2-18-19127/39 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Lisaks on hagejal enne kohtumenetlust tekkinud kohtueelne õigusabikulu ja ekspertiisikulu kokku 1 620 eurot. Korter ei vasta lepingutingimustele, sest korteril ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja selgitas, et avastas esimesed korteri puudused vahetult pärast sissekolimist, mistõttu tuleb eeldada, et puudused olid olemas juba korteri üleandmisel. Hageja teavitas vastavatest puudustest kostjat vahetult peale nende avastamist, mõistliku aja jooksul. Hageja on teavitanud puudustest näiteks 04.01.2017. Nimetatud puuduste näol on tegemist varjatud puudustega, hageja ei tuvastanud neid korteri lepingueelsel ülevaatusel ning ehitusalaseid eriteadmisi mitteomav hageja ei pidanudki puuduseid tuvastama. Kostja on korteri eelmine omanik ja seotud kogu korterelamu ehitamisega, seega pidi ta olema korteril lasuvatest puudustest teadlik. See, et hageja oli nõus korteriomandi ostma sellises seisus nagu ta on, ei võta hagejalt õigust tugineda korteriomandi mittevastavusele. Hageja ei ole viimased kaks aastat saanud kasutada esimese korruse duširuumi ning sauna. Antud juhul ei ole tegemist garantiitöödega, müügilepingu alusel polnud poolte vahel garantii kokku lepitud. Hageja leidis, et Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ vastutavad solidaarselt MM BYGG OÜ-ga, sest on toimunud ettevõtte üleminek. Arendustegevus ja vara on tõstetud teistesse ühingutesse, MM BYGG OÜ on muudetud sisuliselt varatuks. MM BYGG OÜ üheks ettevõtteks oli arendustegevus, mis seondus Reola tööstuspargiga. Mitmed Reola tööstuspargi arendustegevusega hõlmatud kinnistud on võõrandatud teistele kostjatele (Mingi tee 17, Mingi tee 15, Mingi tee 13). Teiste ühingute juhatuses ja/või osanikeringis on või on olnud MM BYGG OÜ juhatuse liige Marko Perv isiklikult või tema lähikondne K. R.. Avalikest registritest kättesaadava info kohaselt on märgitud nii MM BYGG OÜ kui ka Mammut Element OÜ elektronposti aadressiks [email protected]. 2018. aasta nelja kvartali käivetest nähtub, et MM BYGG OÜ käive vähenes märkimisväärselt, samal ajal nii Mammut Element OÜ kui ka Paju Arendus OÜ oma suurenes. Kostjate registreeritud põhitegevusalad on mingitel ajahetkedel kattunud. Asjaolu, et Mammut Element OÜ põhitegevusala muudeti vahetult 17. mail 2017 enne kinnistute võõrandamist enda kinnisvara ostult ja müügilt betoonist ehitustoodete tootmisele kinnitab pigem, et on proovitud ettevõtte üleminekut varjata. Nii kostja 1 endises ärinimes kui ka kostja 2 ärinimes sisaldub sõna „Mammut“, mis viitab samuti ettevõtte üleminekule.

nimetatud puudus parandatud ja parkett korrastatud. Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Kohus loeb kostja esitatud fotodega (III kd tl 140, 141) tõendatuks, et puudus on VÕS § 222 kohaselt kõrvaldatud. 7.2 Uute ventilatsiooniavade tegemine otsaseina (hageja – 920 eurot); vanade ventilatsiooni aukude kinni ehitamine. Tehnoruumi viimistlus (vanade ventilatsiooniavade, hageja – 675 eurot); uus ventilatsiooni seadme tarne ja paigaldus, ventilatsioonitööd (hageja – 6800 eurot). Asjatundja T. S. i antud arvamuse kohaselt ei vasta paigaldatud seade kehtivatele energiatõhususe nõuetele ning seda ei oleks tohtinud alates 01.01.2016 paigaldada. Asjatundja on juhtinud tähelepanu ka sellele, et ventilatsiooni väljavise ja õhuvõtt on teineteisest 20 cm kaugusel, poole meetri kaugusel on gaasiseadme väljavise ning on oht, et gaasiseadme suitsugaasid satuvad õhuvõttu ja vingugaas levib ruumidesse (I kd tl 81). Asjatundja selgitas kohtuistungil lisaks, et ventilatsiooni õhuvõtt võiks projekteerimisnormide kohaselt olla vähemalt 4 meetri kaugusel väljaviske avast või korstnast (III kd tl 196). Tunnistaja lisas samas, et ventilatsiooni normile vastavad õhu kogused on selle seadmega tagatud. Kohus loeb õigeks kostja seisukoha, et kuivõrd hoonele anti ehitusluba 03.03.2015 (II kd tl 99-103), tuleb elamule kohaldada ka ehitusloa väljaandmise ajal kehtinud nõudeid. Seda, et paigaldatud ventilatsiooniseade ei vasta alates 01.01.2016 kehtima hakanud energiatõhususe nõuetele, ei saa lugeda elamu puuduseks. Asjatundja hinnangul vastas ventilatsiooniseade enne 01.01.2016 kehtinud nõuetele, normile vastavad õhu kogused on selle seadmega tagatud. Seega ei saa lugeda paigaldatud ventilatsiooniseadet normidele mittevastavaks, tegemist ei ole elamu puudusega. Kohus loeb asjatundja arvamusega tõendatuks, et ehitatud ventilatsiooniavad ei vasta normidele ning võivad olla ohtlikud, kuna ventilatsiooni ja gaasiseadme väljavise on õhuvõtule liiga lähedal. Kostja esitatud elamu eelprojektist ei nähtu, kus peaksid täpselt olema ventilatsiooniavad, eelprojekti kohaselt valmivad kütte- ja ventilatsiooni täpsemad projektid ehitustööde käigus (IV kd tl 22-30). Kohus leiab, et isegi kui normidele mittevastav lahendus on kooskõlas ehitustööde käigus valminud projektiga, on asi puudustega. Väljastatud ehitusluba ei tähenda, et mõni asjatundja oleks hiljem valminud projekti sisuliselt kontrollinud ning projekti nõuetekohasus oleks tagatud. Kostja oleks pidanud esitama tõendid, et nende ventilatsioonilahendus vastab ventilatsiooni projekteerimisnormidele. Esitatud ventilatsioonisüsteemi mõõdistuspass kinnitab ainult ventilatsiooni õhuhulkade piisavust (II kd tl 95-98). Üldteadaolevalt on gaasiseadme suitsugaaside sattumine õhuvõttu ohtlik ning see võimalus peab olema täielikult välistatud. Seega loeb kohus ventilatsiooniavade asukoha elamu puudusteks. Hageja nimetatud töödest on põhjendatud uute ventilatsiooniavade tegemine otsaseina, vanade ventilatsiooni aukude kinni ehitamine ja sellega seoses tehnoruumi viimistlus. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et kõik vajalikud tööd (s.h tehnoruumi viimistlus) võiks maksta 920 eurot. Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt võiks nimetatud ventilatsioonitööd maksta kokku 840 eurot (I kd tl 85), 1295 eurot (I kd tl 86), 1595 eurot (IV kd tl 21) või ainuüksi vana ava kinniehitamine ja fassaadi parandus 1470 eurot (I kd tl 88). Kohus leiab, et asjatundja arvamus on kooskõlas kõige odavama hinnapakkumisega, arvestades, et see on tehtud 20.11.2018.

7.3 Välisukse demontaaž, sisemiste uksepõskede avamine, uue ukse montaaž, avatäidete viimistlus väljast, uute uksepõskede ehitus seest, viimistlemine (hageja – 2000 eurot). Asjatundja hinnangu (I kd tl 68) ja AS T. K. arvamusega (I kd tl 37-45) on tõendatud, et välisuks on valesti paigaldatud. Selle tagajärjel ei pea välisuks külma, nurkadest paistab valgus. Seega loeb kohus tõendatuks, et välisuks on puudustega. Kostja esitatud tõendite kohaselt on uks ostetud AS-ist T. K., kus on sama uks müügis hinnaga 480 eurot (IV kd tl 19). Asjatundja kohtuistungil antud arvamuse kohaselt on teoreetiliselt võimalik vahetada ainult uksepiit ja ukse lehte kasutada, aga praktikas ei ole see ilmselt võimalik, uks tuleks koos piidaga vahetada. Ukse vahetus koos viimistlusega võiks olla umbes 1300-1400 eurot. Kohus leiab, et kuna ukse vahetus tähendab ka vana piida äravõtmist, uue panekut ning viimistlust, ei saa lähtuda ainult ukse hinnast. Kohus loeb puuduse kõrvaldamise hinnaks 1400 eurot. 7.4 Esimese korruse duširuumi vanade plaatide eemaldus, alumise rea plaatide eemaldus, põranda tasandamine, uue hüdroisolatsiooni paigaldus, põranda plaatimine (hageja – 2288 eurot + km). Asjatundja arvamusega on tõendatud, et esimese korruse duširuumi põrand on vajunud, viimistlusplaadid on lahti tulnud ja purunenud, põrandasse on tekkinud aste. Lisaks puudusid juba algul põrandal vajalikud kalded (I kd tl 64-68). Asjatundja selgitas kohtuistungil, et põrand on vajunud 1,5 – 2 cm. Kuna kogu ruum peaks olema kaetud katkematu hüdroisolatsiooniga, ei muuda uus plaadi rida põrandat niiskuskindlamaks ja ei peata vajumist. Asjatundja viitas oma arvamuses, et nõuded tulenevad juhenditeatmikust RT 8411166-et. Kohus leiab, et kuni pooled ei ole eraldi kokku leppinud, et elamu kvaliteet ei pea mingis osas vastama tavapärasele keskmisele kvaliteedile, tuli nii ehitise projekteerimisel kui ehitamisel lähtuda kehtestatud normidest. Elamu eelprojekti seletuskirja kohaselt koostatakse ridaelamu sisemise vesivarustuse ja kanalisatsiooni täpsemad projektid ehitustööde käigus (IV kd, tl 24). Kostja ei ole esitanud täpsemat elamusisest projekti, mille oleks koostanud või kinnitanud asjatundja ning kust oleks üheselt selge, et duširuumide planeeritud kalle oli 0° ning see vastab nõuetele. Kohus leiab, et see, et vesi voolab põhimõtteliselt ära (vesi ju kuhja ei jää), ei ole keskmisele uuselamu kvaliteedile vastav. Seega on tõendatud, et duširuum on ehitatud puudustega. Kostja leidis, et kuna duširuumi põranda pind on 5,4 m2 ning koos alumise seinaplaadi reaga 8 m2, on hageja aluseks võetud hinnapakkumine 22 m2 ebaõige. Tööde maksumus oleks 832 eurot. Asjatundja hinnangul võiks saada miinimumtööd tehtud 1500 euroga. Hageja esitatud hinnapakkumiste kohaselt on duširuumiga seotud tööde hinnaks 11 674 eurot (I kd, tl 85), 2068 eurot (I kd, tl 86), 13 062 eurot (I kd, tl 88), 2288 eurot (III kd, tl 21). Kohus leiab, et kuivõrd asjatundja sõnutsi ei tea ta, mida selle 1500 eurot eest teha saaks, tuleb hageja nimetatud tööde maksumuseks lugeda OÜ V. hinnapakkumises nimetatud 2745 eurot (2288 eurot + käibemaks). 7.5 Teise korruse duširuumi vale kalle (hageja – 3037 eurot). Teise korruse duširuumi hüdroisolatsioon ja plaatimine (hageja – 3825 eurot). Asjatundja tuvastas oma arvamuses, et mõlemas duširuumis olevad kalded ei vasta nõuetele, mis on esitatud RT 84-11166-et. Kohus jääb ülaltoodud seisukoha juurde, et kuni pooled ei ole kokku leppinud teisiti, tuli nii elamu projekteerimisel kui ehitamisel lähtuda kehtivatest normidest. Asjatundja täpsustas kohtuistungil, et II korruse duširuumis ei ole kalded õiged 8/16

ning nii suure plaadiga ei ole võimalik õiget kallet teha. II korrusel ei olnud vajumist. Asjatundja hinnangul maksaks teise korruse duširuumi nõuetekohaseks ehitamine 1500 eurot, kuna see on esimese korruse omast väiksem. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et teise korruse duširuumi ehitus ei vasta tavapärasele kvaliteedile, see on puudustega. Hageja on teise korruse duširuumi tööde kohta esitanud P. E. OÜ hinnapakkumise (I kd tl 88) – plaatide eemaldamine 4800 eurot, põrandakütte paigaldus ja betoneerimine 2337 eurot, hüdroisolatsioon ja plaatimine 3125 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Lisaks on hageja esitanud OÜ V. pakkumise (III kd, tl 21) – põrandakütte paigaldamine ja betoneerimine – 3037 eurot, hüdroisolatsioon ja plaatimine – 3825 eurot. Kohus lähtub kahjude suuruse määramisel asjatundja hinnangust. Teise korruse duširuum on menetlusosaliste ütluste kohaselt väiksem kui esimese korruse oma, lisaks ei ole seal toimunud vajumist ja järelikult ei ole nii suurt probleemi hüdroisolatsiooni paneku ja veekindlaks muutmisega. Kohtule ei ole arusaadav, miks on teise korruse duširuumi nõuetele vastavaks ehitamine sel juhul kallim kui esimese korruse puhul. Samas tuleb lisada põrandakütte maksumus, kuna elamu eelprojekti kohaselt on elamusse ette nähtud põrandaküte. Kohtule ei ole esitatud ehitusprojekti ning ei ole ka ühtegi mõistlikku põhjust, mille kohaselt ei peaks duširuumis põrandakütet olema. Kokku on kahjude kõrvaldamise hinnaks 5144 eurot (1500 + (3037 + km)). 7.6 Esimese ja teise korruse duširuumi niiskuskindla ukse paigaldus (hageja – 2 x 370 eurot), defektsete siseuste väljavahetus ja mõranenud lengid (hageja – 860 eurot), uksepakkude paigaldus (hageja – 230 eurot). Asjatundja arvamusega on tõendatud, et duširuumide uksed peaksid olema niiskuskindlad, aga on tavalised (I kd, tl 68-72). Lisaks on asjatundja arvamusega tõendatud, et ülemise duširuumi uks on valesti paigaldatud, uksepiit defektiga ja pundunud. Kostja vastuväide, et niiskete ruumide uksed olid välja valitud hageja poolt, ei ole asjakohane. Kuna kostja paigutas uksed ette hageja juhiste kohaselt, kuulub kohaldamisele VÕS § 641 lg 3 - töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Kostjal kui eriteadmistega isikul (hoone ehitajal) oli kohustus hagejale selgitada, millised uksed peavad olema niiskete ruumide ees. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja valis tavalised uksed kostja selgitustest hoolimata. Hiljem on kostja esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist ei ole niiskuskindlate ustega. Kuna kostja ei ole enne 17.12.2019 sellist vastuväidet esitanud, loeb kohus asjatundja ütlustega tõendatuks, et tegemist ei ole niiskuskindlate ustega. Kostja ei ole omapoolseid uste vahetamise hindu nimetanud ning asjatundja on kinnitanud, et ühe ukse vahetamise hind võib olla 370 eurot, kokku niiskuskindlad uksed 740 eurot. Asjatundja on siseuste kohta tuvastanud, et esiku siseuksel on defekt, WC ukse leng viltu, ülemine toauks valesti paigaldatud (I kd, tl 68-72). Uksetootja JELD-WEN tehniline tugiisik tuvastas, et lengid ei ole paigaldatud loodi, kahel uksel on värvidefekt ning garantii korras kuulub väljavahetamisele 1 ukseleht (I kd, tl 46-53). Lisaks on kolmel lengikomplektil oksapraod läbi viimistluse tunginud ja ühel lengil hinged valel kõrgusel, aga need ei ole JELD-WEN tooted. V. A. ja U. on teinud AS-ile T. E. ettepaneku ustega tekkinud probleemide lahendamiseks (IV kd, tl 20). Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et kolm siseust ei vasta tavapärasele kvaliteedile. Kuna hageja ei ole neid tootjatelt tellinud või ostnud, hageja omandile pani enne korteri üleandmist uksed ette kostja, ei saa hagejale panna kohustust ka nõuda tootjalt garantii korras toodete väljavahetamist. Hageja jaoks oli

lepingupooleks kostja ning hageja ei pidanud teadma, kellelt uksed on tellitud. Seega loeb kohus kahju suuruseks kõigi kolme ukse vahetamise hinna 860 eurot. Kuna asjatundja kohtuistungil antud arvamuse kohaselt maksavad uued lävepakud 25-30 eurot tükk ning vahetamisele kuulub kokku 5 ust, on hageja nimetatud uksepakkude paigaldus 230 eurot põhjendatud. Kokku on uste vahetamise kulu 1830 eurot. 7.7 Esimese korruse parketi demontaaž, põranda tasandamine, uue parketi paigaldus (hageja arvamus – 2884 eurot); teise korruse parketi vahetus, vajadusel põranda tasandamine (hageja – 1656 eurot), uute põrandaliistude paigaldus (hageja – 180 eurot); köögi demontaaž, montaaž (vajalik parketi väljavahetamiseks) – 820 eurot. Asjatundja arvamuse kohaselt on elutoa-köögi seina äärde paigaldatud vale materjal, parketi lippidel on nähtav värvi erinevus (parkett pärit erinevatest partiidest vms), mõni lipp on defektiga. Teisel korrusel on parketil selgelt märgatav jälg. Asjatundja selgitas kohtuistungil, et parketi paisumist ei tuvastanud. L. K. AS vaatlusakti kohaselt oli parkett paisunud elutoas ruumi sisenedes ja terrassi ukse ees umbes paari meetri ulatuses. Elutoa viimase rea puhul on kasutatud põranda lõpetamisel vale materjali. Parketil on elutegevuse käigus tekkinud kriimud ja täkked põhilistes käigukohtades ja köögimööbli all. Vaatluse otsuseks oli, et esimesel korrusel saab järgmiste mõõtmiste tulemusel otsustada, kas põrand vajab lahti võtmist. Parketi ülesvõtmise järel tuleb mõõta aluspinna niiskus ja ebatasasus (I kd, tl 36). Seega on hageja enda esitatud tõendid vastuolulised. L. K. AS vaatlusakt räägib parketi paisumisest, samas kinnitas asjatundja, et tema parketi paisumist ei tuvastanud. L. K. AS ei ole viidanud parketi värvierinevusele või defektidele. Hageja ei ole näidanud, et tulenevalt L. arvamusest oleks parketi kõrguste vahesid, aluspinna niiskust vms mõõdetud ning parketti üles võetud. Seega ei loe kohus tõendatuks, et parketil oleksid paisumisega või värvierinevuse või defektidega seotud puudused. Isegi kui parketil on värvierinevus või mõni tükk defektiga, ei tähenda see tingimata, et asi on puudustega. Värvierinevus või defekt ei ole puudused, kui need hagejat ei häiri. Lisaks ei ole need defektid olnud nii suured, et põrandakatetega tegeleva L. esindaja oleks neid märganud. Mõlemas arvamuses on viidatud sellele, et elutoa-köögi seina äärde on paigaldatud vale materjal, samas nähtub hageja enda seisukohast, et tema sai sellest aru 2017. aasta aprillis. Kuna korter anti üle 16.11.2016, võib arvata, et hageja jaoks ei olnud parketi lõpetamine teise materjaliga puudus – vastasel korral oleks ta seda märganud igapäevase elu juures varem. Selleks ajaks, kui L. K. AS parketi üle vaatas, olid sellele tekkinud kriimud ja täkked elutegevuse käigus. Seega kasutas hageja eluruumi, kuid teda ei häirinud (s.t ta ei saanudki aru) ebaõige materjali kasutamine. Tegemist ei ole järelikult hageja jaoks puudustega asjaga. Kohus leiab eeltoodu alusel, et parketi puudused ei ole tõendatud. Seega ei ole tõendatud ka, et oleks vaja põrandaliiste vahetada või kööki demonteerida. 7.8 Esimese korruse aknapalede korrastamine, aknaaluse tihendamine (hageja – 460 eurot). Asjatundja arvamusega on tõendatud, et kõik aknaplekid on ebapiisava kaldega (kuni 7° nõutava 15° asemel, I kd tl 78). Samas on asjatundja kohtuistungil selgitanud, et selle puuduse ümbertegemine ei lõppe hästi, siis läheks veel hullemaks. Asjatundjal ei olnud 10/16

märget, et akna aluseid tuleks tihendada. Seega ei ole võimalik seda puudust ilma asja kahjustamata kõrvaldada. Kohus leiab, et aknaplekkide vale kalle võib tekitada siiski kahjustusi, mida peaks hakkama tulevikus parandama (vee valgumine akna vahele, akna ja seina vahele jms) ning selliste kahjude hüvitamine on kooskõlas VÕS §-ga 128 lg 3. Hageja on praegu akendega seotud kuludeks nimetanud 460 eurot. Kohus leiab, et aknapalede korrastamise ja aknaaluse tihendamise vajadus ei ole hetkel tõendanud, kuid nimetatud summa tuleks välja mõista tulevikus tekkiva kahju katteks. 7.9 Elutoa seina parandustööd (mõra), viimistlemine (hageja – 884 eurot). Teise korruse avatäidete viimistlus (parandustööd, uus silikoon, mõrad, uus värv; hageja – 480 eurot). Kostja on viidanud, et mõra oli olemas korteri üleandmise ajal 16.11.2016, kuid parandati samal päeval (III kd tl 111). Samas on asjatundja 2018. a novembris tuvastanud, et mitmes kohas on praod seintes (I kd tl 78). Asjatundja kinnitas kohtuistungil, et elutoa seintes olid mõrad ning nende likvideerimise hind võiks olla 400 eurot. Kohus leiab, et isegi kui üleandmise ajal olnud mõra likvideeriti, ei tähenda see, et hiljem tekkinud uusi mõrasid parandama ei peaks. Kohus lähtub asjatundja nimetatud hinnast, kuivõrd see on kõige objektiivsem. Asjatundja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et teise korruse akna ja seina ühenduskohas olid praod, vaja on akrüülimine ning selle hind on kokku kuni 100 eurot koos materjaliga. Kohus lähtub ka selles osas asjatundja arvamusest. Seega on seina ja avatäidete viimistluse kulud kokku 500 eurot. 7.10 Rõdu plekkide korrastamine, uue hüdroisolatsiooni paigaldus (hageja – 720 eurot). Rõdulaudade korrastamine (et oleks võimalik hooldada, hageja 800 eurot). Asjatundja on oma arvamuses leidnud, et rõdult ei voola vesi ära, mistõttu võib hävineda puitlaudis. Laudis on ühes tükis ja seda pole käsitsi võimalik tõsta. Kuna puudub projekt, ei saanud asjatundja kontrollida rõdu katte ülespöörde vastavust nõuetele (I kd, tl 79-80). Kohtuistungil lisas asjatundja, et tehniliselt see rõdu hüdroisolatsioon täna töötab, kuigi ta ei vasta nõuetele. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et rõdul olevad plekid on 5-7 kraadise kaldega, mis ei vasta normidele. Kostja on rõdu ehituse kohta esitanud kaetud tööde akti ja bituumenrullmaterjali toimivusdeklaratsiooni (III kd tl 142, 143). Nimetatud aktist ei nähtu, kui kõrgele seinale on katte ülespööre tehtud. Samas ei ole seda tuvastanud ka asjatundja, kuna ta ei ole seina avanud. Seega ei ole tõendatud, et vaja oleks paigaldada uus hüdroisolatsioon. Asjaolu, et rõdu plekid on normist väiksema kaldega, ei tähenda tingimata puudustega tööd, kui sellest hoolimata on vee valgumine seina vahele välistatud. Kostja kinnitusel asub seina sees, s.t ka pleki taga hüdroisolatsioon. Ei ole tõendatud, et rõdu tehniline lahendus oleks puudustega. Kohus ei loe tõendatuks ka rõdu laudise puuduseid. Menetlusosalised ei ole viidanud ühelegi normile, mis sätestaks, kui suur võib olla laudis, mida tuleks korraga puhastamiseks tõsta. Kui tegemist on tõstmise mugavusega, ei ole enam küsimus töö vastavusest keskmisele kvaliteedile. Lisaks ei saanud ka hagejad ise aru, et tegemist on puudusega, enne kui nad lugesid sellest asjatundja arvamusest. Kuna tegemist ei saa olla puudusega, mille märkamiseks on vaja eriteadmisi, tuleb lugeda, et rõdu laudis vastab keskmisele kvaliteedile.

VÕS § 220 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja väitel sai ta mittevastavusest teada 19.10.2018, kui asjatundja elamu üle vaatas. Kuna hagiavaldus on esitatud 2 kuu jooksul, teatas hageja mittevastavusest kahe kuu jooksul. Seda, et ventilatsiooniavad on üksteisele liiga lähedal, ei saa lugeda puuduseks, millest hageja oleks pidanud aru saama juba korteriomandit üle vaadates. Lisaks tuleb asjas arvestada ka VÕS § 221, mille lõike 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Paragrahvis nimetatud tingimused kuuluvad rakendamisele eelkõige juhul, kui müüja on kauba tootjaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et maja ehitas kostja. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb lugeda müüja raskelt hooletuks p 1 mõttes. Samuti tuleneb kostja vastutus lõike punktist 2, kuna maja ehitajana pidi kostja teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus leiab eeltoodu alusel, et müüja vastutust välistavad asjaolud puuduvad ning kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. 8.2 Välisukse puudustest sai hageja enda väitel teada 2017. a aprillis. Hageja teatas kostjale sellest 25.07.2017 e-kirjaga (II kd tl 156, III kd tl 24-28) ning enne seda telefonikõnedega. Hageja on puudustele viidanud 14.08.2018 nõudekirjas (I kd tl 54-58). Kostja väitel on hageja tuginemine puudustele hilinenud. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja pidi puudusest aru saama juba enne kui 2017. a aprillis. Hageja oleks pidanud juba esimesel talvel aru saama, et ukse vahelt tuleb külma sisse. Samas on kohus lugenud tõendatuks, et välisuks ei ole defektne, vaid kostja on selle valesti paigaldanud, seega vastutab kostja puuduse kõrvaldamise eest VÕS § 221 lg 1 alusel. 8.3 Esimese korruse duširuumi osas ei ole kostja ülal nimetatud vastutust välistavatele asjaoludele viidanud. 8.4 Teise korruse duširuumi puudustest sai hageja enda väitel teada 19.10.2018 asjatundja arvamusest, kostjat teavitati hagiavaldusega. Kuna kostja vastutas ehitajana põranda valamise eest ning eelduslikult oli põrand samas seisus juba ehitise üleandmise ajal, vastutab kostja puuduse kõrvaldamise eest VÕS § 221 lg 1 alusel. 8.5 Niiskuskindlate uste puudustest sai hageja väidetavalt teada asjatundja arvamusest, kostjale teatati hagiavaldusega. Siseuste puudused fikseeriti 16.10.2016 üleandmisevastuvõtmise aktis p-s 5 (wc uksel vigastused), lisaks teatas hageja kostjale puudustest kirjalikult. Kohus on juba eelpool selgitanud, et kostja ei vabane vastutust ebaõige materjali kasutamise eest, kui ta ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et duširuumil peavad olema niiskuskindlad uksed. Kostja viide VÕS § 218 lg-le 4 ei ole asjakohane, kui hageja ei pidanud teadma niiskuskindla ukse vajadusest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vastava selgituse andnud ning hageja jäi oma soovi juurde valitud uksi kasutada. Kuna hageja ei pidanud teadma, et on kasutatud ebasobivat tüüpi uksi, ei saa ka öelda, et nõudest teatamise aeg hakkas kulgema varem kui 19.10.2018. 13/16

12.Menetluskulud Kohus leiab TsMS § 163 lg 1 alusel, et hageja ja MM BYGG OÜ menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse vähem kui pooles ulatuses lõplikust nõudest, samas on hageja tõendanud, et suurem osa hageja nimetatud puudustest on olemas ning tuleb hüvitada. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse juures ka sellega, et hageja puhul on tegemist tarbijaga. Kohus mõistab hagejalt TsMS § 162 alusel hagejalt välja Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ menetluskulud. Kuna kohus jättis Mammut Element OÜ ning Paju Arendus OÜ vastu esitatud hagi rahuldamata, tuleb kõik nende kostjate menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kostjad MM BYGG OÜ, Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ on esitanud kohtule ühise menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjad kandnud käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid kokku summas 18 304,83 eurot tunnihinnaga 135 eurot (km-ta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjad nimetatud summast kandud kulusid järgmiselt: MM BYGG OÜ 11 778,83 eurot, Paju Arendus OÜ 4217,75 eurot ja Mammut Element OÜ 2308,25 eurot. Hageja vaidles kostjate õigusabikuludele osaliselt vastu. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole hagejalt välja mõista menetluskulu, mis on seotud seisukohtade koostamisega, mida kohus kostjatelt ei nõudnud ning taotluste ja kaebuste koostamisega, mis jäid rahuldamata. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse koostamine 5 h ulatuses perioodil 26.02.2019 - 01.03.2019, kuna määruskaebus jäi rahuldamata Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2019 määrusega. Samuti pole põhjendatud kuluks hageja poolt määruskaebusele esitatud vastusega tutvumine 0,5 h ulatuses. 23.05.2019 määrusega jäeti kostjate taotlus tagatise andmiseks rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud ka kulu seoses taotluse koostamisega menetluskulude katteks tagatise andmiseks 1 h 45 min ulatuses perioodil 27.02.2019 - 06.03.2019. Kuivõrd 18.03.2019 vastus hagile on koostatud kostjate poolt ühiselt, loeb kohus Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ põhjendatud osaks ettevõtte üleminekut puudutava osa koostamisega seonduva kulu 10 h ulatuses. 06.09.2019 kostjate täiendav seisukoht on valdavalt seotud MM BYGG OÜ vastuväidetega, mistõttu loeb kohus Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ esindamisega seotud põhjendatud ajakuluks selles osas 5 h, mis on seotud ettevõtte üleminekuga ja tagamise tühistamise taotlusega. Arvestades asja keerukust ja mahtu, ning seda, et kostjatel on olnud ühine esindaja, loeb kohus kokku Mammut Element OÜ ja Paju Arendus OÜ põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingud 20 h ulatuses, so kokku menetluskulu 2700 eurot. Kohus mõistab kummagi kostja kasuks menetluskuludena välja 1350 eurot.