More in Online OÜ hagi XX vastu 7316 euro 54 sendi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 7. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7316 eurot 54 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): More in Online OÜ (registrikood esindajad 12518914), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik apellatsioonimenetluses Lepikson Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 7. juuni 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.
4.Mõista XX-lt More in Online OÜ kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 624 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD
1.More in Online OÜ esitas 5. märtsil 2019. a Pärnu Maakohtule hagi XX vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3658.27 eurot ja viivise 3658.27 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TV Online OÜ ja XO Investments OÜ, mille juhatuse liige kostja on, 13. märtsil 2014. a ehituskauba müügilepingu nr 11032014. Lepingu p 6.5 kohaselt vastutab kostja lepingu nõuetekohase täitmise eest isiklikult kuni 20 000 euro ulatuses.
3.XO Investments OÜ volitas YY esitama tellimusi ja kaupu ning võtma TV Online OÜlt vastu teenuseid. TV Online OÜ tarnis XO Investments OÜ-le lepingu alusel kaupu. XO Investments OÜ tellis kauba suuliselt telefoni teel, kaup viidi kohale ja kauba eest väljastati arve. Arved saadeti kahele e-posti aadressile: ooo (YY kasutuses) ja ccc (raamatupidaja kasutuses). XO Investments OÜ on varem arveid tasunud, kuid jättis tasumata allnimetatud arved kokku 3658.27 euro väärtuses: - Arve nr 161213 summas 1477.34 eurot, tasumise tähtajaga 3. november 2016; - Arve nr 161220 summas 28.44 eurot, tasumise tähtajaga 4. november 2016; - Arve nr 161237 summas 176.76 eurot, tasumise tähtajaga 9. november 2016; Arve nr 161246 summas 48 eurot, tasumise tähtajaga 11. november 2016; - Arve nr 161256 summas 121.80 eurot, tasumise tähtajaga 14. november 2016; - Arve nr 161290 summas 635.56 eurot, tasumise tähtajaga 21. november 2016; - Arve nr 161346 summas 84.96 eurot, tasumise tähtajaga 07. detsember 2016; Arve nr 170063 summas 112.80 eurot, tasumise tähtajaga 21. veebruar 2017; - Arve nr 170066 summas 78.16 eurot, tasumise tähtajaga 21. veebruar 2017; Arve nr 170096 summas 327.47 eurot, tasumise tähtajaga 3. märts 2017; - Arve nr 170114 summas 110.63 eurot, tasumise tähtajaga 9. märts 2017; - Arve nr 170117 summas 410.34 eurot, tasumise tähtajaga 9. märts 2017; - Arve nr 170132 summas 46.01 eurot, tasumise tähtajaga 15. veebruar 2017.
Tsiviilasi nr 2-19-3421
4.YY kinnitas korduvalt võla olemasolu, kuid arveid ei ole tasutud. Lepingu p 6.2 kohaselt on müüjal ostja poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,15% päevas. Kokku on hageja viivisenõue 4453,46 eurot, kuid hageja nõuab viivise tasumist põhinõudega võrdses ulatuses.
5.TV Online OÜ loovutas 5. märtsil 2019. a lepingust ja lepingu alusel väljastatud arvetest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja ei tõendanud, et kaup on üle antud. Lepingu p 5.2 kohaselt pidi kaup olema üle antud saatelehega ja arve muutus sissenõutavaks 30 kalendripäeva jooksul alates arve saatelehe väljakirjutamisest. Hageja ei ole saatelehti esitanud.
8.Hageja ei tõendanud, et kaup müüdi 11. märtsi 2014. a müügilepingu alusel. Arved, mille tasumist hageja käendajalt nõuab, on esitatud 2016. a. Ühelgi arvel ei ole viidet müügilepingule. Lisaks on arvetel ja müügilepingus märgitud tingimused erinevad. Seega on tegemist teise müügilepinguga. Kostja käendus laieneb ainult 11. märtsi 2014. a müügilepingule.
9.Käendusleping oli põhivõla tekkimise ajaks lõppenud. Kuna leping sõlmiti tähtajaga 1 aasta, on ka käendaja vastutus piiratud ajavahemikul 11. märtsil 2014 kuni 11. märtsil 2015 tekkinud kohustustega. Ka YY-le väljastatud volitus kehtis ühe aasta.
10.Käendusleping ei kehti, kuna tuleviku kohustus ei olnud lepingu p 1.2 järgi piisavalt määratletud (kaupade kogus, sortiment ja hind ei olnud määratletud).
11.Käendusleping on heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuna tagab tulevikus tekkivaid nõuded ja on seega lubamatu, nn globaalne tagatiskokkulepe.
12.Käendusleping ei ole tüüptingimuste osa. See on sätestatud ainult lepingu ühes punktis müügilepingu poolte vastutuse sätetes, mis on ebatavaline võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 3 mõttes. Kostja ei osanud oodata ega teadnud, et lepingu poolte vastutuse peatükis sätestatakse ka tema isiklik vastutus. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
13.Maakohus rahuldas 7. juuni 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3658,27 eurot ja viivise 3658,27 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 1252 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-19-3421
14.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et TV Online OÜ müüjana ja XO Investments OÜ ostjana sõlmisid 11. märtsil 2014. a müügilepingu nr 11032014, milles leppisid kokku, et müüja müüb ja ostja ostab kaupu lepingus määratud tingimustel. Kaupade kogus ja sortiment ning hind määratakse kindlaks vastavalt ostja tellimusele ja fikseeritakse saatedokumentides, milleks on arve-saateleht. Lepingu p 4 kohaselt toimus kauba üleandmine müüja laos või kokkuleppel ostja poolt määratud asukohas. Kauba üleandmine müüjalt ostjale vormistatakse arve-saatelehega, mille ostja kinnitab oma allkirjaga. Lepingu p 5 kohaselt toimus kauba eest tasumine sularahas müüja kassasse või ülekandega müüja arvelduskontole. Tasumine pidi toimuma 30 päeva jooksul arvates arve-saatelehe väljakirjutamise päevast. Ostulimiidiks määrati 15 000 eurot. Lepingu p 6 kohaselt kauba eest tasumisega viivitamise korral kohustus ostja maksma viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Lepingu p 6.5 kohaselt võttis lepingule alla kirjutanud kostja endale isikliku solidaarse vastutuse lepingu nõuetekohase täitmise eest piirmääraga 20 000 eurot. Kauba vastuvõtmiseks volitas ostja YY. Esitatud arvete eest on ostja ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 01. jaanuarini 2018 tasunud. Ajavahemikul 13. oktoober 2016 kuni 22. veebruar 2017, kokku 3658.27 euro ulatuses väljastatud arved jättis ostja tasumata. YY on arvete tasumise kohta peetud kirjavahetuses kinnitanud, et arved tasutakse. 4. märtsil 2019 loovutas müüja oma lepingust tuleneva nõude XO Investments ja kostja vastu hagejale.
15.Kauba üleandmine on tõendatud. Kauba ilma saateleheta üleandmine oli ehitustegevuse operatiivsuse huvides kujunenud poolte tavapärane praktika, millest peeti kinni ka vaidlusaluste arvete esitamisel ja kauba tarnimisel. Koostöö toimus selliselt pikka aega ja varem on põhivõlgnik enam kui 100 talle väljastatud arvet tasunud. Ostja volitatud esindaja YY kinnitas kauba kättesaamist ja arvete maksmata jätmist.
16.Käendusleping ei ole tühine. Tegemist ei ole globaalse tagatiskokkuleppega, mis oleks vastuolus heade kommetega. Kostja ettevõtte juhatuse liikmena, võttes vastutuse konkreetsest müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, pidi aru saama oma vastutuse piiridest. Käendaja vastutuse piirmäär on lepingus selgelt määratud.
17.Kostja ei tõendanud, et käendusleping oleks lõppenud. Lepingu p 7.2 kohaselt kehtib müügileping poolte kohustuste täitmisel üks aasta, kuid pretensioonide puudumisel pikeneb leping automaatselt. Kuna pretensioone ei olnud, on leping pidevalt pikenenud. Kuigi ka YY volitus kehtis ühe aasta, on XO Invetments OÜ andnud talle lisaks ka tähtajatu notariaalse volikirja enda esindamiseks kõigi asutuste ja isikute ees.
18.Käendus ei saanud olla kostja jaoks arusaamatu ega üllatuslik. Kostja on lisaks müügilepingus sisalduvale käenduse sättele sõlminud ka eraldiseisva käenduslepingu. Kostja käendas TV Online OÜ ja XO Investments OÜ vahelist õigussuhet alates 2011.a.
19.Kostja ei sõlminud käenduslepingut väljaspool oma majandustegevust. Ta oli ostja juhatuse liige, seega seotud isik, kes sõlmis käenduslepingu huvist ühingu majandustegevuse kui iseenda majandustegevuse vastu. Kostja allkirjastas müügilepingu nii ostja esindajana kui käendajana. Käendus on piiratud rahasummaga, kuigi ei ole ajaliselt piiratud.
Tsiviilasi nr 2-19-3421
20.Hageja põhinõue ja sellega koos ka viivisenõue on põhjendatud. Hageja lähtus viivise arvestamisel arvel märgitud maksetähtajast 21 päeva. Lepingu p 6.2 kohaselt on viivisemäär 0,15% päevas. Hagi esitamise seisuga oli viivis 4404,08 eurot, mida hageja vähendas 3658,27 euroni, s.o põhivõla suuruseni. Apellatsioonkaebus
21.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
22.Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite selle kohta, et käendusleping ei taga transpordilepingu täitmist ja ei põhjendanud miks ta kostja seisukohaga ei nõustu.
23.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 142 lg 2 ja leidis ekslikult, et käendusleping ei lõppenud. Käendaja vastutus ei laiene võlasuhte hilisemast muutmisest tekkivatele nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et käendusleping sisaldus müügilepingus. Lepingu p 7.2 sätestab müügilepingu, mitte käenduslepingu automaatse pikenemise. Lepingust ei tulene käendaja tahet anda tagatis ka kohustustele, mis tekivad pärast müügilepingu esialgset lõppemist.
24.Arvete aluseks olevad kaubad müüdi teise lepingu alusel. See nähtub nii lepingus ja arvetel märgitud viivisemäära erinevusest kui ka sellest, et peale kauba müügi osutati ka transporditeenuseid, mida leping ette ei näinud. Tulevast kohustust võib aga käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletud.
25.Maakohus leidis ebaõigesti, et kauba üleandmine on tõendatud. Kauba üleandmist tõendab saateleht või üleandmisakt, mitte suvaliselt aadressilt antud saldokinnitus.
26.Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata osas, milles maakohus leidis, et kostjale on käenduse sisu arusaadav ja teada. Kostja selgitas, et ei osanud oodata, et tema isiklik vastutus sätestatakse müügilepingu vastutuse peatükis. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
29.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et TV Online OÜ ja XO Investments OÜ sõlmisid 11. märtsil 2014 müügilepingu, millega TV Online OÜ müüs XO Investment OÜ-le kaupa. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et müügilepingu p 6.5 kohaselt on lepingule alla
Tsiviilasi nr 2-19-3421 kirjutanud juhatuse liikmel, s.t kostjal isiklik solidaarne vastutus lepingu nõuetekohase täitmise eest piirmääraga 20 000 eurot. TV Online OÜ loovutas oma lepingust tuleneva nõude hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas käendusleping kehtib ja kas põhivõlgnikul on põhilepingust tulenev võlgnevus.
30.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1 mõttes eeldab, et TV Online OÜ ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, TV Online OÜ-l eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
31.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käendusleping ei ole lõppenud. Maakohtu menetluses tugines kostja väitele, et käendusleping lõppes müügilepingu p 7.2 esimese lause alusel koos müügilepinguga ühe aasta möödumisel alates lepingu sõlmimisest. Maakohus märkis õigesti, et müügilepingu sama punkti teine lause näeb ette lepingu automaatse pikenemise ja kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis oleksid võinud lepingu automaatse pikenemise peatada. Maakohus järeldas sellest õigesti, et käendusleping kehtib. Alles apellatsioonimenetluses asus kostja väitma, et punkt 7.2 teine lause sätestab ainult müügilepingu, mitte aga käenduslepingu automaatse pikenemise. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 153 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb tähtajaline käendus tähtaja möödumisega. Vaidlusalusest müügilepingust ei tulene, nagu oleks käendaja vastutus tähtajaliselt piiratud. Kostja teistsugune tõlgendus ei ole kooskõlas lepingu p 7.2 sõnastusega ega punktiga 6.5, mis näeb ette kostja tähtajaliselt piiramata vastutuse kõikide lepingu alusel tekkinud kohustuste eest.
32.Käenduslepingu kehtimist ei välista ka VÕS § 142 lg 2, mille teise lause kohaselt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käesoleval juhul ei käenda kostja tulevikus tekkivat määratlemata kohustust. Maakohus tuvastas, et kostja käendas TV Online OÜ ja XO Investments OÜ vahelisest müügilepingust tulenevat võlasuhet, mille raames TV Online OÜ müüs ja XO Investments OÜ ostis kaupu lepingus määratud tingimustel. Müügilepingu automaatse pikenemisega võlasuhe ega kostja käenduslepinguga võetud kohustus ei muutunud.
33.Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja apellatsioonkaebuse väitega selle kohta, et maakohus jättis nõuetekohaselt põhjendamata, miks ta ei nõustunud kostja väitega, et käenduskokkulepe tuleb müügilepingust välistada, kuna tegemist on ebatavalise tüüptingimusega. Maakohus asus ebaõigesti kokkulepet hindama VÕS § 37 lg 3 alusel, tegemata eelnevalt kindlaks, kas tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas käesoleva otsusega täiendada.
34.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadust ei tulene teisiti. Seega, kui kostja leidis, et müügileping on sõlmitud tüüptingimustel ja ta soovis, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, tuli kostjal ka esile tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt
Tsiviilasi nr 2-19-3421 kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, st lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et lepingutingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ja selle sisu mõjutada), (vt 06. juuni 2012 RKTKo nr 3-2-1-66-12 p 12). Kostja ei ole seda teinud.
35.Kostja väitis maakohtus vaid üldsõnaliselt, et müügileping on tüüptingimustel sõlmitud leping, jättes oma väite sisustamata ja tõendamata. Kostja väitis vaid seda, et ta ei teadnud lepingu allkirjastamisel, et selles on sätestatud tema isiklik vastutus. Asjaolu, et kostja väidetavalt lepingu tekstiga piisavalt ei tutvunud, ei anna aga alust järeldada, et vaidlusalune lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja et kostjal ei olnud võimalik selle sisu mõjutada. Hageja selgitas vastusena kostja väitele, et tegemist ei ole tüüptingimusega ja esitas tõendina TV Online OÜ ja kostja vahel varem, 2011. a omakäeliselt allkirjastatud eraldiseisva käenduslepingu (dtl 98), millega kostja võttis kohustuse tagada TV Online OÜ ja XO Investments OÜ vahel 2011. a sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi (dtl 95).
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi müügilepingu teksti ja kostja paljasõnalise väite alusel järeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga VÕS § 35 lg 1 mõttes. Vastupidi, asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole TV Online OÜ vaidlusalust käenduskohustust sätestavat lepingupunkti tüüplepingutes sellisena alati kasutanud. Kuna tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ei ole vaja hinnangut anda kostja väitele, nagu ei oleks tüüptingimus VÕS § 37 lg 3 sätestatust tulenevalt saanud lepingu osaks.
37.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja sai kauba üleandmist tõendada ainult saatelehe või üleandmisaktiga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud (TsMS § 232 lg 1). Maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja ainuüksi asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
38.Maakohus tuvastas, et kuigi lepingu kohaselt tuli kauba üleandmisel vormistada saateleht, seda praktikas kunagi ei tehtud ja poolte suhe oli tõrgeteta selliselt toiminud juba väga pikalt. Samuti tuvastas maakohus selle, et põhivõlgniku volitatud esindaja YY on kauba saamist ja selle eest maksmata jätmist isiklikult kinnitanud. Kostja ei ole maakohtu seda järeldust vaidlustanud. YY kirjutas vastusena hageja võla kohta esitatud päringule 7. juunil 2017. a, et tasumise tund tuleb (dtl 5) ja 27. septembril 2017, et võlg makstakse ära siis, kui mehed on Rootsi tööle saadetud (dtl 3). Tõele ei vasta ka kostja väide, nagu oleks ccc suvaline aadress, millelt saadetud saldokinnitus ei oma asjas üldse tähtsust. Hageja selgitas, et kõik XO Investments OÜ-le saadetud arved saadeti ka raamatupidaja aadressile ccc. TV Online OÜ saatis 21. veebruaril 2017. a sellele aadressile XO Investments OÜ tasumata arvete väljavõtte, summas 3612.26 eurot ja sellelt aadressilt kinnitati tasumata arvete saldo õigsust (dtl 6-8). Tegemist on samade arvetega, mis on hagi aluseks. Arvetele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vastupidi, kostja leiab, et tegemist on küll XO Investments OÜ-le esitatud arvetega, kuid et need on esitatud hoopis mingi teise lepingu alusel. Maakohus leidis seega asjas esitatud
Tsiviilasi nr 2-19-3421 tõendeid hinnates põhjendatult, et kuna põhivõlgniku volitatud esindaja on võla olemasolu tunnistanud (VÕS § 30 lg 1), on võla aluseks olev kaup järelikult üle antud. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu võimaldaks ainuüksi saatelehe puudumine jõuda asjas teistsugusele järeldusele.
39.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhivõlgnikul on tekkinud 11. märtsi 2014. a müügilepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustus ja kostja käendajana vastutab selle täitmise eest. Kostja väide, et kaup müüdi hoopis mingi teise lepingu alusel, on sisustamata ja tõendamata. Ringkonnakohus selgitab, et hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest (TsMS § 230 lg 1). Kostja, kes on XO Investments OÜ seaduslik esindaja, ei ole esile toonud, et TV Online OÜ ja XO Investments OÜ vahel oleks olnud mingi muu sarnase sisuga kaupade müügileping. Tõele ei vasta ka kostja väide, nagu ei oleks vaidlusaluses müügilepingus kokku lepitud transporditeenuste osutamises. Sellist järeldust ei saa teha üksnes lepingu pealkirja järgi. Transporditeenuse osutamise võimalus tuleneb käesoleval juhul lepingu punktist 4.3. Kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et vaidlusalused arved ei olnud esitatud 11. märtsi 2014. a müügilepingu alusel, ei saanud maakohus nendele asjaoludele ka hinnangut anda. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka ringkonnakohtul.
40.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et põhivõlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustus hageja ees ja kostja vastutab selle eest käendajana VÕS § 145 lg 1 alusel. Käendusleping ei ole tühine ja see ei ole lõppenud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
41.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
42.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kandis hageja ringkonnakohtus kulusid õigusabile kokku 1248 eurot, sh kulus esindajal 1 tund apellatsioonkaebusega tutvumisele ja analüüsile ning 7 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Vandeadvokaat osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks).
43.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja menetluskulude maht on ebamõistlikult suur. Hagejat esindas ringkonnakohtus sama esindaja, kes esindas teda ka maakohtu menetluses. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise või eriliselt mahuka asjaga. Apellatsioonimenetluses on pooled valdavalt vaid korranud maakohtu menetluses juba esitatud väiteid. Seetõttu peab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi. Lepingulise esindaja ühe tööühiku hind 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks), on arvestades esindaja kvalifikatsiooni mõistlik. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (dtl 162).
Tsiviilasi nr 2-19-3421
44.Eeltoodust tulenevalt on hageja ringkonnakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 624 eurot (130×4+20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.