hagis esitatud nõude juurde, millise nõude on kostja osaliselt, so 1320,50 euro ulatuses juba õigeks võtnud. Asjakohatud on kostja vastuväited vastuse lehekülgedel 2-3, mis puudutavad lepingu maksumust ning tegemata töid. Hageja nõue põhineb kostja teostatud puudustega tööde parandamise maksumuse ning ehitusjäätmete pinnasest välja kaevamise, utiliseerimise ja äraveo hüvitamises summas 26 698,80 eurot (23 722,80 + 2976). Kostja on asunud seisukohale, et kostja ei ole saanud hagejalt ehitustööde eest sularahas 90 400 eurot. Kostja viitas 03.11.2016 e-kirjale, kus väidetavalt on kostja tuginenud hageja tasumata kohustusele, kuid sellist asjaolu ei nähtu antud kostja e-kirjast. Vastupidiselt nähtub, et hageja on kõik kohustused kostja ees täitnud. Õige on kostja väide, et arve nr 18 tehti tagantjärgi, kuid vale on, et arve nr 18 tehti samal päeval kui saadi raha. Arve kuupäevast 03.10.2016 on näha, et 03.10.2016 maksis hageja kostjale sularahas 3000 eurot ehitusobjektil. Arve on allkirjastanud A J 04.10.2016, mis tähendab, et samal päeval, so 04.10.2016 koostas A J ka arve nr 18. Kostja väide, et kostja ei saanud arvet varem teha, kuna ei teadnud, kui palju hageja tasub, on asjakohatu ja otsitud. Tööd tegi kostja ja tema ütles hagejale, kui palju hageja peab kostjale raha maksma. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et pooled on kokku leppinud, et tasumine toimub lõpparve alusel peale tööde teostamist. Kostja on varasemalt esitanud hagejale 3 arvet. Taoline kostja väide ei lähe ka elulise ehituspraktikaga kokku, sest sisuliselt ütleb kostja seda, et kostja oleks justkui oma rahade eest hageja maja otsast lõpuni valmis ehitanud ning alles siis oleks kostja esitanud hagejale kogu maja ehituse peale kulunud summa osas lõpparve. Arvestades kostja kui ehitusfirma väiksust ja algset hinnapakkumises toodud ehituse hinda, ei ole mõeldav ja eluliselt usutav kostja käsitlus sellest, kuidas kogu arveldus toimub ühe arve alusel. Isegi suured ehitusfirmad teostavad ehitusi etappide kaupa, kus arveldamine toimub iga etapi lõpus. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja ei arvelda sularahas. Kostja vastuse lisa 5 on M S vastussõnum kostjale, kus on selgelt näha, et kuni 28.09.2016 toimus arveldamine sularahas. Hageja ei ole lepingut lõpetanud, sellekohast avaldust ei ole kostjale teinud ning kostja tõlgendus olukorrast, kus hageja vahetas maja uksel lukud ära, ei tähenda, et leping oleks seeläbi kostjaga üles öeldud. Põhjus, miks hageja uksel lukud vahetas, oli selles, et hageja soovis kostjaga kokku saada ja rääkida läbi ehituse olukord, kuivõrd makstud summad ja

tehtud tööd ei sobitunud omavahel kokku. Kostja keeldus kokkusaamistest ning seetõttu oli hageja sunnitud lukud vahetama, et kostja ei saaks majja sisse ja omavoliliselt objektil tegutseda ilma eelnevate hageja kooskõlastusteta. Kostja lepingu lõpetamise avalduses ning vastuse lk 4 on kostja tuginenud lepingu lõpetamise alusena üksnes erimeelsustele lepingu täitmise osas ja eelkõige sellele, mis puudutab materjalide ja seadmete valikut. Kostja ei räägi sellest, et hageja oleks mingis osas teostatud tööde eest jätnud tasumata ja juhul kui see nii oleks, siis oleks kostja tuginenud lepingu lõpetamisel tasu mitte maksmise alusele. Kuna kostja esitas vastuväiteid nii hagi punkti 1.5 puudustele kui ka hagi lisa 13 eelviimase tulba töödele, siis on kostjale väga hästi aru saada, mis on hageja nõue ja millel see põhineb. Kostja pidi maja ehitama valmis otsast lõpuni (võtmed kätte) ja keegi teine peale kostja ei saanud seega ehitusjääke tekitada ja maha jätta. Kõik alltöövõtjad olid kostja palgatud, kelle tegevuse eest vastutas samuti kostja. Järelikult on igal juhul ehitusjäätmete eest vastutav kostja ning kostja vastupidised väited ei ole aktsepteeritavad. Kostja ei ole hagejale üle andnud maja ehitusega seotud ehitusdokumente. Kostja esitatud ehituspäevikuid näeb hageja esmakordselt. Politsei ja Piirivalveamet ei alustanud kostja avalduse alusel seoses tellingutega kriminaalmenetlust, mida kinnitab PPA 13.12.2016 teatis. Hageja vaidleb vastu ka kostja esitatud tõenditele, sh ehituspäevikutele. Hageja on üldse andnud kahel korral allkirja kostja väidetavatele ehituspäevikutele: esimene kord peale vundamenditööde lõppu ja teine kord seinte püstitamise ajal. Arvestades, et kostja on esitanud kolm ehituspäevikut, on hageja veendunud, et kostja ehituspäevikud ei ole objektiivsed ning on kostja poolt fabritseeritud. Hageja esitas tõendid. L S kinnitus – hageja tõendab 90 400 euro andmist kostjale sularahas ehitustööde eest xxxx ning et L S andis 4500 eurot sularahas hagejale ehitustööde eest tasumiseks kostjale. M S kinnitus – hageja tõendab 90 400 euro andmist kostjale sularahas ehitustööde eest xxxx. S L kinnitus – hageja tõendab 3900 euro andmist sularahas kostjale xxxx ehitustööde eest. V V kinnitus – hageja tõendab 20 000 euro sularahas andmist kostjale xxxx ehitustööde eest. M M kinnitus – hageja tõendab 30 000 euro andmist sularahas kostjale xxxx ehitustööde eest. SMS – hageja tõendab sularahas arveldamist ja et kostja on saanud juba peaaegu 100 000 eurot sularahas kätte 01.09.2016 seisuga. Täitmisekviitung – hageja tõendab 1400 euro tasumist hagejale sularahas 03.03.2016 ja sularahas arveldamist kostjaga. Video – hageja tõendab 03.10.2016 3000 euro sularahas maksmist ehitusobjektil kostjale ja sularahas arveldamist kostjaga. Hageja Swedbank pangakonto väljavõte – hageja tõendab 4500 euro kandmist L S pangakontole. Hageja Swedbank pangakonto väljavõte – hageja tõendab 3900 euro kandmist S L pangakontole. Hageja Swedbank pangakonto väljavõte – hageja tõendab 20 000 euro kandmist V V pangakontole. Hageja Nordea pangakonto väljavõte – hageja tõendab 46 000 euro sularahas väljavõtmist Nordea pangakontolt perioodil 20.05.2016-10.08.2016, millise summa on hageja andnud kostjale sularahas. Hageja Swedbank pangakonto väljavõte – hageja tõendab 17 000 euro sularahas väljavõtmist Swedbank pangakontolt perioodil 03.0305.08.2016, millise summa on hageja andnud kostjale sularahas. SMS – hageja tõendab, et viimistlustööd ei olnud kostja vastuse lisade 3 (16.05.2016) ja 4 (01.08.2016) kohaselt valmis ja lõpetatud, kuna 30.08.2016 seisuga ei olnud maaler veel töid lõpetanud. E S vastuväited vastuhagile 13.04.2017 esitas hageja vastuväited vastuhagile. Hageja ei tunnistanud kostja nõuet ning vaidles sellele täies ulatuses vastu. 08.03.2016 kohtumisel ei toimunud hageja poolset hinnapakkumise nr 2 aktsepteerimist. 06.03.2016 hinnapakkumine nr 2 oli poolte lepingueelsete läbirääkimiste aluseks ning tegelik kokkulepe sõlmiti hinnapakkumisest erinevatel tingimustel. Lepiti kokku, et ehituse kogumaksumuseks oli 120 000 eurot ning et tasumine toimub sularahas. Väär on kostja väide, et lepiti kokku ehitustööde vastuvõtmine ehituspäevikus märgitu ja allkirjastatu alusel. Sellist kokkulepet poolte vahel ei sõlmitud ning viidatud ehituspäevikud ei tõenda sellise kokkulepe olemasolu. Väär on kostja väide, et sõlmiti töövõtuleping kogumaksumusega 150 000 eurot. Kohtumisel A.J selgitas hageja, et

2-16-17844 tema maksevõime on 125 000 eurot ning A.J kinnitas, et selle raha eest saab ehitada korraliku maja valmis ning jääb raha ülegi. A.J kokkuleppe tingimuseks oli see, et kostja esitab paar arvet hagejale selleks, et Maksu- ja Tolliametil ei tekiks küsimusi maja ehituse osas ning kui tekib, siis on kostjal mida näidata Maksu- ja Tolliametile. Sellised arved tuli hagejal tasuda ülekandega. Vaidlust ei ole, et võrreldes hinnapakkumisega nr 2 leppisid pooled kokku täiendavate tööde tegemises ja osade tööde tegemata jätmises, millise võrra muutus hageja maja ehituse kogumaksumus odavamaks. Seega lõplikuks hageja maja võtmed kätte ehituse maksumuseks jäi poolte vahel 120 000 eurot (125 000 + 2000 + 2000 – 1000 – 8000). Vastuhagi punktid 2.8, 2.9 ja 2.10 on asjakohatud ning ei seostu kostja vastuhagis esitatud tasunõudega. Eeltoodud punktide näol on tegemist kostja paljasõnaliste vastuväidetega hageja esitatud hagiavaldusele, millise nõudeks on puudustega tööde parandustööde maksumus. Hageja on valinud madalama hinnapakkumise oma hagi nõude aluseks ning ei ole kahtlust, et tegemist on ehitustööde turuhindadega ja et need ei ole paisutatud nagu seda kostja väidab. Hageja on esitanud omapoolsed dokumentaalsed tõendid sularaha maksete kohta summas 90 400 eurot. Väär on kostja väide, et hagejale on üle antud elektritöödega seotud joonised, kanalisatsiooni, vee ja põrandaküttega seotud dokumendid. Hagejale ei ole üle antud garaaži ukse jooniseid ning viidatud lisa 6 (Stanestor akt-saatekiri nr 4880) sellist asjaolu ei kinnita. Kostja on 20.12.2016 menetlusdokumendiga esitanud käesolevasse menetlusse katuse joonised, kuid neist plaanidest ei nähtu, et hageja maja katust oleks ehitatud nende konkreetsete katuse plaanide alusel ning kas need plaanid on üldse seotud hageja maja ehitusega ja kes on need plaanid koostanud ja kalkuleerinud, jääb samuti selgusetuks. Kostja viidatud kolm ehituspäevikut ei ole usaldusväärsed tõendid ning need ei kajasta objektiivselt ehitustööde mahtu, vastuvõtmist, pretensioone ega poolte kokkuleppeid. Poolte vahel puudus kokkulepe tööde vastuvõtmise osas ehituspäevikute alusel ja pooled ei ole kunagi kokku leppinud selles, et tööde eest tasu maksmine toimub lõpparvega. Töö eest tasumise osas ei ole mitte kunagi olnud mitte ühtegi kokkulepet peale selle, et tööde maksumus on kokku 120 000 eurot ja et maksmine toimub sularahas. Väär on kostja väide nagu hageja oleks soovinud kallemaid lõppviimistluse materjale saada. Poolte vahel oli kokkulepe olemas, et kogu maja ehitus võtmed kätte läheb hagejale maksma 120 000 eurot ning sellest kokkuleppest pooled maja ehitamisel lähtusid. Vastuhagi punktis 2.15 avaldatud hageja lepingurikkumisi ei ole toimunud. Hageja peatas töö objektil üheks päevaks (02.09.2016) selleks, et arutada kostjaga läbi olukord objektil ning kuidas tööga edasi minnakse. Töö peatamist üheks päevaks poolte kokkuleppel ei saa käsitleda hageja lepingurikkumisena. Kuna pooltel puudus kirjalik leping, siis vajasid mõlemad pooled töönõupidamist, et elamu valmimine toimuks mõlemaid pooli rahuldaval viisil. Asjaolu, et kostjal oli kogu aeg maja võti olemas (ka peale 01.09.2016 SMSi) ning töö teostamine toimus, kinnitab A. J 26.09.2016 sõnum, mille kohaselt oli objektil tööd tehtud ja tarvis oli töölistele raha maksta. 03.10.2016 objektil tasus hageja 3000 eurot sularahas kostjale, et kostja saaks tasuda töölistele, millise asjaolu on kostja omaks võtnud. Uksele luku panek toimus septembri alguses, kuna objektil oli ventilatsiooniagregaat ja soojuspump ning võõraste isikute juurdepääsu tõkestamiseks pidi uks olema lukustatud. Ukse võti oli kostjale ehituse vältel kogu aeg tagatud. Kostja valeväite lükkab ümber kostja enda saadetud 04.10.2016 lepingu ülesütlemise e-kiri, kus A.J soovib hagejale üle anda objekti võtme. Väär on kostja väide, et kostja on peale 04.10.2016 käinud objektil hagejaga asju arutamas, sest 04.10.2016 tuli objektile võtit üle andma tööline, mitte A.J isiklikult. Asjakohatud ja otsitud on kostja väited hageja poolsest füüsilisest vägivallast. Hageja ei ole poolte vahelist töövõtulepingut rikkunud. Kostja poolt otsitud väidetavaid rikkumisi (objektile mitte lubamine ja ähvardused) ei esinenud ning isegi kui sellised rikkumised oleksid aset leidnud, ei ole nende rikkumiste näol tegemist olulise lepingu rikkumisega, mis annaks kostjale aluse töövõtulepingu ülesütlemiseks. Vaidlust ei ole, et hageja on tasunud kostjale kolme arve alusel 24 000 eurot ning sularahas 3000 eurot, mille kohta koostas kostja tagant

järele arve nr 18. Vaidlust ei ole sularahas makstud 1400 euro üle, mille kohta on kostja andnud allkirja. Asjakohatu on vastuhagi lisa 11 kassa sissetuleku order nr 29, kuna dokument on koostatud alles 07.02.2017 mitte 03.10.2016 ja puuduvad allkirjad. Väär on kostja väide, et kostja on hagejalt vastu võtnud ainult kaks sularaha makset ning et poolte vahel on välja kujunenud pankade vaheline arveldamine. Tegelikkuses on kostja saanud hagejalt sularahas kokku 90 400 eurot. Väär on kostja väide, et sõlmiti kokkulepe selle kohta, et tasumine pidi toimuma lõpparve alusel. Poolte kokkuleppe kohaselt esitas kostja hagejale üksikud arved (arve nr 8, 10, 15) selleks, et kui Maksu- ja Tolliamet asub kostja ehitustegevust uurima, siis on kostjal mida näidata Maksu- ja Tolliametile. Puudus kokkulepe, et tööde lõpus esitatakse lõpparve, sest arveldamine käis sularahas. Väidetavalt ütles kostja poolte vahelise töövõtulepingu üles 04.10.2016, kuid väidetava lõpparve, mis oma nimetuselt oli ettemaksu arve, esitas kostja alles 30.12.2016, so 3 kuud hiljem. 07.03.2017 saatis kostja hagejale kreeditarve nr 26 kuupäevaga 31.12.2016 ja arve nr 27 kuupäevaga 30.11.2016. Vastuhagi punkti 2.23 kohaselt kuulub aga 07.03.2017 edastatud uus lõpparve nr 27 veel kord muutmisele. 1400 euro võrra lõpparve vähendamist põhjendab kostja sularaha saamisega hagejalt enne tööde alustamist. Mingisugust lõpparve kokkulepet poolte vahel ei olnud, sest kostja isegi ei tea, mis tema lõpparve summa peaks olema, millise töö eest ja miks kostja üldse esitab lõpparve 6 kuud hiljem (07.03.2017) peale väidetavat lepingu üles ütlemist. See kinnitab, et poolte vahel toimus arveldus ehitusmaterjalide ja töö osas sularahas. Kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3), kuivõrd kostja on ise tunnistanud, et ta ei ole poolte vahelist töövõtulepingut lõplikult täitnud, st kostja ei ole ehitanud hagejale maja valmis, projekteerimisest kuni nn „võtmed kätte“ valmiduseni. Kuivõrd töö ei ole valmis nii nagu see kokku lepiti poolte vahel, siis ei ole kostjal õigust ka tasu nõuda. Kostja viidatud hagejapoolsed väidetavad rikkumised (objektile mitte lubamine, ähvardused) ei vasta tõele ja isegi kui need vastaksid tõele, ei ole nende tegudega täidetud VÕS § 652 lg 2 ja § 653 eelduseid, mistõttu ei olnud kostjal õigust sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemiseks ega tasunõudeks. Kostja on tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduse (töö vastuvõtmist hageja poolt) tõendamiseks esitanud üksnes ehituspäevikud (kolmel lehel). Hageja kinnitas, et pooled ei ole tööde etapi-viisilises teostamises ega vastuvõtmises kokku leppinud ning tööde vastuvõtmist (isegi mitte osaliselt) ei ole kordagi toimunud. Hageja ei ole allkirjastanud 01.08.2016 dateeritud ehituspäeviku lehte ja sellise ehituspäeviku olemasolust sai hageja teada alles kohtumenetluses. See kostja esitatud tõend on võltsitud. Kahe ülejäänud ehituspäeviku osas puudus hageja poolt allkirjastamise hetkel neis igasugune kinnitus selle kohta, et hageja oleks kontrollinud töö nõuetekohast teostamist või et tööd oleks vastu võetud. Sellised märkused on päevikutesse kirjutatud pärast hageja poolt päeviku allkirjastamist. Kuna aktide sisu on nii oluliselt moonutatud ning hagejale ei antud nendest ühtegi eksemplari, siis ei välista hageja, et kohtule esitatud ehitustööde päevikud on täielikult uuesti tehtud ning kõigil lehtedel on hageja asemel alla kirjutanud kolmas isik. Seetõttu on ka kaks ülejäänud ehituspäevikut võltsitud. Kostja esitatud ehituspäevikud ei vasta oma sisu poolest Majandusja taristu ministri määruse nr 115 §-i 7 nõuetele eelkõige lõigete 4 ja 6 osas. Ainuüksi eeltoodud puuduste tõttu on kostja esitatud ehituspäevikud ebausaldusväärsed tõendid. 09.02.2018 menetlusdokument Hageja tellis kostjalt üksikelamu projekteerimise ja ehitamise (võtmed kätte). Kostja on teinud ehituse käigus puudustega ehitustöid, milliste ehitustööde parandamise maksumust hageja kostjalt nõuab. Samuti nõuab hageja kostjalt pinnasest ehitusjäätmete välja kaevamise, ära veo ning utiliseerimise kulutusi. Kahju tekkimine (puudustega ehitustööd) hagejale on tõendatud Ehitise erakorralise auditiga ja kostja poolt pinnasesse maetud ehitusjäätmed on tõendatud koha peal tehtud fotodega. Kahju suurus on tõendatud puudustega ehitustööde ümbertegemise ehitustööde hinnapakkumistega summas 42 036 eurot ja ehitusjäätmete välja kaevamise, ära veo ning utiliseerimise hinnapakkumistega summas 2976 eurot. Kokku on hagejal tekkinud

2-16-17844 kahju summas 45 012 eurot (42 036+2976). Kuivõrd hagi lisaks 12 olev ehitustööde hinnapakkumine sisaldab peale puudustega tööde ümbertegemise tööde lisaks töid, mida kostja pole teinudki ning samuti on hinnapakkumisest välja jäänud mõni ehitise auditis nimetatud puudustega töö (nt siseseinte paksus), siis selguse huvides esitab hageja kolme ehitusfirma hinnapakkumised üksnes puudustega tööde ümbertegemise tööde maksumuste kohta. Kolmelt uuelt hinnapakkumiselt tuleb välja jätta kolm tööde rida: 1) siseuste paigaldus; 2) katuse aluskatte vahetus; 3) välistrepi plaatimine – tegemist on töödega, mis ei ole Ehitise erakorralises auditis välja toodud puudustega töödena. Kolme ehitusfirma hinnapakkumised puudustega tööde ümbertegemise maksumused on järgmised, peale kolme töörea eemaldamist hinnapakkumistest: xxxx OÜ 42 710,4 eurot, xxxx OÜ 42 348 eurot, xxxx OÜ 42 036 eurot. Eeltoodust tulenevalt suurendab hageja oma hagi esemeks olevat põhinõuet (kahju hüvitise nõue) 45 012 euroni. Hageja palub kostjalt põhinõudena mõista välja 45 012 eurot. Hageja tõendab sularaha päritolu ja olemasolu. Hageja sai maja ehituseks raha (180 000 eurot) oma vana kodu xxxx müügist. Raha laekumist hageja pangakontole tõendab hageja notari poolt teostatud maksekorraldusega ja xxxx ostja maksekorraldusega. Saadud rahast 51 000 euro eest ostis hageja endale kinnistu xxxx, kuhu soovis ehitada uue kodu. Arvestades, et peale kinnistu ostu jäi hagejale alles 129 000 eurot, siis ei ole eluliselt usutav, et hageja leppis kostjaga kokku maja ehituses 150 000 euro eest (puudu oli 21 000 eurot). Hagejal sellist raha ei olnud ning hageja ei ole kinnistu tagatisel laenu võtnud, et saada 150 000 eurot täis, mille eest maja ehitada kinnistule. 14.03.2018 menetlusdokument Hageja esitab panga kinnitustega pangakontode väljavõtted. Kostja on esitanud hulgaliselt uusi tõendeid menetlusse (alates kostja menetlusdokumendi lisast 26). Esimest korda peale objektilt lahkumist 04.10.2016, esitas kostja nö omapoolse ehitustööde lõpparve numbriga 21 kuupäevaga 30.12.2016, so 3 kuud hiljem peale objektilt lahkumist. Arve oli pealkirjastatud kui ettemaksu arve summas 104 435,40 eurot. Seejärel saatis kostja 07.03.2016 hagejale kreeditarve nr 26 kuupäevaga 31.12.2016 (hageja 13.04.2017 menetlusdokumendi lisa 5), millisega soovis kostja tühistada arvet nr 21. Ka kreeditarve nr 26 oli pealkirjastatud kui ettemaksu arve. Seejärel saatis kostja 07.03.2017 hagejale uue lõpparve numbriga 27 ja kuupäevaga 30.11.2016 (kostja lisa 25) summas 104 435,40 eurot. Järelikult saatis kostja hagejale 07.03.2017 tagant järele vormistatud kuupäevaga (30.11.2016) lõpparve nr 27. Arve metaandmetest nähtub, et see on koostatud 07.02.2017, mis kinnitab, et kostja ongi arve tagantjärele koostanud, mitte lihtsalt hagejale esitamisega viivitanud. Kuid ka see arve ei kajasta kostja enda sõnutsi õiget ehitustööde summat, kuivõrd kostja 30.03.2017 menetlusdokumendi p 2.23 selgitab kostja, et arvest tuleb maha arvestada 600 eurot ja siis veel 1200 eurot. Eeltoodu pinnalt nähtub selgelt, et kostja raamatupidamine on vigane ning Maksuja Tolliametile on esitatud kostja poolt valed andmed, kuna MTA arvestused põhinevad tagant järele vormistatud valede numbritega arvel nr 27, millise osas ei ole pooltel mingisugust kokkulepet olnud. Vaidlus ei ole selles, et kostja paigaldas EPS soojustusplaadid, vaid selles, et kostja paigaldas maja perimeetrile soojustust vähem kui ehitusprojektis oli ette nähtud 1 m laiuselt (maapinnaga paralleelselt). Jäätmete hinnakirjaga soovib kostja vaidlustada hageja poolt esitatud ehitusjäätmete pinnasest välja kaevamise, transportimise, ja utiliseerimise hinnapakkumised. Sisuliselt vaidlustab kostja ainult utiliseerimise kulu, mis tähendab, et muus osas võtab kostja hageja hinnapakkumised õigeks. Samas on kostja võtnud aluseks esitatud hinnakirjast koodi 170504, mis jäätmete nimetusena on „kivid ja pinnas”. Tegelikkuses on õige kood nr 170904 „ehitus- ja lammutussegupraht”, sest nagu selgus oli kostja ehitusjäätmed matnud pinnase alla ümber maja. Kostja lahkus objektilt 04.10.2016, seega fotod, mis puudutavad perioodi 04.10.2016-31.12.2016 on asjakohatud ja ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Puudub vaidlus, et kostja on maja ehitanud, kuid kostja ei ehitanud maja

kokkuleppe kohaselt võtmed kätte valmidus astmes valmis ja on ehituse käigus teinud mitmeid puudustega töid. Puudub vaidlus, et hageja on maja saanud, kuid hageja ei saanud maja sellisena nagu tellis selle kostjalt, st võtmed kätte valmidus astmes, sissekolimiseks ja elamiseks valmis. Maja ehitus on poolik, see et kostja tegi valmis väljast maja karbi ei tähenda, et maja on valmis sihtotstarbeliselt kasutamiseks, st elamiseks. 06.05.2019 menetlusdokument Hageja esitas seisukoha ekspertiisi osas. Hageja hinnangul ei ole kohtu püstitatud küsimustele ekspert vastanud. Kohtu küsimustele vastamiseks oleks ekspert pidanud võtma aluseks kostja 06.03.2016 hinnapakkumise nr 2 kõik ehitustööde read, mis olid väidetavalt kostja poolt 04.10.2016 seisuga valmis ehitatud. Ekspert andis hinnangu üksnes kohtumenetluses hageja poolt kahtluse alla seatud tööde osas ja tööde osas, millistele pooled paikvaatlusel konkreetselt tähelepanu juhtisid eksperdile. Seega ei ole ekspert hinnanud kõigi 04.10.2016 seisuga väidetavalt kostja poolt valmis tehtud tööde kvaliteeti. Hageja poolt kahtluse alla seatud ehitustööde osas leidis ekspert, et vähemalt 7 kostja poolt teostatud ehitustööd olid tehtud ebakvaliteetselt ja puudustega.mHageja suhtles eksperdi poolt võetud ehitustööde hinnapakkumiste osas hinnapakkumised teinud ehitusfirmadega, et need tuleksid ja ise vaataksid elamu üle vajalike tööde osas. xxxx OÜ korrigeeris enda eksperdile tehtud hinnapakkumist (lisa 1 ja 1.1). Objekti ülevaatuse tulemusel leidis xxxx OÜ, et lisandub täiendavaid töid juurde, mistõttu ka hinnapakkumise lõpphind muutub suuremaks, so 38 603,28 eurot. Sama tegi xxxx OÜ, kelle korrigeeritud hinnapakkumiseks jäi 41 764,08 eurot (lisa 2 ja 2.1). Ekspert hinnapakkumist küsides ei arvestanud asjaoluga, et käesoleval ajal kaasnevad ehitustöödega lisa tööd, st ei tehta ehitustöid olukorras, kus hinnapakkumised teinud ehitusfirmad ise algusest lõpuni ehitavad elamut, millisel juhul tehakse ehitustöid õiges järjekorras, vaid käesoleval juhul tehakse ehitustöid ümber, mis tingib lisatööde vajaduse. xxxx OÜ on e-kirjas selgitanud lisatööde vajadust ja seetõttu hinnapakkumise korrigeerimist. 01.11.2019 menetlusdokument Hageja esitas lõplikud seisukohad. Hageja hagi nõue (kahju nõue) 45 012 eurot koosneb: 1) puudustega ehitustööde parandamise maksumusest ja 2) hageja elamu ümber pinnasest ehitusjäätmete välja kaevamise, ära veo ning utiliseerimise kuludest. Hageja jääb menetluses esitatud seisukohtade, asjaolude ja tõendite juurde. Hageja tellis kostjalt üksikelamu projekteerimise ja ehitamise võtmed kätte. Kostja on poolte vahelist tarbija ehitustöövõtulepingut rikkunud kuna ehitustöödes esinevad puudused. Kostja vastutab puudustega ehitustööde tegemise eest ja pinnasesse ehitusjäätmete matmise eest. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja töövõtulepingu kohaseks täitmiseks ning kostja on puuduste kõrvaldamisest ja lepingu täitmisest keeldunud. Kahju tekkimine (kostja puudustega ehitustööd) hagejale on tõendatud ehitise erakorralise auditiga ja kohtuliku ehitustehnilise ekspertiisiga P P poolt. Kohtuliku ehitustehnilise ekspertiisi osas palub hageja kohtul asja lahendamisel arvestada hageja 06.05.2019 seisukohtade ja selle lisadega. Kostja poolt üksikelamu ehituse käigus ümber elamu pinnasesse maetud ehitusjäätmed on tõendatud koha peal tehtud fotodega. Kahju suurus on tõendatud puudustega ehitustööde ümbertegemise ehitustööde hinnapakkumistega summas 42 036 eurot ja elamu ümber pinnasesse maetud ehitusjäätmete välja kaevamise, ära veo ning utiliseerimise hinnapakkumistega summas 2976 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kahju summas 45 012 eurot (42 036+2 976). Hageja hagi nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja 2, § 127, § 128 lg 3. Kostja vastuhagi põhineb väitel, et kostja ei ole saanud hagejalt ehitustöövõtulepingu alusel teostatud ehitustööde eest tasu summas 102 435,40 eurot. Hageja väidab ja on tõendanud, et tasus kostjale sularahas 90 400 eurot ning pangaülekannetega 24 000 eurot, kokku 114 400 eurot ehitustööde eest. Hageja jääb vastuhagi osas esitatud kõigi seisukohtade, asjaolude ja

2-16-17844 tõendite juurde. Arvestades, et üksikelamu ehituse hinnaks võtmed kätte oli 120 000 eurot, siis sellest summast on kostja saanud esitatud arvete ja pangaülekannete kaudu 24 000 eurot ning sularahas 90 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on summas 114 400 eurot saanud üksikelamu ehituse eest tasu hagejalt nii sularahas kui ülekannetega ning kostjal ei ole täiendavale tasule mingisugust õigust. Kostja tasu nõue, kui see tal oleks, saaks põhineda VÕS § 637 lg 3 või 4. Lõike 3 mõttes ei ole kostja tööd valmis teinud, st hageja ei ole saanud üksikelamu võtmed kätte valmiduses ehitust kostjalt. Asjaolu, et hinnapakkumise nr 2 kohased kõik ehitustööd ei ole kostja poolt tehtud, kinnitavad ehitise erakorraline audit ja kohtulik 08.04.2019 ehitustehniline ekspertiis. Lisaks lahkus kostja ehitusobjektilt ja jättis ehitustööd pooleli 04.10.2016 seisuga. Kostja töövõtulepingu kohaselt üksikelamut valmis ei ehitanud, võtmed kätte valmidus astmes. Lõige 4 ei kohaldu seetõttu, et hageja ei ole kostja poolt tehtud ehitustöid vastu võtnud ning õigustatult, sest nagu ekspertiisidest selgus olid need ehitustööd tehtud oluliste puudustega ja alla keskmise kvaliteedi. Kostja on proovinud menetluses hageja poolset tööde vastuvõtmist tõendada kolme väidetava ehitustööde päevikuga, kuid tegemist on kostja poolt fabritseeritud tõenditega. Samas on kostja Maksu- ja Tolliametile väitnud, et hageja üksikelamu ehitusel ei ole ta ehituspäevikut üldse pidanud. Tööde vastuvõtmine saab käia kas kaetud tööde aktide või tööde vastuvõtmise akti alusel, mitte aga ehituspäeviku alusel, millise eesmärgiks on kajastada konkreetse ehituspäeva ehitustöid. Järelikult puudub kostja tasu nõudel õiguslik alus. Kostja väide, et ehituse eest tasumine pidi toimuma lõpparve alusel, ei vasta tõele, on tõendamata ning sellisel viisil ehituse eest tasustamine ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Menetluses on kostja oma lõpparvet mitmeid kordi korrigeerinud (teinud kreeditarve jm), mis näitab, et kostja ei tea, ise mis summas tal oleks õigust lõpparve alusel tasu saada. Samuti ei ole kostja kunagi välja toonud milliste ehitustööde eest lõpparve on esitatud ja palju oli iga töö konkreetne maksumus. Sellist lõpparve väidet esitades järeldub, et kostja ehitas justkui oma rahade eest hagejale üksikelamut. Kostja lõpparve teooria muudab täiesti ebausaldusväärseks asjaolu, et lõpparve saadeti hagejale alles 07.03.2017 ehk mitu kuud pärast käesolevas tsiviilasjas hagi menetlusse võtmist ja rohkem kui pool aastat pärast seda, kui kostja töövõtulepingujärgsete tööde tegemise katkestas ja ehitusobjektilt lahkus (04.10.2016). Lõpparve esitas kostja esmalt ettemaksuarve nime all, kusjuures raha nõuab kostja hoopis arve nr 27 alusel, mis on väidetavalt koostatud varasemalt kui ettemaksuarve, aga saadetud hagejale hoopis hilisemalt ehk 07.03.2017. Arvestades, et kostja väidab lepingu hinnaks 150 000 eurot ning ülekannetega sai kostja hagejalt 24 000 eurot, siis pidi kostjal olema vaba raha 126 000 eurot. Selline praktika ehituses ei ole aga reaalne ja eluliselt usutav, et ehitaja ehitab oma rahade eest kliendile maja ning hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et Eesti Vabariigis sellist ehituspraktikat ei eksisteeri. 04.10.2016 e-kirjas, millega kostja teavitas hagejat ehitustöövõtulepingu lõpetamisest, ei maininud kostja, et hageja oleks talle midagi võlgu ja et lõpparve oleks esitamata, mis olnuks professionaalse ehitusettevõtja poolt elementaarselt oodatav käitumine olukorras, kus kostja leidis, et hageja võlgneb talle suurema summa raha, s.o 102 435,40 eurot. Visionplus Eesti OÜ vastus ja seisukohad 20.12.2016 vastus hagile Kostja vaidles hagile vastu. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ja hageja sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama üksikelamu, aadressil xxxx. Tööde teostamisel lähtuti kostja poolt 08.03.2016 esitatud pakkumisest. Töö maksumuseks lepiti kokku 150 000 eurot (koos käibemaksuga) ning poolte vahel jäi kokkulepe, et eelarve ei ole siduv ning seda saab muuta vastavalt lisatöödele või siis, kui hageja soovib midagi ise teha või kui viimane soovib paigaldada odavamat materjali või jätta midagi kostja kohustusest välja. Eeltoodud kokkulepet kinnitab poolte hilisem tegevus. Lepingu täitmise ajal lepiti kokku alljärgnevas: töö kallines tuuletõkkeplaatide osas 2000 euro võrra; lepingu hind vähenes soojuspumba maksumuse, st 8000 euro võrra. Lisaks eeltoodule tegi kostja poolte kokkuleppel

alljärgnevad lisatööd: nõrkvoolu kaabelduse paigaldus 500 eurot, teostas xxxx OÜ; soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldus, maksumusega 4000 eurot; kubu väljatõmbe augu tegemine köögi lakke 150 eurot. Tegemist on töödega, mida ei ole pakkumuses toodud ning mille teostamises lepiti kokku hiljem. Kokku on lisatöid teostatud 6650 euro eest, millele lisandub käibemaks. Tööd, mis jäid lõpetamata või mille osas lepiti kokku, et neid kostja ei pea tegema (hagiavalduse lisa nr 13): paigaldamata sauna elektriahi, maksumus 200 eurot (kostja paigaldas kaabli), tabel p 4; 5 spoonitud siseust koos liistude ja paigaldusega, üks uks 100 eurot, tabel p 8; välisuks, maksumus 1000 eurot, juhul, kui hageja tagastab ehituse ajaks ajutiselt paigaldatud ukse, kui hageja seda ei tagasta siis väheneb summa 200 euro võrra, tabel p 9; 300 mm puistevilla paigaldus koos tuuletõkke ribade paigaldusega sarikate külge, töö maksumus 1000 eurot, tabel p 12; pööninguluuk 400 eurot, tabel p 13; katusele kubu väljamineku viik, mis ei olnud kostja kohustuseks, tegemist lisatööga, mille eest pidi hageja eraldi maksma, seega ei saa seda lepinguhinnast maha võtta, tabel p 17; fassaadikivi paigaldus 800 eurot, tabel p 20; sokliplaadi paigaldus, sellega kostja ei nõustu, sest sokkel oli penoga (eps-iga) kostja poolt kaetud ja armeeritud, tabel 21; trepi plaatimine ei olnud kostja kohustuseks, see töö ei olnud ei projektis ega ka hinnapakkumises, kostja valas trepi libisemiskindlast betoonist, tabel p 24; käiguraja ehitus 500 eurot, tabel p 25; aknaplekid 300 eurot, tabel p 26; vihmaveesüsteem, mh katuseredel maksumusega kokku 2050 eurot, tabel 27; hageja loobus fresh-klappidest 1000 eurot; soojuspumba ostab ja paigaldab hageja ise, st maksumus vähenes 8000 euro võrra; paigaldamata üks WC pott ja üks duši segisti, maksumusega kokku 400 eurot; vannitoa ventilatsiooni mootoriga väljatõmme koos paigaldusega, maksumus 300 eurot; terassilaudis 25 m2 (postid, karkass valmis) teostamata töö maksumus 700 eurot; välisfassaadi teine krohvi kiht, nurga kivid koos lõppviimistluskihiga, maksumus kokku 4350 eurot. Kokku jäid tegemata esialgsest pakkumisest töid summas 20 800 eurot, millele lisandub käibemaks. Lähtudes eeltoodust on ehitustööde maksumuseks kokku 110 850 eurot, millele lisandub käibemaks (125 000 + 6650 - 20 800). Hageja on tasunud kostjale tehtud tööde eest 22 500 eurot, millele lisandub käibemaks 4500 eurot. Hageja väide, et viimane on tasunud kostjale sularahas 90 400 eurot on vale ning tõendamata. Kostja on tasumata kohustusele viidanud juba 03.11.2016 vastuses, mille hageja on ise avaldusele lisanud. Kostja tunnistas, et tegi ühe arve, summas 3000 eurot koos käibemaksuga tagantjärgi, mis ei ole keelatud, arve tehti samal päeval, kui saadi raha. Kostja ei saanud seda arvet varem teha, sest ei olnud teada kui palju hageja kostjale tasub. Pooled leppisid kokku, et tasumine toimub peale tööde teostamist lõpparve alusel, mida pooled on korduvalt kinnistanud ka ehituspäevikutes, mis on allkirjastatud kostja kui ka hageja poolt. Kostja on saatnud hageja pojale M Sle, kes esindas hagejat objektil, sms-i, milles teatas, et sularahas kostja ei arvelda. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et lepingu lõpetas kostja. Töövõtulepingu lõpetas oma tegevusega hageja, kes ei lubanud kostjat ja tema alltöövõtjaid objektile. Poolte vahel tekkisid lepingu lõpuosas erimeelsused lepingu täitmise osas, mis puudutab ehituse käigus paigaldatavaid esemeid ja materjale. Hageja soovis, et kostja paigaldaks või ehitaks materjalidest, mis ületasid oluliselt ehituse eelarvet. Samas ei olnud hageja nõus täiendavat midagi juurde maksma. Hageja poeg saatis 01.09.2016 kostja esindajale SMS-i, et seni, kui ei lepita kokku edasine tegevus, ei tee objektil keegi midagi ja vastas kostja päringule et kas homne töökäsk tühistatakse, jaatavalt. Hageja paigaldas uksele uue luku ning võtmeid kostjale ei edastanud, mistõttu ei olnud kostjal võimalust tööd jätkata. Kirjeldatud tegevusega lõpetas hageja töövõtulepingu kostjaga. Kostja edastas lepingu lõpetamise teate selguse huvides. Isegi juhul, kui hageja tegevust ei loeta lepingu lõpetamiseks, siis antud tegevust (kostja töötajate

2-16-17844 mittelubamine objektile) saab lugeda tellija oluliseks rikkumiseks, mis andis kostjale õiguse lepingu lõpetamiseks. Hageja nõue põhineb puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustel, millele kostja esitab alljärgnevad vastuväited. Hageja nõue ei ole selge, sest hagi p 1.5 nimetatud puudused ei ühti nõude aluseks oleva xxxx OÜ hinnapakkumisega. Kostja esitas selguse huvides tabelina vastuväited hinnapakkumise alusel märgitud puuduste kohta. Kostja ei nõustunud ehitusplatsi koristamisega seotud kulutuste kandmisega. Antud objekt asub paepinnasel, mistõttu ei ole pakkumises märgitud töömahud reaalsed. Kostja viis oma prügi prügimäele, mille kohta on olemas arved. Haljastustööd ei olnud kostja kohustuste sisuks, mis on eraldi sätestatud ka hinnapakkumises. Kostja nõustus puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste summaga 1320,50 eurot (100+22,50+200+600+398). Kui arvestada lepingu maksumusest 110 850 eurost maha hageja poolt tasutud summa 22 500 ja puuduste kõrvaldamisega seotud summa 1320,50 eurot, jääb summaks, mida kostjal on hagejalt õigus nõuda, 87 029,50 eurot. Kostja märkis, et hageja on teostatud töö vastu võtnud. Kostja märkis hagi p 1.5 toodud puuduste kohta järgmist: hoone perimeetri EPS soojustust vähem, kui projektis nõutud 1 m, see oli tellija soov, mida kinnitab asjaolu, et hageja on ehituspäevikus kinnitanud, et töö on vastu võetud ja kontrollitud. Antud puuduse kõrvaldamise mõistlik maksumus on 500 eurot (materjal+töö); heakorratööd lõpetamata, tagasitäide tegemata, kalded planeerimata: lepingus töö, et haljastust ei tee; eesoleva varikatuse 10×10 prussid on kõverad, seda soovis tellija, et võtta nurgad maha, et jääks ajalooline välimus; varikatuse ja räästalause puittoestuse on nõrga konstruktsiooniga: on olemas sarikate konstruktsioon, mis on välja arvestatud inseneride poolt; seinte liimkrohv lainetab: tegemist on esimese korra armeerimiskrohviga ning kuna krohviti tuuletõkkeplaadile, siis on normaalne, et esineb kerge lainetus; vahe- ja kandeseinte paksused on 7,5 cm, projekti järgi peab olema 15 cm: see on tehtud kokkuleppel kliendiga, et ei tekiks nurgaliiste uksele, sest 7,5 cm lisandub krohv 2,5 cm. Tegemist on nõuetekohaselt ehitatud vaheseinaga. Elutoas terrassi ukse- ja akna sillus kaldu ja kõrval akna serv madalamal: sillus ei ole viltu, vaid tõenäoliselt on krohvija pannud krohvi ebaühtlaselt, mistõttu jääb mulje, et sillus on viltu, kuid see on vale; pesemisruumi keraamilistest plaatidest põrand on ebatasane: see ei olnud kostja kohustuseks; leiliruumi keraamilistest plaatidest põrand on ebatasane: kuna trappi keskele ei soovitud, siis pidi kostja tegema kalde seina poole, et vesi saaks ära voolata, see ei ole puudus; pööningul lakke kinnitatud kipsplaadi ja laagi vahel on vahe sees: see on seotud materjali, st puidu iseärasusest; pööningu 10 cm villakihil puudub projekti järgne puistevilla kiht: seda ei jõudnud kostja panna, sest hageja lõpetas enne seda lepingu; köögis lõpetamata lae üks auk, mille kohta puudub projekt: tegemist on kubu väljatõmbe jaoks tehtud auguga, sest hageja soovis, et väljatõmbe toru läheb pööningu, mitte seina kaudu. Kostja on esitanud elektritöödega seotud joonised, kanali- vee ja põrandaküttega seotud dokumentatsiooni, mille kohta on hageja ise andnud ka allkirja. Hagejale on antud üle ka garaažiukse joonised. Hageja ei ole nõustunud kostjaga kohtuma. Kostja edastas vastusega ka katuse joonised, mh varikatuse omad, millede alusel on võimalik kontrollida, et kostja poolt paigaldatud varikatus on ehitatud nõuetekohaselt. Hageja hoidis alates 03.10.2016 ebaseaduslikult oma valduses kostjale kuuluvaid tellinguid, millega on tekitanud kostjale varalise kahju. Antud tegevuse alusel esitas kostja avalduse politseile. 07.03.2017 seisukohad ja vastuhagi Märtsis 2016 aktsepteeris E S Visionplus Eesti OÜ 06.03.2016 hinnapakkumise xxxx, üksikelamu ehitamiseks. E S ja Visionplus Eesti OÜ kirjalikku ehituse töövõtulepingut ei sõlminud, mistõttu tuleb lähtuda, et poolte vahel eksisteeris suuline ehituse töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. 06.03.2016 Visionplus Eesti OÜ hinnapakkumise aktsepteerimise järel sai kostja asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud esmaselt ehitustöövõtu leping

kogumaksumusega 150 000 eurot (125 000 + 25 000 käibemaks). Poolte vahel oli kokkulepe, mille alusel oli võimalik esmast 06.03.2016 pakkumist muuta, kuid sellega kaasnes vastavalt muudatusele sisule rahalise arveldamise kohustus. Kostja tõi tabelina välja poolte poolt kokku lepitud muudatused 06.03.2016 hinnapakkumise osas. Arvestades 06.03.2016 hinnapakkumise muudatusi ja täiendavaid lisatöid muutus esialgne hinnapakkumine 2350 eurot + käibemaks võrra väiksemaks, so 2820 eurot. Lisaks viitas Visionplus Eesti OÜ, et vastavalt 06.03.2016 pakkumisele ja poolte vahel täiendavalt hinnapakkumise osas tehtud täpsustusele on vaja täpsustada töid, mis jäid lõpetamata või mille osas poolte vahel ei olnud kokkulepet nende tegemise osas. Kostja esitas nimetatud tööde kohta tabeli, kokku summas 12 300 eurot + käibemaks = 14 760 eurot. Visionplus Eesti OÜ osundas, et hageja nõuded, mis põhinevad 25.11.2016 hagiavalduse lisal 12 ja 13 on põhjendamatud ning kostja nendega ei nõustunud, esitades selle kohta põhjendustega tabeli. Arvestades tabelis selgitatut, siis mõistlikuks puuduste kõrvaldamise maksumuseks oli kostja hinnangul tabeli 1.6 ridade 3, 6, 9, 11 ja 14 (100+22,50+200+600+398) alusel 1320,50 eurot + käibemaks = 1584,60 eurot. Ehitustöövõtu lepingu maksumus oli 150 000 eurot (koos käibemaksuga), millest kostja pidas võimalikuks maha arvata 2820 eurot, 14 760 eurot ja 1584,60 eurot, siis Visionplus Eesti OÜ nõude jäägiks on 130 835,40 eurot (109 029,50 eurot + käibemaks). Kostja vaidlustas osaliselt 25.11.2016 hagiavalduses esitatud väite nagu hageja kohustus oleks kostja ees tervikuna täidetud. Kostjale ei ole tasutud hagiavalduses sularaha makseid perioodil 03.03.201609.08.2016 kokku summas 87 400 eurot. Kostja on oma 03.11.2016 e-kirjas hagejale viidanud, et hageja rahalised kohustused kostja ees on täitmata. Visionplus Eesti OÜ-le on hagejalt laekunud kokku 27 000 eurot. Hagejalt on panga ülekannetega laekunud vastavalt 18.05.2016 arvele nr 8 12 000 eurot, vastavalt 01.07.2016 arvele nr 10 8000 eurot ja 08.08.2016 arvele nr 15 4000 eurot ning 03.10.2016 sularahas 3000 eurot arve nr 18 katteks. Visionplus Eesti OÜ on hagejalt võtnud vastu ühe sularahalise makse 03.10.2016 vastavalt 08.08.2016 arvele nr 18, kuid see on ainuke sularahaline makse, mis on erinev poolte vahel rakendunud tavalisest pankade vahelisest arveldamisest, kuid poolte vahel olid selleks hetkeks juba tekkinud arveldamisega seotud probleemid. Visionplus Eesti OÜ võttis nimetatud sularahalise makse vastu seetõttu, et kostjal oli tekkinud kahtlus hageja võimekuses oma kohustust täita, pidevates puuduste otsimises ja kostja töö tõkestamises. Samuti asjaolus, et hageja nõudis korduvalt, et kostja projektipakkumise alusel paigaldataks objektile keskmises töötulemuse kvaliteedist kallimaid ja kõrgema kvaliteediga materjale, milles pooled ei olnud kokku leppinud ning mida hinnapakkumine ei arvestanud. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et poolte vahel toimub suurem osa arveldamisest Visionplus Eesti OÜ poolt väljastatava lõpparvega. Hagejale on objekti lõpparve väljastatud detsembrikuus 2016, milleks on arve nr 30.11.2016 arve nr 27. Seisukoha koostamise käigus on kostja tuvastanud, et lõpparve kuulub vähendamisele veel 600 euro võrra. Arvestades seda vähendust, siis võlgneb hageja kostjale 30.11.2016 arve nr 27 arve alusel jätkuvalt 103 835,40 eurot. Arvestades Visionplus Eesti OÜ nõudejäägilt maha hageja E S poolt tasutud summa 27 000 eurot, siis võlgneb hageja jätkuvalt kostjale 103 835,40 eurot (86 029,50 eurot + käibemaks) ning see summa on tasumata. Visionplus Eesti OÜ viitas, et ta mõistab täielikult, et kuna sõlmitud ehitustöövõtu leping ei ole tema poolt lõplikult täidetud, siis puudub tal võimalus nõuda kogu sõlmitud ehitustöövõtu lepingu maksumust, kuid tal on õigus nõuda tasu teostatud tööde eest. Samas vaidlustas Visionplus Eesti OÜ tervikuna, et tal oleks kohustus kanda kulusid hageja hagiesemeks olevas 26 202,80 euro mahus, kuivõrd hageja on ise esmaselt lepingut rikkunud. Lisaks on kulud teadlikult hageja poolt paisutatud. Kostja palus lähtuda 07.03.2017 seisukoha punktis 1 toodust. Parandustööde maksumus, mis hageja kostjale ette heidab, ei ole 23 722,80 eurot ning tervikuna on alusetu hageja koristustööde nõue summas 2480 eurot. Lepingut asus esmaselt rikkuma hageja, kui ei lubanud kostjat enam objektile töid teostama, ähvardas kostjat ja tema esindajaid füüsilise

2-16-17844 vägiavallaga ning tõkestas ligipääsu objektile. Arvestades faktilisi asjaolusid ja hageja tegevust, ei saa hageja nõuda kohustuse täitmist kostjalt hagiavalduses esitatud mahus. 04.10.2016 kostjapoolne lepingu ülesütlemise avaldus oli tingitud hageja tegevusest. Kostja vaidlustas ka hageja tellitud ekspertiisi. Kostja leidis, et faktiliste asjaolude tõttu saab hagejal olla nõue üksnes 19 164,60 eurot ulatuses kostja poolt kirjeldatud asjaoludel. Samas on aga faktiliste asjaolude tõttu tervikuna välistatud, et nõue oleks realiseeritav, sest isegi kui esialgsest lepingu väärtusest arvestada maha kostja 07.03.2017 menetlusdokumendi puntides 1.4, 1.5, 1.6 toodud maha arvamised ja hageja poole nõude tasumine, siis võlgneb hageja jätkuvalt kostjale 103 835,40 eurot. Kostja vaidlustas kategooriliselt hageja väited nagu hagiavalduse punkti 1.3 alusel oleks tasutud 87 400 eurot. Sellised väited ei ole tsiviilasjas mitte ühegi tõendiga tõendatud ja ei ole eluliselt usutav, et füüsiline isik arveldaks pea 90 000 euro summas sularahas. Poolte vahel eksisteerinud praktika oli suunatud pangaarveldustele. Kui analüüsida ajalist perioodi, pangas tehtud arveldusi ja kostja kinnitust 03.10.2016 3000 euro sularahas saamise kohta, siis ei ole ka eluliselt usutav, et hageja ei oleks küsinud raha maksmise kohta mistahes kinnitust ca 87 400 euro sularahas maksmise kohta. Kostja möönis, et ta on võtnud vastu ainult ühe sularahalise makse summas 3000 eurot ja seda juba siis kui poolte vahel valitsesid erimeelsused. Hageja peab tõendama, et ta on kogu töövõtulepingu tasumaksmise kohustuse kostjale täitnud. Juhul, kui hagejal ei ole kviitungit ehituse töövõtu lepingu tasu kohustuse täitmise kohta ja võlausaldaja kirjalikku tunnistust ei esita, tuleb eeldada, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Pooltel puudub vaidlus, et tsiviilasjas on tõendatud Visionplus Eesti OÜ poolt tööde tegemine, seda enam, et hageja on esitanud teostatud tööde väidetavast puudusest tuleneva nõude. Hageja tugineb üksnes asjaolule, et tööd on tehtud puudustega ja esitanud selles osas oma nõude, mistõttu tuleb lugeda, et kostjal on hageja vastu nõue summas vähemalt 130 835,40 eurot, hageja on sellest täitnud 27 000 eurot ning kostjal on õigus nõuda jätkuvalt 103 835,40 euro maksmist. 09.02.2018 menetlusdokument Kostja esitas vastuhagi tervikteksti. Kostja on seisukohal, et arvestades ehitustöövõtu lepingu maksumust 150 000 eurot koos käibemaksuga, millest kostja peab võimalikuks maha arvata 2820 eurot (p 2.7 alusel), 14 760 eurot (p 2.8 alusel) ja 1584,60 eurot (p 2.9 alusel), siis kostja Visionplus Eesti OÜ nõude jäägiks on 130 835,40 eurot (109 029,50 eurot+käibemaks). Kostja vaidlustab osaliselt 25.11.2016 hagiavalduses esitatud väite nagu hageja kohustus oleks kostja ees tervikuna täidetud. Hageja väide, et ta on kostjale andnud 90 400 eurot sularahas, ei ole õige, sest kostjale Visionplus Eesti OÜ ei ole tasutud hagiavalduses sularaha makseid perioodis 02.04.2016-09.08.2016 kokku summas 86 000 eurot. Kostja on oma 03.11.2016 ekirjas hagejale viidanud, et hageja rahalised kohustused kostja ees on täitmata. Visionplus Eesti OÜ-le on hagejalt laekunud kokku 28 400 eurot. Hagejalt on panga ülekannetega laekunud vastavalt 18.05.2016 arvele nr 8 12 000 eurot, vastavalt 01.07.2016 arvele nr 10 8000 eurot ja 08.08.2016 arvele nr 15 4000 eurot ning 03.10.2016 sularahas 3000 eurot arve nr 18 katteks. 03.03.2016 ehitusprojekti maksumuse 1400 eurot saamine hagejalt ei ole vaidlusalune, sest nimetatud küsimus sai lahendatud 15.03.2017 toimunud kohtuistungi. TsMS § 376 lg 4 p 1 ja 2 tähenduses ei ole tegemist hagi muutmisega. Visionplus Eesti OÜ on hagejalt võtnud vastu kaks sularahalist makset. 03.03.2016 ehitusprojekti maksumus ning selle kohta on olemas 03.03.2016 kirjalik kinnitus. 03.10.2016 vastavalt 08.08.2016 arvele nr 18, kuid see on sularahaline makse, mis on erinev poolte vahel rakendunud tavalisest pankade vahelisest arveldamisest. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et poolte vahel toimub suurem osa arveldamisest Visionplus Eesti OÜ poolt väljastatava lõpparvega. Objekti lõpparve on väljastatud detsembris 2016 (30.11.2016 arve nr 27). Kostja on varasemalt lõpparve kontrollimisel seda vähendanud 600 euro võrra. Samuti tuleb kostja nõude osas võtta arvesse p 2.20 toodud 1400 eurot. Arvestades neid vähendusi, siis võlgneb hageja kostjale 30.11.2016 arve nr 27 arve alusel jätkuvalt 102 435,40 eurot (koos käibemaksuga) ning see summa on tasumata. Kostja esitab objekti lõpparve arve nr 30.11.2016 arve nr 27 (lisa 25) aluseks oleva

arvutuskäigu koos kuludokumentidega (lisa 37 ja selle alalisad). Nimetatud lisaga 37 ja selle alalisadega on 30.11.2016 arve nr 27 osas kulusid tegelikult kokku summas 111 039,66 eurot koos käibemaksuga, aga kuna arve on hagejale väljastatud, siis selguse huvides jääb kostja oma juba kohtumenetluses esitatud ja punktis 2.24 toodud summa 102 435,40 eurot (koos käibemaksuga) juurde ega suurenda nõuet. Seega nõuab kostja vastuhagiga jätkuvalt hagejalt summa 102 435,40 eurot tasumist. Lisaga 37 on tõendatud kostja väide, et ta teinud hageja kinnistule esialgsest kokkulepitust rohkem kulutusi (lisad 02, 03 vs lisa 37 koos selle alalisadega). Kostja palub rahuldada 07.03.2017 vastuhagi avaldus, mida on täpsustatud 30.03.2017 seisuga ning 09.02.2018 seisuga. Samuti võtta kostja vastuhagi aluseks tõenditena 09.02.2018 menetlusdokumendiga esitatud tõendid ning tõendid, mille kogumist 09.02.2018 seisuga on täiendavalt taotlenud. 14.03.2018 menetlusdokument Kostja on seisukohal, et tööde lõpetamatus objektil on seotud vahetult hagejaga ning töösid, mida käsitletakse puudustena on teostatud sellisel kujul, kas hageja soovil, need ei ole olnud kokkulepete osa või jäid lõpetamata, sest hageja sundis Visionplus Eesti OÜ esindajad objektilt lahkuma. Hageja viidatud 17.10.2016 erakorraline audit ei tõenda sellisel kujul kahju tekkimist eramus aadressil xxxx, mille alusel oleks võimalik tuvastada E S väidetav nõue Visionplus Eesti OÜ vastu. Kostja vaidlustab ka foto väidetavatest ehitusjäätmetest, sest peaaegu kõik ehitusjäägid utiliseeriti Visionplus Eesti OÜ poolt xxxx objektil. Hageja nõude suurendamine, jääb tervikuna arusaamatuks, sest hageja menetlusdokumentides on ilmsed vasturääkivused. Visionplus Eesti OÜ vaidlustab kõik hageja 09.02.2018 menetlusdokumendi punktis 4.2 ja 4.3 (video 1, video 2 kohta) hageja poolt esitatud seisukohad, põhjendused ja väited. Kostja vaidlustab 09.02.2018 menetlusdokumendi lisas nr 8 esitatud tõendi, sest arusaamatuks jääb, miks on see esitatud alles 1,5 aastat pärast kohtumenetluse alustamist. On ilmne, et nimetatud dokument ei saanud eksisteerida esmase hagiavalduse esitamise ajal. Hageja poolt majavõtme kohta esitatu ei vasta tõele kuna võtmega seonduvat on kirjeldatud juba 25.04.2017 kohtuistungi protokolli lk 6. Samuti ei ole tõene hageja hinnang looduskivi panemise osas ja seal esitatud kirjeldus. See tõendab kostja väidet, et lepingu täitmise lõpus oli poolte vahel vaidlus materjalide osas ja nende kulukuse osas ja et hageja soovis kokkuleppest kulukamaid materjale kasutada. Videote pinnalt ei saa teha järeldusi, mida teeb hageja ning videotel ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt sisulist tähtsust. 2018.a kogutud ehitusettevõtjate selgitused ei tõenda poolte vahel eksisteerinud kokkulepete sisu ega võimalda hinnata ka seda millistel asjaoludel poolte vahel selline ehitustöövõtu lepingu täitmine kokku lepiti. Esitatud tõendid ei oma vaidluse sisulise lahendamise seisukohalt tähtust ning nendega ei ole võimalik hinnata 2016 toimunud ehituse töövõtulepingu täitmist ja tingimusi. Samuti ei ole asjakohane käsitlus, mis on esitatud nimetatud e-kirjade pinnalt. Kõik dokumendid on vastavate tööde järel ka hagejale üle antud. 06.05.2019 menetlusdokument Eksperdi poolt välja toodust nähtuvalt on tuvastatud puudustele vaatamata eramu üldseisukord rahuldav. Eramu ei kujuta ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale. Hageja on eramu töövõtu tulemusel saanud. Ekspertiisi raames teostatud paikvaatlusel oli võimalik osa „Ehituse erakorralises auditis“ kirjeldatud väidetavaid hälbeid tagantjärgi mõõta ja kontrollida ning enamus neist hälvetest mahtus ehitusnormidega lubatud tolerantside piiresse mis tähendab, et tööd vastasid keskmisele kvaliteedile. Seega hageja menetlusdokumentides esitatud ulatuslikud etteheited ehituspraagi ja puuduste kohta objektil ei ole tõesed ega asjas ka tõendatud. Kuna hageja on omal initsiatiivil teostanud töid ja olukorda muutnud, siis sisuliselt saabki olukorrale hinnangu anda viisil nagu seda on ekspert ekspertiisiaktis teinud. See tähendab, et suur osa nendest vigadest, mida hageja kostjale ette heidab ei ole asjas üldse tõendatud hageja enese tegevuse tõttu ja ei ole seega ka kostjale etteheidetavad. Samuti ei saa need olla nõude aluseks kostja vastu. On ilmne, et 09.02.2018 menetlusdokumendis esitatud

2-16-17844 nõude suurendamine on ilmselgelt ülepaisutatud ja tervikuna ebaproportsionaalne. Võrdluseks tuleb võtta 08.04.2019 ekspertiisiaktis toodud eksperdi esitatud kalkulatsioon, mille järgi puuduste kõrvaldamise osas 2016 oktoober-november seisuga oli ehitustööde maksumus 15 469,44 eurot + käibemaks ja ekspertiisi tegemise ajal 2019 märts-aprill on 16 071,65 eurot + käibemaks. Sisuliselt on kostja punktides 2.7-2.9 käsitletud puudused juba maha arvanud oma nõudest. Selles on ilmne, et kostja on oma nõudelt teinud mahaarvamisi kokku summas 19 164,60 eurot (so 15 970,50 + käibemaks). xxxx eramu ehitusekspertiisiga on tõendatud, et hageja on palunud teostada töid mahus ja viisil, mis ehituseksperdi hinnangul ei ole üldse vajalikud. Ekspert viitab läbivalt punktides 2.1.3, 2.1.7, 2.1.11, 2.3.5 ja 2.3.8, et hageja on omalt poolt tegelikku olukorda ühepoolselt muutnud. Selle kohta ei ole aga esitatud mistahes hinnatavaid andmeid või tõendeid käesolevas menetluses (esitatud nõude raames). On arusaamatu, et kui hageja nõuab ühelt poolt puuduse kõrvaldamist ja heidab seda ette, siis miks hüvitisnõude esitamisel ei esita ta reaalselt kontrollitavat tööde kalkulatsiooni ühes teostaja selgitusega. See oleks võimaldanud ka ehituseksperdil nimetatud osas sisulisema hinnangu anda. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on omalt poolt ühepoolselt muutnud faktilised asjaolud tuvastatuks, siis väidetava puuduse tuvastamine kostja tegevuses ei ole enam nimetatud osas võimalik (VÕS § 102 lg 3) Muutes objektil faktiliselt asjaolud kontrollimatuks muudeti võimatuks puuduse tuvastamine, mis võiks olla väidetavalt seoses kostjaga. Kuna see on olnud hageja tahtlik tegevus, siis selles osas ei saa enam hageja kostjale ka nõuet esitada. Seetõttu ei saa käsitleda hageja nimetatud väidetavaid puudusi kostjaga seoses olevaks või kostja põhjustatuks. 01.11.2019 menetlusdokument Kostja Visionplus Eesti OÜ esitab lõplikud seisukohad ja vaidleb hageja E S nõudele täies ulatuses vastu. Pooled ei sõlminud ehituse kirjalikku töövõtulepingut, sest tellija ja töövõtja vahel sõlmiti kokkulepe, millega 08.03.2016 hinnapakkumine on tellitud tööde maksumuse aluseks töövõtu tähenduses. Poolte vahel ei olnud teada ka kõik projektivälised muudatused. Lepiti kokku, et tööde vastuvõtmine toimub ehituspäevikus märgitu ja allkirjastatu alusel. Esmaselt oli sõlmitud ehituse töövõtuleping kogumaksumusega 150 000 eurot koos käibemaksuga (125 000 + 25000). Hageja sõlmis lepingu selgelt äriühinguga ja oli teadlik, et ta ei saa osta äriühingult teenuseid käibemaksuvabalt. Poolte vahel oli kokkulepe, mille alusel oli võimalik esmast 06.03.2016 pakkumist muuta, kuid sellega kaasnes vastavalt muudatusele sisule rahalise arveldamise kohustus. 06.03.2016 hinnapakkumise muudatusi ja täiendavaid lisatöid arvestades muutus esialgne hinnapakkumine 2820 euro võrra väiksemaks (2350+käibemaks). Vastavalt 06.03.2016 pakkumisele ja poolte vahel täiendavalt hinnapakkumise osas tehtud täpsustusele on vaja täpsustada töid, mis jäid lõpetamata või mille osas poolte vahel ei olnud kokkulepet nende tegemise osas, vähendus kokku 14 760 euro võrra (12 300+käibemaks). Mõistlikuks puuduste kõrvaldamise maksumuseks on 1584,60 eurot (1320,50+käibemaks). Kostja on esitanud elektritöödega seotud joonised kanalisatsiooni, vee ja põrandaküttega seotud dokumentatsiooni, mille kohta on hageja andnud allkirja. Hagejale on antud üle garaaži ukse joonised ja edastatud katuse joonised, mh varikatuse omad, mille alusel on võimalik kontrollida, et kostja poolt paigaldatud varikatus on ehitatud nõuetekohaselt. Samuti on 31.05.2018 kostja seisukohaga täpsustatud ehitust puudutava dokumentatsiooni. Ehituspäevikutes on selgelt toodud tööd vastuvõetud ja nende osas pretensioone ei ole. Töövõtulepingu sõlmimist, lepingu alusel tasu maksmise kokkuleppe sisu ning ehitustööde teostamist, nende mahtu, kvaliteeti, üleandmist ja vastuvõtmist on 25.04.2017 ja 10.10.2019 menetlusosalisena vande all selgitanud Visionplus Eesti OÜ juhatuse liige A J. Samuti on A J esitanud kohtule 09.02.2018 kostja menetlusdokumendi lisas 38 üksikasjaliku selgituse. Vastuhagi nõue teostatud ja vastuvõetud tööde osas on tõendatud ka hageja 25.11.2016 hagiavalduse lisas 9 toodud tõendiga (17.10.2016 ehitise erakorraline audit). Samuti on tööde koosseis tõendatud ehituspäeviku aktidega. Nimetatud dokumendis kirjeldatud mahus on hageja ehitustöid saanud. See on ajalises seoses ka 04.10.2016 toimunud

kostja ülesütlemisega. Hageja on kirjeldatud mahus ehitusteenust ja paigaldatud ehituskaupu saanud, need on tema poolt vastuvõetud ja asuvad hageja objektil. Samuti tõendab E S poolt ehitustööde saamist 08.04.2019 ekspertiisiakt. Kostja ütles ehituse töövõtulepingu üles 04.10.2016 e-kirjaga. Lepingut asus esmaselt rikkuma hageja alates augusti teisest nädalast. Sellele järgnesid pooltevahelised arusaamatused, mis kestsid kuni 04.10.2016. Hageja ei lubanud kostjat enam objektile töid teostama, ähvardas kostjat ja tema esindajaid füüsilise vägiavallaga ning tõkestas ligipääsu objektile. Samuti esitas tööde keskmist kvaliteedist oluliselt kõrgemaid nõudmisi nii tööde teostamisele kui materjalidele. Kostja on osaliselt juba osas, mida kostja peab põhjendatuks, mahaarvamisi teinud ning arvestanud seda oma vastuhagi nõude esitamisel. Kostja on oma 03.11.2016 e-kirjas hagejale viidanud, et hageja rahalised kohustused kostja ees on täitmata. Visionplus Eesti OÜ-le on hagejalt laekunud kokku 28 400 eurot, sh 4400 eurot sularahas. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et poolte vahel toimub suurem osa arveldamisest Visionplus Eesti OÜ poolt väljastatava lõpparvega. Objekti lõpparve on 30.11.2016 arve nr 27 summas 104 435,40 eurot (09.02.2018 menetlusdokumendi lisa 25). Varasemalt on lõpparve kontrollimisel seda vähendatud 600 euro võrra. Samuti tuleb kostja nõude osas võtta arvesse 1400 eurot. Arvestades neid vähendusi võlgneb hageja kostjale 30.11.2016 arve nr 27 alusel jätkuvalt 102 435,40 eurot (koos käibemaksuga). Visionplus Eesti OÜ on oma nõudest juba maha arvestanud eeldatava vaegtööde maksumuse, mis on suurusjärgus kooskõlas ka 08.04.2019 ekspertiisiaktis toodud maksumusega. Seetõttu ei saa hagejal olla tema 25.11.2016 hagiavalduses ja 09.02.2018 menetlusdokumendis suurendatult toodud nõuet selles koosseisus. Kuna sõlmitud ehitustöövõtu leping ei ole kostja poolt lõplikult täidetud, siis puudub tal võimalus nõuda kogu sõlmitud ehitustöövõtu lepingu maksumust, kuid on õigus nõuda tasu teostatud tööde eest, mis on tehtud enne tema poolset lepingu 04.10.2016 ülesütlemist, sest tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Visionplus Eesti OÜ on 09.02.2018 menetlusdokumendi lisa 37 ja alalisad ära näidanud ka kogu xxxx vald eramuga seonduvad kulud ja on esitanud oma pangaväljavõtte. Kostja selgitab, et konto väljavõte ei kajasta piisava detailsusega kõiki kulutusi, sest osaliselt on kostja hageja objektile paigaldatud materjalide ja tööde eest maksnud vastavalt 09.02.2018 menetlusdokumendi lisas 37 alalisades esitatud kuludokumentidele ning osaliselt on nende eest tasunud füüsilise isikuna A J, kuna kasutas objekti finantseerimiseks isiklikke vahendeid. A J on laenanud füüsilise isikuna raha äriühingule Visionplus Eesti OÜ, kes on siis sellest finantseerinud xxxx vald eramu ehitust. Visionplus Eesti OÜ-le tekitas E S arvete tasumata jätmine raske majandusliku olukorra. xxxx vald eramu ehituses sai kasutatud ära praktiliselt kõik äriühingu likviidsed vahendid, isiklikud likviidsed vahendid ja võlgu jäi veel ülegi. Nende kohustuste katmiseks oli A J sunnitud võõrandama endale kuuluva kinnisvara 27.02.2017 (registriosa nr xxxx). Samuti vaidlustab Visionplus Eesti OÜ tervikuna, et tal oleks kohustus kanda kulusid hageja hagiesemeks olevas 25.11.2016 hagiavalduse alusel 26 202,80 eurot mahus, 09.02.2018 kostja menetlusdokumentist tuleneva nõude suurendamise 45 012 eurot mahus või 06.05.2019 hageja seisukohast punktis 4 toodud mahus. Lisaks on kulud hageja poolt teadlikult paisutatud. Kostja vaidlustab kategooriliselt hageja väited nagu 25.11.2016 hagiavalduse p 1.3, 07.03.2017 seisukohale lisatud tõendite või 10.10.2019 kohtuistungil antud tunnistajate L S, M M, S L, V V ja M S ütluste alusel oleks hagejale tasutud vaidlusalune 86 000 eurot. Poolte vaheline arveldamise praktika oli suunatud pangaarveldustele, kui on arveldatud sularahas on selle kohta olemas maksekinnitused. Ei ole ka eluliselt usutav, et hageja ei oleks küsinud raha maksmise kohta mistahes kinnitust ca 86 000 eurot sularahas maksmise kohta, kui ta on teinud seda juba esmase 1400 eurot makse kohta. Hagejaga seotud lähikondsete allkirjadega kinnitused, mille on koostanud hagejat esindav advokaadibüroo ja pangaväljavõtted ei tõenda 86 000 euro saamist kostja poolt. Parandustööde vajadus objektil ei ole 25.11.2016 hagiavalduse lisa 9, lisa 12 ja lisa 13 kõrvutamisel ja analüüsimisel sellises mahus mõistetav ja tuvastatav. Seda on kinnitanud ka 08.04.2019 ekspertiisiaktis riiklikult tunnustatud ekspert. Kostja esitab vastuväite ka selles

2-16-17844 osas, et ehitusteenuse pakkujate üksik pakkumus võimaldavad objektiivselt määratleda parandustööde turuhinna, mille ulatuses kostja peaks vastutama. Seda eriti olukorras kus menetlusdokumentidest ja 08.04.2019 ekspertiisiaktiga on tuvastanud, et hageja on ise olukorda objektil muutnud ja seal töid teinud. Hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud, et mis osas on ta töid teinud ja mis osas on tööd tegemata. Hageja kahju saaks eelkõige seisneda summas, mida ta on likvideerimiseks kandnud. Sellist tõendit või ka nõuet hüvitamiseks ei ole tsiviilasjas esitatud. Asjas on objektiivne 08.04.2019 ekspertiisist tulenev hinnang, mis teostati kohtu kontrolli all. Menetluses läbivalt kostja poolt kajastatud parandustööde maksumus ühtib suurusjärgus 08.04.2019 ehitusekspertiisis toodud parandustööde maksumusega. Väita, et hageja ei tea milline ehituspäevik on või mitte endale aru andes jagada allkirju, on raamatupidajalt väga ebausutav jutt. Hageja ei ole mitte ühtegi teostatud tööde eest esitatud arvet, akti ega tasumist kinnitavat dokumenti pea kolme aasta jooksul suutnud kohtule esitada nende samade tööde kohta, mille eest raha nõuab ja mis on osaliselt tehtud nagu on tuvastatud 08.04.2019 ekspertiisiaktiga. Koondpakkumine ei oma tähendust, kui objekti on reaalselt muudetud ja töid on tehtud. Ekspert ütleb, et parkett, välistrepp, betoonvöö, viimistlus, tv kaabel, plaatimistööd, laed ja seinad jne on kõik ehitusnormide piires. Eramul ei ole nihkeid, läbipaindeid ega muud ohtlikku tuvastatud. Kui hageja oleks tehtud tööde eest maksnud, oleks ka vaegtööd ära parandatud, teatavad vaegtööd on ehituse parandamatu osa. Garantii korras vaegtööde kõrvaldamise võimalus kostjal puudus, kuna ei pääsenud enam objektile. Visonplus Eesti OÜ nõustub riiklikult tunnustatud ehituseksperdi ekspertiisiga mis teostati xxxx eramus. Kostja esitab vastuväitena ka AS xxxx AS hinnakirja, mis vaidlustab tervikuna selliste jäätmete utiliseerimise turuhinnal põhineva maksumuse. Veel vähem usutav on kogu jutt siis kui pole näidata hageja poolt ühtegi ehitusjäätmete prügilast sellise summa suuruses utiliseerimise äraandmise tasutud arvet või siis töövõtja arvet jäätmejaama. Visionplus Eesti OÜ arved jäätmejaama on olemas ja on need ka varasemalt kohtule esitanud (09.02.2018 menetlusdokumendi lisa 37 kuludokumendid). Kostja esitab objekti lõpparve 30.11.2016 nr 27 aluseks oleva arvutuskäigu koos kuludokumentidega. 09.02.2018 menetlusdokumendi lisaga 37 ja selle alalisadega on 30.11.2016 arve nr 27 osas kulusid tegelikult kokku summas 111 039,66 eurot koos käibemaksuga, aga kuna arve on hagejale väljastatud, siis selguse huvides jääb kostja oma juba kohtumenetluses esitatud ja punktis 2.24 toodud summa 102 435.40 eurot (koos käibemaksuga) juurde ega suurenda nõuet. 09.02.2018 kostja menetlusdokumendi lisaga 37 on tõendatud kostja väide, et ta teinud hageja kinnistule esialgsest kokkulepitust rohkem kulutusi. Visionplus Eesti OÜ palub rahuldada Visionplus Eesti OÜ vastuhagi E S vastu summas 102 435,40 eurot. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtulepingust tulenevaks töövõtja põhikohustuseks valmistada või muuta asi või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), tellija kohustuseks on maksta selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt, töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Tulenevalt VÕS § 646 lg 1 on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue: tellija võib nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 655 alusel võib tellija lepingu üles öelda töövõtjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja lepingurikkumise tõttu, ei ole töövõtjal õigust nõuda kokkulepitud tasu. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 kohaselt, lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et E S hagi tuleb rahuldada osaliselt ja Visionplus Eesti OÜ hagi tuleb rahuldada osaliselt. E S hagi Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 45 012 eurot, millest 42 036 eurot on puudustega tööde ümbertegemise kulud; tööde, mida kostja pole teinudki, kulud ning hinnapakkumisest välja jäänud mõne ehitise auditis nimetatud puudustega töö kulud ning 2976 eurot on xxxx kinnistu pinnasest ehitusjäätmete välja kaevamise, ära veo ning utiliseerimise kulud. Kohus leiab, et hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 128 lg 3. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 ei ole kahju hüvitamise nõude eelduseks, et hageja oleks kõik puuduste kõrvaldamise kulud juba kandnud, vaid otsese varalise kahjuna on käsitletavad ka puuduste kõrvaldamiseks tulevikus kantavad kulud. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: -E S ja Visionplus Eesti OÜ sõlmisid 2016 märtsis suulise töövõtulepingu elamu aadressil xxxx projekteerimiseks ja ehitamiseks; -kostja alustas kinnistul ehitustöödega 2016 aprillis pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel;

2-16-17844 -töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et kostja ehitab maja valmis nii, et hageja saab kohe majja elama asuda, nö võtmed kätte viisil; -kostja lõpetas xxxx kinnistul ehitustööde tegemise 04.10.2016; -04.10.2016 seisuga ei olnud maja valmis ehitatud; -hageja saatis 28.10.2016 kostjale täiendava tähtaja andmise teate, milles soovis, et kostja teeks puudustega tehtud tööd ise korda ning lõpetaks objekti ära, st ehitaks maja valmis ja annaks võtmed hagejale üle; -kostja keeldus 03.11.2016 kirjas täiendava tähtaja jooksul puudustega tööde parandamisest; -kostja on nõus väitega, et tema ei ole xxxx kinnistul maja lõpuni valmis ehitanud. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud VÕS 36. ptks-s sätestatud töövõtulepingug. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Käesolevas asjas on tegemist elamu ehitamisega tarbijast tellija kinnisasjale, kuid pooltevaheline töövõtuleping on siiski tarbijatöövõtuleping, sest leping sõlmiti majandus- ja kutsetegevuses tegutseva töövõtja ning tarbijast tellija vahel. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama elamu aadressil xxxx. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja alustas tööde teostamist pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel. Kostja esitas hagejale tööde teostamiseks pakkumise nr 2, mille kohaselt oli kogu töö maksumuseks koos käibemaksuga 150 000 eurot. Kostja edastas pakkumise nr 2 hagejale 08.03.2016 e-kirjaga, kus kostja selgitas, et kui pakkumine on sobiv, tuleb koostada ja allkirjastada leping. Vaidlus puudub selles, et pooled kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud, samuti selles, et pärast esialgse hinnakokkuleppe saavutamist hilisemalt lepingu hinda korrigeeriti vastavalt ehitustööde jooksvale kulgemisele ning vastavalt mõnede tööde lisandumisele ja mõnede ärajätmisele. Kõikide erinevate tööde maht ja hind ei oma kohtu hinnangul hageja nõude lahendamiseks tähtsust, sest hageja nõue põhineb juba tehtud konkreetsete tööde lepingutingimustele mittevastavusele ega ole sõltuvuses poolte vahel maja valmisehitamiseks kokkulepitud hinnast. Samuti on pooled üksmeelel selles, et kostja pidi ehitama hagejale maja valmis nii, et hageja saab kohe majja elama asuda (nö võtmed kätte maja ehitamine). 04.10.2016 e-kirjaga teatas kostja, et lõpetab ehitustööde suusõnalise lepingu ühepoolselt, kuna kostja nägemusel ja korduvate koostöö võimaluste proovimisel ei ole hagejaga saavutatud ehitustööde teostamise, materjalide valiku ja tasustamise osas üksmeelt. Kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt on pooled olnud vastandlikel ja vastuolulistel seisukohtadel pooltevahelise töövõtulepingu lõpetamise osas. 03.11.2016 asus kostja seisukohale, et hoopis hageja lõpetas lepingu omapoolse ülesütlemisega, mitte lastes kostjat ehitusobjektile. Ka vastuses hagile on kostja selgelt kinnitanud, et töövõtulepingu lõpetas oma tegevusega hageja, mitte kostja. Vastuhagi terviktekstis viitas kostja uuesti väidetavale 04.10.2016 ülesütlemisele. Hageja omakorda eitab lepingu lõpetamist ja kostjale sellekohase avalduse tegemist. 01.11.2019 menetlusdokumendis oli kostja lõplik seisukoht, et kostja ütles lepingu üles 04.10.2016 ülesütlemisavaldusega. Hageja leidis, et leping on formaalselt kehtiv. Kohus leiab, et kostjal puudus õigus pooltevahelise töövõtulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse olemasolu, mis andnuks talle materiaalse eelduse töövõtulepingu ülesütlemiseks. Lepingu lõpetamine vastavalt VÕS §-le 655 toimub ülesütlemise vormis, tegemist on seaduses sätestatud erandliku juhtumiga, kus kestvuslepinguks mitteoleva lepingu ühepoolne lõpetamine ei toimu lepingust taganemise teel. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Asjaolu, et kostja nägemusel ei olnud hagejaga saavutatud ehitustööde teostamise, materjalide valiku ja tasustamise osas üksmeelt, ei ole kohtu hinnangul selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis õigustanuks kostjat lepingut erakorraliselt üles ütlema, sealjuures ilma täiendavat tähtaega väidetava rikkumise kõrvaldamiseks andmata. Samuti on kostja nii kohtueelselt kui ka käesoleva kohtumenetluse käigus üldse eitanud omapoolset lepingu ülesütlemist. VÕS § 196 lg 2 on sätestatud, et kui mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja ei ole andnud hagejale mõistlikku tähtaega väidetava töövõtulepingu rikkumise kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puudusid antud juhul eeldused hagejaga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemiseks, kostja 04.10.2016 avaldus lepingu ülesütlemiseks oli tagajärjetu ning kohus tuvastab, et kostja ülesütlemisavalduse alusel pooltevaheline töövõtuleping ei lõppenud. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevaheline töövõtuleping on vaatamata selle faktilisele lõppemisele pärast kostja ehitusobjektilt lahkumist formaalselt kehtiv. Hageja saab esitada töövõtulepingu täitmatajätmisest või mittekohasest täitmisest tulenevaid nõudeid. Pooled ei ole väitnud, et elamu pidi vastama mingile kokkulepitud kvaliteedistandardile. See ei tähenda aga, et töövõtulepingu alusel ehitatav ehitis ei peagi mingitele kvaliteedinõuetele vastama. Samuti ei tähenda ehitise lõpetamata jätmine seda, et juba tehtud ehitustööde osas ei kehti kvaliteedinõuded. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vaidlusaluse elamu ehitamiseks juba teostatud tööd pidid olema teostatud nõuetekohaselt, sh kooskõlas projektiga ja vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 teise lause tähenduses. Tavaline keskmine kvaliteet tähendab, et töö pidi sobima otstarbeks, milleks hageja seda vajas ja mida kostja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. VÕS § 641 lg 2 p 1 näeb ette, et kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei vasta töö lepingutingimustele siis, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 641 lg 2 p 5 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest. Hageja poolt objektile tellitud ehitise erakorralisest auditist (xxxx OÜ, 17.10.2016) nähtub, et kostja on teostanud objektil järgmisi puudustega töid: hoone perimeetri EPS soojustust vähem, kui projektis nõutud 1 m; heakorratööd lõpetamata, tagasitäide tegemata, kalded planeerimata; hoone välisuks on ajutine, mitte projekti järgne; eesoleva varikatuse 10×10 prussid on kohati kõverad; varikatuse ja räästalause puittoestus on nõrga konstruktsiooniga; seinte liimkrohv lainetab ja panemata on õhekrohv; vahe- ja kandeseinte paksused on 7,5 cm, projekti järgi peab olema 15 cm; elutoas terrassi ukse- ja akna sillus kaldu ja kõrval akna serv madalamal; pesemisruumi keraamilistest plaatidest põrand on ebatasane; leiliruumi keraamilistest plaatidest põrand on ebatasane; pööningul lakke kinnitatud kipsplaadi ja laagi vahel on vahe sees; pööningu 10 cm villakihil puudub projekti järgne puistevilla kiht; köögis lõpetamata lae üks auk, mille kohta puudub projekt. Hagejale oli nõus puudused parandama ja objekti lõpuni valmis ehitama ehitusfirma xxxx OÜ, kes saatis hagejale vastava hinnapakkumise nr 04/11. Kuna hinnapakkumine nr 04/11 sisaldas nii puudustega tööde ümbertegemist kui ka alustamata tööde lõpetamist, koostas hageja hinnapakkumise nr 04/11 pinnalt puudustega tööde parandamisest kokkuvõtliku tabeli, mille alusel kujunes välja puudustega tööde parandamisele kuluv summa 23 722,80 eurot. 09.02.2018 on hageja muutnud oma nõude suurust vastavalt xxxx OÜ 18.12.2017, xxxx OÜ ja xxxx OÜ 10.12.2017 hinnapakkumistele ja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise 45 012

2-16-17844 eurot. Kohus määras 23.01.2019 ehitustehnilise ekspertiisi, et selgitada välja kinnistul asukohaga xxxx asuva eramu ehituslikud puudused 2016 oktoobris. Riiklikult tunnustatud ekspert P P on ekspertiisiaktis nr 190319 jõudnud järeldusele, et eramu ehitustehniline seisund oli 04.10.2016 normaalne ja et eramu ei kujutanud ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale. Ekspertiisi raames teostatud paikvaatlusel oli võimalik osa „Ehituse erakorralises auditis“ kirjeldatud väidetavaid hälbeid tagantjärgi mõõta ja kontrollida ja enamus neist hälvetest mahtus ehitusnormidega lubatud tolerantside piiresse, mis tähendab, et tööd vastasid keskmisele kvaliteedile. Ekspert on andnud hinnangu neile ehitise osadele seisuga 04.10.2016, mille kvaliteet kohtuvaidluses kahtluse alla on seatud, järgmiselt: -välisseina küljes olevates lahtistes osades ei vasta töö keskmisele kvaliteedile; 04.10.2016 olid välisseinad kaetud õhekrohvi süsteemis tasanduskrohviga, paikvaatluse ajaks oli välisseinte tasanduskrohv kaetud dekoratiivse õhekrohvi kihiga; ehitusplaadi paigaldamine ei vasta nõudele, mille järgi peab soojustus liituma tihedalt ümbritsevate tarinditega; -esifassaadi betoonist välistrepp vastab ehitusnormidele ja keskmisele kvaliteedile; -varikatuse 10x10 cm puitpostide kõverushälvete suurus ei olnud dokumentide alusel tuvastatav, paikvaatluse ajal olid puitpostid asendatud; -betoonvöö puudumine ei ole ehitusnormide rikkumine; -04.10.2016 seisule vastav talade kinnitus on käesoleval ajal kontrollitav üksnes dokumentide kaudu; kuidas varikatuse ferme kandvad puittalad täpselt kinnitatud on, ei ole olemasolevate fotode põhjal võimalik tuvastada ja olukorda kajastavad varasemad fotod on liiga üldised selleks, et võimalikke muutusi paikvaatluse ajal tuvastada; seetõttu ei ole võimalik hinnata tööde vastavust keskmisele ehituskvaliteedile; -ei ole tõendatud, et varikatuse ja räästalaudise puitkonstruktsioon oleks seisuga 04.10.2016 olnud nõrk; kui läbipaindeid ei ole (millele viited puutuvad), siis vastab konstruktsioon ehitusnormidele ja keskmisele ehituskvaliteedile; -eramu välisperimeetri ümber oleva EPS-soojustuse laius ei vasta eelprojektile; -räästa sarikaotste laudise kalded ei erine teineteisest ning tööd vastavad keskmisele ehituskvaliteedile; -akende ümbrused on nõuetekohaselt armeeritud; -terrassi kalded ja talade kinnitus seisuga 04.10.2016 on tuvastatav üksnes dokumentide kaudu; puuduvad andmed terrassi kallete ja suuna mõõtmise kohta, samuti puudub kirjeldus ja fotod talade kinnituse kohta sokli külge, mistõttu ei oleks paikvaatluse aegne mõõtmine andnud tõepäraseid tulemusi; -leiliruumi seinalaudise paigaldus ei vasta keskmisele ehituskvaliteedile; -leiliruumi keraamilise plaadi tasasus vastab keskmisele ehituskvaliteedile; -kerise kaugus vastab tootja paigaldusjuhendile ja ohutud kaugused on tagatud; -kerise ja seina vaheline elektrijuhe ei vasta osaliselt ehitusnormidele; -pesuruumi lae tasasus vastab ehitusnormidele ja keskmisele kvaliteedile; -pesuruumi keraamilisest plaatidest põranda tasasuse vastavust keskmisele ehituskvaliteedile seisuga 04.10.2016 ei ole võimalik hinnata, kuna paikvaatluse ajaks olid nimetatud põrandaplaadid asendatud; -koridoris vastab parketi ja selle aluse tasasus keskmisele ehituskvaliteedile; -elutoa ja koridori ühendava ukse kõrval olev parketilippide vahe laius ei vasta ehitusnormidele; -elutoa laiema akna sillusel kalle puudub, seega vastab töö keskmsele kvaliteedile; -elutoa laiema akna kõrval asuv parempoolse kitsama akna ülemine serv on madalam ja kuna erinevus on visuaalselt häiriv, siis ei vasta ehitustöö keskmisele kvaliteedile; -köögi laes olevasse auku, mille kohta puudub projekt, on ühendatud köögi

väljatõmbeventilatsioon, seega ei ole tegemist puudusega; -tubadevaheliste siseseinte paksused ei vasta eelprojektile; -garaažis oleva televiisorikaabli ühenduse teostamise töö vastab keskmisele ehituskvaliteedile. Eksperdi hinnangul oli enamus 06.03.2016 pakkumises nr 2 kirjeldatud töid teostatud. Seisuga 04.10.2016 ei olnud teostatud ja lõpetatud järgmised tööd: -lõpetamata oli Aeroc elementidest vaheseinte ladumine, seinad on poole õhemad kui projektis ette nähtud; -puudus vahelae soojustamiseks ettenähtud 400 mm paksune puistevilla kiht; -terrassi ehitus oli lõpetamata, paigaldamata oli terrassi laudis; -fassaadi viimistlustööd on pooleli; -puudusid aknaplekid ja metallist viimistlussüsteem; -puudus maasoojuspump ja horisontaalne soojustrass (tegelikult paigadaldati õhk-vesi soojuspump); -puudus vannitoa elektriline väljatõmbeventilatsioon (reaalselt on välja ehitatud sundventilatsiooni süsteem, millest tulenevalt puudus vajadus elektrilise väljatõmbeventilatsiooni järgi). Eksperdi hinnangul esinesid 04.10.2016 seisuga järgmised E S hagiavalduses märgitud puudused: -eramu ümber oli EPS soojustuse laius väiksem kui 1 m; -eramul oli ees ajutine kerguks, mitte projekti järgne; -õhekrohvi dekoratiivne kiht oli paigaldamata, õhekrohvitud ehitusplaat on välisseina küljest osaliselt lahti, aluskrohvi tasasust ei ole võimalik hinnata; -vahe-ja kandeseinte paksused erinevad projektist; -elutoa akna kõrval asuva akna serv on madalam; -puistevilla kiht puudus. Eksperdi hinnangul ei olnud puudusteks E S hagiavalduses märgitud puudused või ei olnud võimalik puudusi hinnata järgmistel töödel: -eesoleva varikatuse 10x10 prusside kõverust ei saa käsitleda puudusena, kuna ei saa hinnata selle vastavust või mittevastavust ehitusnormidele (kõverus esineb, kuid ei ole fikseeritud ehitusaegne kõverus); -aluskrohvi tasasuse vastavust või mittevastavust ehitusnormidele ei saa hinnata, kuna aluskrohvi tasasust ei ole mõõdetud; -elutoa aknasillus ei ole kaldu; -pesemisruumi keraamilisest plaatidest põranda ebatasasuse hindamiseks puuduvad andmed 04.10.2016 seisuga, kuna põrand on välja vahetatud; -leiliruumi keraamilistest plaatidest põranda tasasus vastab ehitusnormidele; -pööningu lakke kinnitatud kipsplaadi ja laagi vahel olev vahe ei ole puudus; -köögi laes olev auk ei ole puudus. Eksperdi hinnangul kvalifitseeruvad puudusteks või tegemata töödeks hagiavalduse punktis 1.5 märgitud järgmised tööd: -elamu vundamendi välisperimeetri horisontaalne EPS-soojustus koos paigaldusega; -välisuks koos paigaldusega; -välisseinte osaliselt lahtise ehitusplaadi kinnitamine koos aluskrohvi paranduse ja dekoratiivse õhekrohvi paigaldusega; -vahe- ja kandeseinte paksuse vastavusse viimine projektiga; -elutoa aknasilluste kõrguse vahede likvideerimine; -pööningule puuduva 400 mm paksuse puistevilla lisamine.

2-16-17844 Eksperdi hinnangul oli tema poolt puudusteks või tegemata töödeks kvalifitseeruvate tööde tegemise keskmine maksumus 2016 oktoobris-novembris koos käibemaksuga 18 563,33 eurot (15 469,44+3093,89) ja ekspertiisi tegemise ajal 19 285,98 eurot (16 071,65+3214,33). Kohus leiab, et kohtu poolt määratud ekspertiisiga on leidnud tõendamist kostja poolsed rikkumised puudustega teostatud tööde näol. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisiakti tulemustes ja selles viidatud puuduste olemasolus. Puuduste olemasolul ei saa kostja poolt teostatud ehitustöid lugeda keskmisele kvaliteedile vastavaks. Hageja on andnud kostjale kohtuväliselt täiendava tähtaja puudustega tööde parandamiseks, millest kostja keeldus, pannes seeläbi toime olulise lepingu rikkumise. Kuivõrd kostja on puudusi eitanud ning keeldunud puuduste kõrvaldamisest, on VÕS § 115 lg 2 ja 3 tulenevad kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel kohus saaks jõuda järelduseni, et kostja ehitatud elamu puudused tekkinuks pärast seda, kui kostja oli ehitusobjektilt lahkunud. VÕS § 642 lg 2 on sätestatud, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. VÕS § 642 lg 21 kohaselt töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Töövõtulepingu eesmärgiks oli anda hagejale üle elamu, milline on ilma puudusteta. Kohus leiab, et kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ning oleks hagejale üle andnud nõuetekohaselt teostatud tööd, ei oleks hagejal vaja elamu puuduste kõrvaldamiseks kulusid kanda. Kohus on seisukohal, et kahju tekkimine pidi olema kostjale ettenähtav. Kostja pidi ette nägema ja arvestama, et hageja soovib kostja poolt valmisehitatavas elamus elada ning kui kostja teeb puudustega tööd, siis tuleb hagejal teha puuduste kõrvaldamiseks kulutusi. Kohus leiab kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades, et käesolevas asjas on VÕS §-de 115, 127 ja 128 eeldused lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks täidetud. Tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Kostja ei ole tõendanud tema kui töövõtja vastutust välistavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja tööd vastu võtnud ja kinnitanud ehituspäevikutes pretensioonide puudumist. E S on kohtule vande all ülekuulamisel kinnitanud, et toimiku I kd, lk 162 ehitustööde päeviku väljavõttel võib olla tema allkiri, aga seda teksti oli vähem ja seda et tööd oleks vastu võetud ja kontrollitud, seda ei olnud. Samuti I kd, tlk 163 tundub olevat tema allkiri, aga need lõpparvega tasumised on sinna juurde kirjutatud ja see, et tööd vastu võetud ja kontrollitud, on samuti juurde kirjutatud ning E S ei mäleta, et oleks olnud kirje, et tööd teostatud projektile (II kd, tlk 180 pöördel). Kohtule esitatud ehituspäevikute originaalidest nähtub samuti, et I kd, tlk 163 olevale ehituspäeviku väljavõtte lahter nr 10 on täidetud eri värvi pastakatega ning kohus ei pea ka seda ehituspäeviku väljavõtet usaldusväärseks tõendiks ega arvesta sellega osas, milles ehituspäeviku väljavõttele on kirjutatud „Kokkuleppel arveldatakse lõpparvega tööde ja materjalide eest! Tööd kontrollitud ja vastu võetud.“ Samuti loeb kohus ebausaldusväärseks ega arvesta I kd, tlk 164 esitatud ehituspäeviku väljavõttega, mille 10 lahtrisse on märgitud tekst: „Tööd on vastu võetud. Pretensioone ei ole. Tasumine toimub lõpparvega.“ Kohus tugineb seejuures tõendite hindamisele kogumis. Kostja poolt 15.03.2017 kohtuistungil antud selgituse kohaselt pole ehituspäevikusse kirjapandu koostatud ühel päeval, üks tekst on koostatud ühel ja teine teisel päeval. Samuti kinnitas kostja, et ehituspäevikut täitis kostja seaduslik esindaja. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal võimalus ehituspäevikutesse teha omavolilisi juurdekirjutusi ka pärast

seda, kui hageja oli mingi ehituspäeviku väljavõtte allkirjastanud, kuna tekst oli kostja enda ütluse kohaselt koostatud erinevatel päevadel. Kostja poolt esitatud ehituspäevikute ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti poolt maksumenetluses nr 12.2-3/037448 antud 03.11.2016 korraldusest tulenevalt on kostja väitnud Maksu- ja Tolliametile, et hageja maja ehituse osas xxxx ei ole üldse ehituspäevikut peetud. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on elamu juures alates 04.10.2016 tehtud täiendavaid töid. Hageja on 10.10.2019 kohtuistungil avaldanud, et hageja on pärast seda kui kostja objektilt lahkus, osa töid teinud ise ja tellinud neid kolmandatelt isikutelt. Hageja saatis 28.10.2016 kostjale täiendava tähtaja andmise teate, milles soovis, et kostja teeks puudustega tehtud tööd ise korda ning lõpetaks objekti ära, st ehitaks maja valmis ja annaks võtmed hagejale üle. Kostja vastas 03.11.2016 kirjaga, et kostja xxxx ehitusobjektil enam tööd ei tee. Kohus nõustub hagejaga, et sisuliselt selgus kostja vastusest, et kostja keeldus täiendava tähtaja jooksul puudustega tööde parandamisest. Kostja kinnitas ka 10.10.2019 kohtuistungil, et ta ei soovi antud maja juures enam ühtegi tööd teha. Hageja selgitas, et ta ei ole esitanud tegelikke kuludokumente menetlusökonoomika huvides ja hageja ei nõua nende tööde või kulude hüvitamist, mida ta on lasknud teha, vaid ta nõuab kõikide puuduste kõrvaldamisest tekkinud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda kahju hüvitise määramisel ekspertiisiaktist ja eksperdi hinnangust tööde maksumusele, arvestades ka asjaolu, et turuhind ehk mingi kauba või teenuse kohalik keskmine müügihind sõltub eelkõige turusituatsioonist ning nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Hageja on esitanud 06.05.2019 menetlusdokumendis eksperdi poolt võetud ehitustööde hinnapakkumiste osas hinnapakkumised teinud ehitusfirmade xxxx OÜ ja xxxx OÜ korrigeeritud hinnapakkumised, mis on tehtud pärast elamu üle vaatamist vajalike tööde osas. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna käesoleval ajal tehakse osa ehitustöid ümber, siis võib tekkida lisatöö vajadus. VÕS § 127 lg 6 on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Objekti ülevaatuse tulemusel leidis xxxx OÜ, et hinnapakkumise lõpphind on 38 603,28 eurot ja xxxx OÜ korrigeeritud hinnapakkumiseks jäi 41 764,08 eurot. Eksperdi hinnangul on täiendavate vajalike tööde maksumuseks 19 285,98 eurot. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatud ja mõistlikuks kahju hüvitiseks 24 913,34 eurot, mis on 75% hinnapakkumiste keskmisest summast (38 603,28+41 764,08+19 285,98= 99 653,34; 99 653,34x75%=33 217,78). Samuti leiab hageja, et kostja ei ole täitnud oma kohustust ehitusjäätmete utiliseerimise ja äraveo osas. Kostja oli hageja väitel kõik ehitusjäätmed matnud maja ümber maha ja lükanud sellele peale mullakihi ja esitanud tõendina objektil tehtud fotod. Ehitusjäätmete väljakaevamiseks, äraveoks ning utiliseerimiseks on hageja võtnud hinnapakkumise xxxx OÜlt, mille kohaselt on tehtavate tööde maksumuseks 2976 eurot ja võrdluseks Vundament Ehitus OÜ-lt, mille kohaselt on tehtavate tööde maksumuseks 3475,20 eurot. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ja on seisukohal, et hagile lisatud pildid ei tõenda, et kostja oleks antud prahi sinna jätnud või et see oleks kostja tekitatud. Prahi kõrvaldamisega seotud tasu ja töö maht ei ole proportsioonis piltidel kujutletud mahuga. Antud objekt asub paepinnasel, mistõttu ei ole pakkumises märgitud töömahud reaalsed. Kostja viis oma prügi prügimäele, mille kohta on olemas arved. Lisaks märkis kostja, et haljastustööd ei olnud kostja kohustuste sisuks, mis on eraldi sätestatud ka hinnapakkumises. Hageja leidis, et kostja vastuväited ehitusjäätmete pinnasest välja kaevamise, utiliseerimise ja ära veo osas on asjakohatud, sest kostja pidi maja ehitama valmis otsast lõpuni ja keegi teine peale kostja ei saanud seega ehitusjääke tekitada ja maha jätta. Kohtule esitatud kostja 09.02.2018 menetlusdokumendi lisa 37 alalisadest tuleneb, et kostja on xxxx ajavahemikul 13.05.2016-19.09.2016 tasunud ehitusjäätmete vastuvõtu eest 170,93 eurot ja viinud ehitusjäätmeid ära 9 korda. Hagiavalduse esitamise ajal 2016 novembris oli hageja teabe kohaselt vajalik nimetatud ehitusjäätmete väljakaevamine, utiliseerimine ja äravedu. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et nimetatud töö on ka käesoleval

2-16-17844 ajal jätkuvalt tegemata. Kohus ei ole I kd, tl 65-68 esitatud piltide alusel veendunud, et prahi kõrvaldamisega seotud tasu ja töö maht oleks proportsioonis piltidel kujutletud mahuga. Hageja ei ole esitanud tõendeid reaalsete kulude kandmise kohta, vaid hagejale tekkiv kahju on nö prognooskahju, mis põhineb hagejale esitatud hinnapakkumistel. Kostja 09.02.2018 menetlusdokumendi lisas 37 alalisadest nähtub, et viimane ehitusjäätmete äravedu oli 19.09.2016, seega on usutav, et objektile jäi 04.10.2016 seisuga siiski veel ehitusjäätmeid. Keskmiselt on kostja tasunud ehitusjäätmete vastuvõtu eest 5 kuu jooksul 34,19 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt ehitusjäätmete hageja poolt nimetatud mahus ümber maja matmist. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista hagejale hüvitis summas 70 eurot, lähtudes ehitustööde ajal ühes kuus tasutud keskmisest tasust ehitusjäätmete vastuvõtu eest, mis vastab xxxx 19.09.2016 kviitungist nr 137662 ja 06.06.2016 kviitungist nr 132470 tulenevalt vähemalt 420-480 kg ehitus- ja lammutussegaprahile ajavahemikus 19.09.2016-04.10.2016 ja arvestab ka võimalikke transpordikulusid. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja määrab kahjuhüvitise suuruseks kokku 24 983,34 eurot. Hageja esitas kostjale lisaks kahju hüvitamise nõudele ka viivise tasumise nõude. Hageja nõudis kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 25.11.2016 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud lähtuvalt kohtu poolt rahuldatud kahjuhüvitise summast. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saab hageja nõuda viivist alates hagi esitamisest 25.11.2016. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks välja viivise kindla summana alates 25.11.2016 kuni otsuse tegemiseni 13.12.2019 (1114 päeva) summas 6099,49 eurot ja protsendina põhinõudest (24 983,34 eurot) alates 14.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Visionplus Eesti OÜ hagi Kostja (vastuhagi hageja) palub hagejalt (vastuhagi kostja) välja mõista 102 435,40 eurot. Vastuhagi põhineb väitel, et tööd on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tähenduses vastuvõetud ja lõpetatud ning kostjal on õigus tehtud ehitustöö eest tasu saada. Arvestades, et ehitustöövõtu lepingu maksumus oli kostja arvates 150 000 eurot (summa koos käibemaksuga), millest kostja peab võimalikuks maha arvata 2820 eurot, 14 760 eurot ja 1584,60 eurot, siis kostja nõude jäägiks hageja vastu on kostja arvates 130 835,40 eurot (109 029,50 + käibemaks). Kostja võtab vastuhagis omaks, et hageja on 28 400 euro ulatuses oma kohustusi täitnud, seetõttu leiab kostja, et tema nõude jäägiks hageja vastu on kokku 102 435,40 eurot ning see summa on tasumata. Kostja vastuhagi põhineb hagejalt sularaha maksete saamise eitamisele. Kostja tunnistab, et on saanud hagejalt sularahas 4400 eurot. Samas kostja väidab, et talle ei ole tasutud hageja viidatud sularahamakseid perioodil

02.04.2016 kuni 09.08.2016 kokku summas 86 000 eurot. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: -E S ja Visionplus Eesti OÜ sõlmisid 2016 märtsis suulise töövõtulepingu elamu aadressil xxxx projekteerimiseks ja ehitamiseks; -kostja alustas kinnistul ehitustöödega 2016 aprillis pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel; -töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et kostja ehitab maja valmis nii, et hageja saab kohe majja elama asuda, nö võtmed kätte viisil; -kostja lõpetas xxxx kinnistul ehitustööde tegemise 04.10.2016; -04.10.2016 seisuga ei olnud maja valmis ehitatud; -hageja saatis 28.10.2016 kostjale täiendava tähtaja andmise teate, milles soovis, et kostjaa teeks puudustega tehtud tööd ise korda ning lõpetaks objekti ära, st ehitaks maja valmis ja annaks võtmed hagejale üle; -kostja keeldus 03.11.2016 kirjas täiendava tähtaja jooksul puudustega tööde parandamisest; -kostja on nõus väitega, et tema ei ole xxxx kinnistul maja lõpuni valmis ehitanud; -hageja on kostjale maksnud pangaülekandega kokku 27 000 eurot; -kostja on saanud hagejalt sularahas 4400 eurot. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama elamu aadressil xxxx. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja alustas tööde teostamist pakkumise nr 2 ja suulise töövõtulepingu alusel. Kostja esitas hagejale tööde teostamiseks pakkumise nr 2, mille kohaselt oli kogu töö maksumuseks koos käibemaksuga 150 000 eurot. Kostja edastas pakkumise nr 2 hagejale 08.03.2016 e-kirjaga, kus kostja selgitas, et kui pakkumine on sobiv, tuleb koostada ja allkirjastada leping. Vaidlus puudub selles, et pooled kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et pärast esialgse hinnakokkuleppe saavutamist hilisemalt lepingu hinda korrigeeriti vastavalt ehitustööde jooksvale kulgemisele ning vastavalt mõnede tööde lisandumisele ja mõnede ärajätmisele. Kuna hageja kostja 08.03.2016 e-kirjale ei vastanud ning pooled kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud, siis ei nõustu kohus kostjaga, et töö maksumuseks lepiti kokku pakkumusele nr 2 vastav summa ehk 150 000 eurot (koos käibemaksuga). Kohus loeb hageja seletusega tõendatuks, et hageja maksevõime n-ö võtmed kätte maja ehitamiseks (st et kostja ehitab maja valmis nii, et hageja saab kohe majja elama asuda) oli 125 000 eurot. Sellest tulenevalt oli ka poolte hinnakokkulepe xxxx maja ehitamiseks algselt 125 000 eurot, kuid muudatuste järel oli maja valmisehitamise kokkulepitud hinnaks 120 000 eurot. Algselt kokkulepitud maja ehitamise hinna vähenemist seetõttu, et hageja oli nõus õhksoojuspumba ise välja ostma (- 8000 eurot), soovis välja vahetada fresh-klapid (+ 1000 eurot) ja lisada tuuletõkkeplaadi (+ 2000 eurot) on põhimõtteliselt kinnitanud mõlemad pooled, samuti on nimetatud asjaolu tõendatud hageja seletusega (II kd, tl 181). Ka kostja seaduslik esindaja on kinnitanud maja n-ö võtmed kätte ehitamise kokkulepet. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid kokkuleppe maja ehitamiseks nö võtmed kätte põhimõttel (st et kostja ehitab maja valmis nii, et hageja saab kohe majja elama asuda). Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt lepiti maja ehitamise hinnana kokku 125 000 eurot + käibemaks. Hageja on kohtule esitanud kinnistu (registriosa nr xxxx) 29.02.2016 müügilepingu, millest nähtub, et nimetatud kinnistu müügihind oli 180 000 eurot. Samuti on kohtule esitatud kinnistu (registriosa nr xxxx) 04.03.2016 müügileping, mille kohaselt hageja ostis xxxx kinnistu hinnaga 51 000 eurot. Seega oli hageja tõendatud maksevõime pärast kinnisvaratehinguid 2016 märtsis vähemalt 129 000 eurot ja ei ole veenvalt põhistatud ja usutav, et hageja oleks võtnud endale rahalisi kohustusi vähemalt summas 21 000 eurot, mille lähiajal täitmise võimaluses ta ei saanud kindel olla. Kuna pooled ei ole sõlminud kirjalikku lepingut ja on jätkuvalt eriarvamusel maja ehitamise hinnakokkuleppe suuruses, siis ei ole võimalik määrata maja ehitamise kokku lepitud hinda täpselt, kuid on põhjendatud järeldada, et poolte tegelik

2-16-17844 hinnakokkulepe maja ehitamiseks oli algselt mitte rohkem kui 125 000 eurot (muudatuste järel 120 000 eurot). Samuti on pooled eriarvamusel selles, milline oli poolte vahel kokku lepitud hageja poolt kostjale töö eest tasumise viis ja kord, so kas pangaülekandega või sularahas ning kas osadena või lõpparvena pärast maja valmimist ja üle andmist. Kohus loeb usaldusväärseks E S poolt kohtule vande all antud selgituse ehituspäeviku väljavõtte kohta, et „I kd, tl 162 võib olla minu allkiri. Aga seda teksti oli vähem ja seda et tööd oleks vastu võetud ja kontrollitud, seda ei olnud. I kd, tlk 163 tundub olevat minu allkiri, aga siin on valesti see, et need lõpparvega tasumised on siia juurde kirjutatud ja see, et „tööd vastu võetud ja kontrollitud“ on samuti juurde kirjutatud, „Tööd teostatud projektile“, seda ei mäleta, et seda oleks olnud“. Kohtule esitatud ehituspäevikute originaalidest nähtub, et I kd, tlk 162 olevale ehituspäeviku väljavõttele on teist värvi pastakaga juurde kirjutatud „Tööd on vastu võetud ja kontrollitud Tellija poolt.“ Kohtule esitatud ehituspäevikute originaalidest nähtub, et I kd, tlk 163 olevale ehituspäeviku väljavõte lahter nr 10 on täidetud eri värvi pastakatega ning kohus ei pea seda ehituspäeviku väljavõtet usaldusväärseks tõendiks ega arvesta sellega osas, milles ehituspäeviku väljavõttele on kirjutatud „Kokkuleppel arveldatakse lõpparvega tööde ja materjalide eest! Tööd kontrollitud ja vastu võetud.“ Samuti loeb kohus ebausaldusväärseks ega arvesta I kd, tlk 164 esitatud ehituspäeviku väljavõttega, mille 10. lahtrisse on märgitud tekst: „Tööd on vastu võetud. Pretensioone ei ole. Tasumine toimub lõpparvega.“ Kohus viitab seoses ehituspäevikute väljavõtete (I kd, tlk 162-164) ebausaldusväärseks lugemisega ka sellele, et Visionplus Eesti OÜ poolt 15.03.2017 kohtuistungil antud selgituse kohaselt pole ehituspäevikusse kirjapandu koostatud ühel päeval, üks tekst on koostatud ühel ja teine teisel päeval. Samuti kinnitas Visionplus Eesti OÜ, et ehituspäevikut täitis Visionplus Eesti OÜ seaduslik esindaja. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal võimalus ehituspäevikutesse teha omavolilisi juurdekirjutusi ka pärast seda, kui E S oli mingi ehituspäeviku väljavõtte allkirjastanud ning kuna tekst oli Visionplus Eesti OÜ seadusliku esindaja enda ütluse kohaselt koostatud erinevatel päevadel, siis Visionplus Eesti OÜ võis seda võimalust ka kasutada. Kohus loeb seetõttu ebausaldusväärseks ka Visionplus Eesti OÜ seadusliku esindaja poolt vande all antud seletuse selles, et ta ehituspäevikule midagi juurde pole hiljem lisanud. Visionplus Eesti OÜ poolt esitatud ehituspäevikute ebausaldusväärsust kinnitab täiendavalt asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti poolt maksumenetlus nr xxxx antud 03.11.2016 korraldusest tulenevalt on Visionplus Eesti OÜ väitnud Maksu- ja Tolliametile, et E S maja ehituse osas xxxx ei ole üldse ehituspäevikut peetud. Seega ei ole ehituspäevikutega tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et ehitustöö eest tasutakse lõpparve alusel pangaülekandega pärast maja valmimist ja üle andmist. Kohtule on esitanud kirjalikud kinnitused L S, M S, S L, V V, M M. Kohtu arvates ei oma tähtsust see, et nimetatud dokumentide põhjad on koostatud advokaadibüroo poolt, sest digitaalallkirja on dokumentidele andnud vastavad isikud ise. See, et juriidilise sisuga dokumentide põhjasid koostavad juristid, ei ole kohtu arvates ebatavaline. Kohus on kohtuistungil 10.10.2019 L S, M S, S Li, V Vi ja M M tunnistajatena üle kuulanud. V V on kohtus tunnistanud, et ta andis E Sle sularaha 20 000 eurot, mis oli eelnevalt kantud tunnistaja pangakontole ja ta ei saa kinnitada, et E S andis sularahas ehitajale 20 000 eurot. E S saatis kinnituse tunnistajale meilile. S L on kohtus tunnistanud, et ta andis E Sle sularaha kokku 3900 eurot, mis oli eelnevalt kantud tunnistaja pangakontole. Kinnituse teksti sai tunnistaja vanaemalt, kes palus tunnistajal selle läbi lugeda ja kui see jutt on õige, siis digitaalselt allkirjastada. M M on kohtus tunnistanud, et ta oli 27.04.2016 ehitusobjektil juures, kui E S andis A Jle üle 20 000 eurot ja 17.06.2016 ehitusobjektil juures, kui E S andis A Jle üle 10 000 eurot. Tunnistaja lasi kinnituskirja koostada ja endale edastada, selle saatis tunnistajale E S. L S on kohtus tunnistanud, et ta oli kevadel ühel korral juures, kui E S andis A Jle üle 10 000 eurot ja ühel korral juures, kui E S andis A Jle üle 13 000 eurot. Kohtule esitatud kinnituse teksti saatis E S L Sle e-postiga. Kohtule esitatud kinnituskirja kohaselt toimus raha summas

10 000 eurot üle andmine 02.04.2016 Laagri Statoilis ja raha summas 13 000 eurot üle andmine 20.05.2016 Aatriumi ees xxxx. Kohtus tunnistaja raha üleandmise aega täpsemalt ei nimetanud. M S on kohtus tunnistanud, et ta oli juures kuuel korral, kui E S andis A Jle üle sularaha ja nägi sularaha üle andmist pealt. Tunnistaja nimetas, et raha summas 3000 eurot anti üle A Jle 03.10.2016 ja et seda korda ei ole kohtule esitatud kinnituskirjas märgitud. Kohtus tunnistaja teisi raha üleandmise aegu täpsemalt ei nimetanud. Kohtule esitatud kinnituskirja kohaselt toimus raha summas 10 000 eurot üle andmine 02.04.2016 xxxx, raha summas 10 000 eurot üle andmine 21.04.2016 xxxx keskuse xxxx vastas tagumises autoparklas, raha summas 7000 eurot üle andmine 31.05.2016 xxxx juures õues, raha summas 10 000 eurot üle andmine 04.07.2016 ehitusobjektil ja raha summas 6000 eurot üleandmine 09.08.2016 ehitusobjektil. Kohtule esitatud kinnituse teksti saatis E S M Sle e-postiga. Kohus ei pea veenvaks E S selgitusi selle kohta, miks ta võimaldas kostjal ehitustöid teha suulise lepingu alusel ilma arusaadavalt vormistatud töövõtulepinguta ja raha üleandmisel Visionplus Eesti OÜ seaduslikule esindajale võttis raha kättesaamise kohta kinnituse ainult 1400 euro ja 3000 euro kohta ja ei võtnud raha kättesaamise kinnitust tema poolt väidetavalt makstud ülejäänud summa, so 86 000 euro kohta. Kohtu arvates ei ole isikliku maja omamine hädavajadus ega isikule seadusega garanteeritud õigus, mille tõttu peaks pidama õiglaseks ja vastuvõetavaks ilmselgelt puuduliku ja varjatud iseloomuga suulise töövõtulepingu mittekohasest täitmisest ja sularahamaksetest tingitud kahjusid. VÕS § 95 lg 1 kohaselt, võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kohus ei pea usutavaks, et E Sl ei tekkinud kahtlusi edasise ausa koostöö võimalikkuses pärast seda, kui Visionplus Eesti OÜ seaduslik esindaja keeldus väidetavalt raha saamist kirjalikult kinnitamast. Samuti ei pea kohus veenvaks Visionplus Eesti OÜ väidet, et kogu töö eest tasumine pidi toimuma pärast maja valmimist nn lõpparvega ja et sellest tulenevalt ehitas Visionplus Eesti OÜ E Sle maja väidetavalt oma raha eest. Samas on Visionplus Eesti OÜ varasemalt, enne lõpparvet, esitanud 4 arvet ning lõpparve saadeti alles 07.03.2017, so kohtumenetluse ajal ja rohkem kui pool aastat pärast seda, kui Visionplus Eesti OÜ töövõtulepingujärgsete tööde tegemise katkestas ja ehitusobjektilt lahkus. See asjaolu on tõendatud nii hageja kui kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega, kes kinnitasid (II kd, tlk 180 pöördel ja tlk 184), et kostja 30.12.2016 arvele (II kd, tlk 7a) tehti kreeditarve, mis saadeti hagejale 07.03.2017 e-kirjaga koos arvega nr 27 (II köide, tlk 51). Seega nn lõpparve esitas kostja esmalt ettemaksuarve nime all (II kd, tlk 7a), kusjuures raha nõuab kostja arve nr 27 alusel (II kd, tlk 51), mis on väidetavalt koostatud varasemalt kui ettemaksuarve, aga saadetud hagejale hoopis hilisemalt ehk 07.03.2017. Nimetatud asjaolud ei tõenda veenvalt poolte vahel väidetavalt olevat kokkulepet tasuda töö eest vastavalt lõpparvele. Lõpparve kokkuleppe olemasolu ei kinnita ka kohtule esitatud ehituspäevikud, kuhu on kohtu hinnangul tehtud selle kohta juurdekirjutusi. Kohus ei loe tunnistaja V Vi ütlustega tõendatuks, et E S oleks andnud Visionplus Eesti OÜ seaduslikule esindajale üle sularaha 20 000 eurot, kuna tunnistaja ei ole raha üleandmist näinud. Kohus ei loe tunnistaja S Li ütlustega tõendatuks, et E S oleks andnud Visionplus Eesti OÜ seaduslikule esindajale üle sularaha 3900 eurot, kuna tunnistaja ei ole raha üleandmist näinud. Kohus loeb tunnistaja M M ütlustega tõendatuks, et E S andis ehitusobjektil 27.04.2016 A Jle üle 20 000 eurot ja 17.06.2016 andis üle 10 000 eurot. Kohus loeb tunnistajate L S ja M S ütlustega tõendatuks, et E S andis 02.04.2016 xxxx A Jle üle 10 000 eurot. Tunnistajad L S ja M S ei suutnud kohtus öelda, millal ja kus nad olid juures, kui E S väidetavalt raha A Jle üle andis ja väitsid, et kohtule esitatud kinnituse teksti edastas neile allkirjastamiseks E S. xxxx 02.04.2016 raha üle andmine summas 10 000 eurot on märgitud nii L S kui ka M S kirjalikus kinnituses, millest kohus järeldab, et tegemist on sama rahaga. Kohtu hinnangul on tõendatud E S poolt Visionplus Eesti OÜ seaduslikule esindajale

2-16-17844 sularaha üle andmine summas 40 000 eurot. Kokku on tõendatud Visionplus Eesti OÜ-le xxxx kinnistule elamu ehituse eest tasumine summas 68 400 eurot (pangaülekandega 24 000 eurot ja sularahas 4 400 eurot ning 40 000 eurot). Kohus loeb tõendatuks, et maja valmis ehitamise kokkulepitud hind oli 120 000 eurot ja et E S on tasunud Visionplus Eesti OÜ-le 68 400 eurot. Kohtu hinnangul on ülimalt ebatavaline ja eluliselt raskesti usutav, et pooled jätavad nii suure rahalise tehingu puhul kokku lepitud lepingu tingimused kirjalikult vormistamata; et üks lepingupool annab teise lepingupoole käsutusse väidetavalt sularaha 86 000 eurot ilma raha kättesaamise kinnituseta või et üks lepingupool ehitab teisele lepingupoolele maja peaaegu valmis oma raha eest. Kirjaliku lepingu puudmise tõttu ei ole võimalik lepingu tegelikke tingimusi täpselt tuvastada ja pooled on andnud vastandlikke ütlusi, mis ei saa samaaegselt tõele vastata (eelkõige hinnakokkuleppe osas ja Visionplus Eesti OÜ-le sularaha andmise küsimuses), mistõttu kohus lähtub kõikidest esitatud tõenditest neid koosmõjus hinnates. VÕS § 636 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 kohaselt, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-126-13 p 13 märkinud, et kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6), keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (3-2-1-8008, 3-2-1-73-10). Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et eramu ehitustehniline seisund oli 04.10.2016 normaalne ja et eramu ei kujutanud ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale ja on kasutatav. Visionplus Eesti OÜ märgib vastuhagis, et ta mõistab täielikult, et kuna sõlmitud ehitustöövõtuleping ei ole tema poolt lõplikult täidetud, siis puudub tal võimalus nõuda kogu sõlmitud ehitustöövõtulepingu maksumust, kuid tal on õigus nõuda tasu teostatud tööde eest. Visionplus Eesti OÜ on esitanud 09.02.2018 menetlusdokumendi lisana 37 loetelu xxxx alevikus ehitatud elamu kuludest ja tõendid vastavate kulude kohta kokku summas 111 039,66 eurot. Vastuhagis palub kostja välja mõista 102 435,40 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda Visionplus Eesti OÜ poolt esitatud ja tõendatud tegelikest kuludest 111 039,66 eurot. Kuna on tõendatud, et E S on Visionplus Eesti OÜ-le tasunud 68 400 eurot, siis on tasumata osa suurus 42 639,66 eurot (111 039,66-68 400). Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus vastuhagi osaliselt ja mõistab E Slt välja Visionplus Eesti OÜ kasuks 42 639,66 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus mõistab Visionplus Eesti OÜ-lt välja E S kasuks 31 082,83 eurot ja E Slt Visionplus Eesti OÜ kasuks 42 639,66 eurot. Pärast tasaarvestamist mõistab kohus E Slt välja Visionplus Eesti OÜ kasuks 11 556,83 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on 01.12.2016 määrusega määranud hagi tagamiseks seada Visionplus Eesti OÜ-le kuuluvale kinnistule (kinnistusregistriosa nr xxxx) kohtulik hüpoteek summas 28 834,70 eurot E S kasuks. Kohus on 24.01.2018 määrusega määranud hagi tagamiseks seada E Sle kuuluvale kinnistule (kinnistusregistriosa nr xxxx) kohtulik hüpoteek summas 102 435,40 eurot Visionplus Eesti OÜ kasuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise

abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõude jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.