Elisa Eesti AS hagi F.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1195,61 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659 esindajad Hageja lepingulised esindajad Ahto Järvela, Sigrid Rahkema Kostja: F.L, isikukood XXX Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi täies ulatuses.
Välja mõista F.L-ilt Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 26.10.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 11689665 alusel põhivõlgnevus 745,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 273,29 eurot.
Välja mõista F.L-ilt Elisa Eesti AS kasuks viivis 0,065% päevas põhinõudelt summas 745,46 eurot alates 03.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud F.L-i kanda
5.Määrata Elisa Eesti AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 740 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 460 eurot.
6.Välja mõista F.L-ilt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 740 eurot.
7.F.L peab väljamõistetud menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lõikele 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lõikele 2 1 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Elisa Eesti AS (hageja) ja F.L (kostja) sõlmisid 26.10.2021 osamaksetega vara müügilepingu seadme iPhone 12 Pro Max ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 1299,00 eurot. Tasumise periood lepiti kokku 36 kuud ning igakuiste osamaksete suuruseks 36,083 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.05.2023. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgmised tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): 1) 01.03.2023 arve nr 2037606668, summa 51,21 eurot; 2) 01.04.2023 arve nr 2037940643, summa 44,08 eurot; 3) 01.05.2023 arve nr 2038364091, summa 36,75 eurot; 4) 01.06.2023 arve nr 2038658594, summa 613,42. Kostja võlgnevuse põhisumma on 745,46 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.06.2023 a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.01.2025 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 273,29 eurot.
2(8)
Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja on rikkunud seadme nutikindlustuse tingimusi, kuna ei ole järginud kindlustustingimustes sätestatud kohustust mitte jätta seade järelevalveta ning ei ole viivitamatult teatanud vargusest kindlustusandjale. Elisa kahjuavalduse vorm on kättesaadav Elisa kodulehel. Juhul, kui kostja ei suutnud vormi leida, oleks ta pidanud pöörduma Elisa poole kas telefoni/e- maili teel või tulles esindusse kohapeale. Kostja väide selles osas, et esinduses kohapeal ei abistanud klienditeenindaja varguse kirjaliku vormistamisega, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väited tema halva majanduslikku olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata ning tuleb jätta arvestamata. Kuivõrd kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kohtusse pöördumine oli vältimatu tulenevalt kostja tegevusetusest. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta.
3.Hageja nõue: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 745,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 273,29 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 3.01.2025 kuni põhinõude summas 745,46 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et sõlmis 26.10.2021 Elisa Eesti AS-iga osamaksetega vara müügilepingu seadme iPhone 12 pro max ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 1299,00 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuiste osamaksete suurus 36,083 eurot. Samal päeval, 26.10.2021 sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga ka Nutikindlustuse lepingu, mille alusel eelnimetatud seade kindlustati. Nutikindlustuse lepingu tingimuste kohaselt oli kindlustusperioodiks 26.10.2021.a - 25.10.2026.a, kindlustusobjekti hinnaks 1299,00 eurot, omavastutuseks 150,00 eurot ja kindlustusmakseks igakuiselt 13,99 eurot.
5.Kostja töötas 2022. a märtsikuus nn. tööampsu vormis Tartu linnas Vallikraavi tänaval asuva hoone ümberehitusel, kus koostas ehitussaalungeid koostöös oma kolleegidega. Tööpäeva jooksul varastati ülalnimetatud telefon tööobjektil viibimise ajal kostjale teadmata hetkel ja viisil. Varguse avastas kostja peale tööpäeva lõppu, leides, et telefoni enam tööjope taskus ei ole. Toona töötas antud objektil ~20-30 töölist ning kedagi otseselt kahtlustada ei osanud, ka välismaalasi oli töötajate seas palju. Esmalt jättis kostja asja käiguta eeldades, et mingit vastutulekut kellegi poolt nagunii ei ole, ning püüdis arveid ausalt edasi tasuda, kuid arvete tasumisega tekkis ülekoormus ja võimetus tasuda kõiki esitatud arveid määratud tähtaegadeks. Raskused arvete tasumisega tulenesid kostja majanduslikust olukorrast ja teistest kohustustest ning kuna vaatamata püüdlustele ei ole kostja kuni käesoleva ajani leidnud adekvaatselt tasuvat tööd selleks, et olukorda asjakohaselt lahendada. Kostjal puudub ka igasugune isiklik kinnis- ja vallasvara.
6.Olukorra lahendamiseks varastatud telefoni osas pöördus kostja korduvalt Elisa Tartu Kvartali esinduse poole, lisaks teavitas klienditeenindajat ka telefoni teel, kuid kostjale telefoni vargusest tekkinud kahju teenusepakkuja käsitlenud ega arvestanud ei ole. Pöördumiste peale reageeris Elisa klienditeenindus teatega, et lisab varastatud telefoni „musta nimekirja“ ning soovitas pöörduda ka politsei poole. Kostja talitas 3(8)
klienditeenindaja juhiste ning järgi, pöördudes telefoni teel politsei poole ja avaldades teate varguse kohta ka politseile. Politsei jättis kostja avalduse samuti käiguta.
7.Kostja tunnistab asjaolu, et reageeris tekkinud olukorrale tunduvalt hiljem, kui selleks oli Nutikindlustuse lepingus ettenähtud aeg, milleks oli 7 päeva. Samas võib lepingus kehtestatud tähtaega lugeda ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks, millega nähakse teisele lepingupoolele ette ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks (VÕS § 42 lg 3 p 9), kuna kiirel tööperioodil ei pruugi olla võimalust 7 päeva jooksul kõiki nõutud dokumente vormistada ja esitada. Nutikindlustuse lepingu kohaselt tuleb 7 päeva jooksul arvates juhtumi toimumisest esitada kahjuavaldus koos kindlustusjuhtumi toimumist tõendavate dokumentidega. Lepingus on ka märgitud, et kahjuavalduse vorm on kättesaadav Elisa esinduses ja koduleheküljel, kuid reaalselt seda kodulehelt leida ei ole võimalik. Ka esinduses kohapeal ei abistanud klienditeenindaja varguse kirjaliku vormistamisega. Vaatamata teenuse mittesaamisele jätkas kostja veel mõnda aega telefoni kohta kehtinud nutikindlustuse tasumist, kuid kuna teenusepakkuja jättis vargusjuhtumi täielikult käiguta, otsustas kostja kuumaksete vähendamise eesmärgil lepingu üles öelda.
8.Käesolevaks ajaks on kostja nimel kehtivad võlgnevused kajastumas ka Creditinfo andmebaasis, millele muuhulgas on lisandunud Bondoraga seonduv 5000€ suurune kiirlaen, mis on võetud varastatud telefoni teel kostjale teadmata isiku poolt. Kostja on kõik endale kuuluvate kontode ja pankadega seonduvad paroolid ning kasutajanimed turvariskide maandamise eesmärgil ära muutnud. Praegusel hetkel on kostja töötuna arvel Töötukassas. Samuti on kostjal tuvastatud puuduv töövõime seoses põlvede vigastusega ning sellest tulenevalt on kostja igakuiseks sissetulekuks riiklik toetus summas 34 eurot Sotsiaalkindlustusametilt ning ligikaudu 550 eurot Töötukassa töövõimetoetust. Sellest peab kostja tasuma laste elatisrahad summas 375,50 eurot ning ka iseenda igakuised elamiskulud.
9.Kostja palub jätta Elisa Eesti AS-i nõude rahuldamata, kuna hageja on käitunud võimupositsiooni ära kasutades ega ole kuidagi kaasa aidanud tekkinud olukorra lahendamisele, mille tõttu on kostjale tekkinud arvestatav kahju. Juhul, kui kohus leiab, et eelnimetatud taotlust ei ole võimalik rahuldada, ning mõistab nõude kostjalt välja, siis palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna arvestades asjaolusid ja kostja tänast majanduslikku seisukorda, oleks vastaspoole kulude väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kohtuotsuse põhjendused
10.TsMS § 405 lõike 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Elisa Eesti AS esitatud hagi hind on 1195,61 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lõikele 1.
11.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ning kostja esitatud vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluse ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus otstarbekaks teha otsus koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
4(8)
12.Kohus andis 27.05.2025 kohtumäärusega pooltele eelmenetluses lõpliku tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks 06.06.2025, sh selgitas pooltele, et menetlusosalisel on õigus taotleda kohtult enda ärakuulamist. Hageja esitas 30.05.2025 seisukoha, milles jäi nõude juurde. Kostja täiendavaid tõendeid ja taotlusi ei esitanud, sh ei soovinud ta enda ärakuulamist.
13.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: -
pooled sõlmisid 26.10.2021 osamaksetega vara müügileping seadme iPhone 12 Pro Max ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1299,00 eurot;
-
hageja on esitanud kostjale märtsist-juunini 2023 arveid järelmaksu ning teenuste eest tasumiseks;
-
kostja ei ole tasunud tähtaegselt arveid summas 745,46 eurot:
-
hageja ütles lepingu üles alates 26.05.2023.
14.Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Järelmaksu osamaksetele ei lisandu intress, lepingutasu vmt. Seega ei kohaldu VÕS tarbijakrediidi regulatsioon, sh vastutustundliku laenamise põhimõte.
15.VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 ja 2 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, seega on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud. Kohustuse rikkumise nõude eeldused on täidetud: kostjal on hageja ees rahaline kohustus, kostja rikkus kohustust ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
16.Kostja vastuväited tuginevad asjaolul, et lisaks järelmaksulepingule sõlmisid pooled ka kindlustuslepingu, millega kindlustati kostja ostetud seade ning telefoni vargusel oleks hageja pidanud kohaldama kindlustuslepingu tingimusi. Poolte seisukohtadest järeldab kohus, et kostja ei järginud kindlustuslepingu tingimusi, sh pöördus kostja hageja klienditeenindusse pärast lepingus ettenähtud tähtaega, ning hageja kindlustusjuhtumit ei menetlenud. Kohus märgib, et hageja nõue ei tulene mitte kindlustuslepingust, vaid järelmaksulepingust ning konkreetse nõude lahendamisel puudub kohtul vajadus võtta seisukoht, kas kindluslepingus kehtestatud tähtaeg nõude esitamiseks on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus.
17.Kostja on ka avaldanud, et varastatud telefoniga võeti laenu; kostja on praegu arvel töötukassas; kostjal on puuduv töövõime; kostja sissetulekuks on igakuiselt 34 eurot riiklik toetus sotsiaalkindlustusametilt ning ligikaudu 550 eurot töövõimetoetust Töötukassalt. Ka peab kostja tasuma laste elatisrahad summas 375,50 eurot ning iseenda igakuised elamiskulud. Samuti leiab kostja, et nõuet ei tuleks rahuldada põhjusel, et hageja tegevuse tõttu on kostjale tekkinud kahju. Kohus märgib, et kostja ei ole oma vastuväidetena esitatud faktiväidete osas esitanud kohtule ühtegi tõendit. Samas pole kostja vastuväidete tõendamine hagi lahendamise seisukohast ka vajalik. Ükski kostja nimetatud asjaolu ei välista ega piira kostja kohustust raha maksmise kohustuse täitmiseks. Kohtul ei ole uuritu alusel alust arvata, et hageja
5(8)
oleks oma rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning hagejast tulenevalt oleks kostjale tekkinud kahju.
18.Kostjal on hageja ees lepingust tulenev rahaline kohustus summas 745,46 ning kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus oleks tasutud. Rahalise kohustuse rikkumine ei saa üldjuhul olla vabandatav ning käesolevas asjas ei esine ka erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse raha maksmise kohustust VÕS § 103 lg 1 alusel vabandatavuse alusel välistada. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud, hagile lisatud tõendid kinnitavad hageja nõuet ning kostja vastuväiteid on paljasõnalised ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 745,46 eurot.
19.Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist, mis hõlmab nii sissenõutavaks muutunud viivist hagi esitamise seisuga summas 273,29 eurot kui ka viivist põhinõudelt alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivisemäär 0,065% päevas tuleneb Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.10. Hageja on esitanud viivisearvestuse ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kontrollinud arvestust, leiab kohus, et see on põhjendatud. Kohus rahuldab viivisenõude.
20.Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1) põhivõlgnevuse summas 745,46 eurot; 2) sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga 02.01.2025 summas 273,29 eurot; 3) viivise TsMS § 367 alusel 0,065% päevas põhinõudelt summas 745,46 eurot alates 03.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
22.Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus ei rahulda kostja taotlust jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 järgi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul erandlikel asjaoludel kõrvale kalduda üldreeglist, et menetluskulud kannab kaotanud pool. Sätte kohaldamiseks peab menetluskulude väljamõistmine olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus.
6(8)
Kohus leiab, et asjas ei esine sellised erandlikke asjaolusid, mille alusel tuleks leida, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
24.TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.04.2021. a määrus asjas nr 2-19-10324, p 17).
25.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 696 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane.
26.Riigilõivu suuruse sätestab seadus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagilt riigilõivu kokku 280 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
27.Hagejat on menetluses esindanud OÜ Julianuse Õigusbüroo juristid, õigusabi tunnihind 169 eurot ilma käibemaksuta. Kokku taotleb hageja õigusabikulude väljamõistmist 4 tunni eest. Osutatud teenus hõlmab maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist ja kohtule esitamist (20 eurot, alus TsMS § 4842); täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule; hageja 28.02.2025 seisukoha koostamist ja kohtule esitamist; hageja 30.05.2025 seisukoha koostamist ja kohtule esitamist; hageja 16.07.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule esitamist. Kokku 696 eurot. Vastaspoolelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega hindab kohus kulude vajalikkust ja põhjendatust kogumis. Kohtu hinnangul on hageja esitatud õigusteenuse maht mõistlik. Tunnitasu tuleb vaidluse olemust ja lihtsust arvestades vähendada 110 euroni tunnis. Seega on õigusteenuse kulu põhjendatud mahus 460 eurot (4 x 110 eurot + 20 eurot).
28.F.L-ilt tuleb Elisa Eesti AS kasuks menetluskuluna välja mõista kokku 740 eurot. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717775233.
29.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada vastavalt selle kohtulahendi peale edasi 7(8)
kaevates. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.