2-20-5857/8 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

12.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

kohtule taotluse kostja vastuse tähtaja pikendamiseks 14 päeva võrra, sest esindajal on muid töökohustusi. Hiljem täpsustas kostja, et seoses eriolukorraga on tema äritegevus kannatanud ning seetõttu oli kostja hooletu tähtaja järgimisel. Hageja väitel ei ole eelnevad selgitused usutavad, kuna kostja esitas 02.06.2020 ise kohtusse hagi teise isiku vastu. Kostja pole toonud välja ühtegi põhjendust, mis oleks takistanud kostjal õigeaegselt vastust esitamast. Menetlusosalise enda hooletust ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. Ettevõtte juhatuse ülesanne on ettevõtet juhtida ning ka väljaspool eriolukorda võib ette tulla ettevõtetel raskemaid aegu või pingelisemaid perioode. Seetõttu ei muuda kevadel esinenud eriolukord kostjapoolset hooletust tähtaegade järgimisel mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ning õigeaegselt tähtaja pikendamise taotluse esitamata jätmiseks. Kohus ei pea kostja selgitusi mõjuvaks põhjuseks TsMS § 64 lg 1 tähenduses, vastupidise tõlgenduse puhul kaotaks tähtaegade määramine oma tähenduse. Seetõttu jätab kohus kostja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (TsMS § 407 lg 1 ls 1). Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Tegemist on kohtu õigusega ja mitte kohustusega. Kohus peab tagaseljaotsuse tegemisel hindama, kas hagi on õiguslikult põhjendatud, ning ei tohi rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui asja sisulisel lahendamisel jõuaks kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tutvus hagiga. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale veebiportaal wwwehitusportaal.ee. 07.11.2015 avaldati nimetatud veebiportaalis järgnev postitus: „X X ja X X; tuntud kelmid ja petjad. ettevõtted; X OÜ, X X OÜ (uus petmiseks loodud keha)“. Nimetatud postitus sisaldab hinnangut, et hageja on kelm ja petis. Tegemist on hagejat halvustava ehk hageja au teotava hinnanguga. Hageja väitel on nimetatud hinnang alusetu, sest hageja ei ole kedagi petnud ega kelmusi toime pannud. Lisaks sisaldab postitus faktiväidet, et hageja lõi petmise toimepanemiseks X X OÜ. Hageja väitis, et eeltoodud väide on ebaõige ning X X OÜ ei ole kunagi kedagi petnud. Isikuõiguste rikkumisel au teotamisega, sh ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, on kannatanul õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Esitatud asjaoludel avaldati kostja nimele registreeritud veebilehel hageja kohta ebakohane hinnang ja ebaõige faktiväide. Postituse avaldajaks peetakse nii isikut, kes postituse kirjutas, kui ka isikut, kes postituse avaldas või selle avaldamise võimalikuks tegi. Seega tuleb kostjat lugeda hageja au toetava postituse avaldajaks. Seeläbi saab hageja kahju hüvitamise nõudeid pidada hagis esitatud asjaoludel õiguslikult põhjendatuks. Isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kohus peab mittevaralise kahju hüvitise määramisel oluliseks järgnevaid asjaolusid. Kostja ei ole postituse kirjutaja, vaid üksnes veebilehe pidaja, kuhu postitus kirjutati. Samas ei eemaldanud kostja postitust ka pärast seda, kui hageja oli pöördunud kostja poole, et postitus kustutada. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et postitus oli avalik enam kui neli aastat, sest esitatud asjaoludel ei nõudnud hageja postituse kustutamist enne 05.04.2020. Veebilehe pidajalt ei saa eeldada, et ta on kõikide seal avaldatud postitustega kursis. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust ka kostja käive, sest hagis pole välja toodud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et kostja võimaldab au teotavate postituste avaldamist kasu eesmärgil või tema käive põhineks ebaõigetel või au teotavatel postitustel erinevalt näiteks osadest meediaväljaannetest, mille reklaamitulud on selgelt seotud sellega, kui palju nad suudavad saada inimesi oma postitusi/artikleid lugema ja kommenteerima. Kahju hüvitamise eesmärk 3(5)

on kompenseerida isikule tema õiguste rikkumisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed ja kogemused. Kannatanu ei tohi isikuõiguste rikkumisest tulenevalt rikastuda. Samuti ei tohi kahjunõuded muutuda sõna- ja väljendusvabadust piiravaks, heidutades inimesi esitamast negatiivseid arvamusi, sest igat negatiivset arvamust kirja pannes tekib võimalus, et seda loetakse au teotavaks hinnanguks ning tekib kohustus hüvitada kahjunõue, mida nad ei suuda tasuda. Samuti ei saa põhjendatuks pidada kahjunõude väljamõistmist suuremana kui konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud, teiste isikute heidutamise eesmärgil. Vastasel korral paneks kohus kostja vastutama teiste isikute rikkumiste eest. Kuna kostja veebilehel avaldati üks lause, mis sisaldas ühte ebaõiget faktiväidet ja ühte ebakohast hinnangut, kostja on juriidiline isik, kuid ei teeni kasumit ega käivet au teotavaid postitusi lubades, samas ei kustutanud kostja postitust ka siis, kui hageja seda palus, leiab kohus, et põhjendatud mittevaralise kahju suuruseks saab pidada 400 eurot. Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja taotles varalise kahju hüvitamist summas 644 eurot, mis vastab nõudekirja koostamise kuludele. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kujunenud nõudekirja koostamise summa. Kohtupraktikas peetakse tavalise keerukusega vaidluses põhjendatud tunnitasumääraks 120-140 eurot tunnis. Arvestades vaidluse aluseks olevaid piiratud asjaolusid – üks postitus, saab nõudekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks kohtu hinnangul pidada 2 tundi. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks varalise kahju suuruseks 366 eurot (2 tundi x 140 eurot/tund + 20% käibemaks). Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist (VÕS § 1055 lg 1 ls 1). Kohus on eelnevalt selgitanud, et postitus rikkus hageja õiguseid ning tekitas hagejale õigusvastaselt kahju. Hagis esitatud asjaoludel pöördus hageja kostja poole nõudekirjaga, et kostja lõpetaks postituse avaldamise, kuid ka pärast nõudekirja saatmist ei eemaldanud kostja postitust. Hagi esitamise hetkeks pole kostja postituse avaldamist lõpetanud. Seeläbi saab rikkumise lugeda kestvaks ning hagis esitatud asjaoludel on postituse kustutamise nõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning õiguslikult põhjendatud ulatuses on võimalik hagi rahuldada. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis põhjendaksid seisukohta, et käesoleval juhul tuleks vaidlus läbi vaadata sisuliselt. Seetõttu lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuigi kohus rahuldab varalise kahju nõude üksnes osaliselt, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldas kõik hageja nõuded. Kohus jättis osaliselt välja mõistmata varalise kahju kohtueelsete menetluskulude eest, kuid sisuliselt on seeläbi tegemist kohtu hinnanguga menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele ning mitte kohtu hinnanguga nõude sisulisele põhjendatusele. Seetõttu jäävad menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Tekkinud menetluslikus olukorras peab kohus põhjendatuks teha asjas tagaseljaotsus ning määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast otsuse jõustumist TsMS § 174 lg 4. Kostja pole esitanud seisukohta hageja menetluskuludele. Seetõttu määrab kohus kostjale