Harju Maakohus Nele Atonen 02.07.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-10964 A Pi hagi OSAÜHING Edilcom (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärn vastu nõude tunnustamiseks OSAÜHING Edilcom (pankotis) pankrotimenetluses 3500 eurot A P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja nende Hageja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja OSAÜHING Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn 02.06.2020
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada OSAÜHING Edilcom (pankrotis) pankrotimenetluses A P nõuet 25 410 eurot II järgu nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja A P (edaspidi hageja) palub tunnustada võlgniku OSAÜHING Edilcom (pankrotis) (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses nõuet 46 050 eurot II järgu nõudena. Menetluskulud jätta kostja OSAÜHING Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn (edaspidi kostja) kanda.
2.09.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-13492 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 06.04.2018 nõude 46 050 eurot. 19.06.2018
toimus võlgniku võlausaldajate üldkoosolek (nõude kaitsmise koosolek). Nõudele esitas vastuväite kostja 46 050 euro osas. Hageja nõue jäi tunnustamata.
3.Hageja on võlgniku üks osanikest ja juhatuse liikmetest. Võlgnik on aastast 2014 tegutsenud merendussektori spetsiifilises valdkonnas: merelaevade laevakerede paksuse mõõdistamine. 2017 pidi saabuma suurem tellimus välisriigist. Osanikud otsustasid seni rahastada võlgniku majandustegevust enda isiklikest rahalistest vahenditest. Osanikud kandsid enda isiklikke vahendeid võlgniku arvelduskontole ja kui oli võimalik, siis endale raha tagasi. Hiljem selgus, et hageja panustas enda rahalisi vahendeid rohkem. Perioodil 20.06.2016-28.11.2016 kandis hageja võlgniku arvele kokku 52 850 eurot. Nimetatud summast tasuti 61 arvet. Raha kanti suulise intressita laenulepingu alusel või sai võlgnik raha alusetult. Hagejal puudus kohustus võlgniku arvele raha kanda. Hageja laenas võlgnikule laenu andmiseks raha A Slt: 10.06.2016 15 000 eurot ja 26.09.2016 39 000 eurot. Laenud pidi hageja tagastama võlgniku arvelt. Võlgniku arvelt on tasutud üksnes aga 2016 6800 eurot ja 2017 20 344 eurot. 2017 tekkis osanike vahel konflikt. Võlgniku majandustegevus seiskus. Võlgnik ei maksnud hagejale hageja poolt võlgniku arvele kantud summasid tagasi. Võlgnikul on tagastamata 46 050 eurot.
4.Vastuseks kostja vastusele märgib hageja, et hageja ei ole õigusteadmistega isik ning ei teadnud, et peab teatama enda nõudest võlgniku vastu ajutisele haldurile. Hageja ei ole pannud võlgniku arvele rahalisi vahendeid võlgniku kassast. A Sl on olnud piisavalt vahendeid hagejale laenu andmiseks. Hageja nõude aluseks on kokkulepped äriühinguga ja alternatiivselt alusetult saadu tagastamiseks. Osanike vahel tekkis 2017 konflikt ja on loomulik, et A V eitab kokkuleppeid. Hageja ei andnud laenu tingimusega, et laen tagastatakse siis kui võimalik.
5.Hageja tunnistab, et hageja on 2017 saanud võlgnikult 20 344 eurot. Hagejale teadaolevalt soovib kostja nimetatud summat hagejalt tagasi. Seega hageja on saanud üksnes 6800 eurot. Alternatiivselt hageja palub tunnustada nõuet summas 25 706 eurot.
6.Hageja ja võlgniku vaheline laenusuhe kajastus raamatupidamisdokumentides. Hageja on palunud kajastada raamatupidajal hageja sissemakseid võlgnikule „kohustistena sissemakse tegija ees.“ Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnista. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
8.Hageja ei ole tõendanud, et osanikel oli kokkulepe rahastada võlgniku majandustegevust osanike isiklikest vahenditest. Hageja ei ole tõendanud, et võlgniku ja hageja tahe oli anda raha ajutisse kasutusse. Raha ei kuulu hagejale tagastamisele alusetult saaduna. Võlgniku teine osanik ja juhatuse liige A V eitab kokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et A V rahastas võlgnikku enda isiklikest vahenditest. Kui eeldada hageja väite õigsust, siis kuulus hageja väitel raha tagastamisele üksnes siis, kui see on võimalik ehk tegemist on edasilükkava tingimusega tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 102 tähenduses. Võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja varatu ehk edasilükkav tingimus ei ole saabunud.
9.Hagejal ei saa olla õigust nõuda väidetava hageja nõude tunnustamist suuremas summas kui 25 706 eurot. Hagejale on tagastatud võlgniku arvelt 2016 6800 eurot ja 2017 20 640 eurot (15.03.2017 13 000 eurot, 25.04.2017 7344 eurot ja 03.03.2017 296 eurot).
10.Hageja pani eelduslikult võlgniku arvele tegelikult raha võlgniku sularaha kassast, et tasuda võlgniku arveid. Hageja teavitas kostjat oma nõude olemasolust alles 06.03.2018, mil toimus võlgniku esimene võlausaldajate üldkoosolek. Ajutise halduri 02.11.2017 päringule vastates 18.12.2017 hageja enda võlgnevust ei maininud, kuigi oli ise A Sle tagastanud väidetavalt 03.11.2017 28 000 eurot. Usutav ei ole, et hageja unustas eelnevalt kostjat võlgnevuse olemasolust teavitada, eriti kui hageja väidetavalt laenas raha kolmandalt isikult. Ei ole tõendatud, et A Sl oli vahendeid hagejale laenu andmiseks. Võlatunnistused võivad olla võltsitud.
Kohtu põhjendused
11.Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.
13.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 13.1 Perioodil 20.06.2016 – 28.11.2016 tegi hageja võlgniku pangakontole sissekandeid kokku 52 850 eurot (tl 3); 13.2 Võlgniku pangakontodelt on hagejale tagastatud 2016 6800 eurot ja 2017 20 640 eurot; 13.3 09.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-13492 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti; 13.4 06.04.2018 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustada hageja pankrotimenetluses nõuet 46 050 eurot II järgu nõudena (tl 83); 13.5 19.06.2018 toimus võlgniku võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek), kus hageja nõudele esitas vastuväite kostja (tl 8).
14.Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
15.PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.
16.PankrS § 106 viimase lause järgi hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on esitatud kohtule 19.07.2018 ehk tähtaegselt.
17.Esmalt palub hageja tunnustada väidetavalt hageja ja võlgniku vahel sõlmitud suulisest laenulepingust tulenevat nõuet summas 46 050 eurot OSAÜHING Edilcom (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu.
18.Hageja väitel sõlmisid hageja ja võlgnik suulise laenulepingu, mille alusel kandis hageja võlgniku pangakontole perioodil 20.06.2016 – 28.11.2016 52 850 eurot. Raha pidi hageja tagasi saama siis, kui võlgnikul on võimalik raha tagastada. Võlgniku kontolt on hagejale tagastatud 2016 6800 eurot ja 2017 20 344 eurot.
19.Kuna kostja on esitanud nõudele vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata, siis palub hageja käesoleval juhul tunnustada nõuet 46 050 eurot II järgu nõudena või alternatiivselt nõuet 25 706 eurot II järgu nõudena.
20.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud suuline laenuleping.
21.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt (TsÜS § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.Kohus on seisukohal, et hageja on veenvalt põhistanud, et hageja ja võlgnik sõlmisid suulise laenulepingu. Puudub vaidlus, et hageja on kandnud perioodil 20.06.2016 – 28.11.2016 võlgniku kontole 52 850 eurot. Puudub vaidlus, et raha kanti võlgniku kontole pangaautomaadi kaudu erinevates summades ilma selgituseta. Hageja on vande all antud selgitustes kinnitanud, et andis võlgnikule füüsilise isikuna laenu, et võlgnik saaks tasuda võlgniku töötajate töötasusid, lennupileteid, ruumide renti, arveid ja makse. Hageja on kohtule esitanud erinevad arved, millede tasumiseks on hageja võlgnikule laenu andnud (tl 14-42). Kohtul puudub alus hageja vande all antud ütlustes kahelda. Kostja ei ole hageja väiteid ühegi tõendiga ümber lükanud.
23.Hageja on 10.06.2016 ja 26.09.2016 võlatunnistustega (tl 4-5, tõlge tl 51) ning enda vande all antud ütlustega (tl 159 pöördel-160 pöördel) tõendanud, et võlgnikule raha laenamiseks sai hageja laenu A Slt kokku 54 000 eurot. Hageja on tõendanud, et A Sl oli vahendeid hagejale raha laenamiseks (tl 67). A Slt saadud laenude ajad kattuvad ajaga, kui hageja asus tegema sissemakseid võlgniku pangakontole (tl 3). Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oma ekspertiisiaktis nr 19E-DM0015 on leidnud, et on tõenäolisem, et vaidlustatud võlatunnistused kuupäevadega 10.06.2016 ja 26.09.2016 on koostatud ja kirjed nendel võla tasumise kohta kuupäevadel 20.08.2016, 03.11.2017, 20.06.2017 ja 03.11.2017 on tehtud erinevatel aegadel kui see, et need on koostatud 2018 samaaegselt tagantjärgi (tl 134-137). Seega leiab kohus, et on tõendatud, et võlatunnistused ei ole võltsitud ning hageja on A Slt laenu saanud. Seega on tõendatud, et hagejal oli vahendeid võlgnikule laenu andmiseks.
24.Asjaolu, et hageja teatas enda nõudest võlgniku pankrotimenetluses alles 06.04.2018 ei tähenda kohtu hinnangul, et hageja ei laenanud võlgnikule raha. Usutavad on hageja vande all antud ütlused, et hageja ei teadnud ja ei saanud aru, et hageja peab ka ajutise halduri päringule vastates teatama, et on teinud isiklikest vahenditest kandeid võlgniku kontole, milliseid ta ei ole täies ulatuses tagasi saanud. Kohus on seisukohal, et juriidilisi teadmisi omamata ei pruugi tavainimene aru saada pankrotimenetlusest ja seal nõuete esitamisest, nimetatu ei väära aga asjaolu, et hageja on raha võlgniku kontole kandnud.
25.Kostja on väitnud, et hageja tehtud ülekanded võlgniku kontole on tegelikult võlgniku sularaha kassast võetud vahendite kandmine võlgniku kontole. Kostja väited on tõendamata. Hageja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et võlgnikul ei olnud sularahakassat ning võlgnik ei tegelenud sularahaga. Hageja on märkinud, et on võlgniku kontolt kandnud enda kontole raha selgitusega kassase (tl 73) võib olla kirjaoskamatusest (tl 160 pöördel). Kohus arvestades, et hageja emakeel ei ole eesti keel, võis selgituse panna keeleoskamatusest. Usutav ei ole, et hageja kannaks võlgniku arvelt raha enda arvele, et seejärel panna raha võlgniku väidetavasse sularahakassase. Kohus leiab, et kohtule ei ole piisavalt põhistatud võlgnikul sularahakassa olemasolu.
26.Laenulepingu sõlmimist hageja ja võlgniku vahel ei väära ka kostja väide, et võlgniku teine osanik ja juhatuse liige A V eitab igasuguseid kokkuleppeid osanike vahel, et osanikud finantseerivad võlgniku majandustegevust enda isiklikest vahenditest. Nimetatud kostja väidet ei tõenda ükski kirjalik tõend. Hageja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et hageja ja A Vi vahel
tekkis 2017 konflikt (tl 159 pöördel-160 pöördel), seega on ilmselge, et A V eitab igasuguseid kokkuleppeid hagejaga.
27.Hageja on märkinud hagiavalduses ja enda vande all antud ütlustes, et võlgnik pidi laenu tagastama hagejale, siis kui võlgnikul on vahendeid ja see on võimalik. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist võib olla edasilükkava tingimusega TsÜS § 102 lg 2 mõttes. TsÜS § 102 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kohus on aga seisukohal, et nimetatu ei tähenda, et kuna võlgnik on maksejõuetu ja varatu, siis ei olegi edasilükkav tingimus saabunud ning hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnevuse tagasisaamine võlgnikult on muutunud ebatõenäoliseks, siis tuleb lugeda, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping on lõppenud vähemalt võlgniku pankroti väljakuulutamise aja seisuga ja hagejal on õigus nõuda oma nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses.
28.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel hageja on andnud võlgnikule laenu 52 850 eurot perioodil 20.06.201628.11.2016 ning, milline laenuleping on lõppenud ja muutunud sissenõutavaks.
29.Puudub vaidlus, et hageja on võlgniku kontolt saanud 2016 6800 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 2017 on hageja võlgniku kontodelt enda kontole kandnud 03.03.2017 296 eurot, 15.03.2017 13 000 eurot ja 25.04.2017 7344 eurot (tl 73), kokku 20 640 eurot. Kokku on seega hageja tagasi saanud võlgnikult laenulepingu alusel 27 440 eurot. Hageja saab seega nõuda nõude tunnustamist summas 25 410 eurot.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja tunnustab OSAÜHINGÜ Edilcom (pankrotis) panrotimenetluses hageja nõuet 25 410 eurot II järgu nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2). Tsiviilasja hinna määramine
31.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ett nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaralise pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue. Seega on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus jätab juhindudes TsMS § 162 lg 4 menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.