Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-1478
Tsiviilasi
A. V. ja L. K. hagi K. P. ja A. A. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Hagihind
37 801,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I A. V. (isikukood xxxx) Hageja II L. K. (isikukood xxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (e-post: [email protected]) Kostja I K. P. (isikukood xxxx, e-post: xxxx) Kostja II A. A. (isikukood xxxx, e-post: xxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise kord
03.06.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista K. P.lt ja A. A.lt solidaarselt välja A. V. ja L. K. kasuks solidaarselt põhinõue 34 726,78 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4235,74 eurot ning viivis põhinõudelt (34 726,78 eurot) alates 01.07.2020 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
2-19-1478 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.A. V. ja L. K. esitasid 29.01.2019 Harju Maakohtule hagi K. P. ja A. A. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 08.06.2016 kinnisasja võlaõiguslik müügileping (edaspidi müügileping). Müügilepinguga ostsid hagejad kostjatelt kui kinnisasja ühisomanikelt kinnisasja asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ostuhinnaga 205 000 eurot. Asjaõigusleping sõlmiti 23.11.2016 ning hagejad on kantud kinnistusraamatusse ühisomanikena. Ostuhind on kostjatele tasutud. Müügilepingus kinnitasid kostjad, et on hagejaid enne müügilepingu sõlmimist teavitanud lepingu eseme seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata. Müügilepingus on rõhutatud, et müüja kinnitused ostjale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu ostjal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks ostja lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Elamu müügikuulutuses ei olnud välja toodud ühtki lepingu eseme puudust. Pärast kinnistule elama asumist on selgunud olulised varjatud puudused, milliste teadmisel ei oleks hagejad müügilepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistel tingimustel. Elamu seisukord ei vasta kokkulepitule ning puudused mõjutavad oluliselt kinnisasja väärtust. Kostjad on vastavat teavet hageja eest varjanud. Augustis 2018. a on asjatundja S. R. tuvastanud elamu ehituskonstruktsioonide auditis (edaspidi S. R. ́i audit) olulisi puuduseid hoone I ja II korruse vahelaes, katuses ja seintes. Puudused seisnesid selles, et hoonet oli osaliselt remonditud, kuid selleks mitte nõuetekohaselt ja valede meetoditega, mis tekitas pikas perspektiivis suured kahjustused. Hoone puitkonstruktsioon oli osaliselt mädaniku kahjustusega ja kasutuskõlbmatu. Läbi oli lõigatud osad kandvad talad. Hoone soojustus oli algeline ega vastanud ka varem kehtinud nõuetele. Kahjustuste tõttu vajus keldri laetala inimese raskuse all läbi ja inimene kukkus keldrisse. Auditi kokkuvõtte kohaselt on hoone kande- ja piirdekonstruktsioone remondi käigus rohkem kahjustatud kui parandatud. Kogu hoone kande- ja piirdekonstruktsioon on 90% ulatuses amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Auditi järelduste kohaselt tuli olemasolevad ohtlikud puitkonstruktsioonid lammutada ja vundamendile ehitada hoone, mille välimus sobiks antud miljööväärtuslikku keskkonda. Volitatud ehitusinsener H. M. (tase 8) leidis 30.08.2018 arvamuses, et audit oli koostatud ehitusinseneri poolt asjakohaselt ja põhjendatuna. Ainumõistlik lahendus hoone elukõlblikuks muutmiseks oli lammutamine kuni alusmüürideni ja taastamine uute konstruktsioonide püstitamisega. Ka riiklikult tunnustatud ehitusekspert Ü. L. on koostanud arvamuse S. R. ́i auditi kohta, leides, et audit oli objektiivne ning järeldused põhjendatud. Hagejate kinnitusel ei avaldanud kostjad müügiprotsessi käigus hagejatele teavet selle kohta, mil viisil oli elamus remont tehtud, samuti selle kohta, et remonditud hooneosades oli tegelikult remondiga hoone puudused kaetud. Elamuga tutvumisel ei olnud hagejatel õigust konstruktsioone avada, seega ei saanud nad kuidagi tutvuda konstruktsioonide sees toimuvaga. Puudused olid kaetud. Hagejatel ei olnud algselt plaanis vahetada välja korras olevat plekist katusekatet, kuid ehitustööde käigus selgus, et katusekatet eemaldamata ei ole võimalik tekitatud vigu parandada. Kuna olemasolev katusekate ei olnud miljööväärtuslikus piirkonnas lubatud, ei saanud seda ka hiljem majale tagasi panna. Kostjal tekkis seega katusekatte väljavahetamisega seonduvalt
2-19-1478 täiendav ettenägematu kulu. Kostjad on avaldanud ebaõigeid väiteid selle kohta, et nad ei ole nõuetele mittevastava remondi tegemisega seotud. Kostja II avaldas müügi ajal, et on ise remontinud hoone teise korruse. Seega said hagejad eeldada, et hoone konstruktsioonid ei vaja remonti. Praegusel juhul ei ole tegemist ka tavapärase amortisatsiooniga, vaid hoonet on kahjustatud valede ehitusvõtetega. Kostjad varjasid elamu puuduseid, mida ei olnud võimalik avastada tavapärase vaatluse käigus. Kuna kostjatel puudus hoone dokumentatsioon ning remonditöid on teostatud ilma lubadeta, ei saanud hagejad teavet ehitustööde kohta ka arhiividest. Puuduste põhjalikuks tuvastamiseks tulnuks hagejatel eemaldada suures osas siseviimistlus ja soojustus, hindamaks konstruktsioonide olukorda. Hagejad tegid endast kõik, hindamaks objektiivselt maja seisundit. Miski ei viidanud sellele, et tegemist on lammutamist vajava hoonega. Elamu üleandmisaktis on kostja I hinnanud maja seisukorra heaks. Müügikuulutuses on eraldi välja toodud, et ainult üks magamistuba on renoveerimata ning see üks magamistuba vajab veidi hoolitsemist. Hageja II haridus, töökoht ja kogemus ei anna talle võimet ja eeldusi hinnata elamu varjatud kahjustusi. Uus katusekate ja lumetõkked andsid hagejatele põhjendatud aluse arvata, et kui hoonel on korralik katus peal, siis on ka katuse all ehitustehniliselt kõik korras ning pole alust hakata kahtlema hoone halvas seisukorras või selles, et teostatud tööde ajal on teadlikult kahjustunud konstruktsioon ja seda veel omakorda halvendatud. Hagejatel ei ole olnud soovi maja lammutada ja endale uus maja ehitada. Hagejate poolt on esmalt taotletud ehitusteatis ja projekt hoone ümberehitamiseks (rekonstrueerimiseks). Alles pärast ehitustööde algust ja puuduste ilmnemist selgus vajadus maja kuni vundamendini maha võtta. Selleks tuli hagejatel taotleda uus ehitusluba ning teha täiesti uus projekt, mis oli hagejatele lisakulu nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Hagejad müüsid oma korteri vaidlusaluse hoone ostmiseks ning soovisid kohe sisse kolida. Peale hoone kättesaamist teostasid hagejad ka koheselt remondi, paigaldades uued tapeedid, põrandakatted ja köögi, eesmärgiga alustada hoone korda tegemist teiselt korruselt ning elades samal ajal esimesel korrusel. Hagejad kutsusid kostjaid 27.07.2018 e-kirjas puudusi vaatama ning teavitasid ka 01.08.2018 kirjas, et ekspert koostab hinnangut. Kostjad ei reageerinud. Hagejad leiavad, et lepingu esemel esinevad sedavõrd suures ulatuses varjatud puudused, et esineb alus hinna alandamiseks. Asi pidi vastama müügilepingus ja lepingu eseme reklaam-müügikuulutuses toodud heale (keskmisest kõrgemale) kvaliteedile, kuid asi ei vastanud isegi keskmisele kvaliteedile. Heale ega ka keskmisele kvaliteedile vastavaks ei saa pidada elamut, mis mitme asjatundja hinnangul tuleb lammutada. Pooled ei ole leppinud kokku, et hagejad ostavad lammutamist vajava elamu. Hagejad tegid kostjatele 05.12.2018 hinna alandamise avalduse, tuginedes RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangule müüdud kinnistu väärtuse kohta koos puudustega (152 000 eurot) ja ilma puudusteta (183 000 eurot). Arvestades Riigikohtu viidatud valemile on hagejad tasunud kostjatele 34 726,78 eurot ettenähtust enam. Hagejad andsid kostjatele tähtaja 21.12.2018 tasuda hagejatele enammakstud summa. Kostjad ei ole hagejate nõuet täitnud. Hagejad nõuavad ka tasumata põhinõudelt viivist seaduses sätestatud määras. Hagejad leiavad, et S. R. ́i audit on detailides põhjalik ja usaldusväärne. Kostjate asjatundja kriitika ei ole asjakohane. Kostjate asjatundja eksib hoone kandekonstruktsiooni määramisel, kostjate tellitud audit ei ole koostatud ehitustehniliselt õigesti, kuna kahjustusi ei ole hinnatud piisavalt ning esitatud on ebaõigeid järeldusi või on jäetud kahjustused töös üldse hindamata.
2-19-1478 Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad leidsid, et vastavalt kinnisasja müügikuulutusele oli vaidlusalune hoone keskmises seisukorras, mis peegeldus ka müügihinnas. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja II kui vanemarhitekt ei suutnud visuaalselt hinnata hoone seisukorda ega võimalikke riske. Eluliselt ebausutav on, et hagejad ei osanud tellida müügieelset ekspertiisi või muud erialast ülevaatust. Hagejad oleks saanud selle läbi kõik hagis toodud väidetavad puudused avastada. Kostjad tellisid hagejate asjatundja auditi kohta hinnangu riiklikult tunnustatu eksperdilt E. E.alt, kes on leidnud, et auditis toodud osad järeldused ei põhine olemasolevatel fotomaterjalidel ning nii katusekate kui ka konstruktsioonid on kasutamiskõlblikud. E. E. nõustus osade S. R. ́i seisukohtadega, kuid märkis, et endisel ajal plekkkattega katusel aluskatet ei kasutatudki. Ka Makroflexi kasutamine on vähene ja selle mõju on väiksem, kui S. R. leiab. E. E.a hinnangul on S. R.i arvamus kallutatud. Kostjad leiavad, et hagejate esitatud tõend (2018 audit) on seega ilmselt ebausaldusväärne ning tuleb jätta tõendina arvestamata. Kostjad leiavad, et hagi võiks jääda rahuldamata ka põhjusel, et müügieelsetel läbirääkimistel avaldasid hagejad kostjatele, et ei oma pretensioone seoses hoone seisukorraga, kuna hagejate soov oli vana elamu lammutada ja ehitada selle asemele uus. Seega oli hagejate nõue kostjate jaoks üllatuslik. Oktoobris 2018 vana elamu lammutati, mis kostjate hinnangul kinnitab veelgi hagejate algseid kavatsusi. Kostjad leidsid 03.06.2020 kohtuistungil, et maja pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Märge „hea“ üleandmise aktis tähendas, et elamu oli elamiskõlblik. Maja on olnud kostjate valduses alates aastast 1989 ning remondid on teostatud valdavalt ajal, mil kostjad majas elasid. Aastal 1989 ostsid kostjad alumise ning aastal 1992 ülemise korruse. Remonditööd on kostjate tellitud. Viimati on remont tehtud 20 aastat tagasi ning katus vahetati 30 aastat tagasi. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nendevahelisele lepingule kohalduvad müügilepingu sätted. Kohus nõustub poolte kvalifikatsiooniga ning lähtub asja lahendamisel sellest, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Müügilepingu mõiste tuleneb VÕS § 208 lg-st 1, mille järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidlus puudub selles, et müügilepingu esemeks on Xxxx asuv kinnisasi, millel asub elamu ning mis on üle antud hagejatele. Vaidlus puudub selles, et hagejad on mittekohase täitmise vastu võtnud; samuti et lepingu eseme müügihind oli 205 000 eurot ning selle summa on hagejad kostjatele ka tasunud.
5.Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja millisel määral on kostjad müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, s.o millistele kvaliteedinõuetele pidi lepingu ese vastama; kas lepingu esemel
2-19-1478 esinesid varjatud puudused; mis on puuduste sisu ning kas tegemist on oluliste puudustega. Eelnevast tulenevalt on poolte vahel vaidlus ka selles, kas ja millises ulatuses oli kostja õigustatud alandama ostuhinda.
6.Hinna alandamine on õiguskaitsevahend, mida võlausaldaja võib kasutada siis, kui võlgnik on kohustust rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 5). Hinna alandamise õigust ei välista see, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (VÕS § 105). Hagejad on toonud kostjapoolse lepingurikkumisena selle, et lepingu ese ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile. VÕS § 77 lg-s 1 on sätestatud, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
7.Tuvastamaks, kas kostjad on omapoolseid kohustusi rikkunud, on vajalik teha kindlaks, millises kvaliteedis olid pooled kokku leppinud. Kostjad on kohtuistungil leidnud, et lepingu ese pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Hagejad on leidnud, et lepingu ese pidi vastama müügilepingus ja lepingu eseme reklaam-müügikuulutuses toodud heale (keskmisest kõrgemale) kvaliteedile.
8.Poolte vahel 08.06.2016. a sõlmitud võlaõiguslikus müügilepingus (tl 8-14) ja 23.11.2016. a sõlmitud asjaõiguslepingus (tl 15-22) puuduvad viited konkreetsele kokkulepitud kvaliteedile. Sisalduvad viited sellele, et ostjat on lepingu eseme seisukorrast teavitatud, täpsema seisukorra või võimalike puuduste kohta teave puudub. Kohtu hinnangul on võimalik lähtuda kokkulepitud kvaliteedi tuvastamisel müügikuulutuses toodust ka juhul, kui sellele ei ole müügilepingus viidatud (vt selle kohta Riigikohtu 14.06.2017. a otsus nr 3-2-1-53-17 (p 11)). Xxxx elamu müügikuulutusest (tl 23-32) ei nähtu konkreetsed viited kogu elamu kvaliteedile. Eraldi on välja toodud, et üks magamistuba on renoveerimata ning vajab hoolitsemist, teine magamistuba on renoveeritud; samuti, et majal on vahetatud plekk-katus. Elamut on kirjeldatud üpris positiivses võtmes. Peale ühe toa „hoolitsusvajaduse“ ei ole välja toodud mingeid puuduseid. Kuulutuses väljatoodud fotod ei viita samuti sellele, et miski peale ühe magamistoa renoveerimist vajaks. Kohus nõustub hagejatega selles, et hagejatega sarnane mõistlik isik võis kostjate kasutatud sõnastusest mõista, et terves majas vajab renoveerimist (sõnakasutus „hoolitsemine“ viitab kohtu hinnangul ka pigem kergetele parendustele) sisuliselt vaid üks tuba, et ülejäänud maja on heas korras ning seda saab asuda kasutama kohe, täiendavaid renoveerimistöid läbi viimata. Samuti saab kohtu hinnangul lähtuda kokkulepitud kvaliteedi tuvastamisel kostja I kinnitusest elamu üleandmise-vastuvõtmise aktis, mille kohaselt oli elamu tehniline seisukord hea (tl 125). Ainsa puudusena on üleandmise-vastuvõtmise aktis välja toodud, et kanalitoru (ilmselt kanalisatsioonitoru) oli umbes. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, mille kohaselt tuleks üleandmisaktis märgitud seisukorda „hea“ tõlgendada selliselt, et see tähendaks üksnes elamiskõlbulikkust. Kohus leiab, et poolte vahel kokkulepitud kvaliteet pidi olema vähemalt keskmine kvaliteet.
9.Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas müügilepingu ese vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 punktides 1 ja 2 on sätestatud, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
2-19-1478
10.Hagejad on toonud 05.12.2018 hinna alandamise avalduses (tl 59-61) esile järgmised lepingu eseme puudused- valesti paigaldatud aluskatte tõttu oli vajalik katuse soojustamisega seotud vigade parandamiseks paigaldada ka uus katusekate, kuna olemasolev katusekate oli materjalist, mille taaskasutus antud piirkonnas ei olnud lubatud; hoone kandetala läbilõikamine; mädanenud laetalad kahekordse betoonpõranda all; viidatud on ka korstnate ja korstnapitside olukorrale. Hagis on esile toodud oluliste lepingueseme puudustena, mida saab käsitleda müüjapoolse lepingurikkumisena, alljärgnevad S. R. ́i auditis (tl 33-44) viidatud puudused. 10.1 Auditi kohaselt on esimese korruse vahelagi ehitatud puittaladele, mis on mitmes kohas mädaniku kahjustustega; keldri lae tala on (inimese raskuse all) läbivajunud ja kukkunud (koos inimesega) keldrisse ning talade ristlõiked on sellised, et läbivajumised on suured ja need vajavad väljavahetamist. Ü. L. ehitustehnilises hinnangus (tl 156-171) on palutud anda hinnang S. R. ́i auditi järeldustele ja nende vastavusele uurimismaterjaliga. Ü. L. hinnangus on leitud, et S. R. on õigesti tuvastanud hoone seisundi. Fotodelt on tuvastatav, et puitkonstruktsioonis keldrilagi oli mädanenud, laetalasid oli osaliselt välja vahetatud, kasutades seejuures ebapiisava ristlõikega talasid, keldrilagi oli olemasoleval kujul läbi vajunud ning osaliselt varisenud (laetala on varisenud koos talle toetuvate vahelaudise osadega ning täitega). Hinnangu kohaselt oli kogu puidust keldrilae konstruktsioon seenkahjustusega ja vajas 100%-liselt väljavahetamist. Kohtu hinnangul vastab auditis järeldatu auditi fotodel 4-6 kajastatule (tl 36 pöördel-37). Kostjad selgitasid kohtuistungil, et keldrisse kukkumine toimus põhjusel, et laudpõrand oli eemaldatud. Kohus nõustub hagejatega selles, et majas peab olema põrandakatte vahetamise võimalus ning eeldada ei saa, et keldrisse kukkumise hoiab ära üksnes põrandakate. Esitatud fotodest nähtub ka, et põrandatalad ja laudis olid mädanikuga kahjustatud ning tala on inimese raskuse all murdunud. 10.2 Auditi kohaselt on hoone seinad suures osas mädaniku kahjustusega ning märke on ka puusiku kahjustusest. Samuti ei vasta hoone soojapidavus ühelegi normile. Kahjustunud konstruktsiooni kohad on välja vahetamata ja tihendatud makroflexiga. Seinas on niiskusekahjustusi ja hallituse jälgi. Karkassi on parandatud, kuid kahjustusi ei ole likvideeritud. Ü. L. hinnangus on leitud, et hoone välisseinte ehitustehniline seisukord oli halb, olles suures osas mädanenud ja amortiseerunud ning nõuetele mittevastav. Elamu remontimisel ei ole kõiki mädanenud kohti välja vahetatud, mis tähendab seda, et puidu mädanemine areneb suletud välisseinte konstruktsioonis edasi, sh elamu II korruse välisseintes. Samuti ei ole hoone remondi korral arvestatud hoone vajaliku soojapidavuse tagamist. Kohtu hinnangul vastab seinte kahjustuste kirjeldus auditi fotodel 7-16 (tl 37-39 pöördel) kujutatule. Fotodelt on näha mitmel pool kahjustustega konstruktsioone. Samuti nähtub, et osaliselt on seina parandatud, jättes samas kahjustunud osad välja vahetamata. Samuti nähtub, et majale paigaldatud soojustus on olnud ilmselgelt puudulik. 10.3 Auditi kohaselt on esimese ja teise korruse vaheline vahelagi ehitatud puittaladel, millest enamus on mädanikuga kahjustatud ja kasutuskõlbmatud. Sellise olukorra tekkimise põhjusena on asjatundja toonud valesti paigaldatud katuse. Samuti on kanalisatsiooni paigaldamiseks üks vahelae tala läbi lõigatud. Ü. L. hinnangus on leitud, et enamik laetaladest on kahjustunud ja kasutuskõlbmatud; osadel laetaladel on mädanemine jõudnud viimasesse faasi, kus puit kaotab oma kandevõime, kuna moodustunud on nn kuubikud; kanalisatsiooni õhutustoru on toodud/jäetud pööningule, mis on lubamatu, tuues sellega täiendavat niiskust pööningule ning kogu katuse ja vahelae konstruktsioon on avariiline, kuna katus toetub toolvärgiga laetaladele, mis on
2-19-1478 mädanenud. Kohtu hinnangul vastab kirjeldus auditi fotodel 18-21 (tl 40-40 pöördel) kujutatule. Fotodelt nähtub laetalade ulatuslik kahjustus. 10.4 Auditi kohaselt on hoone kõige suuremaks probleemiks katus. Katuse ehitamisel ei ole arvestatud sellega, et katusepleki all olev kondenseerunud vesi peab saama välja kuivada või juhitakse see aluskattega räästast välja. Vesi on pääsenud katuse konstruktsiooni ning praktiliselt kogu konstruktsioon on mäda. Samuti on hoonet kahjustatud viimase remondiga, mil säilitatud on mädaniku kahjustusega konstruktsioonid ja aluskate on paigaldatud osaliselt ning valesti. Sarikaid on parandatud puidujuppidega ja mädanikust kahjustatud puit on alles jäetud. Kuna osale katusele on paigaldatud aluskile sarikate vahele ja laudise alla, on sarika pealispind ja laudis jäänud ummuksisse, mis teeb olukorra veel halvemaks. Vesi on jõudnud ka seina peal olevasse sarikapuusse, mis on seetõttu niiskuskahjustusega. Auditis täheldatu kohaselt on katusest tingitud niiskuskahjustusi kohata kogu majas. Ü. L. hinnangus on leitud, et katusekonstruktsioon ei ole kasutamiskõlbulik. Algne katusekate on vahetatud mittesobiliku plekk-katuse vastu, jättes tagamata kaitse niiskuskahju vastu. Tulemuseks on äärmiselt suured vee- ja niiskuskahjustused elamu erinevates konstruktsioonides. Vajalik tuulutus puudus, mis on mõjutanud koos katuse läbijooksudega puitkonstruktsioonide mädanemist. Katusekate on paigaldatud osaliselt ja valesti. Paigaldatud kujul ei võimalda aluskate tekkival kondensveel nõuetekohast äravoolu ning kondensvesi kahjustab katusepleki all olevat puitu ja allolevaid ehitise välisseinu. Kohtu hinnangul vastab kirjeldus auditi fotodel 22-28 (tl 41-42 pöördel) kujutatule. Fotodelt nähtub, et sarikad on osaliselt parandatud, kuid kahjustatud puit on alles jäetud. Samuti on kahjustunud suures ulatuses katuselaudis. Samuti nähtub fotodelt sarikapuu ulatuslik kahjustumine. 10.5 Ü. L. hinnangu kohaselt ei ole hoone kandekonstruktsioonid (seinad, vahelaed, katuse sarikad) püsivad, kuna nad on mädanenud. Kuna katus toetub toolvärgiga laetaladele, siis kogu katuse- ja laekonstruktsioon on avariiline ning halvas seisukorras. Kokkuvõtlikult on hinnangus leitud, et hoone ehitus- ja remonttööd on läbi viidud asjatundmatult, vajalikku luba omamata, kasutatud ja paigaldatud on välisviimistluses materjale, milliseid on miljööväärtuslikul alal keelatud kasutada. Puudus nõutav omanikujärelevalve. Remonttöödel on jäetud mädanenud puitmaterjal eemaldamata ning ehituskonstruktsioone on püütud tugevdada, kinnitades uued puitelemendid mädanenud puidu külge. Hinnangu kohaselt on see selge näide sellest, et kahjustunud puidu olemasolu hoones oli teada, kuid seda püüti varjata ehitusosade ja konstruktsioonide hilisema kinnikatmise teel.
11.Kostjad on leidnud, et S. R. ́i kui asjatundja arvamus ei ole usaldusväärne, kuna kostjate esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on audit kallutatud. Kohus ei nõustu kostjate kriitikaga S. R. ́i auditi suhtes. Ka asjatundjad H. M. (tl 45) ja Ü. L. (tl 156-171) on leidnud, et S. R. ́i auditis on tehtud asjakohased järeldused konstruktsioonide kahjustuste ulatuse ja liigi kohta ning samuti on ainumõistlik lahendus hoone elukõlbulikuks muutmiseks selle lammutamine kuni alusmüürideni ning uue maapealse kandekonstruktsiooni ehitamine.
12.Kostjate esitatud asjatundja E. E.a arvamus (tl 131-132) ei tugine mitte hoone otsesel vaatlusel, vaid keskendub põhiliselt S. R. ́i auditi kriitikale. Kohtu hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Esmalt on E. E. eksinud maja seinamaterjali määratlemisega. S. R. ́i auditist nähtuvalt on osaliselt säilinud püstplanksein (seda kinnitab ka Ü. L.), kuid E. E. on leidnud, et tegemist on püstplank materjalist ehitisega. Kohus märgib, et ka asjatundjaks mitteolevale isikule on fotodega
2-19-1478 tutvumise järgselt ilmselge, et elamu ehitamisel siiski palkseina kasutatud ei ole. Samuti ei selgu arvamusest, millele asjatundja järeldused tuginevad (taolist puudust ei esine S. R. ́i auditis) ning järeldused ei seostu auditi viidetega. Näiteks kui auditis on märgitud, et vahelae puittaladest on enamik mädanikuga kahjustunud, siis E. E. on leidnud, et fotodelt nähtuvalt on talastik suures osas alles. Kohus märgib, et küsimuse all ei olnudki talade olemasolu, vaid nende seisukord, mille suhtes ei ole E. E. mingeid järeldusi teinud. Seinte kohta on E. E. leidnud, et näha on vaid vähesed mädanenud osad ning seina põhikandjad on korras ja diagonaalidega püsivaks muudetud. Arvamuses puudub hinnang selle kohta, millises ulatuses on seinad tegelikkuses kahjustunud ning mis sellest (hoone renoveerimise plaanis) järelduma peaks. E. E. on leidnud ka, et hoone katusekate ja katusekonstruktsioonid on kasutamiskõlblikud, mida tõendavat auditis olevad fotod ja hoone üldvaade fotol 7, kus on sirge katuse ja korraliku katusekattega elamu. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et põhjapanevaid järeldusi katuse kvaliteedi ja remondivajaduse osas on võimalik teha, üksnes katuse sirgust hinnates või siis leides, et suures ulatuses kahjustunud ning ilmselgelt mädanenud katusekonstruktsioon, sh mädanenud sarikapuu parandamist ei vaja. Samuti on asjatundja ilmselt jätnud tähelepanuta, et katusekatte enda suhtes hagejatel algselt pretensioone ei esinenud, küll aga on välistatud katusekonstruktsioonide vahetamise järgselt sama, miljööpiirkonda mittesobiva katusekatte uuesti paigaldamine. Sellele probleemile on viidanud asjatundja Ü. L. ehitustehnilise hinnangu (tl 156171) kokkuvõtte punktis 1.2.4.
13.Kohtu hinnangul ei saa E. E.a arvamusest teha mingeid järeldusi elamu seisukorra osas. Samuti ei saa seda arvamust käsitleda kui tõendit, mis peaks vähendama S. R. ́i auditi usaldusväärsust. Kohtul puudub alus kahelda S. R. ́i auditi järelduste paikapidavuses ning neid järeldusi on toetanud ka kaks muud asjatundjat. Seega leiab kohus, et S. R. ́i auditist, samuti Ü. L. hinnangust nähtuvad lepingu eseme olulised puudused, mis välistavad lepingu eseme vastavuse vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kuna tegemist on puudustega, mida ei olnud võimalik tuvastada ilma hoone kattekonstruktsioone avamata, on tegemist ka varjatud puudustega.
14.Auditi kokkuvõtte kohaselt oli kogu hoone kande- ja piirdekonstruktsioon 90% ulatuses amortiseerunud ning vajas väljavahetamist. Auditi järelduste kohaselt tuli, arvestades eeltoodut ja hoone asukohta, olemasolevad puitkonstruktsioonid lammutada ja vundamendile ehitada uus hoone. Ü. L. hinnangus on jõutud samasugusele järeldusele. Kohus leiab, et eelnevalt tuvastatud puudustega elamut ei saa käsitleda keskmisele kvaliteedile vastavaks. Seda enam, et keskmisele kvaliteedile ei saa kindlasti vastata elamu, mille renoveerimine olemasolevat kandekonstruktsiooni kasutades ei ole võimalik ning mille puhul on ainus mõistlik lahendus hoone lammutamine ning olemasolevale vundamendile uue elamu ehitamine.
15.Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud hoonel selliste puuduste esinemine, mis mõjutasid olulisel määral hoone kestvust ning hoone renoveerimise aja- ning rahakulu. Samuti ei olnud võimalik renoveerida maja selliste puuduste esinemisel sammhaaval, seda samal ajal enda eluasemena kasutades. Kohtu hinnangul tuleb selliseid puuduseid käsitleda oluliste puudustena. Kui lepingu eseme müügi hetkel oleks sellised puudused olnud teada, siis oleksid need kindlasti mõjutanud ka lepingu eseme müügihinda. Seega olid eeldused hinna alandamiseks olemas.
16.Kohus on tuvastanud, et müüja on lepingut rikkunud, s.o lepingu ese oli kokkulepitud kvaliteedinõuetele mittevastav. Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 223 lg 1).
2-19-1478 Hagejad pöördusid 27.07.2018 e-kirjas kostjate poole (tl 56), kutsudes neid arutama ilmnenud puudustega ja nende kõrvaldamisega seonduvat. Samuti on hagejad teavitanud kostjaid lepingu eseme puudulikust seisukorras ning läbirääkimiste pidamise vajadusest 01.08.2018 (tl 57). Mõlemad e-kirjad on saadetud kostjate ostu-müügilepingus märgitud meiliaadressil. Kostjad leidsid, et nad ei saanud õigeaegselt teateid kätte, kuna tegemist oli puhkuste ajaga ja nad ei lugenud igapäevaselt oma elektronposti. Kohtu hinnangul on kostjate tuginemine sellele alusetu. Kostjad on ise teatanud hagejatele oma meiliaadressi, mille vahendusel on võimalik nendega ühendust võtta. Seega kandsid nad ise riisikot, et ei saa neile saadetud teateid õigeaegselt kätte. Kohus märgib, et kuivõrd kostjate kinnitusel ei ole neil praegu vahendeid, et hagejate nõuet täies ulatuses (ja ka oluliselt väiksemas ulatuses) rahuldada, siis ei oleks ka juhul, kui kostjad oleks kirjad koheselt kätte saanud, midagi praeguses olukorras muutunud. Arvestades kostjate vastuväiteid (kostjad ei ole puuduste esinemist tunnistanud) on äärmiselt ebausutav, et kostjad oleks asunud asja parandama. Asja asendamine ei ole antud tingimustes ilmselt võimalik.
17.Müüja vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Vaidlus puudub selles, et hoone kahjustused, mida kohus on käsitlenud olulise puudusena, on tekkinud pika aja vältel ja kindlasti enne hoone üleandmist hagejatele.
18.Müüja võib VÕS § 218 lg 4 alusel vabaneda vastutusest, kui on tõendatud, et ostja teadis lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kostjad ei ole väitnud, et hagejad teadsid lepingu sõlmimisel asja sellisest lepingutingimustele mittevastavusest, millele hagejad tuginenud on. Seega antud alus vastutusest vabanemiseks puudub.
19.Kostjad on ka leidnud, et hageja II kui vanemarhitekt oleks pidanud olema suuteline hindama visuaalselt hoone seisukorda ja võimalikke riske. Kohus kostjatega ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et kui kostjad kui antud elamut pika aja vältel kasutanud ja ka remontinud (või vähemalt remondi tellinud ja eelduslikult ka omanikujärelevalvet teostanud) isikud ei olnud väidetavalt suutelised hoomama hoone väljatoodud puuduseid, siis ei saa taoliste puuduste tuvastamise võimekust puhtalt visuaalse vaatluse teel eeldada ka arhitekti kutset omavalt isikult. Kohus nõustub hagejatega selles, et viidatud oluliste puuduste (kandekonstruktsioonide mädanemine, valesti paigaldatud katuse aluskate) esinemist ei olnud võimalik hinnata vaid visuaalsel teel, selleks siseviimistlust eemaldamata. Kohus nõustub hagejate väidetega selles, et eeltoodud puuduste tuvastamiseks oleks pidanud hagejad eemaldama teise korruse remonditud toast kogu kipsi ja selle aluse konstruktsiooni koos soojustusega, pääsemaks ligi katuse konstruktsioonile, eemaldama esimeselt korruselt kas väljast voodri või seest siseviimistluse kihid ning eemaldama esimese korruse põrandalt soojustuse ja tuuletõkke, tuvastamaks põrandatalade seisukorda ning teise korruse põrandalt põrandakatte ja selle aluse räbu kihi või laest laudise ja maha võtma vana laekrohvi, hindamaks laetalasid. Kohus nõustub hagejatega selles, et hageja II haridus, töökoht ja kogemus ei anna talle võimet ja eeldusi hinnata elamu varjatud kahjustusi. Kohus nõustub hagejatega selles, et uus katusekate ja lumetõkked võisid anda hagejatele põhjendatud aluse arvata, et kui hoonel on korralik katus peal, siis on ka katuse all ehitustehniliselt kõik korras ning pole alust hakata kahtlema hoone halvas seisukorras või selles, et teostatud tööde ajal on teadlikult kahjustunud konstruktsioon ja seda veel omakorda halvendatud. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et siseviimistlust eemaldamata oleks ka vastava valdkonna (ehituse valdkonna) ekspert suutnud hagis toodud olulisi puuduseid avastada.
20.Kostjad on leidnud, et hagejate nõude võiks välistada see, et hagejate eesmärk ei olnudki
2-19-1478 hoonet renoveerida, vaid neil oli kohe kavatsus hoone lammutada. Kohus märgib, et kui kostjate vastavad väited oleks tõendatud, siis võiks hagejate nõue olla vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6), kuna sellisel juhul ei oleks hagejatel saanud tekkida ootamatut raha- ja ajakulu seoses hoone lammutamise ja uue ehitamise vajadusega. Kostjate väited hagejate kavatsuste kohta on aga paljasõnalised ega ole leidnud tõendamist. Kostja väiteid ei tõenda ka tunnistaja ütlused, millega kostjad soovisid tõendada hagejate kavatsusi lepingu eseme ostmisel.
21.Hagejate selgituse kohaselt võõrandas A. V. temale kuulunud korterid eesmärgiga finantseerida vaidlusaluse kinnisasja ostmist. Hagejale I kulunud kinnisasjade müük nähtub kohtule Tallinna notar A. A.i 19.12.2016. a müügilepingust (tl 141-152), millega hageja I võõrandas temale kuulunud korteriomandi. Kohus märgib, et ühelt poolt ei saa selle tõendi pinnalt teha kindlaid järeldusi, et hagejate kavatsus oli kinnisasja rekonstrueerimine, kuna ka uue hoone ehitamises kulub eelduslikult raha. Samas viitab see, et hagejad loobusid oma eluasemest, sellele, et neil oli kavas kasutada lepingueset enda uue eluasemena ja seda kohe pärast elamu enda valdusse saamist, mitte alles uue hoone valmimise järgselt. See, et hagejatel oli kavas hoone renoveerida, nähtub kohtu hinnangul selgelt asjaolust, et hagejad taotlesid esmalt luba mitte hoone lammutamiseks, vaid selle renoveerimiseks. Nimelt on hageja II esitanud 28.05.2018 ehitusteatise (tl 47) olemasoleva hoone kompleksseks rekonstrueerimiseks. Seejärel on augustis 2018 koostatud S. R. ́i audit, mille järelduste kohaselt oli vajalik hoone lammutamine (tl 33-44). H. M.e arvamus auditi kohta (tl 45-46) on esitatud 30.08.2018 ning alles seejärel, 07.12.2018 taotlesid hagejad ehitusluba hoone lammutamiseks (tl 50-55), mis neile ka väljastati. Hageja väidete kohaselt teostasid nad peale hoone üleandmist koheselt remondi, paigaldades uued tapeedid, põrandakatted ja köögi, eesmärgiga alustada hoone korda tegemist teiselt korruselt ning elades samal ajal esimesel korrusel. Need väited on tõendatud fotodega, mis on tehtud enne ja pärast erinevate tubade remonditöid, kuid enne hoone lammutamist (tl 153-155). Kohus nõustub hagejatega selles, et hoone remontimine ei viita kavatsusele hoone lammutada ja selle asemel ehitada uus. Ei ole eluliselt usutav, et kinnisasja omanikud, kes kavatsevad hoone lammutada, asuvad investeerima kõigest ajutiselt kasutuses olevasse sisekujundusse, selle asemel et hoida rahalisi vahendeid uue hoone ehitamiseks.
22.VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagejad teavitasid kostjaid hiljemalt 27.07.2018 kirjas. Selles kirjas on välja toodud ka etteheidetavad puudused olulises ulatuses. Kogus märgib, et VÕS § 224 p-de 1-3 sõnastusest ei tulene, et ostja kaotaks ostuhinna alandamise võimaluse, kui mõistliku aja jooksul lepingutingimuste mittevastavusest ei teata.
23.Hinna alandamise eeldused on toodud VÕS §-s 112, mille lg-s 1 on sätestatud, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Sama paragrahvi lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hagejad on teinud hinna alandamise avalduse kostjatele (tl 58-61).
24.Hinna alandamise eelduseks on poolte vahel kehtiva müügilepingu olemasolu ning see, et müüja vastutab asja puuduste eest. Kohtu hinnangul on praegusel juhul mõlemad eeldused täidetud.
25.Ostuhinna alandamisele on esitatud piirangud. Nimelt ei või VÕS § 224 p-de 1 ja 2 järgi ostja alandada ostuhinda, kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga või
2-19-1478 kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Vaidlus puudub selles, et müüja ei ole parandanud ega asendanud asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ostuhinna alandamisele piiranguid ei esine.
26.Kostjad on oma vastuses leidnud, et hagejad ei ole teinud kõike endast olenevat selleks, et neile tekkinud kahju ära hoida ning seetõttu oleks põhjendatud vähendada kahjuhüvitise suurust nullini. Kostjad on seejuures tuginenud VÕS § 139 lg-le 1. Võlaõigusseaduse II kommenteeritud väljaandes on (Tallinn 2016, lk 730) leitud, et säte on kohaldatav üksnes kahju hüvitamise nõudele ning mitte teistele õiguskaitsevahenditele, nt täitmisel nõudele või hinna alandamisele. Hagejad ei ole taotlenud kahju hüvitamist. Seega ei ole kostjate tuginemine kahju hüvitamise sätetele kohtu hinnangul asjakohane.
27.Kostjad on vaielnud vastu kogu hagile, toomata välja eraldi vastuväiteid selle kohta, milline võiks olla mittekohase täitmise suhe kohasesse täitmisse. VÕS § 112 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Hagejad on 05.12.2018 hinna alandamise avalduses ja hagis lähtunud hinna alandamisel sellest, et lepingu eseme väärtus koos puudustega oli 152 000 eurot ja eseme väärtus puudusteta 183 000 eurot. Hagejad on alandanud hinda vastavalt Riigikohtu 08.02.2012. a otsuses toodud valemile ning leidnud, et on tasunud müüjatele 34 726,78 eurot enam. Hagejad on hinna alandamisel tuginenud RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangule nr 342702018MK (tl 62-81). Kohtu hinnangul vastab eksperthinnang nõuetele ning kohtul puudub alus kahelda eksperthinnangu järeldustes kinnistu väärtuse osas (nii puudustega kui puudusteta). Kohus märgib, et eksperthinnangus on puudustega varana käsitletud vaidlusalust elamut kapitaalremonti vajava elamuna (mis vastab sisuliselt paremale seisukorrale, kui lammutamisele kuuluv hoone). Riigikohus on leidnud 08.02.2012 otsuses nr tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11 (p 23) , et hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab väljendada järgmise valemina (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, p 20; 19. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 12): eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * kokkulepitud hind eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus). Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda hinna alandamise arvutamisel sellest, et müügilepingu eseme väärtus ilma puudusteta on 183 000 eurot, kokkulepitud müügihind 205 000 eurot ning eseme väärtus koos puudustega 152 000 eurot. Ülaltoodud valemi järgi saadav alandatud hind on 170 273 eurot. Arvestades, et hagejad on tasunud lepingu eseme eest 205 000 eurot, on nad õigustatud alandama hinda 34 726,78 euro võrra. Eelnevast tulenevalt on hagejate põhinõue põhjendatud summas 34 726,78 eurot, s.o täies ulatuses.
28.Hagejad on taotlenud kostjatelt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-19-1478 Kohus on tuvastanud, et kostjad on viivitanud kohustuse täitmisega, s.o 34 726,78 euro tasumisega. Hinna alandamise avalduses on antud kostjatele tähtaeg 21.12.2018 enammakstud summa tagastamiseks. Hagejad on nõudnud põhinõudelt 34 726,78 eurot viivist hagi esitamise seisuga 289,23 eurot (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras), kuid palunud viivise mõista välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ning edasi viivist kuni põhinõude täitmiseni samuti seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hagejate viivisenõue on põhjendatud täies ulatuses. Kohus arvestab viivist põhinõudelt 34 726,78 eurot alates hinna alandamise avalduses antud tähtajale järgnevast päevast. Hagejate põhjendatud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 30.06.2020 seisuga 4235,74 eurot. Kohus mõistab kostjatelt TsMS § 367 alusel alates 01.07.2020 välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
29.Kuna hagejad on solidaarvõlausaldajad ning kostjad on solidaarvõlgnikud, mõistab kohus põhinõude ja viivise välja kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks solidaarselt (VÕS §-d 65 ja 73). Menetluskulud
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati täies ulatuses, jätab kohus hagejate menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
31.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.