5.Välja mõista K G’lt More in Online OÜ kasuks menetluskulu 1252 eurot (üks tuhat kakssada viiskümmend kaks eurot);
lk 2
6.Välja mõista K G’lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1252 eurot) viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1.HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.1.Vastavalt esitatud hagile /t.l. 1/ on TV Online OÜ (registrikood 11999981, edaspidi nimetatud „TV“) ja XO Xxxxxxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxxxxxxx, edaspidi nimetatud “XO”) vahel 13.03.2014. a. sõlmitud müügileping nr. 11032014 (edaspidi nimetatud “Leping”, Lisa nr. 1), milles lepiti kokku TV ja XO vahelised õigussuhted seonduvalt erineva ehituskauba müügiga TV-lt XO-le.
1.2.XO juhatuse liige K G (kostja) allkirjastas 13.03.2014. a. volituse (Lisa nr. 2), millega XO volitas J H’a (isikukood XXXXXXXXXXXXXX) esitama tellimusi ning kaupu ning teenuseid vastu võtma ettevõttelt TV. Hagejale teadaolevalt on J H ja K G elukaaslased.
1.3.TV on XO-le Lepingu alusel tarninud korduvalt kaupa ning XO on kauba eest varasemalt ka tasunud (lisa nr. 3-6- e-kirjad koos arvetega; Lisa nr. 7-XO kinnitus võlgnevuse olemasolu kohta; Lisa nr. 8-TV konto väljavõte arvete tasumise kohta). Lepingu täitmine toimus järgnevalt: XO tellis suuliselt (telefoni teel) kauba, TV viis kauba XO-le kohale ning hiljem väljastati kauba eest e-kirja teel arve. Eraldi saatelehti ega kinnitusi kauba kättesaamise kohta ei allkirjastatud. Arveid väljastati kahel e-posti aadressil [email protected] ja XXXXXXXX millest esimest kasutas XO nimel volitatud isik J H ning teist XO raamatupidaja. Arvestades, et kogu pooltevaheline e-kirjavahetus on toimunud viidatud aadresside kaudu ning kõik nendele aadressidele saadetud arved said varasemalt tasutud, siis on ilmne, et tegemist oli XO kontrolli all olevate e-posti kontodega. Kuigi poolte varasem koostöö oli sujunud, jättis XO 2016. a. ja 2017. a. erinevad ehituskaupade eest väljastatud arved (edaspidi nimetatud “Arved”, Lisad nr. 9-21) tasumata. Väljastatud kuid tasumata arvete nimekiri on järgnev:
1.1.Arve nr. 161213 summas n1477,34 € 1.2.Arve nr. 161220 summas 28,44€ 1.3.Arve nr. 161237 summas 176,76 € 1.4.Arve nr. 161246 summas 48 € 1.5.Arve nr. 161256 summas 121,80 € 1.6.Arve nr. 161290 summas 635,56 € 1.7.Arve nr. 161346 summas 84,96 € 1.8.Arve nr. 170063 summas 112,80 € 1.9.Arve nr. 170066 summas 78,16 €
1.10.Arve nr. 170096 summas 327,47 €
1.11.Arve nr. 170114 summas 110,63 €
1.12.Arve nr. 170117 summas 410,34 €
1.13.Arve nr. 170132 summas 46,01 €
lk 3
TV on kõik loetletud Arved saatnud XO-le e-posti teel (Lisad nr. 22-30).
1.4.Eeltoodust nähtuvalt on TV võõrandanud XO-le kaupa ning väljastanud võõrandatud kauba eest arveid kokku summas 3 658,27 eurot, kuid XO ei ole Arveid käesoleva hetkeni tasunud.
1.5.TV on saatnud 21.02.2017. a. XO-le e-kirja, mille manuseks on väljavõte XO poolt tasumata arvetest (Lisa nr. 31). XO on 22.02.2017. a. vastanud (Lisa nr. 32), et „Tasumata arvete kogusaldo on 3612.26 EUR, sama mis TV Online `l ”. Seega on XO kinnitanud võlgnevuse olemasolu TV ees summas 3612,26 eurot. Selgituseks märgime, et kõnealuse ekirja saatmise hetkel ei olnud TV veel väljastanud viimast arvet summas 46,01 eurot, mistõttu oli võlgnevus haginõudest 46,01 euro võrra väiksem.
1.6.TV on 6. 06. 2017.a. XO volitatud esindajale saatnud e-kirja (Lisa nr. 33) pealkirjaga „3658 eur endiselt tasumata”, millele sai vastuseks, et “Tasumise tund tuleb. Hetkel on küsimusi väga palju. Kahega läbirääkimise lõpus.” Seega on XO volitatud esindaja 6.06.2017. a. kinnitanud 3658-eurose võlgnevuse olemasolu TV ees ning lubanud selle tasuda.
1.7.Kuna XO oma võlgnevust ei tasunud, pöördus TV 2017. a. septembris taaskord e-kirjaga XO volitatud esindaja J H’a poole, kes märkis oma 27.09.2017. a. vastuses (Lisa nr. 34) järgmist: „Sõlmin hetkel lepingut Rootsi majatehasega ja saadan sinna tunnitöö alusel mehed tööle. Sel nädalal peaks leping valmis olema ja järgmisel nädalal mehed tööle. Siis saan ära maksta.” Seega on XO esindaja 27.09.2017. a. taaskord kinnitanud, et tasub võlgnevuse esimesel võimalusel.
1.8.Lepingu p 6.5. kohaselt vastutab XO juhatuse liige K G isiklikult Lepingu nõuetekohase täitmise eest ning vastutuse piirmääraks on pooled kokku leppinud 20 000.- eurot.
1.9.TV ja More In Online OÜ (edaspidi nimetatud “hageja”) vahel on 5.03.2019. a. sõlmitud nõude loovutamise leping (Lisa nr. 35), millega TV loovutas kõik Lepingust ja Lepingu alusel väljastatud Arvetest tulenevad nõuded kostja vastu hagejaleMore in Online OÜ.
1.10.Kuivõrd XO ei ole oma võlgnevust, hoolimata korduvatest meeldetuletustest, pikema aja jooksul tasunud ning arvestades, et XO omab võlgnevust maksuameti ees enam kui 66000.- eurot, siis peab hageja nõude esitamist XO suhtes perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja käesolevaga oma nõude otse käendaja ehk K G vastu.
JURIIDILINE PÕHJENDUS
2.1.TV ja XO vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 tähenduses, mille alusel kohustus TV võõrandama XO-le kaupa ning XO kohustus kauba eest tasuma. Lepingu p 5.1. kohaselt toimub kauba eest tasumine ülekandega hageja kontole või sularahas hageja kassasse. Lepingu p 5.2. sätestab, et XO on kohustatud tasuma temale hageja poolt üle antud kauba eest arve alusel 30 päeva jooksul arvates arve väljakirjutamise kuupäevast.
lk 4
2.2.TV ja XO vahelise kokkuleppe olemasolu tõendab Leping. Kauba üleandmist ja arvete
väljastamist TV-lt XO-le tõendavad TV poolt saadetud e-kirjad (Lisad nr. 22-30) ning XO kinnitused võlgnevuse olemasolu kohta (vt. hagiavalduse p-d 1.4. kuni 1.6.). Seega on tõendatud kokkuleppe olemasolu TV ja XO vahel ning TV Lepingust tulenevate kohustuste (anda kaup üle) täitmine TV poolt XO oma lepingulist kohustust, maksta kauba eest tasu, täitnud ei ole.
2.3.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Lähtudes VÕS § 108 lg-st 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
2.4.Kuivõrd XO on rikkunud oma Lepingulist kohustust maksta kauba eest tasu, siis on TV-l õigus nõuda XO-lt kohustuse täitmist ehk raha tasumist.
2.5.VÕS § 164 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kuivõrd TV on loovutanud kõik oma Lepingust tulenevad nõuded XO vastu hagejale, siis omab hageja õigust nõuda XO-lt Lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning Arvete tasumist.
2.6.Lepingu p 6.5. sätestab, et XO juhatuse liige K G vastutab isiklikult Lepingu nõuetekohase täitmise eest ning vastutuse piirmääraks on pooled kokku leppinud 20 000.eurot. Seega sisaldab Leping K G käendust, millega K G võttis kohustuse täita kõik lepingust tulenevad XO kohustused TV ees.
2.7.Kuivõrd hageja omab nõuet XO vastu ning K G on Lepingust tulenevaid nõudeid käendanud, siis omab hageja Lepingus tulenevat nõuet lisaks ka K G vastu.
2.8.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 65 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
2.9.Eeltoodust tulenevalt omab hageja Lepingust ja selle alusel väljastatud Arvetest tulenevat nõuet nii XO kui K G vastu. Arvestades, et XO on makseraskustes ning ilmselt ei suuda oma Lepingulisi kohutusi täita, esitab hageja oma nõude üksnes K G vastu.
3.VIIVISENÕUE 3.1 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 6.2. kohaselt on pooled viivisemääraks kokku leppinud 0,15% päevas. Tulenevalt eeltoodust on viivisearvestus alljärgnev:
3.2.Eeltoodust nähtub, et hageja nõude suuruseks koos viivisega on kokku 8111,73 eurot (3 658,27 põhisumma + 4 453,46 viivis). Arvestades, et Riigikohtu praktika kohaselt ei oli kõrvalnõuete sissenõudmine suuremas ulatuses kui põhinõue perspektiivikas, nõuab hageja viivise tasumist summas 3 658,27 eurot. Seega on hageja nõude suurus kokku 7 316,54 eurot (3 658,27 põhisumma + 3 658,27 viivis).
4.MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
4.1.Hageja on seoses käesoleva tsiviilasjaga kandnud järgnevad menetluskulud:
4.1.1.Asja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs seoses hagiavalduse esitamisega K G vastu, nõupidamine kliendiga -25.02.2019. a. - 1,5 h;
4.1.2.Hagiavalduse koostamine K G vastu - 27.02.2019. a. -5,25 h;
4.1.3.Hagiavalduse koostamine K G vastu, suhtlemine kliendiga, lisade komplekteerimine - 5.03.2019. a. - 1,25 h
4.2.Arvestades, et hageja ostab õigusabiteenust hinnaga 130€/tund + käibemaks, siis on hageja kandnud õigusabiga seoses kokku kulusid summas 1 248.- eurot (8 x 130 x 1,2). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 550.- eurot. Seega on hageja menetluskuludeks kokku 1 798.- eurot.
4.3.Hageja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on kantud seoses käesoleva asjaga. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa riigilt käibemaksu tagasi, siis palub hageja kulud välja mõista koos käibemaksuga.
lk 6
Lähtuvalt eesltoodust palub hageja :
1.rahuldada More in Online OÜ (registrikood 12518914) hagiavaldus K G (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu täies ulatuses;
2.mõista K G’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) More in Online OÜ (registrikood 12518914) kasuks välja põhivõlgnevus summas 3 658,27 eurot ning viivis summas 3 658,27 eurot;
3.jätta menetluskulud täies ulatuses K G (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda;
4.määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista K G’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) More in Online OÜ (registrikood 12518914) kasuks välja menetluskulud summas 1 798.- eurot;
5.mõista K G’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.1.Kauba üleandmine Hageja möönab, et kauba üleandmisel mistahes saatelehti ei koostatud ning kauba üleandmist kirjalikult ei vormistatud. Seda on hageja kinnitanud juba hagiavalduses, märkides, et saatelehti ega kinnitusi kauba kättesaamise kohta ei allkirjastatud. Samas on hageja selgitanud ja tõendanud, et TV ja XO koostöö on kirjeldatud viisil toiminud pika-ajaliselt ning XO on sellise koostöö alusel tasunud juba enam kui 100 (!) TV poolt väljastatud arvet (vt. hagiavalduse lisa nr. 8). Seega oli kauba üleandmine ilma saateleheta TV ja XO jaoks tavaparane praktika, millest peeti kinni ka vaidlusaluste arvete esitamisel ning arvetel margitud kauba tarnimisel. Sellise praktika põhjuseks on eelkõige asjaolu, et tihtipeale antakse kaup üle tellija objektil viibivale töömehele, mitte tellija juhatuse liikmele, et tagada ehitustegevuse operatiivsus. Hageja möönab, et sellise praktika puhul võtab TV endale tõendusliku riski, kuid selliselt on TV oma äritegevust siiani korraldanud.
Arvetel märgitud kauba üleandmist XO-le tõendab eelkõige hagiavalduse lisadeks nr. 31 ja 32 olevad tõendid, milleks on kirjavahetus TV ja XO vahel. Nimelt on TV saatnud XO- le kinnitamiseks võlas olevate arvete väljavõtte ning XO on kinnitanud, et väljavõte on korrektne. Seega on XO kinnitanud, et tal on Arvetest tulenev kohustus TV ees. Hageja leiab, et eeltooduga on tõendanud kauba üleandmine, kuivõrd vastupidisel juhul ei oleks XO kinnitanud kauba eest väljastatud arvete alusel võlgnevuse olemasolu. Lisaks leiab hageja, et kostja saldokinnitust (hagiavalduse lisa nr. 32) saab käsitleda ka deklaratiivse võlatunnistusena, mille menetlusõiguslikuks tagajärjeks on mitmete Riigikohtu lahendite (nt. 2-13-34922) kohaselt tõendamiskoormise ümberpööramine, st. võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest
lk 7
vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas. Antud juhul on XO tunnistanud võlgnevuse olemasolu, mistõttu on tõendamiskoormis pöördunud. Ühtlasi märgib hageja, et isegi kostja ei väida resoluutselt, et kaupa pole üle antud, vaid üksnes seab kahtluse alla kauba üleandmise tõendatuse. Kuigi hageja nõustub kostjaga täielikult, et väite esitanud poole kohustus on oma väidet tõendada, märgib hageja siiski, et kauba ülendamata jätmise vastuväide on pigem otsitud ning kostja isegi ei vaidle kauba üleandmisele resoluutselt vastu.
5.2.Müügileping ja selle kehtivus Kostja väidab, et kuna vaidlusalustel arvetel pole viidet müügilepingule, siis ei ole tõendanud, et arved oleksid lepingu alusel väljastatud. Hageja hinnangul on selline vastuväide põhjendamatu. Nimelt ei sisaldu lepingus pooltele kohustust viidata arvetel müügilepingule. Samuti, arvestades, et müügilepingu näol on tegemist nö. raamlepinguga, mille alusel tehakse hulgaliselt tellimusi ja väljastatakse arveid, siis ei ole lepingule viitamata jätmine ebatavaline. Kuna asjas esitatud tõenditest nähtuvalt pole TV ja XO vahel pärast 2014. a. ühtegi uut lepingut sõlmitud ning koostöö on toiminud pidevalt, on ilmne, et poolte koostöö põhineb müügilepingul. Juhul, kui kostja soovib väita, et vaidlusaluste arvete aluseks on mingi muu kokkulepe, peab kostja oma sellekohast väidet TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama.
Kostja on väitnud, et kuna arvetel on märgitud teised maksetingimused kui müügilepingus, viitab see üheselt, et arved ei ole väljastatud müügilepingu alusel. Hageja sellise seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et arvel on märgitud lühem maksetähtaeg ning lepingust erinev viivisemäär viitab üksnes sellele, et TV on omavoliliselt arvele märkinud lepingus kokkulepitust teistsugused tingimused. XO ei ole kunagi avaldanud oma nõusolekut arvel märgitud lühema maksetähtaja ega viivisemäära osas, samuti ei nõua hageja viivise tasumist arvetel märgitud määras. Seega puudub pooltel kokkulepe lepingus sätestatust erineva maksetähtaja või viivisemäära osas. Ühtlasi märgib hageja, et ka kõik varasemad arved (näiteks hagiavalduse lisad 3-6), mis on tasutud, on 21-päevase maksetähtajaga ning sisaldavad viivisemäära 0,5%. Eeltoodu tõendab, et TV on koostöö algusaegadest alates ebaõigesti märkinud arvele maksetähtaega ja viivisemäära. Eeltoodu aga ei tõenda, et arved oleks väljastatud mingi muu kokkuleppe alusel. 5.3.Käenduslepinguga seotud vastuväited Kostja on märkinud, et käendusleping oli arvetest tuleneva nõude tekkimise tähtajaks lõppenud. Kostja viitab lepingu p-le 7.2., mille kohaselt oli lepingu tähtajaks 1 aasta. Hageja eeltooduga ei nõustu. Nimelt sätestab lepingu p 7.2., et müügileping kehtib poolte poolt oma kohustuste täitmisel 1 aasta, kuid pretensioonide puudumisel pikeneb leping automaatselt. Kuivõrd pooltel ei ole olnud pretensioone lepingu osas, on leping pidevalt
lk 8
pikenenud ega ole seetõttu aasta möödumisel lõppenud. Seega pikeneb leping vaikimisi automaatselt ning kostja pole tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis oleksid võinud lepingu automaatse pikenemise peatada. Seonduvalt J H’a volitustega märgib hageja, et hagiavaldusele lisatud volikiri (hagiavalduse lisa nr. 2) kehtis tõepoolest ainult 1 aasta, kuid XO on lepingu täitmise käigus esitanud TV-le ka notariaalse volikirja (Lisa nr. 1), millest tuleneb J H’ale tähtajatu volitus esindada XO-d sisuliselt kõiges. Seega oli J H volitatud TV-lt kaupa ostma ning tema volitused ei lõppenud 2015. a. Kostja on viidanud VÕS § 142 lg-le 2 ning väitnud, et tema poolt käendatud kohustus polnud piisavalt määratletud. Hageja eeltooduga ei nõustu. VÕS § 142 lg 2 eesmärgiks on erialakirjanduse kohaselt vältida nn. globaalseid tagatiskokkuleppeid, millega tagatakse kõiki ühe isiku nõudeid teise isiku vastu, sõltumata õigussuhtest ja lepingust. Käesoleval juhul ei ole tegemist globaalse tagatiskokkuleppega, vaid XO juhatuse liikme ja osaniku lubadusega tagada konkreetse õigussuhte alusel tekkivaid XO kohustusi TV ees. Tegemist ei ole määratlemata tagatisega, mille sisust ei olnud käendajal võimalik aru saada vms. Siinkohal märgib hageja, et igasugune tulevikku suunatud käendus on mõnevõrra määratlematu, mistõttu võiks kostja tõlgenduse kohaselt lugeda iga tulevikku suunatud käenduse määratlematuks, heade kommetega vastuolus olevaks ja seetõttu tühiseks. Eeltoodu ei ole VÕS § 142 lg. 2 sõnastust vaadates ilmselgelt seaduseandja eesmärk. Viidatud säte võimaldab tulevikus tekkivate kohustuste tagamiseks käenduse andmise, kuid seab sellele piirid. VÕS 142 lg 2 sisustamisel on aga oluline, kas käendajale oli arusaadav ja prognoositav käendatavate kohustuste tekkimine. Hageja on seisukohal, et kuivõrd käendaja oli samal ajal ja on siiani XO juhatuse liige ja osanik, siis sai käendaja suurepäraselt aru ning kontrollis 100%-liselt kõikide XO kohustuste tekkimist, mida ta eraisikuna käendas. Seega on ebaõige väita, justkui oleks tegemist määratlemata kokkuleppega, mille sisust käendaja aru ei saanud või mida ta mõjutada ei saanud. Hageja hinnangul ei ole käesolevas asjas käsitletav käendusleping vastuolus VÕS § 142 lg-ga 2 ega seetõttu ka tühine. Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahend ei ole hageja hinnangul antud asjas kohaldatav, kuivõrd selles käsitletud asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva asjaga. Viidatud lahendis käsitles Riigikohus olukorda, kus võlausaldaja realiseeris hüpoteeki, mille aluseks oli loovutuse teel kolmandalt isikult saadud nõue. Riigikohus möönis, et tulevikus tekkivate nõuete tagamine on iseenesest lubatud, kuid võimalus, et tagatud tulevaste nõuetena käsitletakse ka võimalikke tulevikus loovutatavaid nõudeid, peab olema tagatiskokkuleppes selgelt kokku lepitud. Antud juhul aga ei ole käendaja taganud mitte igasuguseid TV nõudeid XO vastu, vaid üksnes TV ja XO vahelisest koostööst tulenevaid nõudeid. Samuti ei ole TV nõue tekkinud nõude loovutuse tulemusena nagu viidatud Riigikohtu lahendis. Kostja, olles XO juhatuse liige ja ainuosanik, on käendanud konkreetsest lepingust tulenevaid kohustusi. Seega on tagatiskokkulepe selgelt
lk 9
määratletud, samuti oli käendatava kohustuse tekkimine täielikult käendaja kontrolli all. Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et VÕS § 142 lg 2 kohaselt on tulevikus tekkivate kohustuste käendamine õiguspärane ning antud juhul on käendatav kohustus ka piisavalt määratletud, mistõttu puudub vastuolu VÕS § 142 lg-s 2 sätestatuga. Kostja on märkinud, et käendusleping on osa müügilepingust, mis on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses. Samuti on kostja seisukohal, et käenduse esituslaad on antud juhul niivõrd ebatavaline, et seda ei saanud lugeda lepingu osaks. Hageja selliste väidetega ei nõustu. Esmalt märgib hageja, et müügilepingu näol ei olnud tegemist tüüptingimustega lepinguga. Müügileping ja selles sisalduv käendusleping on sõlmitud vabatahtlikult ning mõlemal lepingupoolel oli võimalik tingimuste osas läbi rääkida ja selle tingimusi muuta. Lepingu tekst ega vorm ei viita mistahes viisil sellele, et tegemist oleks olnud tüüptingimustega, mida kostja ei saanud mõjutada. Samuti ei ole käenduslepingu punkt esitatud ebatavaliselt ega üllatuslikult. Siinkohal märgib hageja, et käesoleva haginõude aluseks olev müügileping ja käendusleping ei ole esmakordsed kokkulepped XO ja TV vahel. Nimelt on XO ja TV juba 2011. aastal sõlminud müügilepingu ja käenduslepingu (Lisad nr. 2 ja 3), millega reguleerisid omavahelisi suhteid ja kostja vastutust XO kohustuste eest. Seega ei saanud 13.03.2014. a. sõlmitud leping, milles sisaldus käendus, olla kostjale üllatuslik. Käendaja oli juba alates 2011. a. eraldi lepingus selgesõnaliselt käendanud XO kohustusi TV ees. Aastal 2014. a. üksnes muudeti leping digitaalseks (2011 ja 2014 müügileping on identsed, va. p 6.5.) ning inkorporeeriti käendusleping müügilepingusse. Eeltoodu kontekstis on põhjendamatud kostja vastuväited, justkui oleks käendus tema jaoks arusaamatu ja üllatuslik. Kostja on lisaks müügilepingus sisalduvale käenduse sättele sõlminud ka täiesti eraldiseisva käenduslepingu. Seega on kostjale käenduse sisu arusaadav ja teada. Juhul, kui kohus leiab, et hagiavaldusele lisatud müügileping või selles sisalduv käendusleping on mingil põhjusel tühised või lõppenud, tugineb hageja alternatiivselt käesoleva menetlusdokumendi lisadeks nr. 2 ja 3 olevatele lepingutele, mis on samuti TV, XO ja kostja vahel allkirjastatud dokumendid ning reguleerivaid TV ja XO vahelisi suhteid kauba võõrandamisel ja kostja käendusest tulenevat vastutust TV ees.
5.4.Viivisnõude täpsustus Hagiavalduses märgitud viivisearvutus lähtus eeldusest, et arvete maksetähtaeg oli 21 päeva. Kuivõrd müügilepingu kohaselt kohustus XO tasuma arved 30 päeva jooksul, siis oli hagis sisalduv viivisearvutus ebaõige. Alljärgnevalt esitab hageja täpsustatud viivisearvestuse hagi esitamise seisuga: Arve nr.
Eeltoodust nähtub, et hageja nõude suuruseks koos viivisega oli hagi esitamise hetkel ehk 5.03.2019. a. 8 066,35 eurot (3 658,27 põhisumma + 4 404,08 viivis). Arvestades, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kõrvalnõuete sissenõudmine suuremas ulatuses kui põhinõue perspektiivikas, nõuab hageja siiski viivise tasumist summas 3 658,27 eurot. Eeltoodust nähtuvalt oli hagiavalduses toodud viivisearvutus küll ebaõige, kuid kuna viivised ületavad ka korrektse arvutuse puhul põhinõuet ning hageja nõuab viivise tasumist üksnes põhinõudega samas ulatuses, siis ei ole vajadust haginõudeid muuta.
6.KOSTJA VASTUVÄITED 6.1.Kostja vaidleb hagile vastu. /tl. 79/.Hageja nõue on tekkinud 11.03.2014.a sõlmitud müügilepingust, mille alusel müüs hageja osaühingule XO Xxxxxxxxxxx (põhivõlgnik) kaupu, mille kogus, sortiment ning hind määrati kindlaks vastavalt kliendi tellimusele ning fikseeriti saatedokumentides. 6.2.11.03.2014.a sõlmitud lepingu punktis 6.5 on sätestatud kostja vastutus solidaarvõlgnikuna (käendusleping). Hageja leiab, et põhivõlgnik on jätnud tasumata müügilepingu alusel müüdud kauba eest väljastatud arved nr 161213, 161220, 161237, 161246, 161290, 161346, 170063, 17066, 170114, 170117 ja 170132, kokku summas 3658,27 eurot ja kuna kostja käendas põhivõlgniku kohustust on käendaja kohustatud tasuma põhivõlgniku võla. 6.3.VÕS § 149 lg 1 alusel võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 6.3.1.Hageja pole tõendanud, et kaup on üle antud.
lk 11
Müügilepingu punkt 5.2. alusel on ostja kohustatud tasuma temale müüja poolt üle antud kauba eest arve-saatelehe alusel 30 kalendripäeva jooksul alates arve-saatelehe väljakirjutamise kuupäevast. VÕS § 209 lg 1 alusel on müüja kohustatud asja üle andma. Vastavalt lepingule peab kaup olema üle antud saatelehega. Arve muutus sissenõutavaks 30 kalendripäeva jooksul arvates arve saatelehe väljakirjutamisest. Saatelehed puuduvad. Kauba üleandmist ja võla sissenõutavaks muutumist (VÕS § 82, lepingu punkt 5.2.) peab tõendama hageja.
6.3.2.Hageja pole tõendanud, et kaup müüdi 11.03.2014.a müügilepingu alusel. Müügileping põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmiti 11.03.2014.a. Arved, mille tasumist hageja käendajalt nõuab on esitatud 2016.aastal. Ühelgi arvel ei ole viidet, et arve on väljastatud 11.03.2014.a müügilepingu alusel. See, et võlgu olevat kaupa ei müüdud 11.03.2014.a müügilepingu alusel tõendab näiteks tasumata arvetel märgitud erinevad lepingutingimused. Müügilepingu alusel oli maksetähtaeg 30 päeva, arvetel on märgitud 21 päeva. Müügilepingus on märgitud viivise suuruseks 0,15 %, arvetel on märgitud 0,5 % päevas. Seega viitavad arved, et tasumata arvete alusel 2016.aastal müüdud kaup on müüdud teise müügilepingu alusel. Käendus ei laiene teisele müügilepingule. Kuna kaup on müüdud teise müügilepingu alusel, ei vastuta kostja teise müügilepingu alusel tekkinud põhivõlgniku kohustuste eest. 6.4.Käendusleping oli põhivõla tekkimise ajal lõppenud. Käendusleping ja müügileping on ühes lepingus. Leping oli tähtajaline ja kehtis 1 aasta (lepingu punkt 7.2). Seega oli käendaja vastutus piiratud ehk käendaja vastutas nende kohustuste eest mida põhivõlgnik võttis ajavahemikul 11.03.14 – 11.03.15. Käendaja piiratud vastutust näitab asjaolu, et 11.märtsil 2014 väljastas põhivõlgnik volituse J Hale ja see kehtis üks aasta. Seega volitus tõendab kaudselt, et müügi- ja käendusleping kehtis üks aasta ja lõppes 11.märtsil 2015.a. J Hal ei olnud alates 11.märtsist 2015.a õigust 11.03.2014.a müügilepingu alusel kaupu osta. Käendaja ei vastuta kohustuste eest, mis on tekkinud peale käenduslepingu lõppemist ja mis on võetud kolmanda isiku poolt ilma volitusi omamata. Käendusleping ei kehti. VÕS § 142 lg 2 sätestab, et käendusega võib käendada tulevast kohustust üksnes juhul, kui tuleviku kohustus on piisavalt määratletav. Müügilepingu punkt 1.2 järgi ei olnud tuleviku kohustus piisavalt määratletud, kuna kaupade kogus, sortiment ning hind ei olnud lepingus määratletud. Piisav on määratletus juhul, kui käendatav kohustus on individualiseeritav selle võlgniku, võlausaldaja ja sisu osas. Piisav määratletus tulevaste nõuete puhul tähendab, et tulevaste kohustuste tekkimise hetkeseisuga peab olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendaja käendustahtega lepingu sõlmimise hetkel. Käendaja käendustahe oli piiratud tähtajaga ehk kehtis kuni 11.märtsini 2015.a. Käendaja käendustahe ei ole hõlmatud kohustustega, mis tekkisid peale 11.märtsi 2015.a. 6.5.Käendusleping on tühine .
lk 12
Kuna käendusleping tagab tulevikus tekkivaid nõudeid siis on tegemist nn globaalse tagatiskokkuleppega. Globaalse tagatiskokkuleppe osas on välja kujunenud kohtupraktika, et tagatiskokkulepped, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke tagatise saaja nõudeid tagatise andja või kolmanda isiku vastu (VÕS kommenteeritud väljaanne I lk 748) võivad olla heade kommetega vastuolus ja tühised (Riigikohtu lahend 3-2-1-104-08 p 19). Kuna müügilepingus ei ole selgelt määratletud tulevikus tekkivad kohustused, mille eest käendaja vastutab, siis on käendusleping tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses. 6.6.Käendusleping ei ole tüüptingimuste osa. Käendusleping on osa müügilepingust ja sätestatud müügilepingu punktis 6.5, kus on sätestatud põhivõlgniku ja müüja vastutus. Müügileping on VÕS § 35 tähenduses tüüptingimustega leping, kuna selle osas ei ole pooled eraldi läbi rääkinud ja tingimuse kasutaja kasutab seda teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis ja esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Käendusleping on sätestatud ainult lepingu ühes punktis müügilepingu poolte vastutuse sätetes. Käenduskohustus on kõrvalkohustus, mis on tavapäraselt läbi räägitud ja allkirjastatud eraldi lepinguna. Käendajal ei ole midagi tegemist ostja ja müüja vahelise lepingust tuleneva vastutusega ja käenduslepingu sätestamine poolte vahelise vastutuse peatükis on ebatavaline. Käendaja ei osanud oodata, et käendusleping sätestatakse müügilepingu vastutuse peatükis, kus reguleeritakse ostja ja müüja vahelise vastutusega seonduvat. Juhatuse liige allkirjastades müügilepingu ei olnud teadlik, et ühes müügilepingu punktis on sätestatud tema isiklik vastutus. 6.7.Kuna hageja põhinõue kostja vastu on ebaõige, on ebaõige ka viivisnõue.
7.24. 05. 2019.a. menetlusdokumendis /t.l. 98/ jääb kostja 20 märtsil esitatud seisukohtade juurde kuid täiendab esitatud seisukohti. Hageja leiab, et põhivõlgnik on jätnud tasumata müügilepingu alusel müüdud kauba eest väljastatud arved nr 161213, 161220, 161237, 161246, 161290, 161346, 170063, 17066, 170114, 170117 ja 170132, kokku summas 3658,27 eurot ja kuna kostja käendas põhivõlgniku kohustust on käendaja kohustatud tasuma põhivõlgniku võla. Arvest nr 161213 (hagiavalduse lisa 9) on summa 88 eurot + käibemaks 17,6, kokku 105,60 eurot transporditeenuse eest, arvest nr 161290 (HA lisa 14) on summa 80 eurot + käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot transporditeenus, arvest 170063 (HA lisa 16) on transporditeenus 10 eurot + käibemaks 2 eurot, kokku 12 eurot, arvest nr 170114 on summa 52,50 eurot + käibemaks 10,50 eurot, kokku 63 eurot transporditeenus. Kokku on transporditeenuse arveid 276,60 eurot. Käendus on antud müügilepingu täitmise tagamiseks, mitte transporditeenuse täitmise tagamiseks.
lk 13
Hageja väidab, et kauba üleandmist ei ole fikseeritud, kuna tegemist oli poolte vahelise tavapraktikaga. Kostjale ei ole teada, et põhivõlgniku ja hageja vahel selline praktika esines ja hageja on jätnud enda väite tõendamata. Eluliselt ei ole usutav, et hageja kui professionaalne jaekaupmees väljastab laost kaupa ilma saatelehtedeta. Kauba üleandmist ei tõenda hagiavalduse lisad 31 ja 32. Lisa 31 on hageja enda e-kiri ja lisa 32 meiliaadressil XXXXXXXX saadetud e-kiri lausega „ tasumata arvete kogusaldo on 3612,26 eur, sama mis TV Onlinel. Hageja leiab, et XXXXXXmeiliaadressilt saadetud e-kiri on saldokinnitus, kuid ei tõenda, kes on saldokinnituse andja. XXXXXX ei ole põhivõlgniku ametliku meiliaadress ja sellest aadressi ei ole äriühing kunagi kasutanud. Lisame äriregistri väljavõtte, mille järgi on põhivõlgniku ametlikud meiliaadressid olnud TTTTTTTTTT, OOOOOOOOOO ja IIIIIIIII KKKKKKKKKK (Lisa 1). Käendaja, kui põhivõlgniku juhatuse liige ei ole kunagi kasutanud XXXXXXXXX nimelist meiliaadressi. Käendaja, kui põhivõlgniku juhatuse liige oli ainuke, kellel oleks olnud õigus anda saldokinnitusi. Kostja leiab, et kaupa pole üle antud ja võõralt meiliaadressilt antud saldokinnitus ei tõenda kauba üleandmist ega pole võlatunnistus.
8.Menetluskulude nimekiri 8.1.Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ on K Gle käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, mille lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot (arvestuses näidatakse summadele lisandub käibemaks) järgmiste toimingute eest:
Eelnevast nähtub, et hageja on käesolevaks hetkeks menetlemisega seoses kandnud kohtuväliseid kulusid 890 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub käibemaks 178 eurot, kokku 1068 eurot. 8.2.Kostja kinnitab kooskõlas TsMS §-ga 176 lg 5, et kõik eelpool nimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja menetlusega.
8.3.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülaltoodust tulenevalt paluvad kostjad menetluskulud välja mõista koos seadusest tuleneva viivisega.
lk 14
8.4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 174 lg 1, palub hageja tsiviilasja raames kantud menetluskuludena kindlaks määrata ja nende kasuks välja mõista kokku 1068 eurot.
8.5.Ühtlasi hageja TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 8.6.Kostja ei vaidlusta hageja menetluskulusid summas 1068 eurot ja palub ülejäänud osas hinnata hageja menetluskulude vajadust ja otstarbekust. Eeltoodust tulenevalt palub kostja:
Jätta OÜ More in Online hagi rahuldamata. Jätta kostja menetlukulud hageja kanda. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1068 eurot. mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuuluv rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et •
TV Online OÜ müüjana ja XO Xxxxxxxxxxx OÜ ostjana on 11.03.2014. a. sõlminud müügilepingu nr. 11032014 (Leping) /t.l. 6/, milles lepiti kokku, et müüja müüb ja ostja ostab kaupu lepingus määratud tingimustel. Kaupade kogus ja sortiment ning hind määratakse kindlaks vastavalt ostja tellimusele ja fikseeritakse saatedokumntides, milleks on arve-saateleht.
•
Lepingu p. 4 kohaselt toimus kauba üleandmine müüja laos või kokkuleppel ostja poolt määratud asukohas. Kauba üleandmine müüjalt ostjale vormistatakse arve-saatelehega, mille ostja kinnitab oma allkirjaga.
•
Lepingu p. 5 kohaselt toimus kauba eest tasumine sularahas müüja kassasse või ülekandega müüja arvelduskontole. Tasumine pidi toimuma 30 päeva jooksul arvates arve-saatelehe väljakirjutamise päevast. Ostulimiidiks määrati 15 000 eurot.
•
Lepingu p. 6 kohaselt kauba eest tasumisega viivitamise korral kohustus ostja maksma viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt.
•
Lepingu p. 6.5. kohaselt on lepingule alla kirjutanud K G võtnud endale isikliku solidaarse vastutuse antud lepingu nõuetekohase täitmise eest piirmääraga 20 000 eurot.
•
Kauba vastuvõtmiseks volitas ostja J Ha /t.l. 9/.
lk 15
•
Esitatud arvete eest on ostja ajavahemikus 01. 01. 2016 kuni 01. 01. 2018 tasunud /t.l. 27/ mida kinnitab müüja (hageja) konto väljavõte.
•
Ostjale väljastatud kuid tasumata arved on:
Arve nr. Kuupäev summa /eurot/ 161213
13.10. 2016 1477,34 /t.l. 28/ 161220
14.10. 2016 28,44 /t.l. 29/ 161237
19.10. 2016 176,76 /t.l. 30/ 161246
21.10. 2016 48.00 /t.l. 31/ 161256
24.10. 2016 121,80 /t.l. 32/ 161290
31.10. 2016 635,56 /t.l. 33/ 161346
16.11. 2016 84,96 /t.l. 34/ 170063
31.01. 2017 112,80 /t.l. 35/ 170066
31.01 . 2017 78,16 /t.l. 36/ 170096
10.02.2017 327,47 /t.l. 37/ 170114
16.02.2017 110,63 /t.l. 38/ 170117
16.02. 2017 410,34 /t.l. 39/ 170132
22.02. 2017 46,01 / t.l. 40/ Kokku 3658,27 eurot. • Pooled on pidanud kirjavahetust maksmata arvete tasumise kohta /t.l. 63-66/ ja selle käigus on J H kinnitanud, et arved tasutakse. • 4. 03. 2019 loovutas müüja oma nõude eelnimetatud lepingust tuleneva nõude XO Xxxxxxxxxxx ja K G vastu More in Online OÜ-le /t.l. 67/.
10.Kostja ei nõustunud tema vastu esitatud nõudega ja on sellele esitanud rea vastuväiteid:
10.1.Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, et kaup on üle antud. Puuduvad saatelehed. Arve-saatelehtedel puuduv viide konkreetsele müügilepingule. Kuna arvetel on viivisemäär võrreldes müügilepinguga erinev (lepingus 0,15 % päevas, arvetel 0, 5 % päevas) tõendab see, et arvetega müüdi kaupa teise müügilepingu alusel. Hageja möönab, et kauba üleandmisel mistahes saatelehti ei koostatud ning kauba üleandmist kirjalikult ei vormistatud. Seda on hageja kinnitanud juba hagiavalduses, märkides, et saatelehti ega kinnitusi kauba kättesaamise kohta ei allkirjastatud. Samas on hageja selgitanud ja tõendanud, et TV ja XO koostöö on kirjeldatud viisil toiminud pika-ajaliselt ning XO on sellise koostöö alusel tasunud juba enam kui 100 (!) TV poolt väljastatud arvet (vt. hagiavalduse lisa nr. 8). Seega oli kauba üleandmine ilma saateleheta TV ja XO jaoks tavapärane praktika, millest peeti kinni ka vaidlusaluste arvete esitamisel ning arvetel märgitud kauba tarnimisel. Sellise praktika põhjuseks on eelkõige asjaolu, et tihtipeale antakse kaup üle tellija objektil viibivale töömehele, mitte tellija juhatuse liikmele, et tagada ehitustegevuse operatiivsus. Hageja möönab, et sellise praktika puhul võtab TV endale tõendusliku riski, kuid selliselt on TV oma äritegevust siiani korraldanud. Vastavalt lepingule pidi üleandmine toimuma arve-saatelehtedega, mis väljastati ostjale. Ostja volitatud esindaja J H on kauba saamist ja selle eest maksmata jätmist kinnitanud, mistõttu tuleb kauba üleandmine ostjale lugeda tõendatuks.
lk 16
Kostja on leidnud, et kirjavahetus suvalisel meiliaadressil ei tõenda seda, et saldokinnitus anti kostja poolt, kuna kostja ei ole kunagi kasutanud aadressi XXXXXXXXXX .Tegelikult ssadeti kiri ka aadressile [email protected] , mis on kostja aadressiks ka etoimkus. Seega ei ole kostja sellekohane väide põhjendatud. Kostja esindajana on J H võlga tunnistanud ja sellega sisuliselt ka kauba saamist kinnitanud.
10.2.Kostja hinnangul on käendusleping on tühine . Kuna käendusleping tagab tulevikus tekkivaid nõudeid siis on tegemist nn globaalse tagatiskokkuleppega. Globaalse tagatiskokkuleppe osas on välja kujunenud kohtupraktika, et tagatiskokkulepped, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke tagatise saaja nõudeid tagatise andja või kolmanda isiku vastu (VÕS kommenteeritud väljaanne I lk 748) võivad olla heade kommetega vastuolus ja tühised Kuna müügilepingus ei ole selgelt määratletud tulevikus tekkivad kohustused, mille eest käendaja vastutab, siis on käendusleping tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses. Hageja sellega ei nõustu ja leiab, et VÕS § 142 lg 2 eesmärgiks on erialakirjanduse kohaselt vältida nn. globaalseid tagatiskokkuleppeid, millega tagatakse kõiki ühe isiku nõudeid teise isiku vastu, sõltumata õigussuhtest ja lepingust. Käesoleval juhul ei ole tegemist globaalse tagatiskokkuleppega, vaid XO juhatuse liikme ja osaniku lubadusega tagada konkreetse õigussuhte alusel tekkivaid XO kohustusi TV ees. Tegemist ei ole määratlemata tagatisega, mille sisust ei olnud käendajal võimalik aru saada. Kohus nõustub siikohal hagejaga, sest kostja ettevõtte juhatuse liikmena, võttes vastutuse konkreetsest müügilepuingust tulenevate kohustuste täitmise eest, pidi aru saama oma vastutuse piiridest, seda enam, et käendaja vastutuse piirmäär on lepingus selgelt määratud. Seega ei saa kohus lugeda käenduslepingut heade kommete vastaseks ja leiab, et tegemist on kehtiva käenduskohustusega. Kostja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-104-08 p. 19 ei ole siinkohal asjakohane.
10.3.Kostja hinnangul oli käendusleping põhivõla tekkimise ajal lõppenud. Kostja leiab, et kuna müügilepingu kehtivusaeg oli 1 aasta, siis oli ka käendaja vastutus piiratud. Seda kinnitab J Hale väljastatud volitus kauba vastuvõtmiseks, mis kehtis ühe aasta. Kostja on jätnud tähelepanuta, et lepingu p 7.2.kohaselt müügileping kehtib poolte poolt oma kohustuste täitmisel 1 aasta, kuid pretensioonide puudumisel pikeneb leping automaatselt. Kuivõrd pooltel ei ole olnud pretensioone lepingu osas, on leping pidevalt pikenenud ega ole seetõttu aasta möödumisel lõppenud. Seega pikeneb leping vaikimisi automaatselt ning kostja pole tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis oleksid võinud lepingu automaatse pikenemise peatada. Kostja on sinkohal muu hulgas viidnud ka sellele, et kaupa vastu võtnud esindaja, J Ha, volitus kehtis vaid aasta alates 11. 03. 2014. Samas on kostja OÜ XO Invetments juhatuse liikmena andnud J Hale notariaalse volikirja /t.l. 88/, millega volitas J Ha esindama osaühingut kõigi asutuste ja isikute ees ja m.h. sõlmima lepinguid ja vastu võtma dokumente, raha ja esemeid. Volitus anti tähtajata. Sellega ei saa kohus põhjendatuks lugeda kostja vastuväidet lepingu lõppemise kohta.
lk 17
Riigikohus oma lahendis 3-2-1-124-12 on asunud seisukohale, et kostjal lasub tõendamiskoormus selle kohta, et käendusleping on lõppenud. Kostja seda tõendanud ei ole.
10.4.Kostja leiab, et käendusleping ei ole tüüptingimuste osa. Kostja viitab siinkohal võlaõigusseaduse § 35 millest lähtudes on müügileping tüüptingimustega leping, kuna selle osas ei ole pooled eraldi läbi rääkinud ja tingimuse kasutaja kasutab seda teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis ja esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Teisisõnu leiab kostja, et käenduskokkulepe tuleb müügilepingust välistada. Hageja vaidleb sellele vastu. Müügileping ja selles sisalduv käendusleping on sõlmitud vabatahtlikult ning mõlemal lepingupoolel oli võimalik tingimuste osas läbi rääkida ja selle tingimusi muuta. Lepingu tekst ega vorm ei viita mistahes viisil sellele, et tegemist oleks olnud tüüptingimustega, mida kostja ei saanud mõjutada. Samuti ei ole käenduslepingu punkt esitatud ebatavaliselt ega üllatuslikult. Hageja peab vajalikuks märkida, et käesoleva haginõude aluseks olev müügileping ja käendusleping ei ole esmakordsed kokkulepped XO ja TV vahel. Nimelt on XO ja TV juba 2011. aastal sõlminud müügilepingu ja käenduslepingu /t.l. 89 ja 91/, millega reguleerisid omavahelisi suhteid ja kostja vastutust XO kohustuste eest. Seega ei saanud 13.03.2014. a. sõlmitud leping, mille sisaldus käendus, olla kostjale üllatuslik. Käendaja oli juba alates 2011. a. eraldi lepingus selgesõnaliselt käendanud XO kohustusi TV ees. Aastal 2014. a. üksnes muudeti leping digitaalseks (2011 ja 2014 müügileping on identsed, va. p 6.5.) ning inkorporeeriti käendusleping müügilepingusse. Kohus ei saa pidada põhjendatuks kostja vastuväited, justkui oleks käendus tema jaoks arusaamatu ja üllatuslik. Kostja on lisaks müügilepingus sisalduvale käenduse sättele sõlminud ka täiesti eraldiseisva käenduslepingu. Seega on kostjale käenduse sisu arusaadav ja teada.
10.5.Kokkuvõttes leiab kohus, et esitatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuvastatud asjaoludel ei sõlminud kostja käenduslepingut väljaspool oma majandustegevust. Kostja oli müügilepingu osapoole, ostja, juhatuse liige, seega seotud isik, kes sõlmis käenduskokkuleppe huvist ühingu majandustegevuse kui iseenda majandustegevuse vastu. Müügilepingule kirjutas kostja alla nii ostja esindajana kui käendajana. Seega on täidetud VÕS § 145 eeldused käendaja vastutuse kohta võlausaldaja ees. Käendus on piiratud rahasummaga, kuigi ei ole piiratud ajaliselt (nagu ka müügileping). Kostja ei ole tõendanud, et käendusleping oleks tühine või lõppenud.
10.6.Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele, kuna leidis, et põhinõude rahuldamata jätmise korral puudub alus viivise väljamõistmiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 6.2. kohaselt on pooled viivisemäraks kokku leppinud 0,15% päevas. Viivise arvestamisel lähtus hageja maksetähtajast arvel, mis oli 21 päeva. Hagi
lk 18
esitamise aja seisuga on viivis 4404,08 eurot, kuid hageja nõue viivisele on summas 3 658,27 eurot e. Siis põhinõudega võrdses summas. Kuna põhivõlgnik on maksmisega olnud viivituses, on hageja sellekohane nõue põhjendatud.
11.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud Hageja on seoses käesoleva tsiviilasjaga kandnud järgnevad menetluskulud: Asja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs seoses hagiavalduse esitamisega K G vastu, nõupidamine kliendiga -25.02.2019. a. - 1,5 h; Hagiavalduse koostamine K G vastu - 27.02.2019. a. -5,25 h; Hagiavalduse koostamine K G vastu, suhtlemine kliendiga, lisade komplekteerimine 5.03.2019. a. - 1,25 h Arvestades, et hageja ostab õigusabiteenust hinnaga 130€/tund + käibemaks, siis on hageja kandnud õigusabiga seoses kokku kulusid summas 1 248.- eurot (8 x 130 x 1,2). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 550.- eurot. Seega on hageja menetluskuludeks kokku 1 798.- eurot. Hageja on hagiavalduse koostamise ja kompekteerimise ajaks märkinud kokku 6,75 tundi, mis kohtu hinnangul on ülepaisutatud. Kohus arvestab hagi koostamiseks kuluvaks, põhjendatud, ajakuluks 3 tundi. Lisaks on hageja märkinud hagi koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks täiendavalt 1,25 tundi, mis kohtu hinnangul ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu esialgse 1,5 tunnise materjalidega tutvumise ja kliendiga vestlemise järel pidi esindajale asi selge olema ja täiendav ajakulu sellele ei ole põhjendatud. Seega tasu õigusabi eest 585 eurot (4,5x130), millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot, lisandub riigilõiv 550 eurot. Kulu kokku 1252 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.