Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

OÜ hinnapakkumise kohaselt 1650 eurot (koos käibemaksuga 1980 eurot). Kõikide elamul lasuvate puuduste kõrvaldamise maksumus on 40 570,80 eurot. Lisaks on hagejal enne kohtumenetlust tekkinud kohtueelne õigusabikulu ja ekspertiisikulu kokku 1620 eurot. Korter ei vasta lepingutingimustele, sest korteril ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja selgitas, et avastas esimesed korteri puudused vahetult pärast sissekolimist, mistõttu tuleb eeldada, et puudused olid olemas juba korteri üleandmisel. Hageja teavitas vastavatest puudustest kostjat vahetult peale nende avastamist, mõistliku aja jooksul 04.01.2017. Kostja I on korteri eelmine omanik ja seotud kogu korterelamu ehitamisega, seega pidi ta olema korteri puudustest teadlik. See, et hageja oli nõus korteriomandi ostma sellises seisus nagu ta on, ei võta hagejalt õigust tugineda korteriomandi mittevastavusele. Antud juhul ei ole tegemist garantiitöödega, müügilepingu alusel polnud poolte vahel garantii kokku lepitud. Hageja leidis, et Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ vastutavad solidaarselt MM BYGG OÜ-ga, sest on toimunud ettevõtte üleminek. Arendustegevus ja vara on tõstetud teistesse ühingutesse, MM BYGG OÜ on muudetud varatuks. Kostjate registreeritud põhitegevusalad on mingitel ajahetkedel kattunud. Nii kostja 1 endises ärinimes kui ka kostja 2 ärinimes sisaldub sõna „Mammut“, mis viitab samuti ettevõtte üleminekule.

MAAKOHTU OTSUS

07.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus tühistas määrustega seatud hagi tagamised. Hageja ja MM BYGG OÜ menetluskulud jäeti nende endi kanda. Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ menetluskulud jäeti hageja kanda. Hagejalt mõisteti Mammut Element OÜ kasuks välja menetluskulud 1350 eurot. Hagejalt mõisteti Paju Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud 1350 eurot ja viivis kuni täitmiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis korteri müügilepingu MM BYGG OÜga. Maakohus analüüsis esmalt, kas teised kostjad vastutavad MM BYGG OÜ kohustuste täitmise eest. Hageja väitel on tegemist ettevõtte üleminekuga, seega peaks teiste kostjate vastutus tulenema VÕS § 183 lg-st 1. Esitatud tõenditega ei ole tõendatud ettevõtte üleminek. Alates 2016. aastast on kõigi äriühingutega seotud Marko Perv ja/või Karin Raid. Kõigi kostjate tegevusvaldkonnad on mingil ajal kattunud (kinnisvara ost ja müük). Samas ei ole seadusega keelatud mitme ettevõtte omanikuks olemine või juhtimine ka siis, kui need ettevõtted tegelevad samas valdkonnas. Ka juhtorganite liikmete ja osanike kattuvuse puhul ei saa eeldada, et üks osaühing vastutab teise osaühingu tegevusest tekkinud kohustuste eest. Tõendite alusel ei saa asuda üheselt seisukohale, et MM BYGG OÜ käive oleks vähenenud ning teiste osaühingute oma selle võrra suurenenud. Hageja ei ole viidanud konkreetsemalt, et üks kostjatest oleks teistele oma majandustegevuse (majandustegevuseks olulised kinnistud, kliendid, tarnesuhted jms) üle andnud ning kohtule esitatud tõenditest seda ka ei tulene. Seega ei ole võimalik öelda, et osaühingute käibe või töötajate arvu muutus oleks teise osaühingu tegevusega seotud. Ei ole võimalik välja tuua, et Mammut Element OÜ ning Paju Arendus OÜ käive oleks seotud sellega, et osaühingud ostsid MM BYGG OÜ-lt kokku kolm kinnistut. Kuna Mammut Element OÜ ning Paju Arendus OÜ ei ole hagejaga lepingulistes suhetes, tuleb nende vastu esitatud hagi jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostis MM BYGG OÜ-lt (endine ärinimi Mammut Kinnisvara OÜ) 16.11.2016 müügilepinguga korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXX. Lepingu p 2.2. alusel tasus hageja korteri eest 127 500 eurot, kostja andis korteri otsese valduse hagejale üle 16.11.2016. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 217 lg 1, mille järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Asja lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 100, § 101 ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele. Kuna pooled ei leppinud 16.11.2016 lepingus kokku elamu kvaliteedis, tuleb lähtuvalt VÕS § 77 lg-st 1 kvaliteedi kohta arvestada ehitamisele seaduses sätestatud nõudeid ja head ehitustava. Maakohus arvestas hageja esitatud Tanel Seppeli kirjalikku arvamust ning tema tunnistajana kohtuistungil antud ütluseid kui asjatundja arvamust. Tegemist on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud isikuga (valdkond ehitustehniline ekspertiis, projekteerimis ekspertiis ja omanikujärelevalve ekspertiis) ning kohtul on alust arvata, et tegemist on asjatundjaga.

Väljast kiviparketi korrastamine. Kostja väitel on praeguseks hageja nimetatud puudus parandatud ja parkett korrastatud. Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Maakohus luges kostja esitatud fotodega tõendatuks, et puudus on VÕS § 222 kohaselt kõrvaldatud. Uute ventilatsiooniavade tegemine otsaseina; vanade ventilatsiooni aukude kinni ehitamine. Tehnoruumi viimistlus; uus ventilatsiooni seadme tarne ja paigaldus, ventilatsioonitööd Asjatundja Tanel Seppeli antud arvamuse kohaselt ei vasta paigaldatud seade kehtivatele energiatõhususe nõuetele ning seda ei oleks tohtinud alates 01.01.2016 paigaldada. Maakohus leidis, et kuivõrd hoonele anti ehitusluba 03.03.2015, tuleb elamule kohaldada ka ehitusloa väljaandmise ajal kehtinud nõudeid. Asjatundja hinnangul vastas ventilatsiooniseade enne 01.01.2016 kehtinud nõuetele. Seega ei saa lugeda paigaldatud ventilatsiooniseadet normidele mittevastavaks, tegemist ei ole elamu puudusega. Maakohus luges asjatundja arvamusega tõendatuks, et ehitatud ventilatsiooniavad ei vasta normidele ning võivad olla ohtlikud, kuna ventilatsiooni ja gaasiseadme väljavise on õhuvõtule liiga lähedal. Kostja oleks pidanud esitama tõendid, et nende ventilatsioonilahendus vastab ventilatsiooni projekteerimisnormidele. Esitatud ventilatsioonisüsteemi mõõdistuspass kinnitab ainult ventilatsiooni õhuhulkade piisavust. Üldteadaolevalt on gaasiseadme suitsugaaside sattumine õhuvõttu ohtlik ning see võimalus peab olema täielikult välistatud. Hageja nimetatud töödest on põhjendatud uute ventilatsiooniavade tegemine otsaseina, vanade ventilatsiooni aukude kinni ehitamine ja sellega seoses tehnoruumi viimistlus. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et kõik vajalikud tööd (sh tehnoruumi viimistlus) võiks maksta 920 eurot. Maakohus leidis, et asjatundja arvamus on kooskõlas kõige odavama hinnapakkumisega 840 eurot, arvestades, et see on tehtud 20.11.2018. Välisukse demontaaž, sisemiste uksepõskede avamine, uue ukse montaaž, avatäidete viimistlus väljast, uute uksepõskede ehitus seest, viimistlemine. Asjatundja hinnangu ja AS-i Tevo Kaup arvamusega on tõendatud, et välisuks on valesti paigaldatud. Selle tagajärjel ei pea välisuks külma, nurkadest paistab valgus. Seega on tõendatud, et välisuks on puudustega. Ukse vahetus koos viimistlusega võiks olla umbes 1300-1400 eurot. Kuna ukse vahetus tähendab ka vana piida äravõtmist, uue panekut ning viimistlust, ei saa lähtuda ainult ukse hinnast. Kohus loeb puuduse kõrvaldamise hinnaks 1400 eurot. Esimese korruse duširuumi vanade plaatide eemaldus, alumise rea plaatide eemaldus, põranda tasandamine, uue hüdroisolatsiooni paigaldus, põranda plaatimine. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et esimese korruse duširuumi põrand on vajunud, viimistlusplaadid on lahti tulnud ja purunenud, põrandasse on tekkinud aste. Lisaks puudusid juba algul põrandal vajalikud kalded. Kuni pooled ei ole eraldi kokku leppinud, et elamu kvaliteet ei pea mingis osas vastama tavapärasele keskmisele kvaliteedile, tuli nii ehitise projekteerimisel kui ehitamisel lähtuda kehtestatud normidest. Kostja ei ole esitanud täpsemat elamusisest projekti, mille oleks koostanud või kinnitanud asjatundja ning kust oleks üheselt selge, et duširuumide planeeritud kalle oli 0° ning see vastab nõuetele. See, et vesi voolab põhimõtteliselt ära (vesi ju kuhja ei jää), ei ole keskmisele uuselamu kvaliteedile vastav. On tõendatud, et duširuum on ehitatud puudustega. Kostja leidis, et kuna duširuumi põranda pind on 5,4 m2 ning koos alumise seinaplaadi reaga 8 m2, on hageja aluseks võetud hinnapakkumine 22 m2 ebaõige. Tööde maksumus oleks 832 eurot. Asjatundja hinnangul võiks saada miinimumtööd tehtud 1500 euroga. Kuivõrd asjatundja

sõnutsi ei tea ta, mida selle 1500 eurot eest teha saaks, tuleb hageja nimetatud tööde maksumuseks lugeda OÜ Virton hinnapakkumises nimetatud 2745 eurot (2288 eurot + käibemaks). Teise korruse duširuumi vale kalle. Teise korruse duširuumi hüdroisolatsioon ja plaatimine. Asjatundja tuvastas oma arvamuses, et mõlemas duširuumis olevad kalded ei vasta nõuetele, mis on esitatud RT 84-11166-et. Asjatundja hinnangul maksaks teise korruse duširuumi nõuetekohaseks ehitamine 1500 eurot. Maakohus lähtus kahjude suuruse määramisel asjatundja hinnangust. Samas tuleb lisada põrandakütte maksumus, kuna elamu eelprojekti kohaselt on elamusse ette nähtud põrandaküte. Kohtule ei ole esitatud ehitusprojekti ning ei ole ka ühtegi mõistlikku põhjust, mille kohaselt ei peaks duširuumis põrandakütet olema. Kokku on kahjude kõrvaldamise hinnaks 5144 eurot (1500 + (3037 + km)). Esimese ja teise korruse duširuumi niiskuskindla ukse paigaldus, defektsete siseuste väljavahetus ja mõranenud lengid, uksepakkude paigaldus. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et duširuumide uksed peaksid olema niiskuskindlad, aga on tavalised. Lisaks on asjatundja arvamusega tõendatud, et ülemise duširuumi uks on valesti paigaldatud, uksepiit on defektiga ja pundunud. Kostja vastuväide, et niiskete ruumide uksed olid välja valitud hageja poolt, ei ole asjakohane. Kuna kostja paigutas uksed ette hageja juhiste kohaselt, kuulub kohaldamisele VÕS § 641 lg 3 - töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Kostjal kui eriteadmistega isikul (hoone ehitajal) oli kohustus hagejale selgitada, millised uksed peavad olema niiskete ruumide ees. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja valis tavalised uksed kostja selgitustest hoolimata. Hiljem on kostja esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist ei ole niiskuskindlate ustega. Kuna kostja ei ole enne 17.12.2019 sellist vastuväidet esitanud, loeb kohus asjatundja ütlustega tõendatuks, et tegemist ei ole niiskuskindlate ustega. Kostja ei ole omapoolseid uste vahetamise hindu nimetanud ning asjatundja on kinnitanud, et ühe ukse vahetamise hind võib olla 370 eurot, kokku niiskuskindlad uksed 740 eurot. Asjatundja on siseuste kohta tuvastanud, et esiku siseuksel on defekt, WC ukse leng viltu, ülemine toauks on valesti paigaldatud. Tõendatud on, et kolm siseust ei vasta tavapärasele kvaliteedile. Kuna hageja ei ole neid tootjatelt tellinud või ostnud, hageja omandile pani enne korteri üleandmist uksed ette kostja, ei saa hagejale panna kohustust ka nõuda tootjalt garantii korras toodete väljavahetamist. Hageja jaoks oli lepingupooleks kostja ning hageja ei pidanud teadma, kellelt uksed on tellitud. Seega loeb kohus kahju suuruseks kõigi kolme ukse vahetamise hinna 860 eurot. Kokku on uste vahetamise kulu 1830 eurot. Esimese korruse parketi demontaaž, põranda tasandamine, uue parketi paigaldus, teise korruse parketi vahetus, vajadusel põranda tasandamine, uute põrandaliistude paigaldus; köögi demontaaž, montaaž. Asjatundja arvamuse kohaselt on elutoa-köögi seina äärde paigaldatud vale materjal, parketi lippidel on nähtav värvi, mõni lipp on defektiga. Asjatundja selgitas kohtuistungil, et parketi paisumist ei tuvastanud. Lincona Konsult AS vaatlusakti kohaselt oli parkett paisunud elutoas ruumi sisenedes ja terrassi ukse ees umbes paari meetri ulatuses. Elutoa parketi viimase rea puhul on kasutatud põranda lõpetamisel vale materjali. Parketil on elutegevuse käigus tekkinud kriimud ja täkked põhilistes käigukohtades ja köögimööbli all. Vaatluse otsuseks oli, et esimesel korrusel saab järgmiste mõõtmiste tulemusel otsustada, kas põrand vajab lahti võtmist. Parketi ülesvõtmise järel tuleb mõõta aluspinna niiskus ja ebatasasus.

Seega on hageja enda esitatud tõendid vastuolulised. Kohus ei lugenud tõendatuks, et parketil oleksid paisumisega või värvierinevuse või defektidega seotud puudused. Arvamustes on viidatud sellele, et elutoa-köögi seina äärde on paigaldatud vale materjal, samas nähtub hageja enda seisukohast, et tema sai sellest aru 2017. aasta aprillis. Kuna korter anti üle 16.11.2016. Seega kasutas hageja eluruumi, kuid teda ei häirinud ebaõige materjali kasutamine. Tegemist ei ole järelikult hageja jaoks puudustega asjaga. Esimese korruse aknapalede korrastamine, aknaaluse tihendamine. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et kõik aknaplekid on ebapiisava kaldega (kuni 7° nõutava 15° asemel). Samas on asjatundja kohtuistungil selgitanud, et selle puuduse ümbertegemine ei lõppe hästi, siis läheks veel hullemaks. Asjatundjal ei olnud märget, et akna aluseid tuleks tihendada. Seega ei ole võimalik seda puudust ilma asja kahjustamata kõrvaldada. Aknaplekkide vale kalle võib tekitada siiski kahjustusi, mida peaks hakkama tulevikus parandama (vee valgumine akna vahele, akna ja seina vahele jms) ning selliste kahjude hüvitamine on kooskõlas VÕS §-ga 128 lg 3. Hageja on praegu akendega seotud kuludeks nimetanud 460 eurot. Aknapalede korrastamise ja aknaaluse tihendamise vajadus ei ole hetkel tõendanud, kuid nimetatud summa tuleks välja mõista tulevikus tekkiva kahju katteks. Elutoa seina parandustööd (mõra), viimistlemine. Teise korruse avatäidete viimistlus (parandustööd, uus silikoon, mõrad, uus värv) Kostja on viidanud, et mõra oli olemas korteri üleandmise ajal 16.11.2016, kuid parandati samal päeval. Samas on asjatundja 2018. a novembris tuvastanud, et mitmes kohas on praod seintes. Asjatundja kinnitas kohtuistungil, et elutoa seintes olid mõrad ning nende likvideerimise hind võiks olla 400 eurot. Isegi kui üleandmise ajal olnud mõra likvideeriti, ei tähenda see, et hiljem tekkinud uusi mõrasid parandama ei peaks. Maakohus lähtus asjatundja nimetatud hinnast, kuivõrd see on kõige objektiivsem. Asjatundja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et teise korruse akna ja seina ühenduskohas olid praod, vaja on akrüülimine ning selle hind on kokku kuni 100 eurot koos materjaliga. Seega on seina ja avatäidete viimistluse kulud kokku 500 eurot. Rõdu plekkide korrastamine, uue hüdroisolatsiooni paigaldus. Rõdulaudade korrastamine. Asjatundja on oma arvamuses leidnud, et rõdult ei voola vesi ära, mistõttu võib hävineda puitlaudis. Laudis on ühes tükis ja seda pole käsitsi võimalik tõsta. Kuna puudub projekt, ei saanud asjatundja kontrollida rõdu katte ülespöörde vastavust nõuetele. Kohtuistungil lisas asjatundja, et tehniliselt see rõdu hüdroisolatsioon täna töötab, kuigi ta ei vasta nõuetele. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et rõdul olevad plekid on 5-7 kraadise kaldega, mis ei vasta normidele. Kuna tegemist ei saa olla puudusega, mille märkamiseks on vaja eriteadmisi, tuleb lugeda, et rõdu laudis vastab keskmisele kvaliteedile. Elektrikilp ja juhtmed. Asjatundja on juhtinud oma arvamuses tähelepanu sellele, et koos elektripaigaldisega ei olnud üle antud auditit. Asjatundja täpsustas kohtuistungil, et tal ei ole elektriku pädevust, et kilbi kohta arvamust anda. Kostja on esitanud Inspecta Estonia OÜ elektripaigaldise auditi, mille kohaselt 27.01.2017 vastas elektripaigaldis ohutusnõuetele. Lisaks on hageja esitanud korteri kilbijoonised ja peakilbi joonise. Seega ei ole tõendatud, et hageja elektrikilp oleks puudustega ning audit puudub. Kui hagejale ei ole mingeid dokumente üle antud, tuleks esitada pigem vastav nõue, seda ei saa lugeda rahaliseks kahjuks.

Korteri mööbli kinnitamine, vajadusel demontaaž, lõppkoristus. Prügi utiliseerimine, transport. Asjatundja selgitas kohtuistungil, et mööbel tuleks kinni katta seina lihvimiseks ja värvimiseks, aga tavapäraselt on see juba seina värvimise hinnas sees. Seega ei lugenud maakohus selle summa eraldi väljamõistmist põhjendatuks. Prügi äravedu koos konteineriga võiks asjatundja arvates olla 160 eurot. Arvestades võimalike tekkivate ehitusjäätmete väikest mahtu (põhiliselt duširuumide plaadid ja uksed), on see kulu põhjendatud. Tegemist on kuluga, mis tuleb teha puuduste kõrvaldamiseks. Vastutus. VÕS § 218 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab müüja põhimõtteliselt alati selle eest, kui asi ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja väitel sai ta mittevastavusest teada 19.10.2018, kui asjatundja elamu üle vaatas. Kuna hagiavaldus on esitatud kahe kuu jooksul, teatas hageja mittevastavusest kahe kuu jooksul. Seda, et ventilatsiooniavad on üksteisele liiga lähedal, ei saa lugeda puuduseks, millest hageja oleks pidanud aru saama juba korteriomandit üle vaadates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et maja ehitas kostja. Sellises olukorras tuleb lugeda müüja raskelt hooletuks VÕS § 221 lg 1 p 1 mõttes. Samuti tuleneb kostja vastutus lõike punktist 2, kuna maja ehitajana pidi kostja teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. Müüja vastutust välistavad asjaolud puuduvad ning kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Üleandmise-vastuvõtmise aktis 16.11.2016 on fikseeritud puudusena, et wc-uksel on vigastused. 2018. jaanuaris on hageja saatnud kostjale kirja selle kohta, et uksed on vaja vahetada. Kuna kostja müüjana uksed paigaldas, pidi ta neist puudustest ka teadma ega saa tugineda sellele, et hageja puudustest õigeaegselt ei teavitanud. Uste peamiseks puuduseks on lengide valesti paigaldamine, mitte elutegevuse jooksul tekkinud jäljed. Järelikult ei saa kostja tugineda sellele, et lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas hageja tegu. Esimese korruse aknapalede puudustest sai hageja teada 19.10.2018 asjatundja arvamusest. Kostja vastuväite kohaselt on hageja tuginemine puudustele hilinenud VÕS § 220 lg 1 ja 3 mõttes. Kuivõrd puuduseks on aknaplekkide vale kalle, vastutab kostja ehitajana VÕS § 221 lg 1 alusel. Tulenevalt VÕS §-st 115 lg 1 ja 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 100 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1, 2 alusel kahju hüvitamist. Hinna alandamise alusel nõude esitamine ei välista selle ümber kvalifitseerimist kahju hüvitamiseks. Hageja on palunud välja mõista kostjalt kohtueelne õigusabikulu 900 eurot ja asjatundja tasu 720 eurot. Hageja nõue nende kulude hüvitamiseks on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgi ning tuleb rahuldada. Kokku on hageja menetluse eelsed kulud 1620 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8, TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 230 lg 1 näol. 16.11.2016 müügilepingu esemeks oli vaidlusalune korteriomand sellises seisukorras, nagu see müügi hetkel oli. Hageja kinnitas, et ta on eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ridaelamu ning lepingueseme reaalosaks olevad ruumid koos dokumentatsiooniga üle vaadanud ning on teadlik lepingueseme seisukorrast. Ka 16.11.2016 korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis kinnitas hageja veelkord, et ostja on objekti seisukorraga tutvunud ning on nõus valduse vastu võtma üleandmise päeva seisukorras. Gaasiseadme väljaviske kaudu väljuvad suitsugaasid ei satu ventilatsiooni ning vingugaas ei levi korteri ruumidesse. Vastav väide ei ole mistahes tõendiga tõendatud ning põhineb üksnes asjatundja spekulatsioonil. Välisukse läbipaistvusest pidanuks hageja teatama kohe ja on kaotanud õiguse puudusele tugineda. Samuti ei esine ukselehel puudusi. Kostja on ehitanud kalded vee äravoolu trapi ümbrusesse, mille tulemusel voolab vesi ära ehk vannituba on eesmärgipäraselt kasutatav (ning seda ka on tänaseni kasutatud). Vastupidist ei ole hageja ka kunagi väitnud. II korruse duširuumi põrand ei ole puudustega ning see vastab lepingutingimustele, kuna duširuumis voolab vesi korrektselt ära vannitoa äravoolu. Vesi ei kogune vannitoa nurkadesse, ei voola uksest välja ega jää põrandale pidama. Asjatundja ei ole tuvastanud, et duširuumide uksed ei ole niiskuskindlad ja on tavalised. Olenemata uste niiskuskindluse tasemest on kostja vastutus VÕS § 218 lg 4 kohaselt välistatud, kuna uksed olid välja valitud hageja poolt. Kostja siseviimistluspakett nägi ette melamiinist puidutoonis siledate siseuste paigaldamist. Uste tootja JELD-WEN Eesti AS on olnud valmis ühe ukselehe 8x21 Style 1 välja vahetama (hagiavalduse lisa 6). Kostja jääb seisukoha juurde, et kui hageja ise on minetanud õiguse garantiiaja sees tootjalt toote väljavahetamist nõuda, ei pea vastavate kulutuste kandmise eest vastutama ka kostja. Hageja ei ole I korruse aknaplekkide korrastamise nõuet üldse esitanud. Esitatud on ainult rõduplekkide korrastamise nõue. Aknaplekkide kohta puuduvad ka mistahes asjaolud, mis võimaldaksid väita, et tegemist on lepingutingimustele mittevastavate aknaplekkidega – aknaplekkidelt voolab vesi ära, vesi ei jää plekkidele seisma ega valgu hoone konstruktsioonidesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(III).

I

ole alla keskmise kvaliteedi ega sobimatu otstarbekohaseks kasutamiseks, kui see vastab projektile ja sel ajal kehtinud nõuetele.

elektripaigaldis on töökorras ja vastab otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Kostja on esitanud Inspecta Estonia OÜ elektripaigaldise auditi, mille kohaselt 27.01.2017 vastas elektripaigaldis ohutusnõuetele.

III

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.